Legislator Case Law & Legislation
2-23-347/29 AI generated

2-23-347/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-347/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada N.C (pankrotis), isikukood XXX, pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

Legislator headnote

AI generated

2-23-347/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Lõpetada N.C (pankrotis), isikukood XXX, pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

Keywords

AI generated
savings deposit bank resolution bank charges custodian bank attachment of bank accounts bank guarantee claim event
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

N.C

(pankrotis) pankrotimenetlus ja

kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-23-347

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine raugemise tõttu,

pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku

kohustustest vabastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik N.C (pankrotis; isikukood XXX; elukoht

XXX; telefon XXX);

pankrotihaldur Sirje Tael (OÜ Prolex, Jaama 76,

50605 Tartu;);

võlausaldaja I TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(registrikood 14304235);

võlausaldaja II Inbank Finance AS (registrikood

16197915)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. aprill 2026

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada N.C (pankrotis), isikukood XXX, pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist.

2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

(pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2)

Jrk nr

Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood

Nõude suurus

Jaotis

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (14304235)

10 596,47 €

100%

Kokku:

10 596,47 €

100%

3. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (PankrS

§ 153 lg 1 p 3)

Jrk nr

Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood

Nõude suurus

Jaotis

Inbank Finance AS (16197915)

1145,12 €

100%

Kokku:

1145,12 €

100%

3. Määrata pankrotihaldur Sirje Taela töötasu suuruseks N.C (pankrotis) pankrotimenetluses

585 eurot, millele lisandub käibemaks 140,40 eurot, kokku 725,40 eurot, ja mõista tasu

büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Prolex.

4. Pankrotihalduri tasu 275 eurot, sh käibemaks 53,23 eurot, tasuda pankrotivara arvel.

5. Anda N.C-le (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest summas 450,40 eurot, sh käibemaks 87,17 eurot.

6. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Sirje Taela pankrotihalduri tasu katteks

riigi vahenditest 450,40 eurot, sh käibemaks 87,17 eurot, OÜ-le Prolex (rg-kood

10605678) arvelduskontole nr EE672200221013997303.

7. Vabastada N.C (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded N.C

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab

kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi

nõuda. Kohus võib jätta uue võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui

kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku

kohustustest vabastamise.

8. Lõpetada N.C (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetlus.

9. Vabastada pankrotihaldur Sirje Tael pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest

N.C (pankrotis) pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses.

10. Määrus toimetada kätte pankrotihaldurile, võlgnikule ja võlausaldajatele ning saata

resolutsiooni punkti 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

11. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja N.C kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas võib määruse

peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas

menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite (PankrS § 164 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 23.02.2023 määrusega kuulutati välja N.C pankrot, algatati võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes nimetati

Sirje Tael. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 15.03.2023. Võlausaldajad olid

PankrS § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 24.04.2023.

Pankrotihaldur esitas 14.11.2023 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja

kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Tartu

Maakohtu 28.11.2023 määrusega kinnitati võlausaldajate nimekiri.

2. Pankrotihaldur Sirje Tael esitas kohtule 01.04.2026 taotlused: 1) lõpetada N.C

pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei

jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks; 2) määrata pankrotihalduri tasu

726 eurot koos käibemaksuga. Pankrotihalduri tasu määrata hüvitamisele riigi vahenditest

OÜ-le Prolex (arvelduskonto EE672200221013997303), mille kaudu haldur tegutseb;

3) vabastada pankrotihaldur Sirje Tael pankrotihalduri ülesannetest

N.C

pankrotimenetluses; 4) lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada

võlgnik täitmata jäänud kohustustest.

3. Kohus avaldas 10.04.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina

selleks ettenähtud kontole 1173,04 eurot hiljemalt 27.04.2026. Võlausaldajatest ega

kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud.

4. 20.04.2026 toimunud istungil kinnitas võlgnik, et on nõus, et tema sissetulekutest on

haldur pankrotivarasse eraldanud 275 eurot. Võlgniku väitel on suhtlemine halduriga

menetluse kestel olnud halb, kuid menetluse lõpuks on võlgnik haldurist aru saanud ja

leppinud. Võlgnikul on osaline töövõime ja kaks ülalpeetavat alaealist last. Ilmatsalu

Maximast töölt lahkumist selgitas võlgnik sellega, et haldur küsis, et miks võlgnik elab nii

kallites korterites ja tuleks odavam eluase hankida ning seejärel kolis võlgnik Jõgevale, kus

on aga raske tööd leida ja lastele haridusasutust.

