2-26-7194/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(ÕIGEKSVÕTUOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-26-7194

Otsuse tegemise aeg ja koht

11 .mai 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

T T, hagi V. T, vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

8. mail 2026.a

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

T T (ik XXX, elukoht: xxx, e-post xxx,

tel XXX)

V. T (ik XXX, elukoht: XXX; XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada T T, ja V. T, abielu, mis on sõlmitud 14.06.2002.a Ida-Viru Maavalitsuses ja mille

kohta on koostatud abieluakt nr 109.

2. Jätta pärast abielulahutust T T,le perekonnanimi „T“.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Tagastada T T,le (arvelduskontole nr EExxx) pool (1/2) 30.03.2026 Rahandusministeeriumi

kontole tasutud riigilõivust (100 eurot) ehk 50 (viiskümmend) eurot.

4. Jõustunud kohtulahend saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisu kannete muutmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

HAGEJA NÕUE

1.

30.03.2026.a.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palub T T lahutada tema ja V. T,

14.06.2002.a Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt on V. T,l üle kahe aasta

armuke. Perekonnaseisuosakonna kaudu kostja lahutada ei soovi.

2. Kohtuistungil jäi T T abielu lahutamise nõude juurde ning kinnitas, et otsus on kaalutletud ja

kindel. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu pöördumatult lõppenud. V. T,l on 2 aastat 8 kuud teine

naine ning kostja elab koos temaga. Ühist majapidamist ja pereelu ei ole. Hageja soovib pärast abielu

lahutamist jätta perekonnanimi „T.

KOSTJA SEISUKOHT

3. V. T nõustus kohtuistungil abielu lahutamise nõudega ning kinnitas, et poolte abielu on

pöördumatult lõppenud. Abielu lõppemise põhjuseid ei soovinud kommenteerida.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja

võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

V. T võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja

jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu

ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

T T kinnitas, et tema otsus on kindel, ning abielu säilitamise võimalust ei näe, kostjal on teine naine üle

kahe aasta.

V. T kinnitas, et poolte abielusuhted on lõppenud ning nõustus abielu lahutamise nõudega.

Kohtu hinnangul on abielu säilitamine mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete

taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks.

Olukorras, kus mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada, oleks leppimisaja andmine ebamõistlik.

Kohtuistungil saadud vahetu mulje põhjal leiab kohus, et pooltel puudub huvi abielu jätkamiseks.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik säilitada/taastada abielusuhteid, kui kumbki abikaasadest seda ei

soovi.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning

abielu lahutamine põhjendatud.

Kohus lahutab poolte abielu

7. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel

tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla

-

lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi;

-

esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

T T soovis jätta endale abielu lahutamisel perekonnanimi „T“.

8. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2).

Menetluskulude jaotus

9. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

10. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud pooled loobuvad enne esimese

astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Sama paragrahvi 4. lõike järgi tagastab kohus riigilõivu menetlusosalise vastavasisulise avalduse korral.

Kuivõrd pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamisest, tagastab kohus T T,le pool hagi

esitamisel tasutud riigilõivust ehk 50 eurot (100/2). T T esitas avalduse, milles taotles poole riigilõivu

tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik