2-23-1234/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026, Tartu

Tsiviilasi

I.D kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-23-1234

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine, usaldusisiku tasu

määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik

I.D

(ik

XXX;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; e-post )

Usaldusisik X.V (ik XXX; OÜ Õigusbüroo Faktootum, e-

post )

Võlausaldajad:

1. Multitude Bank p.l.c (rg-kood C56251; e-post )

2. TF Bank AB (publ.) (rg-kood 556158-1041; e-post

)

3. Ühisraha OÜ (rg-kood 11948363; e-post )

4. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post )

5. PLACET GROUP OÜ (rg-kood 11198910; e-post

)

6. ESTO AS (rg-kood 14180709; e-post )

RESOLUTSIOON

1. Vabastada I.D (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded

I.D

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada I.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada X.V usaldusisiku kohustustest I.D kohustustest vabastamise menetluses.

4. Rahuldada I.D usaldusisiku X.V Miti tasu taotlus.

5. Määrata usaldusisik X.V Miti tasu suuruseks I.D kohustustest vabastamise menetluses

198 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 47,52 eurot, kokku 245,52 eurot.

6. Usaldusisik X.V Miti tasu 98,50 eurot, sh käibemaks 19,06 eurot, hüvitada võlgnik I.D

poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel X.V Miti usaldusisiku ametikontol

EE247700771012237446 ja maksta välja OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood

10609096) arvelduskontole EE742200221013804535.

7. Anda I.D-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest 147,02 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik X.V Miti usaldusisiku tasu katteks riigi

vahenditest 147,02 eurot, sh käibemaks 28,46 eurot, OÜ Õigusbüroo Faktootum

(registrikood 10609096) arvelduskontole EE742200221013804535.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg

14 alusel I.D kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 07.03.2023 määrusega välja I.D pankroti, algatas võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes X.V

Miti. Kohus lõpetas 17.09.2025 määrusega I.D pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega

ning jätkas võlgniku suhtes 07.03.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. X.V

jätkab usaldusisikuna I.D kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustas usaldusisikut

esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt 17. septembriks ning tegema väljamakseid

võlausaldajatele iga aasta 1. septembriks. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustused kokku 30 346,76 eurot, sh 28 368,21 eurot II järgu nõuded ja

1978,55 eurot III järgu nõue.

2. Usaldusisik esitas 12.03.2026 kohtule lõpparuande. Aruande kohaselt on võlgnik loovutanud

usaldusisikule võlausaldajate nõuete katteks aruandeperioodil 16.05.2025–07.03.2026 985

eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamaksed 886,50 eurot 07.03.2026. Usaldusisik

jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks kuni 10% võlgniku

loovutusest, s.o 98,50 eurot.

3. Kolm aastat menetluse algatamisest möödus 07.03.2026. Usaldusisik on esitanud kohtule

taotluse otsustada I.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ning

menetluse lõpetamine.

4. 12.03.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete

täitmiseks viimasel aruandeperioodil kokku 3 tundi järgnevalt: suhtlemine võlgnikuga,

järelevalve võlgniku laekumiste üle, võlausaldajate nõuete katteks eraldiste ja võlgnikule

ülekandmisele kuuluvate summade arvestamine – 1 tund; võlausaldajatele jaotiste alusel

väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamine ja väljamaksete tegemine – 30 minutit;

aruande koostamine – 1 tund 30 minutit. Usaldusisik palub FIMS § 54 lg 5 alusel usaldusisiku

ülesannete täitmise eest 3 tunni ulatuses määrata tasuks 198 eurot (3 tundi × 66 eurot), millele

lisandub käibemaks, kokku 245,52 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku

loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ning puudujäävas osas

hüvitada riigi vahenditest.

5. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on kohtule avaldanud soovi seisukoha

esitamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel, mistõttu kohus andis selleks

20.04.2026 võimaluse. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas seisukoha

21.04.2026, milles avaldas, et pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõue 10 707,02 eurot, millest

2/6

võlgnik on tasunud 334,59 eurot, st 3,12%, ning rahuldamata jääb 96,88% nõudest.

Võlausaldaja leiab, et kuivõrd võlgnik täitis oma kohustusi osaliselt, ei saa seda pidada

nõuetekohaseks ja arvestatavaks ulatuseks. Kohtupraktikas on varasemalt leitud, et 30-40%

ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav. Eelnevast tulenevalt leiab

võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja leiab, et

võlgniku suhtes võib kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest

vabastamata.

KOHTU SEISUKOHT

6. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

7. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine

selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

8. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku

avaldatust.

9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS

§ 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise

aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

10. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või

karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. I.D ei ole eelpool

nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

11.1. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Aruannete kohaselt on võlgnik aruandeperioodil õppinud Tallinna Tehnikakõrgkoolis, et

parandada enda väljavaateid tööturul. Võlgniku eelnev töösuhe lõppes tervislikel

põhjustel ning võlgnik pidi asuma omandama uut eriala. Võlgnikule on määratud osaline

töövõime.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust kuna võlgnik

on asunud õppima heas usus ja lootuses saada oma terviseseisundile sobivat tööd. Kohus

ei ole tuvastanud asjaolusid, millest nähtuks, et võlgnik õpib eriala, millel ta kunagi ei

kavatse tööle hakata.

11.2. FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja

puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg

2 sätestatud kohustust.

3/6

11.3. FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks aruandeperioodil on olnud töövõimetoetus, vajaduspõhine

õppetoetus ning tasemeõppetoetus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole

täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle

anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on usaldusisikule

loovutanud 985 eurot, millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid

summas 886,50 eurot ning 98,50 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise

kohustust.

11.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

11.5. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

12. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama

võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p

11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud

võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul

alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta

(Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013.

a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-121-11, p 12).

Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid

aluseid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli tervislikel põhjustel töötuks jäämine, mistõttu ei

suutnud ta tasuda enam igapäevaeluga seotud jooksvaid kulusidki, rääkimata võetud

laenukohustuste täitmisest. See sundis teda võtma üha uuesti ja üha suuremates summades

laene. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et krediidiandjad ei ole kontrollinud võlgniku

krediidivõimelisust, kes tervislikel põhjustel ei suutnud enam kanda igapäevaseid

tarbimiskulusid ega jätkusuutlikult teostada laenude tagasimakseid. Seega ei ole võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks ainuüksi tema enda igapäevaseks tarbimiskuludeks laenude võtmine,

vaid sellele on kaasa aidanud krediidiandjate vastutustundetu laenamine ning võlgniku

kohustustest vabastamisel on tegemist taolisel kujul laenu andmisel krediidiandjate äririski

realiseerumisega. Riigikohus on asjas 2-14-21710 selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse

sisuks on krediidivõtja vastu hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et

krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust

või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei

satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

13. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste

täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

4/6

Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole tasunud arvestatavas ulatuses oma nõuet, mistõttu ei ole

teda võimalik kohustustest vabastada. Kohus märgib siinkohal, et pankrotimenetluses

tunnustatud nõuetest arvestatava ulatuse tasumine on eelduseks eelkõige ennetähtaegse

menetluse lõpetamise puhul mitte käesoleval juhul. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate

nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvelt ning näidanud sellega enda tahet nõudeid

rahuldada. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme

aasta jooksul oma FIMS § 47 kohustusi nõuetekohaselt. Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks

menetluse pikendamist.

14. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse

4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. I.D

tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

15. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud I.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada, lõpetab kohus ka I.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

17. Kuna kohus lõpetab I.D kohustustest vabastamise menetluse, tuleb X.V vabastada FIMS § 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest I.D kohustustest vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

18. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt

usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei

tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär

kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026. a

88,60 eurot).

19. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete

täitmisele 3 tundi tunnitasuga 66 eurot; kokku 198 eurot.

5/6

20. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust

ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse

halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik

palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Usaldusisiku tasule 198 eurot

lisandub käibemaks 24%, s.o 47,52 eurot, kokku 245,52 eurot.

21. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku

tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku X.V Miti tasuks määrata 198 eurot, millele lisandub

käibemaks, kokku 245,52 eurot.

22. Usaldusisiku tasu 98,50 eurot, sh käibemaks 19,06 eurot, tuleb hüvitada võlgnik I.D poolt

usaldusisikule loovutatud raha arvel, mis tuleb välja maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum (rg-

kood 10609096) arvelduskontole EE742200221013804535.

23. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek

usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et I.D-le tuleb anda hüvitamiskohustuseta

menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 147,02 eurot, sh

käibemaks 28,46 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

6/6