Legislator Case Law & Legislation
3-26-81/6 AI generated

3-26-81/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-26-81/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed ja aadressid tähemärgiga. 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

Legislator headnote

AI generated

3-26-81/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

Keywords

AI generated
housing shortage expulsion despite health conditions emergency shelter provision family hardship removal expenses economic hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-81

Haldusasi

Y.J-i kaebus Rae Vallavalitsuse 14.10.2025 korralduse nr

1571 ja 09.12.2025 vaideotsuse nr 1915 tühistamise ning

vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja Y.J

Vastustaja Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed ja aadressid tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.06.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

3-26-81

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.J esitas Rae vallale 30.06.2025 koduse mudilase toetuse taotluse lapse T.S eest.

2. Rae vald tegi 07.07.2025 Y.J-ile pakkumise tema lapse Rae valla teeninduspiirkonna

Uuesalu Lasteaeda asumiseks, koha kasutamise algusega 01.09.2025. Y.J loobus pakutud

lasteaiakohast 09.07.2025.

3. Rae Vallavalitsus otsustas 09.09.2025 korraldusega nr 1339 esitatud taotluse rahuldada

ning maksta Y.J-ile koduse mudilase toetust 2025. aasta augustikuu eest.

4. Rae Vallavalitsuse 14.10.2025 korraldusega nr 1571 lõpetati Y.J-ile (laps T.S) koduse

mudilase toetuse maksmine alates septembrist 2025. Korralduse põhjendused olid järgnevad.

Rae Vallavolikogu 16. septembri 2014 määruse nr 11 „Rae valla eelarvest perede

toetamise kord” (kord) § 8 lõike 5 punkti 3 kohaselt lõpetatakse koduse mudilase

toetuse maksmine juhul, kui lapsevanem on pakutavast lasteaiakohast loobunud.

Lapsevanemale on pakutud lasteaiakoht Rae vallas asuvasse lasteaeda, ent lapsevanem

on pakutud kohast loobunud.

Korra § 8 lõike 11 kohaselt makstakse toetust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ka

lasteaiakohast loobumise korral juhul, kui teeninduspiirkonna järjekorras on lapsi,

kellele ei ole kohapakkumist tehtud. Lähtudes asjaolust, et kõigile järjekorras olevatele

üle pooleteise aasta vanustele lastele on lasteaiakoht pakutud, tuleb koduse mudilase

toetuse maksmine alates septembrist 2025 lõpetada.

5. Y.J esitas 18.11.2025 Rae Vallavalitsuse 14.10.2025 korraldusele nr 1571 vaide.

6. Rae Vallavalitsuse 09.12.2025 vaideotsusega nr 1915 jäeti Y.J-i vaie rahuldamata,

põhjendades seda alljärgnevalt.

Alusharidusseaduse (AHS) § 5 lg 1 kohaselt on Rae Vallavalitsus kohustatud tagama

kolme- kuni seitsmeaastasele lapsele, kelle vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta

kasutada, võimaluse käia oma territooriumil asuvas lasteaias. AHS § 6 lg 1 alusel on

vanemal on õigus esitada taotluses soovitud lasteaed ja kohaliku omavalitsuse üksus

peab neid eelistusi arvestama.

Kuigi vanem on esitanud eelistuse (Peetri Lasteaed) ja põhjendanud pakutud koha

(Uuesalu Lasteaed) ebasobivust elukohaläheduse ja logistiliste raskuste tõttu, on Rae

Vallavalitsus seisukohal, et pakutud lasteaiakoht Uuesalu Lasteaias on õiguspärane ja

vastab kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusele. Vald kaalus põhjalikult kõiki vaide

esitaja poolt koha praktilise sobivusega seonduvaid asjaolusid (lasteasutuse kaugus

kodust, pere logistilised raskused), ent leiab, et need ei muuda pakutud lasteaiakoha

kasutamist õiguslikult võimatuks ega anna alust tunnistada kehtetuks korraldust nr

1571, millega lõpetati toetuse maksmine seoses lasteaiakoha pakkumisega.

7. Tallinna Halduskohtule saabus 10.01.2026 Y.J-i kaebus tühistada Rae Vallavalitsuse

14.10.2025 korraldus nr 1571 ja 09.12.2025 vaideotsus nr 1915 ning kohustada vastustajat

jätkata koduse mudilase toetuse maksmist (tagasiulatuvalt alates septembrist 2025).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et kõnealused otsused on õigusvastased.

2(6)

3-26-81

8.1. Rae vald tegi kaebaja lapse pooleteise aasta vanuseks saades lasteaiakoha pakkumise

Uuesalu lasteaeda, mis asub lapse elukohast (XXX) ligikaudu 5,7 km kaugusel ja on kodust

kõige kaugem lasteaed Peetri piirkonnas. Kuigi piirkonda teenindab bussiliin 162, ei võimalda

selle graafik mõistlikult ja eesmärgipäraselt ühildada töö- ja pereelu. Lapse vanemate

töökohad asuvad Tallinnas, kuhu liikumine toimub mööda Peetri–Tallinna suunda, Uuesalu

jääb vastassuunda.

8.2. Selleks, et laps kella 8:00-ks rühma viia, väljub bussiliin nr 162 peatusest "YYY" (mis

asub kaebaja maja ees) 7:35 ning saabub peatusesse "Uuesalu" kell 7:49. Kaardirakenduse

Google Maps järgi on peatusest lasteaeda (Väikse maja aadress: Kopra tee 4) 350 m, mille

läbimine võtab neli minutit, seega jääks lapse riietamiseks ning rühma üle andmiseks aega

kolm minutit (mis on selgelt ebapiisav), sest neli minutit kulub tagasi kõndimiseks ning buss

väljub kell 8:00. Järgmine buss väljub kell 10:05, ning sellest järgmine kell 13:00. Pärast

lapse lasteaeda viimist peaks kaebaja Mustamäele kontorisse tööle jõudma (sõites kodust

mööda). Bussiliin nr 162 väljub peatusest "Uuesalu" 10:05, saabub peatusesse "Lennujaam"

kell 10:24, bussiliin nr 13 väljub peatusest "Lennujaam" kell 10:33 ning jõuab peatusesse

"Lakiotsa" kell 10:59, kust kontorisse on 260 m, mille läbimiseks kulub kaardirakenduse

andmetel 4 minutit ehk et tööle jõudmise kellaeg oleks 11:05. Tööpäev lõppeb kell 16:30,

buss nr 13 väljub peatusest "Lakiotsa" 16:48 ning jõuab peatusesse "Ülemiste jaam" kell

17:14. Buss nr 162 väljub peatusest "Lindakivi" kell 17:40 ja jõuab peatusesse "Uuesalu" kell

18:00, peatusest lasteaeda kõndimine võtab neli minutit ehk kaebaja jõuaks lapsele järele kell

18:04, kuid selleks ajaks on ka valverühm juba töö lõpetanud1.

8.3. Kõike eelnevat arvesse võttes otsustas pere lasteaiakoha pakkumisest loobuda ning

kaebaja on kodune ega saa tööle naasta. Antud olukorras, kus ühistranspordiühendused on

väga piiratud, ei ole vald lasteaias käimise tegelikke võimalusi hinnanud, ning esitatud vaiet

sisuliselt kaalunud.

8.4. Õiguskantsler on oma 14.04.2023 seisukohas nr 6-4/230585/2302076 selgitanud järgmist:

„Ükskõik kuidas kohalik omavalitsus ka teeninduspiirkonnad moodustab, on oluline, et

lasteaiakoht, mida perele pakutakse, oleks perele tegelikult kättesaadav. See tähendab, et

lasteaeda ja tagasi koju jõudmiseks ei tohi kuluda ebamõistlikult kaua aega (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-336). Samuti peab olema koht kättesaadav ühissõidukiga

liikudes, kui pere kasutab ühissõidukeid.“ Käesoleval juhul ei ole ühistranspordiühendust

reaalse vajadusega teenuse mõistlikuks kasutamiseks vastavusse viidud.

. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

9.1. Vastustaja jääb vaide läbivaatamisel esitatud seisukohtade juurde. Otsused vastavad

menetluses tuvastatud asjaoludele ja õiguslikele alustele ning on kaalutlusvigadeta.

9.2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 5 kohaselt kuulub

kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevussse toetuste andmise ja valla või linna eelarvest

finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §

14 lg 1 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus sotsiaalhoolekandelise abi andmise

korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning

nende taotlemise tingimusi ja korda. SHS § 14 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus

võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse

eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. Seega on kohalikul

omavalitsusel õigus otsustada, millistel tingimustel ta oma eelarvest sotsiaalteenuse osutamist

korraldab.

1 https://lasteaiad.rae.ee/peetri/uuesalu-lasteaed/ruhmad/.

3(6)

3-26-81

9.3. Korra § 8 lg 1 nägi ette toetusmeetme peredele, kes on esitanud avalduse lapsele valla

hallatavas koolieelsesse lasteasutusse koha saamiseks ja kellele vallavalitsus ei suuda pakkuda

kohta valla koolieelses lasteasutuses või lastehoius või kui pere ei ole saanud kohta

eralasteaias või teise omavalitsuse koolieelses lasteasutuses. Seega oli meetme mõte

leevendada lapsevanemate toimetulekut olukorras, kus vastustajal polnud võimalik lapsele

munitsipaallasteaia kohta pakkuda.

9.4. Kaebaja on esitanud Rae vallale lapse T.S munitsipaallasteaia kohataotluse 07.01.2024

sooviga saada lasteaiakoht 30.06.2025 Peetri teeninduspiirkonna Peetri Lasteaeda, teise

eelistusena Leerimäe Lasteaeda (vt vastuse kaebusele lisa 1). Lapsevanem on esitatud

lasteaiakoha taotlust muutnud kahel korral. 09.07.2025 on taotlusel tehtud lisamärge selle

kohta, et kohta soovitakse vaid eelistatud lasteasutusse (taotluse esitamisel oli see väli

täitmata) ja 21.01.2026 taotlusel on muudetud teist kohaeelistust, milleks on märgitud

Aruheina Lasteaed (taotluse esitamisel oli teiseks eelistuseks Leerimäe Lasteaed) (vt vastuse

kaebusele lisa 2).

9.5. Vastustaja tegi 07.07.2025 pakkumise kaebaja lapse Rae valla teeninduspiirkonna

Uuesalu Lasteaeda asumiseks, koha kasutamise algusega 01.09.2025. Kirjeldatud pakkumine

oli kooskõlas vastava teeninduspiirkonnaga Rae vallas, Rae Vallavolikogu 18.02.2025

määruse nr 59 „Rae Vallavolikogu 18. märtsi 2014 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste

teeninduspiirkondade kinnitamine“ muutmine“ § 1 alusel. Ka varem kuulus Uuesalu Lasteaed

kaebaja poolt eelistatud Peetri teeninduspiirkonda Rae Vallavolikogu 18.03.2014 määrusega

nr 6 kehtestatud „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ § 1 punkti 3

alusel.

9.6. Kuivõrd kaebaja loobus 09.07.2025 lapsele pakutud lasteaiakohast ning Rae valla

teeninduspiirkonna järjekorras ei olnud enam lapsi, kellele vastustaja ei oleks kohapakkumist

teinud, lõpetas vastustaja kaebajale koduse mudilase toetuse maksmise Rae Vallavalituse

14.10.2025 korraldusega nr 1571 korra § 8 lg 5 p 3 alusel.

9.7. Kuna vastustaja oli täitnud oma kohustuse tagada valla lastele lasteaiakoht

munitsipaallasteaias, siis kaotas koduse mudilase toetuse meede oma eesmärgi ning tunnistati

ka 17.02.2026 Rae Vallavolikogu määrusega nr 10 „Rae Vallavolikogu 16. septembri 2014

määruse nr 11 „Rae valla eelarvest perede toetamise kord“ muutmine“ § 1 lg 2 alusel alates

24.02.2026 kehtetuks.

9.8. Vaatamata sellele, et kaebaja on esitanud lapse lasteaia eelistuseks Peetri Lasteaia ja

põhjendanud pakutud koha, s.o Uuesalu Lasteaia ebasobivust elukohaläheduse ja logistiliste

raskuste tõttu, ei muuda eelnev pakutud lasteaiakohta Uuesalu Lasteaias õigusvastaseks.

Vastustaja on täitnud talle pandud kohustuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et käesolev kaebus tuleb rahuldamata jätta.

5. Käesoleval juhul on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja lõpetas õiguspäraselt

kaebajale koduse mudilase toetuse maksmise.

6. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

8. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja esitas Rae vallale 30.06.2025

koduse mudilase toetuse taotluse lapse T.S osas 2025. aasta augustikuu eest, mis valla poolt

4(6)

3-26-81

09.09.2025 rahuldati; 2) Rae vald tegi 07.07.2025 kaebajale pakkumise tema lapse Rae valla

teeninduspiirkonna Uuesalu Lasteaeda asumiseks, koha kasutamise algusega 01.09.2025; 2)

kaebaja loobus 09.07.2025 pakutud lasteaiakohast; 3) Rae Vallavalitsuse 14.10.2025

korraldusega nr 1571 lõpetati kaebajale koduse mudilase toetuse maksmine alates septembrist

2025.

7. Kõnealuse korra v.r (kuni 23.02.2026 kehtinud redaktsiooni) § 8 lg-ga 1 nähti ette toetus

perele, kes on esitanud avalduse lapsele valla hallatavas koolieelsesse lasteasutusse koha

saamiseks ja kellele vallavalitsus ei suuda pakkuda kohta valla koolieelses lasteasutuses või

lastehoius või kui pere ei ole saanud kohta eralasteaias või teise omavalitsuse koolieelses

lasteasutuses. Sama paragrahvi lg 5 p 5 kohaselt lõpetatakse toetuse maksmine, kui vanem või

eestkostja on loobunud pakutavast lasteaiakohast välja arvatud korra § 8 lõikes 1¹ nimetatud

juhul, s.o lasteaiakohast loobumise korral kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui

teeninduspiirkonna järjekorras on lapsi, kellele ei ole kohapakkumist tehtud. Korra § 6 lg 2

kohaselt, kui on selgunud asjaolud, mille tõttu toetuse ja kuluhüvitise saaja ei vasta toetuse ja

kuluhüvitise saamise tingimustele, toetuse ja kuluhüvitise andmine lõpetatakse.

8. Kohus juhib tähelepanu, et koduse mudilase toetus kujutas endast kohalikule

omavalitsusele seadusega pandud avaliku teenuse (KOKS § 6 lg 2) täitmata jätmise

(lasteaiakoha võimaldamine) kompensatsiooni. Seega tõukus toetuse maksmine eelkõige

asjaolust, et konkreetsele lapsele ei olnud valla hallatavas koolieelses lasteasutuses kohta

pakkuda. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud.

9. Seoses kaebaja väidetega, et pakutav lasteaiakoht ei olnud elukoha lähedal ning

ühistranspordiga sinna liikumine oleks olnud ebamõistlik, märgib kohus järgmist.

10. Tulenevalt AHS § 6 lg-st 1 esitab vanem kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse

pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele lastehoiukoha saamiseks. Taotluses märgitakse koha

kasutamise soovitud algusaeg ja soovitud lastehoid või lasteaed tegevuskoha täpsusega.

Vanemal on õigus esitada mitu eelistust ja kohaliku omavalitsuse üksus peab neid arvestama.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui taotluses märgitud lastehoius või lasteaias ei ole vanem

soovitud algusajal vabu kohti, arvestab kohaliku omavalitsuse üksus lapse lastehoiu või

lasteaeda vastuvõtmist otsustades esmajärjekorras lastehoiu või lasteaia elukohalähedust.

Lasteaiakohta peavad saama kasutada kõik lapsed, kelle vanemad seda soovivad, kuigi

lasteaias käimine on vabatahtlik (HaS § 24 lg 1). Kui aga vanem soovib kasutada

lapsehoiuteenust kuni lapse kooliminekuni ja kohaliku omavalitsuse üksus on nõus seda

toetama, on see vanema ja kohaliku omavalitsuse üksuse kokkuleppel võimalik. Vabatahtliku

toetuse maksmisel on kohalikul omavalitsuse üksusel lai kaalutlusõigus: igal vallal ja linnal

on õigus ise otsustada, kas ja mis tingimustel toetust maksta (vt Riigikohtu lahend nr 3-4-1-

11-10, p 61).

11. Kaebaja leiab, et temal oli õigus koduse mudilase toetusele, kuivõrd vastustaja pakutud

lasteaiakoht ei ole elukoha lähedal, sinna ei saa ühistranspordiga hõlpsasti liikuda, mistõttu ei

ole lasteaiakoht tegelikult perele kättesaadav.

12. Olukorras, kus kaebuse kohaselt käivad mõlemad lapsevanemad Tallinnas tööl, ei ole

usutav, et peres puudub sõiduauto, millega liigelda. Kuid ka juhul, kui eeldada selle väite

õigsust, on lasteaiakoht tegelikkuses kättesaadav perele ka juhul, kui liigeldakse

ühistranspordiga.

13. Kaebuse kohaselt on kaebaja aadress XXX ning Uuesalu lasteaia väike maja asub

aadressil Kopra tee 4, Peetri alevik. Internetilehelt transport.tallinn.ee nähtub, et kaebaja

kodulähedalt peatusest „YYY“ (mis väidetavalt asub kaebaja maja ees) väljub buss nr 162

hommikuti näiteks kell 7.14, 7.35 ja 9.40 ning sõidab lasteaia juurde peatusesse „Uuesalu“

12-13 minutit. Reisiplaneerijast nähtub, et peatusest „Uuesalu“ väljub Tallinnasse buss nr 162

5(6)

3-26-81

kell 7.40 ja 8.00 ning sõidab peatusesse „Lennujaam“ 21-22 minutit.2 Seega ei pea paika

kaebaja väide, et ühistranspordiga pole võimalik mõistlikult liikuda lasteaeda ja sealt edasi

näiteks tööle Tallinnasse.

14. Ebaselge on, miks kaebaja on näitlikustanud kaebuses üksnes ühe väljumiskellaaja 7.35

ning ka asjaolu, et laps peab lasteaias olema hiljemalt kell 8.00. Tulenevalt Uuesalu lasetaia

kodukorra punktist 1.2. on lasteaed avatud 7.30-18.00 ning punktist 1.2. väikese maja

valverühm on avatud hommikul 07.30-8.00.3 Vastavalt Uuesalu lasteaia kodukorra punktile

1.5 toob lapsevanem lapse lasteaeda võimalusel enne õppe- ja kasvatustegevuste alust /…/.

Seega ei pea laps lasteaias olema kella 8.00-ks, nagu on märgitud kaebuses, kuivõrd võib

eeldada, et kell 8.00 ei alga õppe- ja kasvatustegevus.

15. Kuigi see on peresisene korraldus, milline lapsevanem last lasteaeda viib, nt võib

hommikul viia üks vanem ning järgi minna teine vanem, kui on vaja varakult hommikul

Tallinnasse vanemal tööle jõuda. Samas küsimus sellest, kuidas peresiseselt korraldatakse

lapse viimine/toomine lasteaeda, ei saa kuidagi praegusel juhul mõjutada seda, kas

lasteaiakoht on perele ka tegelikult kättesaadav. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et ühel

vanemal ei oleks üldse võimalik viia/tuua last lasteaeda/lasteaiast.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

18. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed ning aadressid

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

2 Sõiduplaanid

3 Kättesaadav elektrooniliselt internetist: Dokumendid - Rae valla lasteaiad

6(6)