3-26-895/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

11.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-895

Haldusasi

C.O kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja – C.O

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.04.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.O määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse C.O määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.04.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-26-895.

2. Jätta C.O menetlusabi taotlus määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta C.O riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Tagastada C.O-le koos 04.05.2026 menetlusdokumendiga esitatud lisad digitaalse

toimiku lehekülgedel 56-95.

5. Rahuldada C.O määruskaebus.

6. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.04.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-895 ja

saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

7. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 3, 5 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 119 lg 1, 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas ei

ole määrus vaidlustatav (HKMS § 235 lg 1).

3-26-895

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.O (kaebaja) esitas 26.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse prokuröri ja

prokuratuuri tegevuse peale kriminaalmenetluses uurimistoimingute läbiviimisel. Kaebaja

täiendas kaebust 30.03.2026, viidates Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevusele avaliku

ruumi turvakaamerate salvestiste tagantjärele vaatamisel ning selle õigusvastasusele, samuti

06.04.2026, mil viitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) esitatud kaebusele.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 08.04.2026 määrusega kaebuse osas, milles kaebaja

vaidlustas prokuröri ja prokuratuuri ning AKI tegevust. PPA tegevust puudutavas osas jättis

kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase

tähtaja.

3. Kaebaja esitas 13.04.2026 halduskohtule menetluse lõpetamise taotlusena pealkirjastatud

avalduse, milles märkis: „Andmekaitse Inspektsioonile olen esitanud samal alusel kaebuse.

Kui AKI menetlus on läbi viidud, pöördun vajadusel kohtusse samal alusel.“

4. Tallinna Halduskohus võttis 13.04.2026 määrusega kaebaja kaebusest loobumise

avalduse vastu ja lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas 17.04.2026 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 13.04.2026 määruse

peale. Kaebaja ei soovinud menetluse lõpetamist, vaid menetluse peatamist kuni AKI

menetluse lõppemiseni. Taotluse eesmärk oli vältida samaaegset menetlust kohtus ja AKI-s.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral,

mis võimaldab selle lahendamist. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS §

104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jätab ringkonnakohus läbi vaatamata kaebaja

taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

7. Kaebaja on esitanud 29.04.2026 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras esindaja

määramiseks. Ringkonnakohus mõistab taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi

määruskaebuse koostamiseks ja esindamiseks määruskaebuse menetluses. Taotlus jääb RÕS §

7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna kaebaja senine ja eelnevates kohtumenetlustes osalemine

näitab, et ta on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kaebajale riigi õigusabi korras esindaja

määramata jätmisega ei jää tema õigused kaitseta. Kaebaja on esitanud ise ringkonnakohtule

määruskaebuse, mida on võimalik menetleda.

8. Ringkonnakohus tagastab kaebajale koos 04.05.2026 menetlusdokumendiga esitatud lisad

digitaalse toimiku lehekülgedel 56˗95, kuna need ei ole oma määruskaebuse lahendamisel

tähtsust (HKMS § 62 lg 2).

9. Määruskaebus tuleb rahuldada.

10. Vaidlustatud 13.04.2026 määrusega võttis halduskohus vastu kaebusest loobumise ja

lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel.

2(3)

3-26-895

11. Asja materjalidest nähtuvalt oli kohus eelnevalt 08.04.2026 määrusega tagastanud kaebaja

kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustas prokuröri ja prokuratuuri tegevust ning AKI tegevust,

ning jätnud PPA tegevuse vaidlustamise osas kaebuse käiguta. Seega lõpetas halduskohus

13.04.2026 määrusega menetluse AKI tegevust puudutavas osas, kuid menetlus jätkus PPA

tegevust puudutavas osas.

12. Kaebaja on 13.04.2026 menetluse lõpetamise taotlusena pealkirjastatud avalduses

märkinud: „Andmekaitse Inspektsioonile olen esitanud samal alusel kaebuse. Kui AKI

menetlus on läbi viidud, pöördun vajadusel kohtusse samal alusel.“ Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole esitatud avaldust võimalik tõlgendada selliselt, et kaebaja soovib loobuda

kaebusest osas, milles ta vaidlustab PPA tegevust ja milles menetlust ei olnud 08.04.2026

määrusega juba lõpetatud. Avalduses mainitakse AKI-le esitatud uut kaebust ning AKI

menetlust. Seejuures oli kohus kaebuse AKI tegevust puudutavas osas juba 08.04.2026

määrusega tagastanud. Kaebusest loobumise soovi ei saa järeldada üksnes avalduse

pealkirjast. Kaebajal puuduvad juriidilised eriteadmised ja temalt ei pea eeldama oskust

pealkirjastada ja formuleerida oma avaldused juriidiliselt korrektselt. Kui halduskohtule jäi

kaebaja 13.04.2026 avalduse eesmärk ebaselgeks, siis oleks tulnud kaebajale selgitada, et AKI

vastu esitatud nõudes on kaebus juba tagastatud ja PPA vastu esitatud nõude osas käiguta

jäetud, ning kindlaks teha kaebaja tegelik tahe (vt HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Seda, et kaebaja ei

soovi menetluse lõpetamist ja sellega kaasnevate tagajärgede saabumist, kinnitab ka avalduses

märgitu, et vajadusel pöördub kaebaja „kohtusse samal alusel“. Sellest lauseosast nähtub

üheselt, et kaebaja peab võimalikuks senisega samasisulise kaebuse esitamist hiljem uuesti.

Kaebusest loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise tagajärjeks on aga korduva

kaebuse esitamise lubamatus (HKMS § 43 lg 1 p 2). Seejuures ei nähtu, et halduskohus oleks

enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitanud kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi

(HKMS § 155 lg 4). Sellise selgituse andmata jätmine on praktikas mõeldav, kui

menetlusosalise avaldusest nähtuvalt on ta nende tagajärgedega ilmselgelt kursis, ent C.O

puhul seda eeldada ei saanud. Vastupidi, tema avalduse sisust nähtub, et kaebusest loobumise

tagajärjed ei olnud talle teada.

13. Kuna kaebaja avaldus ei olnud suunatud PPA vastu esitatud nõudest loobumisele, ei

olnud HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamiseks alust.

14. Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 13.04.2026 määruse ning

saadab asja menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)