ARUANNE

1. Pankrotivara ja sellega seotud, kaasa arvatud vara valitsemine ja kohtumenetlused,

tagasinõudmise ja võitmise võimalustest ja teistelt isikutelt saada oleva vara kohta

(PankrS § 162 lg 2 p-d 1, 4, 5, 6 ja 8)

Pankrotivara pankrotimenetluse väljakuulutamisel puudus, samamoodi ei esinenud vara

tagasivõitmise ega nõudmise võimalusi, mistõttu ei ole haldur esitanud kohtumenetlusse

hagisid vara tagasivõitmiseks või – nõudmiseks. Ei esine ka teistelt isikutelt saada olevat vara.

Kuna võlgnikul puudus pankrotivara, ei ole ka pandiesemeid ega ka vara mida valitseda.

Maksu-ja Tolliameti andmetel on võlgnik töötanud kolme aasta jooksul, vaid perioodil

18.09.2025 kuni 20.03.2026. Võlgnik on selgitanud, et on olnud tööotsija, kuid ei ole leidnud

sobivat tööd. Võlgnikul on osalise töövõime kaotus, mistõttu ei ole talle ka kõik pakutavad

tööd tervislikel põhjustel sobivad. Võlgnikul on kaks last: sünd 15.07.2021 ja 12.12.2011.

Märtsis 2026 on võlgniku sissetulekust kantud halduri kontole 275 eurot, kuid võlgnik on

taotlenud antud summa aresti alt vabastamist, mistõttu haldur nimetatud summaga ei ole

arvestanud ei menetluskuluks ega ka võlausaldajatele.

Võlgniku sissetulekud on erinevad hüvitised, mis on määratud talle endale või ta perele ja

lastele. Võlgniku 2023. aasta igakuine sissetulek on olnud:

-

Eesti Töötukassalt osalise töövõimekaotusena 3136,06 eurot, kuu summades ca 350

eurot kuus (hüvitis sõltub kuus olevate päevade arvust);

-

erinevad sotsiaaltoetused kohalikult omavalitsuselt (näiteks Tartu Linnavalitsuselt

2566,81 eurot, Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus, peretoetus ja elatisabi kokku

29 871,71 eurot). Tartu linna ja Sotsiaalkindlustusameti toetused kokku 5554,52 eurot;

-

lisaks laekub võlgniku kontole noorema lapse elatis summas 2993 eurot ja vanema

lapse elatis kohtutäiturilt summas 674,86 eurot.

Seega toetused ja laste elatised on kokku 9222,38 eurot.

Võlgniku 2024. aasta igakuine sissetulek on olnud:

-

Eesti Töötukassalt osalise töövõimekaotusena 4155,15 eurot, kuus ca 320 eurot

(hüvitis sõltub kuus olevate päevade arvust);

-

erinevad sotsiaaltoetused kohalikult omavalituselt (näiteks Tartu Linnavalitsuselt

summas 3425,16 eurot, Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus, peretoetus ja elatisabi

kokku 4597,95 eurot, Tartu linna ja Sotsiaalkindlustusameti toetused kokku 8022,28

eurot);

-

lisaks laekub võlgniku kontole noorema lapse isalt elatis summas 2524,33 eurot ja

vanema lapse elatis kohtutäiturilt kokku 1054,68 eurot.

Seega toetused ja laste elatised kokku on 11 599,63 eurot, mis on laekunud võlgniku kontole

ja mis on arestivaba summa ja mida ei arvata võlgniku sissetulekuks raha arestimisel.

Võlgniku 2025. aasta igakuine sissetulek on olnud:

-

Eesti Töötukassalt osalise töövõimekaotusena 4442,31 eurot, kuus ca 375 eurot

(hüvitis sõltub kuus olevate päevade arvust);

-

alates oktoobrist 2025 ka töötasu Maxima Eesti, kuusumma on varieeruv, nt

novembris 746,76 ja detsembris 627,90 eurot;

Osalise töövõime hüvitis ja töötasu ei ole ületanud kuus arestivaba summat (võlgnikul on

kaks alaealist last ja tema arestivaba summa on 1480 eurot, arvestamata 20%

kinnipidamise võimalust).

-

erinevad sotsiaaltoetused kohalikult omavalituselt (Tartu Linnavalitsuselt 2348,69

eurot, Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus, peretoetus ja elatisabi kokku 4790,71

eurot, Tartu linna ja Sotsiaalkindlustusameti toetused kokku 7139,40 eurot);

-

lisaks laekub võlgniku kontole noorema lapse isalt elatis summas 3199,54 eurot ja

vanema lapse elatis kohtutäiturilt kokku 776,19 eurot.

Seega toetused ja laste elatisrahad on kokku 11 115,13 eurot, mis on laekunud võlgniku

kontole, ja mis on arestivaba summa ja mida ei arvata võlgniku sissetulekuks raha arestimisel.

Võlgniku 2026. aasta kuni 31.03.2026 igakuine sissetulek on olnud Eesti Töötukassalt osalise

töövõimetoetus 1115,27 eurot (jaanuar ja veebruar 384,14 eurot ja märts 346,97 eurot) ja

töötasu Maxima Eesti kokku 2794,65 eurot, kuutasu on varieeruv jaanuar 770,76 eurot,

veebruar 750,46 ja märts 1273,43 eurot, lisaks on Tervisekassalt märtsikuus 165,84 eurot.

Seega on olnud võlgnikule märtsi 2026 sissetulek 1786,24 eurot, millelt peeti kinni 275 eurot.

Võlgnik ise leiab, et tal on ka antud rahale õigus.

Tartu Linnavalitus enam võlgnikule sotsiaaltoetust ei maksa, on vaid

Sotsiaalkindlustusametilt ja kokku 1248,54 eurot (märtsikuus 416,18 eurot), toetustena on

sotsiaaltoetus, peretoetus ja elatisabi. Lisaks laekub võlgniku kontole noorema lapse elatis

summas 810 eurot (märtsikuus 250 eurot) ja vanema lapse elatis kohtutäiturilt kokku 982,64

eurot, kogu laekumine on olnud märtsikuus. Seega toetused ja laste elatisrahad kokku on

3046,18 eurot (millest märtsikuus on 1648,82 eurot).

2. Kohustustest vabastamise menetlusest

Võlgnik on soovinud, et tema suhtes viiakse läbi kohustustest vabastamise menetlus.

Möödunud on kolm aastat, mille jooksul ei olnud võlgnikul sissetulekut, millest oleks saanud

teha võlausaldajatele kasvõi osaliselt makseid. Võlgnik on töötanud kolme aasta jooksul

vähem kui kuus kuud. Võlgniku enamus sissetulekuid on olnud erinevad toetused. Haldur on

võlgnikule selgitanud, et võlgnik peaks leidma võimetekohase töö, kuid võlgnik on

selgitanud, et tervislik seisund ei võimalda tal töötada ning viimasel ajal on võlgnik

omistanud haldurile sõnu ja väljendeid, mida haldur öelnud ei ole. Haldur ei tea ka põhjusi,

miks võlgnik loobus Maxima töökohast, ammugi veel asjaolust, et võlgnik on asunud elama

Jõgevale.

3. Maksejõuetuse põhjused (PankrS § 162 lg 3)

Võlgniku maksejõuetuse on tinginud võlgniku laenu võtmine, mis on küll vaid kahelt

krediidiandjalt. Võlgnik on selgitanud, et andis raha lapse isale, kuid samas nähtub, et isegi

kui raha on antud, on lapse isa kandnud võlgniku kontole suurema summa raha kui ta on

saanud.

4. Võlausaldajate nõuded (PankrS § 162 lg 2 p-d 3 ja 7)

Pankrotivara ja võlgniku sissetulekute puudumise tõttu võlausaldajate nõudeid ei rahuldatud.

Nimi

Registri- või

isikukood

Nõude suurus

Nõude

rahuldamisjärk

TF Bank AB (publ.) Eesti

filiaal

14304235

10 596,47

tähtaegne

Inbank Finance AS

16197915

1 145,12

mittetähtaegne

5. Pankrotimenetluse kulud (PankrS § 162 lg 2 p-d 2 ja 9, § 146)

Ainsa kulu ja väljamaksena on halduritasu. Haldur on esimesel võlausaldajate üldkoosolekul

avaldanud, et taotleb tasu toimingutasuna.

Vastavalt PankrS § 65 lg 11³, kui füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui

haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama

tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on

avaldanud, et viib menetluse läbi toimingutasu põhimõttel. Haldur taotleb tasuna 2/3

alampalga määras, mis on 585 eurot (seis 31.03.2026), mis ei ole vastuolus ka TsMS § 184 lg

2 toodud põhimõttega, kus pankrotimenetluse läbiviimise eest on ettenähtud üks palga

alammäär.

KOHTU SEISUKOHT

5. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei

jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete

tegemiseks. Kohus leiab, et N.C-l puudub vara pankotimenetluse kulude katteks vajalike

väljamaksete tegemiseks ning N.C (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise

tõttu.

6. Kohus avaldas 10.04.2026 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et

võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus N.C pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1173,04 eurot hiljemalt 27.04.2026. Kohtu deposiiti

ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et N.C (pankrotis) pankrotimenetlus

tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

7. PankrS § 163 lõiget 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses,

millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata,

samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses,

milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses

rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.

8. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli nn muu asjaolu.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu PankrS § 163

lg 5, PankrS § 28 tähenduses.

9. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse

halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse

tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur

peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

10. PankrS § 65 lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud alampalga määr (2026. aastal 2838 eurot). Toiminguks on kogu

pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta

sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni

koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.

11. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 585 eurot, millele lisandub

käibemaks 140,40 eurot, kokku 725,40 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist

PankrS § 65 lg 113

alusel toimingutasuna. Pankrotihaldur on 03.04.2023

menetlusdokumendis teatanud kohtule ja võlausaldajatele, et soovib taotleda tasu

toimingutasuna. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud

menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Sirje Taela taotluse ning määrata

pankrotihalduri tasu suuruseks 585 eurot, millele lisandub käibemaks 140,40 eurot.

Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so

OÜ-le Prolex.

12. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest summas 726 eurot, sh käibemaks.

13. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3

alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib

määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud

ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning

hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri

01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest,

arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu

on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis,

kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest

hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

14. Halduri tasu taotlus on 585 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 725,40 eurot.

Arvestades pankrotihalduri taotlust, pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning

antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Sirje Taela taotluse ning

määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 725,40 eurot, sh käibemaks 140,40 eurot.

Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so

OÜ-le Prolex.

15. Kuivõrd võlgnikul puudub vara halduri tasu hüvitamiseks täies ulatuses ja pankrot

kuulutati välja FIMS § 45 lõike 2 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu

hüvitamise osaliselt riigi vahenditest.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida

ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult

riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu

kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Alates 01.04.2026 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 946 eurot,

kolmekordne alammäär 2838 eurot.

17. Pankrotihalduri tasust on 275 eurot, sh käibemaks, võimalik tasuda pankrotivara arvel.

Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning N.C-le tuleb anda puudujäävas

ulatuses hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest 450,40 eurot, sh käibemaks 87,17 eurot. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Prolex.

20.04.2026 toimunud istungil kinnitas võlgnik, et on nõus, et tema sissetulekutest on

haldur pankrotivarasse eraldanud 275 eurot ja sellest kantakse osaliselt halduri tasu.

18. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 44 sätestab, et füüsilisest isikust

võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine

toimub FIMS-i 4. peatüki 2. jaos sätestatud alustel ja korras.

19. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

20. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või

pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3

nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse

algatamist.

21. FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu

jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

22. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811

nimetatud kuriteo toimepanemises;

2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda

andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;

3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda

tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine;

5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta,

samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

23. N.C kohustustest vabastamise menetlus algatati 23.02.2023 (määrus jõustus

11.03.2023) ning käesolevaks ajaks on menetluse algatamisest möödunud kolm aastat.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS

§-s 47 või PankrS 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. Samuti ei ole kohtule teadaolevalt selgunud FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud aluse

esinemine pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule nähtub asja

materjalidest, et võlgnik on menetluse jooksul töötanud perioodil 18.09.2025 kuni

20.03.2026 Maxima Eesti OÜ-s. Võlgnikul on põhiharidus. Võlgnikul on kaks alaealist

ülalpeetavat. Võlgnikule on määratud osaline töövõime. FIMS § 47 lg 1 kohaselt on

võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei

ole, siis seda otsima. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud FIMS § 47 lg-s 1 sätestatud

kohustust ja seda vaatamata oma osalisele töövõimele – ta on teinud oma võimetele,

haridusele ja senisele töökogemusele vastavat tööd ja teeninud sellega sissetulekut.

Võlgniku sissetulekuteks olid töötasu, sotsiaaltoetus, peretoetus, töövõimetoetus, elatisabi.

Võlgniku enamus sissetulekud menetluse jooksul on olnud erinevad toetused võlgnikule,

tema lastele ja perele. Laekumised ei ole kuulnud TMS kohaselt mittearestitava summana

pankrotivara koosseisu (arvestades makse sihtotstarvet ja võlgniku ülalpeetavate arvu –

kaks alaealist last) – erandina on märtsikuus 2026 võlgniku sissetulekutest TMS §-de 130

ja 132 alusel kinni peetud 275 eurot.

24. Kohus leiab, et põhjendatud on vabastada N.C (pankrotis) pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded N.C vastu lõpevad,

sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud.

25. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud

N.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus N.C

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

26. Pankrotihaldur Sirje Tael on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri

kohustustest. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Sirje Tael vabastada pankrotihalduri

kohustustest N.C pankrotimenetluses ja FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku

kohustustest N.C kohustusest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik