2-26-55/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-26-55

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-26-55

Tsiviilasi

Z.N-i hagi T.X-i vastu elatise nõudes

Hagihind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Z.N (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, 49003 XXX),

hageja seaduslik esindaja X.W (isikukood: XXX; elukoht:

XXX-i, 49003 XXX; e-post: ,

lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marit Seesmaa (XXX);

Kostja: T.X (isikukood: XXX; elukoht: teadmata; e-post:

Kohtuistung

Kirjalik menetlus vastavalt 13.04.2026 määrusele

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista T.X-ilt Z.N-i kasuks elatis Z.N-i täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx)

seadusjärgses miinimummääras järgmiselt:

2.1 Tagasiulatuvalt perioodil 01.10.2025-31.12.2025 ühekordse summana 905,22 eurot.

2.2 Perioodil 02.01.2026-31.03.2026 oli elatise suuruseks 301,74 eurot kuus [282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot

(50% lapsetoetusest)].

2.3 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 318,62 eurot kuus [295,86 eurot (baassumma)

+ 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)]. Nimetatud summas tuleb elatis tasuda perioodil 01.04.2026 kuni

31.03.2027.

2.4 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse

muutumisel alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

2-26-55

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik. Menetlusosaliste seisukohad

1. Hageja esitas 02.01.2026 hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt elavad hageja

vanemad lahus alates 2025.a septembrist ning hageja elab alaliselt isa juures. 16.12.2025

saatis hageja isa kostjale ettepaneku tasuda hagejale elatist 301,74 eurot kuus. Kostja ei

reageerinud ettepanekule ega pole alates väljakolimisest 01.10.2025 elatist maksnud.

Hageja saab lapsetoetust 80 eurot. Hageja nõuab miinimummääras elatist alates hagi

esitamisest ning tagasiulatuvalt perioodil 01.10.2025-31.12.2026 summas 905,22 eurot (3x

301,74€).

2. Kostja kirjutas 18.01.2026 ja 30.03.2026 e-kirjades, et ta pole elatise maksmisest

keeldunud. Kostja sissetulek on hetkel vähenenud ning nõutav elatis on pool tema

sissetulekust. Kostja on hetkel töötu ja otsib tööd. Tööle saades oleks ta võimeline maksma

vajaliku summa. Kostja sissetulek väheneb kuude lõikes. Lisaks käis ta 25.03.2026

prokuratuuris sõlmimas kokkulepet (kriminaalasi nr 26278000184), mille tulemusena on ta

kohustatud tasuma kohtukulud summas 975,40 eurot, mis on ajatatud 12 kuu peale. Lisaks

on tal elamiskulud ja korterikulud ja tal pole võimalik täissummas elatist maksta. Kostja

teatas 01.04.2026, et on nõus kirjaliku otsusega, mis puudutab hageja elatise nõuet.

3. Kohus määras asja lahendamise kirjalikku menetlusse ning andis pooltele tähtaja kirjalike

lõppseisukohtade esitamiseks. Kostja lõppseisukohti ei esitanud. Hageja esitas

lõppseisukohad ja jäi hagis märgitud seisukohtade juurde. Hageja märkis lisaks, et kostja

väited ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid

enda maksevõime hindamiseks ning kriminaalasja kulud ei olnud vältimatud kulud, vaid

tegemist on kuludega, mille kostja ise põhjustas.

Kohtu põhjendused

4. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et Z.N (sünd. xxxxxxxxxx) on X.W

ja T.X-i laps.

5. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja

teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

6. PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele alaealisele lapsele ei või olla väiksem

kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. PKS § 101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:



Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

2-26-55

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. (lg 3)



Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)



Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest

(mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt

saavad lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse suurused on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.



Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga,

kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus. (lg 6)



Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui 3 aastat. (lg 7)

7. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras muutuvas suuruses.

Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama

ega tõendama. Pooltel puudub ka vaidlus hageja kulude üle, mistõttu ei hinda kohus hageja

igakuiste võimalike kulude põhjendatust

8. Kostja põhilised vastuväited hagile olid, et ta on töötu ega saa elatist maksta nõutud

summas.

9. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist,

peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS §-i 101 alusel

arvutatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

10. Käesolevalt tuleb elatise väljamõistmisel teha kindlaks, kas esineb mõjuv põhjus kostjalt

hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära.

10.1 Antud juhul ei ole kostja tõendanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis võiks olla

aluseks elatise väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kostja

varaline ning perekondlik seis on kohtule teadmata, sest kostja ei esitanud kohtule andmeid

ega ühtegi tõendit, milles oleks midagi märgitud eelnimetatu osas.

10.2 Kostja on väitnud, et ta on töötu, otsib tööd ja tema sissetulekuks on töötutoetus, mille

kohta on kostja esitanud Töötukassa tõendi. Kostja ei saa enda sõnul elatist maksta, sest

tema sissetulek on vähenenud ja ta otsib tööd. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem

kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva

ja on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka

lapse vajaduste rahuldamise. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle

tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelnimetatud seisukohta

on väljendanud ka Riigikohus mitmetes oma lahendites (vt nt 2-16-2343/41 p 13, 3-2-1-

118-12, p 15; 3-2-1-21-15, p 14). Töötuks olemine ei vabasta kostjat elatise maksmise

kohustusest. Kostja on töövõimeline inimene, kellel tuleb leida töö ning hakata panustama

hageja ülalpidamisse. See, et kostja on töötu, ei tähenda, et kostjal lapse

2-26-55

ülalpidamiskohustus puudub. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista elatis PKS § 101 sätestatud ulatuses.

11. Hagimaterjalidest ei nähtu, et hageja viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus. Kostja vastupidiseid seisukohti ega tõendeid esitanud. Seega ei

kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kohus määrab elatise kindlaks vastavalt PKS § 101

lg-tele 3-5.

12. Hageja on nõudnud elatist seadusjärgses miinimummääras alates hagi esitamisest

02.01.2026.

12.1 Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal oli ühe kuu elatise suurus 301,74 eurot (baassumma

282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 59,43 eurot, millest tuli maha lahutada

pool lapsetoetusest ehk 40 eurot)

12.2 Otsuse tegemise ajal on ühe kuu elatise suurus 318,62 eurot (baassumma 295,86 eurot +

3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 62,76 eurot, millest tuli maha lahutada pool

lapsetoetusest ehk 40 eurot).

12.3 Kohus mõistab elatise hageja kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et

elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

13. Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt 07.10.2025-31.12.2025. PKS § 108 kohaselt võib

õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu

tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud. Kostja ei ole hageja

ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist täitnud. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus

hagejale välja ühekordse summana 905,22 eurot (301,74€ x 3 k).

14. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 445 lg-le 1 määrab kohus kindlaks otsuse täitmise

korra. Kohus määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud elatis (sh tagasiulatuv

elatis) maksta hageja isa pangakontole. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks

makseselgitusega „Z.N-i elatisraha ja kuu, mille eest elatist tasutakse“. Tagasiulatuv elatis

tuleb tasuda ühekordse maksena makseselgitusega „Elatis tagasiulatuvalt“.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas,

alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ning palunud oma menetluskulud välja

mõista kostjalt. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid TsMS § 164 lg 12 ja lg 3 mõttes, mis

tingiksid menetluskulude jaotuse muul viisil kui jätta kulud poolte endi kanda. Kohus jätab

menetluskulud seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets. Kohtunik