4-25-3993/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2026, Jõgeva

Väärteoasja number

4-25-3993

Kohtunik

Sandra Kallas

Väärteoasi

Lauri Peetsu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 17. oktoobri 2025. a üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2780,24,018617

Menetlusalune isik

Lauri Peetsu

isikukood: 50408152712; elukoht: XXX; e-post:XXX;

telefon: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht: Riia 132, Tartu linn, Tartu maakond; e-post:

louna@politsei.ee; esindaja Kajar Pent

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2, kohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 17. oktoobri 2025. a üldmenetluse otsus

osaliselt, s.o LS § 201 lg 2 ja § 223 lg 1 järgi mõistetud karistuste osas, ning teha selles osas

uus otsus.

2. Mõista LS § 201 lg 2 ja § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo eest L. Peetsule KarS § 63

lg 1 alusel karistuseks, kohaldades LS § 223 lg-t 1, rahatrahv 120 trahviühikut, s.o 480

eurot.

3. Muus osas jätta otsus muutmata.

4. L. Peetsu kaebus jääb rahuldamata.

5. Rahatrahvid tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17.

oktoobri 2025. a üldmenetluse otsuses

märgitud arvelduskontodest, märkides

maksekorraldusele viitenumbri 10220255076086.

6. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse

liiklussüütegude uurimisgrupi uurija Sulev Jürgenson koostas 19. septembril 2025

väärteoprotokolli selle kohta, et 30. novembril 2024. a kella 20:10 ajal toimus liiklusõnnetus

Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Jõgeva-Mustvee mnt 4. kilomeetril, kus mootorsõidukit Audi A6

registreerimismärgiga XXX XXX juhtinud juht Lauri Peetsu juhtis mootorsõidukit omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, mil sõiduki juht oli varem sõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud. Oma käitumisega ei arvestanud, et võib kahjustada inimesi, vara või

keskkonda, teostades möödasõitu eesliikuvast sõidukist, ei veendunud piisavalt, et möödasõit

oleks ohutu, ei takista ega ohusta teisi liiklejaid. Möödasõidul ei hoidnud ohutut külgvahet, mille

tõttu toimus kokkupõrge oma sõidurajal Mustvee suunas liikunud sõidukiga Kia Ceed

registreerimismärgiga XXX XXX . Rikkumisega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju

sõiduki Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX omanikule sõiduki vasakpoolse külgmise

tahavaatepeegli purunemise näol. Peale kokkupõrget põgenes Audi A6 registreerimismärgiga

XXX XXX juht sündmuskohalt sõidukit peatamata. Selle teoga rikkus L. Peetsu LS § 90 lg 1 p

1, 3, LS § 16 lg 1, LS § 46 lg 3, LS § 51 lg 3 p 3 ja LS § 169 lg 1 nõudeid ning pani toime LS §

201 lg 2, LS § 223 lg 1 ja LS § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17. oktoobri 2025. a otsusega väärteoasjas

nr 2780,24,018617 karistati L. Peetsut LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360

eurot, LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ja LS § 237 lg 1 järgi

rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohtuväline menetleja määras rahatrahvi tasumise

tähtajaks 45 päeva, s.o 1. detsember 2025.

3. L. Peetsu esitas 3. novembril 2025. a Tartu Maakohtule kaebuse PPA Lõuna prefektuuri

üldmenetluse otsusele, milles palus otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist

järgmistel põhjustel. Puuduvad otsesed tõendid, et menetlusalune isik juhtis sõidukit.

Tunnistajate väited põhinevad oletustel ega toetu isiklikule vahetule nägemisele. Seetõttu ei ole

menetlusaluse isiku süü väljaspool mõistlikku kahtlust tõendatud, nagu nõuab väärteomenetluse

seadustiku § 123. Otsusest ei nähtu, milliste tõenditega on menetlusaluse isiku seotus sõiduki

juhtimisega kindlaks tehtud. Ainuüksi asjaolu, et sõiduk kuulub menetlusaluse isiku isale, ei ole

piisav alus süü tuvastamiseks. Ainult auto omanik teab, kus võtmed on. Menetlus peab põhinema

tõendatud asjaoludel, mitte oletustel. Väärteoasja materjalidest ei nähtu piisavat tõendikogumit,

mis võimaldaks teha kindla järelduse menetlusaluse isiku süü kohta. Kahtluse korral tuleb

väärteomenetlus lõpetada (VTMS § 29 lg 1 p 1 ja KarS § 7 lg 3).

4. Kohtuvälise menetleja esindaja Kajar Pent esitas 25. novembril 2025. a kohtule kirjaliku

seisukoha, milles leidis, et väärteootsuse muutmiseks puuduvad alused. Rikkumised on

tõendatud fotode, salvestiste, skeemi ja tunnistajate ütlustega. L. Peetsu poolt tunnistajatele

avaldatut saab käsitleda omaksvõtuna, seega on tunnistaja ütlused KrMS § 66 lg 21 p 3 alusel

iseseisvaks tõendiks. Lisaks on tunnistajate ütlused tõend KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel, kuivõrd L.

Peetsu rääkis tunnistajate P. Ši ja H.Pga juhtunust vahetult pärast liiklusõnnetust, olles veel

tajutu mõju all.

Kohtu seisukoht

5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

6. Kohus leiab, et kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on

kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja

seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

7. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et 30. novembril 2024 kella 20.10 ajal toimus

Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Jõgeva-Mustvee mnt 4. kilomeetril liiklusõnnetus. Mootorsõidukit

Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juhtinud juht, teostades möödasõitu eesliikuvast

sõidukist Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX , ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tõttu

toimus kokkupõrge oma sõidurajal Mustvee suunas liikunud sõidukiga Kia Ceed

registreerimismärgiga XXX XXX. Vaidlust ei ole ka selles, et pärast kokkupõrget põgenes

sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juht sündmuskohalt sõidukit peatamata.

8. Liiklusõnnetuse asjaolud, aeg ja koht, samuti liiklusõnnetuse põhjustanud juhi

sündmuskohalt lahkumine on tõendatud eeskätt tunnistaja Ü.V ütlustega ning videosalvestisega,

sündmuskoha vaatlusprotokolli ja liiklusõnnetuse akti lisalehega nr 1. Tunnistaja Ü. V kirjeldas

toimunud intsidenti järgmiselt. Tunnistaja sõnul alustas ta 30. novembril 2024 kella 19:00 ajal

sõidukiga Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX sõitu Viljandimaalt ning liikus mööda

Jõgeva-Mustvee maanteed Mustvee suunas. Tunnistaja Ü. V. sõidukiirus oli 70 km/h. Tema

juhitud sõiduki ees sõitis veel üks sõiduk ja vastu liikus ka teisi sõidukeid. Ü. V märkas

peeglitest tema sõiduki taga liikuvat sõidukit, mille kiirus oli tunnistaja arvates lubatust suurem.

Järsku tundis ja kuulis ta vasakult poolt lööki, mille tulemusena sõiduk rappus. Mööduv tume

sõiduk lisas gaasi, möödus tunnistajast viimase sõidurajal ja tegi ka tunnistaja ees sõitnud

sõidukist möödasõitu, liikudes peatumata Mustvee suunas. Ü. V peatas enda sõiduki paremal

pool tee ääres, lülitas sisse ohutuled ja sõidukist väljudes märkas enda autol vigastusi. Vigastatud

oli tema sõiduki vasakpoolne külgmine tahavaatepeegel. Tunnistaja Ü. V. sõidukil oli

videoregistraator, mis jäädvustas liiklusõnnetuse. Nimetatud videosalvestis on kohtule ka

esitatud.

9. Tunnistaja Ü. V. ütlused on kooskõlas asja materjalide juures oleva videosalvestisega,

millelt on näha järgnev. Videosalvestise all vasakus ääres on kuupäev 30.11.2024. a.

Videosalvestisest nähtub sõidutee, videoregistraatoriga sõiduk sõidab teel paremal sõidurajal,

selle ees sõidab veel üks sõiduk ning vasakul sõidurajal tulevad vastu sõidukid. Videol on näha,

kuidas videoregistraatoriga sõidukist vasakult hakkab mööduma tumedat värvi sõiduk. Sama

tumedat värvi sõiduk möödub videoregistraatoriga sõidukist väga lähedalt, möödumisel on näha

tumeda sõiduki registreerimismärk XXX XXX ning sõiduki parempoolsed rattad on

pikisuunalisest teekattemärgistusest paremal pool. Möödumisel on näha, kuidas tume sõiduk

registreerimismärgiga XXX XXX liigub järsult paremale videoregistraatoriga sõiduki suunas

ning kohe seejärel järsult tagasi vasakule, teele kukuvad väikesed esemed ja sõiduk möödub ka

videoregistraatoriga sõiduki ees sõitnud sõidukist. Koheselt pärast seda peatub

videoregistraatoriga sõiduk paremal pool sõiduteed.

10. Neid asjaolusid kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja liiklusõnnetuse akti lisaleht

nr 1, millest nähtub, et 30. novembril 2024 kell 20:10 osales Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Jõgeva-

Mustvee mnt 4 kilomeetril liiklusõnnetuses kaks sõidukit. Paremal pool sõidutee ääres seisab

liiklusõnnetuse esimese osaleja sõiduauto Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX, mille

vasakpoolne küljepeegel on katki. Teise osaleja sõidukina on märgitud Audi A6

registreerimismärgiga XXX XXX , millel on purunenud külgmine parempoolne tahavaatepeegel.

11. Väärteoasjas ei ole vaidlust ka selles, et sõidukite kokkupõrke tagajärjel tekitati sõiduki

Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX vasakpoolse külgmise tahavaatepeegli purunemine

ja sõiduki omanikule varaline kahju, mis on fikseeritud fotode ja vaatlusprotokolliga. Asja

materjalide juurde lisatud fotodel on näha, et sõiduki Kia Ceed registreerimismärgiga XXX

XXX vasakpoolne külgmine tahavaatepeegel on purunenud. Fotodel on näha ka sõiduki Audi A6

registreerimismärgiga XXX XXX vigastused, nimelt parempoolne külgmine tahavaatepeegel on

purunenud, esimesel põrkelaual on kriim ning paremal esiuksel on täkked. Seega, arvestades

tunnistaja ütlusi, videosalvestist ning kummalgi sõidukil esinenud vigastusi, on tuvastatud, et 30.

novembril 2024. a kella 20:10 ajal toimus sõidukite kokkupõrge, tegemist on liiklusõnnetusega

LS § 2 p 32 mõttes ning puudub kahtlus selles, et liiklusõnnetuses osalesid just eelmainitud

sõidukid.

12. Väärteoasjas on keskne vaidlus selles, kes juhtis liiklusõnnetuse ajal mootorsõidukit Audi

A6 registreerimismärgiga XXX XXX. Menetlusalune isik L. Peetsu avaldas ülekuulamisel, et

temal ei ole selle juhtumi kohta midagi öelda. Kaebuses väidab L. Peetsu, et puuduvad tõendid,

mis kinnitaksid, et just tema sõidukit juhtis. Tunnistajate väited põhinevad L. Peetsu hinnangul

oletustel ega toetu isiklikule vahetule nägemisele.

13. Kohus aga sellise seisukohaga ei nõustu. KrMS § 66 lg 21 p-de 2 ja 3 kohaselt tunnistaja

ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku

vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu

vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel

tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde (p 2); tunnistaja ütluste sisuks on

teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt (p 3). Tunnistajate H.P ja

P. Ši ütlustest nähtub, kuidas 30. novembril 2024 kasutas mootorsõidukit Audi A6

registreerimismärgiga XXX XXX viimati H.P, kes parkis lõuna ajal sõiduki XXX maja juurde

ning sel ajal puudusid sõidukil vigastused. Tunnistajate sõnul läks L. Peetsu õhtul kella 19:30-

19:45 ajal poodi. Tunnistaja H.P ütluste kohaselt helistas talle politsei, kes teatas, et tunnistaja

sõidukiga oli juhtunud liiklusõnnetus. H.P läks välja ja sõidukit enam seal polnud, kuhu ta selle

päeval parkis. Tunnistajate H.P ja P. Š sõnul ütles L. Peetsu koju naastes, et ta võttis salaja auto,

juhtus õnnetus ja auto on katki. L. Peetsu kirjeldas tunnistajatele, kuidas möödasõidul toimus

kokkupõrge teise sõidukiga. Tunnistaja P. Ši ütlustest selgub, et L. Peetsu kartis, seetõttu

põgenes sõidukiga sündmuskohalt. Tunnistaja H.P kirjeldas ütlustes, kuidas ta läks taas välja ja

nägi sõidukit pargituna teise kohta, sellel oli purunenud külgmine tahavaatepeegel, paremal

esiuksel olid täkked ja esimesel põrkelaual paremal pool oli u 30-40 cm kriim.

14. Tunnistajate H.P ja P. Ši ütlustest selgub, et menetlusalune isik rääkis neile juhtunust

koju jõudes ehk vahetult pärast seda, kui ta oli maanteel liiklusõnnetuse põhjustanud ja

sündmuskohalt lahkunud. Seega oli ta veel tajutu mõju all. L. Peetsu tunnistas H.Ple ja P. Šile, et

ta võttis salaja H.P auto ja põhjustas sellega õnnetuse. Seetõttu tuleb praegusel juhul

menetlusaluse isiku poolt tunnistajatele H.Ple ja P. Šile liiklusõnnetuse põhjustamise ja

sündmuskohalt lahkumise kohta öeldut lugeda ütlusteks vahetult enne rääkimist tajutud

asjaolude kohta KrMS § 66 lg 21 p 2 mõttes ning väärteo toimepanemise omaksvõtuks KrMS §

66 lg 21 p 3 mõttes. Kohus ei tuvastanud, et L. Peetsu oleks tõde moonutanud, seega on

tunnistajate H.P ja P. Ši kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütlused iseseisev tõend

liiklusõnnetuse põhjustamise ja sündmuskohalt lahkumise kohta KrMS § 66 lg 21 p-de 2 ja 3

tähenduses.

15. Kohus ei pea usutavaks menetlusaluse isiku kaebuses vihjatud seisukohta, justkui tema ei

oleks liiklusõnnetust põhjustanud ja sündmuskohalt põgenenud. L. Peetsu väidab kaebuses, et

sõiduk kuulub xxxx xxxxxxx , tema enda seotus sõiduki juhtimisega ei ole kindlaks tehtud ja

ainult auto omanik teab, kus võtmed on. Menetlusaluse isiku seisukoht on kohtu hinnangul

ilmselgelt kantud soovist vabaneda toimepandu eest ettenähtud vastutusest. Puuduvad faktidel

põhinevad andmed, et keegi teine peale L. Peetsu oleks 30. novembril 2024 kella 20:10 ajal

mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juhtinud või saanud juhtida, sellega

liiklusõnnetuse põhjustada ja sündmuskohalt lahkuda. Nii H.P kui ka P. Š kinnitasid, et viimati

kasutas eelnimetatud sõidukit tunnistaja H.P, kes parkis selle 30. novembril 2024 XXX maja

juurde. Politsei teavitas H.Pt liiklusõnnetusest, misjärel tunnistaja avastas, et sõiduki võtmed on

kadunud ja autot enam viimati pargitud kohas ei ole. Kui menetlusalune isik koju naases,

tunnistas ta auto salaja võtmist ja õnnetuse põhjustamist. H.P leidis vigastatud sõiduki teise

kohta pargituna. Kohtu arvates on pereliikmetele tavapäraselt teada, kuhu asetatakse koju tulles

võtmed, seega ei ole usutav L. Peetsu väide, et ainult auto omanik teab, kus sõiduki võtmed on.

Tunnistajate H.P ja P. Ši ütlusi kinnitab ka kohtule esitatud skeem juhtunu kohta, mille joonistas

H.P ja P. Ši sõnul menetlusalune isik 1. detsembril 2024. Skeemile on joonistatud ringristmik,

ringristmiku teiselt väljasõidult läheb tee, millele on joonistatud kolm sõidukit. Kui L. Peetsu

enda sõnul ei olnud isik, kes 30. novembril 2024 mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga

XXX XXX juhtis, siis ei saanud ta ka toimunud liiklusõnnetuse asjaolusid teada ja neid

skeemile kanda.

16. Uuritud tõenditega kogumis on tõendatud, et 30. novembril 2024 kella 20:10 ajal toimus

Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Jõgeva-Mustvee mnt 4. kilomeetril liiklusõnnetus. Mootorsõidukit

Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juhtinud juht L. Peetsu teostas möödasõitu

eesliikuvast sõidukist ning toimus kokkupõrge oma sõidurajal Mustvee suunas liikunud

sõidukiga Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX. Pärast kokkupõrget põgenes Audi A6

registreerimismärgiga XXX XXX juht sündmuskohalt sõidukit peatamata. LS § 223 lg-s 1

ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega.

Kohtuväline menetleja heidab L. Peetsule ette LS § 16 lg 1, LS § 46 lg 3 ja LS § 51 lg 3 p 3

nõuete rikkumist. LS § 16 lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada

inimesi, vara või keskkonda. LS § 46 lg-st 3 tulenevalt peab juht sõitmisel hoidma ohutut

külgvahet. LS § 51 lg 3 p 3 kohustab juhti enne möödasõidu alustamist veenduma, et möödasõit

ei ohusta ega takista teisi liiklejaid.

17. Videosalvestiselt on näha, kuidas sõiduk Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX

möödub videoregistraatoriga sõidukist väga lähedalt, möödumisel on sõiduki Audi A6

parempoolsed rattad pikisuunalisest teekattemärgistusest paremal pool. Näha on ka see, kuidas

Audi A6 liigub järsult paremale videoregistraatoriga sõiduki suunas. Seega väärteoasjas esitatud

tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et sel hetkel toimus sõidukite kokkupõrge. Koheselt

pärast kokkupõrget keerab Audi A6 järsult tagasi vasakule poole ja liigub vasakule sõidurajale.

Kokkupõrke tagajärjel tekkis varaline kahju. Kohus leiab, et eelnevalt kirjeldatud tegevusega

rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 1 nõudeid ehk L. Peetsu ei hoidunud oma käitumisega

kõigest, mis võib kahjustada vara. Lisaks rikkus L. Peetsu LS § 46 lg-st 3 tulenevat nõuet,

kuivõrd ta ei hoidnud sõitmisel ohutut külgvahet. Samuti ei veendunud ta enne möödasõidu

alustamist selles, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid, rikkudes LS § 51 lg 3 p 3

nõuet. Kohtul ei ole teise liiklusõnnetuse osapoole, s.o tunnistaja Ü. V. tegevusele midagi ette

heita, ta ei rikkunud ühtegi liiklusseaduse sätet, mis annaks aluse talle liiklusõnnetuse

põhjustamist süüks arvata. L. Peetsu ei arvestanud, et ta võib kahjustada inimesi, vara või

keskkonda, ta ei veendunud möödasõidu ohutuses ning möödasõidul ei hoidnud ohutut

külgvahet, mistõttu toimus teise sõidukiga kokkupõrge. Sellise käitumisega täitis ta LS § 223 lg-

s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

18. LS § 237 lg 1 sätestab mh vastutuse liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest. LS

§ 169 lg 1 p-d 1-3 reguleerivad juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral, nimelt peab

liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu,

ja lülitama sisse ohutuled; tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu

ning esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi. LS § 169

põhjal saab järeldada, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhid peavad võimalikult kiiresti

peatuma, jääma sündmuskohale ja minimeerima võimalikku lisaohtu. Menetlusalune isik aga nii

ei käitunud. Väärteoasjas on tuvastatud, et pärast sõidukite kokkupõrget põgenes L. Peetsu

sündmuskohalt sõidukit peatamata. Kõiki asjaolusid ja väärteoasjas uuritud tõendeid kogumis

hinnates on kohus veendunud, et L. Peetsu sai aru toimunud liiklusõnnetusest. Seega on ilmne, et

ta rikkus oma käitumisega kohustust sõiduk võimalikult kiiresti peatada, lülitada sisse ohutuled

ja teha kõik võimaliku, et liiklus oleks liiklusõnnetuse kohal ohutu, samuti ei andnud ta teisele

juhile võimalustki, et Ü. V saaks avaldada soovi isikut tõendava dokumendi esitamiseks.

Kokkuvõtvalt oli L. Peetsu liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhina kohustatud sellises

olukorras peatuma, kuid sündmuskohalt põgenedes täitis ta LS § 237 lg-s 1 sätestatud väärteo

objektiivse koosseisu.

19. L. Peetsule heidetakse veel ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, mil sõiduki juht oli varem sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud. Nagu kohus juba eelnevalt tuvastas, siis oli just menetlusalune isik see, kes 30.

novembril 2024. a kella 20:10 ajal Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Jõgeva-Mustvee mnt 4.

kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juhtis. LS § 90 lg 1 p-de

1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt

vastavalt LS §-le 91.

20. L. Peetsu kõrvaldati 19. septembril 2025 LS § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt alates 30.

november 2024 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Väärteotoimikus sisalduvad tõendid näitavad, et

ajal, mil L. Peetsu eelkäsitletud liiklusrikkumised toime pani, puudus tal vastava kategooria

juhtimisõigus. Nõutava kategooria juhtimisõiguse puudumine on tõendatud Transpordiameti

detailandmete päringuga. Selle kohaselt ei olnud L. Peetsul sõiduki juhtimise ajal B-, C- või D-

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Varasem sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on

tõendatud 28. detsembri 2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt

kõrvaldati L. Peetsu sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, st kuna tal puudus vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isikule seati keeld juhtida mootorsõidukit

juhtimisõiguse saamiseni. Eelnevaga on tõendatud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1

punkte 1 ja 3, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt

vastavalt liiklusseaduse §-le 91. Seega L. Peetsu juhtis mootorsõidukit isikuna, kellel ei olnud

mootorsõiduki juhtimisõigust ja ta oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Eelnevaga on tõendamist leidnud, et L. Peetsu pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo, mis

täidab LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

21. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et 30. novembril 2024. a kella 20:10 ajal toimus

liiklusõnnetus Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Jõgeva-Mustvee mnt 4. kilomeetril, kus

mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juhtinud juht L. Peetsu juhtis

mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, mil sõiduki juht

oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Oma käitumisega ei arvestanud L. Peetsu, et võib

kahjustada inimesi, vara või keskkonda, teostades möödasõitu eesliikuvast sõidukist, ei

veendunud piisavalt, et möödasõit oleks ohutu, ei takista ega ohusta teisi liiklejaid. Möödasõidul

ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tõttu toimus kokkupõrge oma sõidurajal Mustvee suunas

liikunud sõidukiga Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX . L. Peetsu põhjustas

rikkumisega liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõiduki Kia Ceed registreerimismärgiga XXX

XXX omanikule sõiduki vasakpoolse külgmise tahavaatepeegli purunemise näol. Pärast

kokkupõrget põgenes Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juht sündmuskohalt sõidukit

peatamata. Sellega rikkus L. Peetsu LS § 90 lg 1 p 1, 3, LS § 16 lg 1, LS § 46 lg 3, LS § 51 lg 3

p 3 ja LS § 169 lg 1 nõudeid.

22. Menetlusalune isik leidis, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada tema kasuks

ning väärteomenetlus tema suhtes lõpetada. Kohus leiab, et praeguses väärteoasjas ei ole

kõrvaldamata kahtlusi, mida L. Peetsu kasuks tõlgendada.

23. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus

leiab, et L. Peetsu pani temale LS § 223 lg 1 järgi etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest

hooletuse vormis, kuna ta ei veendunud teisest sõidukist möödasõitu tehes ohutuses teiste isikute

varale ega hoidnud ohutut külgvahet. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas ning

kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et tema tegevus ehk teisest

sõidukist nii lähedalt möödumine ja ohutu külgvahe mitte hoidmine võib kaasa tuua teise isiku

vara kahjustamise. L. Peetsu oleks saanud piisavalt suurt külgvahet hoides teisest sõidukist

möödudes vältida kokkupõrget teise sõidukiga. Seega L. Peetsu ei täitnud vajalikku

hoolsuskohustust.

24. LS § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo pani L. Peetsu toime otsese tahtlusega. Kohtu

hinnangul on üldteada, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine on õigusvastane

käitumine. Selle teadmiseks ei pea olema läbinud autokooli või omama juhtimisõigust. Iga

keskmine mõistlik inimene teab, et pärast liiklusõnnetust tuleb sõiduk peatada. On ilmne, et

pärast liiklusõnnetust on oluline kindlaks teha, kas keegi on varalist või isikukahju kandnud ning

vastavalt sellele edasi tegutseda. Tunnistaja P. Ši ütlustest selgus, et L. Peetsu kartis, seetõttu

põgenes sõidukiga sündmuskohalt. Seega L. Peetsu teadis, et sündmuskohalt põgenedes paneb ta

toime süüteo ja vähemalt möönis seda.

25. Kohus on seisukohal, et L. Peetsu pani mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise toime

kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Menetlusalune isik teadis, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti teadis

ta seda, et politsei oli ta mootorsõiduki juhtimiselt varem kõrvaldanud ja kõrvaldamise alus ei

olnud ära langenud. 30. novembril 2024 toimepandud rikkumise näol ei olnud tegemist

menetlusaluse isiku jaoks ka esmakordse ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega.

Varasema rikkumise osas vormistati juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis kehtib kuni sellel

märgitud aluse äralangemiseni. L. Peetsu võttis salaja xxx auto võtmed, et sõitma minna, olles

ise samal ajal teadlik eelnevalt märgitud faktidest. Seega oli L. Peetsu käitumise eesmärgiks

õigusvastase olukorra tekkimine, mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta oli tema teadlik

ja eesmärgipärane valik.

26. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolud puuduvad.

27. L. Peetsu on süüdi LS § 90 lg 1 p 1, 3, LS § 16 lg 1, LS § 46 lg 3, LS § 51 lg 3 p 3 ja LS

§ 169 lg 1 rikkumises ning ta vastutab LS § 201 lg 2, LS § 223 lg 1 ja LS § 237 lg 1 järgi.

28. LS § 201 lg 2 järgi on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest,

LS § 223 lg 1 järgi rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

kuni kuue kuuni ja LS § 237 lg 1 järgi rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati

L. Peetsut LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut ehk 360 eurot, LS § 223 lg 1 järgi

rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot ja LS § 237 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut

ehk 200 eurot. Seega on kohtuväline menetleja valinud sanktsioonialternatiividest kergema, s.o

rahatrahvi ning määranud karistusena rahatrahvid alla sanktsiooni keskmist määra.

29. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

30. Esmalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osas, millega L. Peetsut

karistati LS § 201 lg 2 ja § 223 lg 1 järgi eraldi karistustega. Nii on Riigikohus väärteoasja nr 4-

19-1178 21. oktoober 2019 määruse p-s 12 selgitanud järgmist: „Juhtimisõiguseta (LS § 201 lg

1) ja liikluskindlustuseta mootorsõidukiga (LKindlS § 81) joobeseisundis (KarS § 424 lg 1)

sõites liiklusnõuete rikkumisega kahju põhjustamine (LS § 223 lg 1) on vaadeldav ühe teona,

mistõttu saab nende tegude puhul rääkida ka ideaalkogumist KarS § 3 lg 5 tähenduses (vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-75-16, p 10). Samas ei

saa sündmuskohalt põgenemist (LS § 237 lg 1) ja pärast õnnetust alkoholi tarvitamist (LS § 226

lg 1) lugeda eelnevalt nimetatud tegudega ajalis-ruumilises mõttes lahutamatult seotuks ning

neid tegusid tuleb käsitada eraldiseisvatena, mis on ka kantud iseseisvast tahtlusest.“

31. Kohus leiab, et ka käesolevalt on L. Peetsu tegevus – mootorsõiduki juhtimine

juhtimisõiguseta ja liiklusnõuete rikkumisega kahju põhjustamine – vaadeldav ühe teona.

Eraldiseisvana jääb L. Peetsule karistuse mõistmiseks aga sündmuskohalt põgenemine, mis

eeldas juba uut tahtlust ning on käsitletav ka antud väärteoasjas eraldiseisva teona. Seega tuleb

L. Peetsule mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistus LS § 201 lg 2 ja § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritava teo eest, mõistes karistuse LS § 223 lg 1 järgi.

32. Kohus loeb L. Peetsu süü keskmisest suuremaks. Menetlusalune isik pani toime kolm

väärtegu: ta juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, põhjustas liiklusõnnetuse ning lahkus

sündmuskohalt. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt olid väärteod toime pandud pimedal

ajal maanteel, kus puudus valgustus ning teekate oli märg. Sellistes oludes oleks L. Peetsu

pidanud olema eriti ettevaatlik ja hoolas, eriti arvestades temal puuduvat mootorsõiduki

juhtimisõigust. Sellest hoolimata otsustas ta möödasõitu teha kahest sõidukist ning veendumata

möödasõidu ohutuses ja ohutut külgvahet hoidmata põhjustas liiklusõnnetuse. Eelnevalt

nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et L. Peetsu süü on keskmisest suurem.

33. L. Peetsu tegevuses ei esine KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid. L. Peetsu ei ole tegusid tunnistanud, sellest tulenevalt ei ole ta ka

kahetsenud ega õigusrikkumistest vastavaid järeldusi teinud.

34. Karistusregistri väljatrükk tõendab, et L. Peetsut on varem kolmel korral kriminaalkorras

karistatud, sh on ta süüdi tunnistatud KarS 4231 järgi ehk mootorsõiduki süstemaatilises

juhtimises ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Väärteokorras on menetlusalust isikut

varem kahel korral KarS § 218 järgi karistatud. Väärteokaristusena mõistetud rahatrahvid on seni

tasumata. Eelnev kinnitab, et õigusrikkumiste toimepanek, eriti vajab rõhutamist

juhtumisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on L. Peetsu jaoks saanud harjumuspäraseks

käitumiseks. Praegusel juhul ei ole tegemist ühekordse ja juhuslikku laadi eksimusega, vaid

väljakujunenud käitumismustriga. Seda saab järeldada eriti seetõttu, et L. Peetsu pani toime

kolm uut väärtegu. Nagu öeldud, L. Peetsu tegusid kahetsenud ei ole ja tema käitumine kinnitab,

et liiklusreegleid ta ei järgi ning kaasliiklejate turvalisusest, elust ja varast ei hooli. Mööda ei saa

vaadata ka asjaolust, et LS § 201 lg 2 väärteo pani L. Peetsu toime raskeima tahtluse vormiga

ehk kavatsetult ning oma süüd ta üheski väärteos ei tunnista.

35. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et LS § 237 lg 1 järgi määratud karistus jääb muutmata.

LS § 223 lg 1 järgi tuleb L. Peetsule karistuseks mõista 120 trahviühikut, s.o 480 eurot. Kuivõrd

kohtuväline menetleja karistas L. Peetsut LS § 223 lg 1 ja § 201 lg 2 järgi rahatrahviga kokku

560 eurot, ei raskenda see ka menetlusaluse isiku olukorda.

36. Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti 17.

oktoobri 2025. a üldmenetluse otsuse osaliselt, s.o LS § 201 lg 2 ja § 223 lg 1 järgi määratud

karistuste osas, ning teeb uue otsuse, millega mõistab L. Peetsule karistuseks LS § 201 lg 2 ja §

223 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks, kohaldades LS § 223 lg-t 1, rahatrahvi 120

trahviühikut, s.o 480 eurot. Muus osas jääb otsus muutmata. L. Peetsu kaebus jääb rahuldamata.

37. Asjas puuduvad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra Kallas

Kohtunik