2-25-128262/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. mai 2026

Tsiviilasja number

2-25-128262

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi I.I vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

73 eurot 58 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490;

asukoht Endla tn, 15, Tallinn), lepinguline esindaja

Kristiine Urb

Kostja: I.I (isikukood XXX; elukoht: XXX; tel: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi I.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

tagaseljaotsusega.

2. Mõista I.I-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja põhivõlg 30 eurot, 11. mai 2026.

a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 11 eurot 16 senti ja sissenõudmiskulud 30

eurot.

3. Mõista I.I-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt (30

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12. maist 2026 kuni põhivõla

tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud I.I kanda.

5. Rahuldada

AS ÜHISTEENUSED taotlus menetluskulude rahaliselt

kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista A. D. AS ÜHISTEENUSED kasuks välja

menetluskulu 360 eurot (käibemaksuta) (sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsukiirmenetluse

menetluskulud 20 eurot, lepingulise esindaja kulud 240 eurot).

6. Mõista I.I-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg-e 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata (TsMS § 178).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 25. novembril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse I.I-lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul

kätte toimetada ning andis asja hagimenetluses menetlemiseks Pärnu Maakohtule üle. Pärnu

Maakohus edastas asja 26. jaanuari 2026. a määrusega kohtualluvuse järgi lahendamiseks

Tartu Maakohtule.

2. 23. jaanuaril 2026 esitatud hagiavalduse kohaselt parkis kostja 13. jaanuaril 2023

sõiduautot registrimärgiga XXX hageja poolt opereeritavas parklas asukohaga L. Puusepa 8,

Tartu parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest on kostjale väljastatud leppetrahv 30

eurot. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni

hagiavalduse esitamiseni. Hageja on saatnud kostjale mitmeid võlateatisi ning palub mõista

kostjalt välja sissenõudmiskulud 30 eurot.

3. Kohus võttis hagiavalduse 13. veebruari 2026. a määrusega menetlusse. Määrus ja

hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 15. märtsil 2026. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus jätab menetluskulud

kostja kanda.

5. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3

võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt

vaid järgmist.

6. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata.

Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimiskoha üürileping

(parkimisleping). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingu sõlmimise,

lepingu tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise ja kostjale leppetrahvinõude

esitamise osas.

7. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 15. märtsil 2026.

Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei

ole kohtu poolt määratud tähtajaks (6. aprilliks 2026) hagile vastanud.

Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõue on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega

rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1). Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik

põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

Hageja palus mõista kostjalt põhinõudelt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus mõistab viivise

kooskõlas TsMS §-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse

kohtuotsuses.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

11. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning

lepingulise esindaja kulu 358 eurot (käibemaksuta).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud.

Kohtu hinnangul on riigilõiv 100 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS § 139

lg-d 1 ja 2, riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1).

12. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p

7). TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud

menetluskulud summas 20 eurot (vt ka RKTKm 08.03.2017. a, nr 3-2-1-165-16, p 12.1–12.3).

Hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamiseks summas 20 eurot on seega

põhjendatud.

13. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist

tunnihinnaga 169 eurot. Hageja ei taotle menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 2 tundi. Lepingulise

esindaja töö on seisnenud dokumentidega tutvumises, hagiavalduse ning selle lisade

komplekteerimises ja dokumentide kohtule esitamises.

Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS §

144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejal on

käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline

esindaja hagejale hagimenetluses õigusteenust 2 tundi tunnitasuga 169 eurot (käibemaksuta).

Arvestades nii käesoleva asja sisu (tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega) kui ka

asjaolu, et hagejat ei esinda vandeadvokaadist esindaja, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud

lähtuda kulude hüvitamisel tunnitasust 169 eurot. Kohus lähtub hageja lepingulise esindaja

kulude hüvitamisel tunnitasust 120 eurot, mida saab pidada mitteadvokaadist esindaja

keskmiseks tunnitasuks. Tehtud toimingutele kulunud aega peab kohus aga põhjendatuks ja

mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud summas 240 eurot (2

tundi × 120 eurot). Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, kuuluvad õigusabikulud

hüvitamisele ilma käibemaksuta.

14. Eelnevat arvesse võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku

summas 360 eurot (100 + 20 + 240).

15. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik