2-19-5881/107 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

11.mai 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-5881

Tsiviilasi

Q.H kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik Q.H (isikukood XXX; elukoht: XXX , 71306

XXX ; e-post:

Usaldusisik Ain Kala (isikukood 35909176012; e-post

Võlausaldajad

1. Viljandi Linnavalitsus (rg-kood 75005222; e-post

2. PG Inkasso OÜ (rg-kood 11100041; e-post

3. Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479; e-post

4. Kohtutäitur Ivi Kalmet (e-post:

5. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (rg-kood

10625474; e-post

6. Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu (rk

70000349; e-post

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Q.H (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded Q.H

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab

kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi

nõuda.

2. Lõpetada Q.H kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Ain Kala usaldusisiku kohustustest Q.H kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada pankrotiseaduse §175 lg 7 alusel teade

Q.H kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 10.06.2019 määrusega välja Q.H pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Tiia Kalausi. 19.02.2020 määrusega (jõustus 06.03.2020) lõpetas kohus

Q.H pankrotimenetluse ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse.

Q.H kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks Ain Kala ning kohustati

võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustusid

usaldusisik ja võlgnik esitama kord aastas kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt

teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes

ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude

lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne

tuli esitada hiljemalt 1. märtsil 2021, järgnev 1. märtsil 2022 jne. Kord aastas tuli teha ka

väljamakseid võlausaldajatele, enne iga aasta 20. veebruari. Pankrotimenetluses jäi

rahuldamata nõudeid kogusummas 4972,18 eurot (II järgu nõuded).

2. Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 01.03.2021, 02.03.2022,

10.04.2023, 26.04.2024, 10.03.2025 ja lõpparuanne 08.03.2026.

3. Võlgnik oli menetluse alguses töötu ja otsis tööd. Alates 01.09.2021 töötas tugisikuna SA

Perekodu ning alates 12.09.2022 õpetaja abina Viljandi maakonna lasteasutuses. Võlgniku

sissetulekuteks on olnud töötutoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, peretoetus, II

pensionisamba väljamakse, tulumaksutagastused, lapse sotsiaaltoetus ja elatis. Võlgnik on

teinud menetluse kestel regulaarseid väljamakseid kogusummas 1245,83 eurot.

4. 05.04.2026 esitas võlgnik Q.H kohtusse avalduse, milles palus lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse ja vabastada teda pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud

kohustustest. Taotluse kohaselt on võlgnik säilitanud viimased 4 aastat oma töökohta ning

püüdnud menetluse jooksul teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik selgitab, et

kasvatab kolme last ja tema sissetulekud lähevad laste kasvatamise peale.

Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded ja andmed oma vara ning kohustuste täitmise

kohta.

Võlgniku usaldusisikuks oli määratud tema isa, kes terviseprobleemide tõttu on

töövõimetu, mistõttu täitis usaldusisiku kohustusi võlgnik ise. Võlausaldajatele on

väljamakseid tehtud regulaarselt igal aastal. Viimased ülekanded võlausaldajatele tehti

08.03.2026. Pärimise teel saadud vara võlgnikul ei ole. Võlgnikule kuulub sõiduk.

5. Kohus küsis 13.04.2026 võlausaldajate seisukohta Q.H kohustustest vabastamise taotluse

osas.

5.1. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ esitas oma seisukoha 14.04.2026. Võlausaldaja on

seisukohal, et võlgnikku ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust tuleks pikendada või võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Võlgniku

kohustusest vabastamise menetluse eesmärk on eelkõige võlausaldaja nõuete

rahuldamine, milles seisneb ka võlausaldaja huvi võlgniku kohustustest vabastamise

menetluses. Q.H on tasunud võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluses 85

eurot ja võlgnevuse jääk on 283,95 eurot. Võlgnikul oleks soovi korral hea tahte

eesmärgil olnud võimalik teha makseid suuremas ulatuses, et tasuda võlausaldajale

tagasi võlgnevust suuremas ulatuses. Võlausaldaja õigustatud huve arvestades tuleks

võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendada, et võlgnik saaks enda

kohustusi vähendada võimalikult suures ulatuses. Kui kohus leiab, et pikendamine ei

ole põhjendatud, siis tuleb võlgnik täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata.

5.2. Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 15.04.2026. Võlausaldaja

tunnustatud nõue on 3818,60 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on

rikkunud oma kohustusi ja tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlgniku

põhikohustuseks on tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik ei ole kordagi

välja toonud, kas ta on tulutoovamat tööd otsinud või mitte. Võlausaldaja nõude

katteks on laekunud 877,32 eurot. Võlausaldaja leiab, et isegi kui võlgnik on

nõuetekohaselt aruandeid esitanud ning väljamakseid mingis ulatuses ka teinud, siis

antud juhul ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest.

5.3. PG Inkasso OÜ esitas oma seisukoha 20.04.2026. Võlausaldaja kinnitatud nõue

pankrotimenetluses on 171,76 eurot. Võlgnik on teostanud 4 ülekannet kokku

summas 39,55 eurot. Seega tasumata võla jääk on 132,21 eurot. Võlausaldaja jätab

kohtu otsustada võlgniku kohustustest vabastamise üle.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

2. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

3. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust,

võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.

6. Kohus on Q.H taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

7. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. Q.H-d ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik oli menetluse alguses töötu ja otsis tööd. Alates 01.09.2021 töötas tugisikuna

SA Perekodu ning alates 12.09.2022 õpetaja abina Viljandi maakonna lasteasutuses.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.

8.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Kohtu päringutele ning

küsimustele on võlgnik vastanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

8.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötutoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis,

peretoetus, II pensionisamba väljamakse, tulumaksutagastused, lapse sotsiaaltoetus ja

elatis. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Võlgnik on valdavalt saanud sissetulekut

ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega

pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgnikul on raha eraldamise kohustus eelkõige seoses II

pensionisamba laekumisega, millest tuli võlausaldajatele eraldada 1378,10 eurot.

Võlgnik on teinud menetluse kestel regulaarseid väljamakseid kogusummas 1245,83

eurot.

Kohus märgib, et Tartu Ringkonnakohus on 04.07.2025.a määruses kohtuasjas 2-17-

13018 toonud välja, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku

kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kohustustest vabastamisest

keeldumise aluseks ei saa olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime

iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole

võlgniku kohustus PankrS § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175

lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Ringkonnakohus toob

antud määruses välja, et võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma

kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi.

Võlgnik on teinud väljamakseid võlausaldajatele väiksemas mahus kui pidi, rikkudes

seeläbi usaldusisiku kohustusi, mitte võlgniku kohustuste rikkumisega PankrS § 173

tähenduses. Lähtudes ringkonnakohtu juhisest, tuleb asuda seisukohale, et eelviidatud

rikkumine ei ole aluseks võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

8.5. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

9. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).

10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest

vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-

46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

Kohus kuulas võlgniku ära 15.04.2025 seoses menetluse kestel võlausaldajatele ettenähtud

sissetuleku osa eraldamata jätmisega. Võlgnik ei ole oma sissetulekuid varjanud. Võlgnik

selgitas, et terviseprobleemide tõttu on olnud väga keerulised ajad ning ta on pidanud

hakkamasaamiseks võtma eraisikutelt laenu. Kohus selgitas, et selline käitumine on

käesolevas menetluses keelatud ja võlgnik peab saama hakkama oma olemasolevate

sissetulekutega. Kohtu hinnangul on võlgnikul ebapiisavad oskused enda rahaasjade

planeerimiseks nii, et olemasolevate sissetulekutega ära elada. Võlgnik avaldas soovi

menetluse pikendamiseks, et tasuda nii palju kui võimalik seni eraldamata jäänud osast.

Kohus pikendas menetlust ja pärast seda ei ole võlgniku kontole laekumisi kolmandatelt

isikutelt, mis näitab võlgniku muutunud finantskäitumist. Võlgnik on oma kohustusi kuue

aasta jooksul täitnud, omades töökohta ja regulaarset sissetulekut, millest on teinud ka

vähesel määral väljamakseid võlausaldajatele ning seda ei saa käsitada kui võlausaldajate

huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma

kohustusi kohustustest vabastamise menetluses sellisel määral ega pahatahtlikult, et see

tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.

11. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Kohus on 21.04.2025 kohtumäärusega võlgniku menetlust aasta võrra pikendanud, et

võlgnik saaks teha täiendavaid väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik on seda teinud.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse edasist pikendamist.

12. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Q.H tuleb PankrS

§ 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

13. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Q.H pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Q.H pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

14. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab Q.H kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ain Kala vabastada

usaldusisiku kohustustest Q.H kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets