2-24-15201/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-15201

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. mai 2026, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15201

Tsiviilasi

A S (varasema perekonnanimega S)

hagi E Ee vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes

Tsiviilasja hind

3 955,91 eurot

Menetlusosalised

ja

nende Hageja: A S (isikukood xxx) esindajad

Hageja lepinguline esindaja T R (e-post xxx)

Kostja: E E (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista välja E Eelt A S kasuks põhivõlg summas 1 538,94 eurot ja kohtuotsuse

tegemise kuupäeva seisu sissenõutavaks muutunud viivis summas 262,39 eurot.

3. Välja mõista E Eelt A S kasuks kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

tasumata põhivõlalt (1 538,94 eurot) alates 09.05.2026 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta hageja menetluskulud 44% ulatuses E Ee kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

2-24-15201

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. A S (varasema nimega S) esitas 07.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse E Ee vastu 3

524,20 euro ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.06.2024 sõiduki

Xx Xx müügilepingu. Enne müügilepingu sõlmimist selgus, et sõidukil esineb arvukalt

puudusi - hooldusraamat puudus, panoraamkatus lekkis ning mitmeid detaile oli üle värvitud.

Eelnevalt nimetatud puudustest tulenevalt alandati sõiduki hinda 8 000 eurole.

Omanikuvahetuse järgselt pöördus hageja teeninduse poole, kus selgus, et 14.12.2023

remondilehele olid lisatud järgmised märkused: Klapikambrikaane vahelt õlileke. Väntvõlli

esimene otsaflants lekib õli. Plokikaane tagumises otsas asuv jahutusvedeliku flants lekib

kergelt. Vastavad puudused olid kõrvaldamata ning puuduste olemasolust kostja hagejat ei

teavitanud.

2. Pooled sõlmisid kompromissilepingu, milles leppisid kokku, et kostja tasub hageja

arveldusarvele 900 eurot, mille tasumise järgselt loetakse, et hagejal kostja suhtes

pretensioonid puuduvad. Kostja eest pidi kompromissisumma tasuma kostja juhtimise all olev

ettevõte Xx xx OÜ. Kostja hagejale kompensatsiooni ei tasunud.

3. 05.08.2024 edastas hageja kostjale kohtuvälise nõude, milles nõudis nii kokkulepitud

kompensatsiooni tasumist, kui andis kostjale võimaluse nõudeavalduses osundatud puuduste

kõrvaldamiseks. Lisaks ilmnesid sõidukil täiendavalt järgmised puudused: külmkäivituse

järgselt on kuulda kõrvalist vilinat lamerihma liinist. Kohapealt minnes on tunda

jõnksatusi/vibratsiooni. Antud sümptom viitab siduri kulumisele - sidur vajab vahetust.

Mehhatroonika ploki seisukord selgub käigukasti adaptsiooni käigus. Mootori alumine osa on

õline, mootori tagumine osa on õline. Väntvõlli esimene flants lekib õli. 27.09.2024 teavitas

hageja kostjat ka täiendavalt ilmnenud puudustest ning edastas kostjale ka hinnapakkumise nr

17112, milles olid loetletud ilmnenud puudused ning ka vajalike tööde loetelu ja

kalkulatsioon puuduste kõrvaldamiseks. Hageja palus kostjal teada anda, kas ta soovib

27.09.2024 kirjaga ning ka varasemalt osundatud puudused kõrvaldada hiljemalt 30.09.2024.

Kostja ei reageerinud.

4. Hageja leiab, et lepingutingimuseks oli korrapäraselt hooldatud sõiduk, millel pidi olema kõik

vastavalt vajadusele jooksvalt vahetatud. S.o sõidukit reklaamiti kui heas korras olevat, mille

puhul ei saanud eeldada vajadust kulukate parandustööde teostamiseks. Puudused, millest

hageja teadlik oli, oli vaid hooldusraamatu puudumine, panoraamkatus lasi vett läbi ning

2-24-15201

mitmed keredetailid olid värvitud – eelnevast oli hageja teadlik. Sellest, et klapikambrikaane

vahelt on õlileke, väntvõlli esimene otsaflants lekib õli, plokikaane tagumises otsas asuv

jahutusvedeliku flants lekib kergelt ning külmkäivituse järgselt on kuulda kõrvalist vilinat

lamerihma liinist, kohalt minnes on tunda jõnksatusi/vibratsiooni, mis viitab siduri kulumisele

- sidur vajab vahetust. Mehhatroonika ploki seisukord selgub käigukasti adaptsiooni käigus.

Mootori alumine osa on õline, mootori tagumine osa on õline. kostja hagejat ei teavitanud,

ning vastavad puudused tähendavad, et enne ulatuslikke remonttöid on sõiduk sisuliselt

sõidukõlbmatu. Sõidukil ilmnenud olulisi puudusi kinnitab ka asjaolu, et sõiduki remondi

esialgse kalkulatsiooni kohaselt on puuduste kõrvaldamise kulu mitte vähem kui 3 161,20

(1175,94 eurot+ 1985,26) eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt ka hageja kohtueelseid

õigusabikulusid summas 363 eurot. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et auto müügil on kostja poolt

kõik puudused iseäranis esile toodud ja üles loetletud. Kostja selgitas, et hageja soovis

kindlasti autot osta just 11.06.2024, helistas päeval mitmeid kordi ja tuli õhtul ostma, kostja

edastas ostjale teostatud hoolde ja remonttööde teabe (kostja jättis ka paberil märkmed

remonditöökodade kohta, kus käidud kindalaekasse) xx OÜ, xx OÜ-s, kaasa andis ka

dokumendid, mis olid kogunenud kindalaekasse. Seega süüdistus õlilekke ja muude

väidetavate hiljem avaldunud puuduste teemal on põhjendamatu, ka oli sõiduki õlivahetuse

kleeps xx OÜ kirjaga lävepakul ja kuna auto ostmine st. raha ülekanne müüjale venis paar

päevaseks, oli võimalik teeninduses enne ostutehingut tehtud töödega tutvuda. 11.06.2024

auto ülevaatamise ja proovisõidu ajal sadas kohati ka tugevat vihma, kõikide hagivalduses

toodud puuduste ilmnemine ja vaatlemine oli võimalik, ka teostas hageja sõiduki OBD

ühenduses sõiduki veakoodide lugemist ja kontrolli auto pardaarvutist ja nõustus kõige nähtu

ja kogetuga. Kostja palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

7. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste faktiliste asjaolude üle:

•

Hageja ning kostja sõlmisid 12.06.2024 sõiduki Xx Xx (vin kood xxx)

registreerimisnumber xxx müügilepingu.

•

Müügikuulutuse kohaselt oli sõiduki hinnaks 14 500 eurot, kuid kuivõrd sõidukil

esinesid puudused, leppisid pooled kokku sõiduki hinnas 8 000 eurot.

•

Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast müügilepingu sõlmimist ilmnes sõidukil varjatud

puudusi, mille eest kostja vastutab ning mille tõttu on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale

üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama

lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

2-24-15201

Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi

lõike 2 p 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud

omadusi. VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

10. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15: „… müüja vastutust hinnatakse mitmete

erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui

on täidetud järgmised tingimused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-156-11, p 19): puudus oli

olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS §

101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS §

218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele

tugineda (VÕS § 221 lg 2) ja ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult

vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS §

221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale

(VÕS § 221 lg 1 p 2)“. Riigikohtu juhiste järgi peab seda, et müüdud asi ei vasta ostjale

üleandmisel lepingutingimustele, TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama ostja.

11. Seega, selleks, et hinnata kostja vastutust rikkumise eest tuleb välja selgitada, kas müüdud asi

vastas lepingutingimustele ning kas kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse

osas. Riigikohus on selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada ka sellega, et asja

senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida

sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi.

Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida

müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib

asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (RKTKo nr 3-2-1-23-10,

p 12; 2-15-18987, p 13). Kasutatud sõiduki müümise korral on lepingutingimustele

mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole

sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse

negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu sõidukiga liikluses osaleda.

12. Samuti on Riigikohus andnud juhised, et kasutatud sõidukite võõrandamise puhul ei ole

sarnaselt muudele vanadele esemetele õige VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 kohaldamisel

lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda samalaadsete uute sõidukite omadustest

(RKTKo 31.03.2023, 2-19-19586/85, p 14). Lepingutingimustele vastavaks võib osutuda ka

asi, millel on tuvastatud selle vanusele tavapärane kulumine või vananemine. Seega tuleb

müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi puudutava

kokkuleppe puudumisel hinnata, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist

tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Kui

müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida võis ostja eseme vanust,

kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta

mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu eseme lepingutingimustele

mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses.

13. Küll tuleks ka kasutatud asjade puhul nende lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 lg

2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi hinnata nii, nagu tegemist oleks uue asjaga, kui müüja on

müügilepingu eset reklaamides jätnud mulje, et tegemist on uue asjaga. Sõnadest „heas

korras, sõidab hästi“ ei saa aga kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostja on sõidukit

reklaaminud uue sõidukina (RKTKo 14.02.2024, 2-21-1758 p 10.2, 11). Samas lahendis

riigikohus märkis, et mingi puuduse kõrvaldamist saab pidada harilikust kulumisest tingituks,

2-24-15201

kui puuduse kõrvaldamise vajadus ilmneb ligikaudu sellelähedasel ajal, mil see puudus ka

ootuspäraselt kõrvaldamist nõuaks.

14. Müügilepingu ese on 2016 aasta sõiduk Xx Xx. Pooled kirjalikku müügilepingut sõiduki

sõlminud ei ole. Müügikuulutuses nähtuvalt müüs kostja iseenesest sõidukorras vanemat

sõidukit, kuulutusest ei nähtu, et sõidukil võiks esineda selliseid vigu, mis takistaksid sõidukil

igapäevaliikluses osaleda. Müüja on kuulutuses muuhulgas märkinud, et auto on

igapäevakasutuses ja hooldatud iga 12 000 km tagant. Vahetatud jooksvalt kõik vajalik (dtl

58).

15. Riigikohus on muuhulgas selgitanud, et ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada

endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes ning kui

müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt

sellest selgelt ostjale teatada (vt RKTKo nr 3-2-1-46-17, p 19). Pooled ei ole esile toonud, et

nad oleksid kokku leppinud selles, millistele tehnilistele tingimustele sõiduk vastama peab,

seega sõiduki müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta ning sõiduk pidi

VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele st

sõidukit pidi olema võimalik ohutult teeliikluses kasutada ja sõiduk oleks pidanud läbima

tehnilise ülevaatuse. Hageja ei saanud eeldada, et ükski sõiduki detail ei ole kulunud ja sõiduk

ei võiks tulevikus vajada remonti. Küll aga sai hageja eeldada (mh tulenevalt

müügikuulutuses märgitust, et sõiduk on heas seisukorras, kõik esinenud vead õigeaegselt

kõrvaldatud ja tehnoülevaatus kehtib kuni 10.2024), et sõiduk on kasutuskõlbulik ja sõidukil

puuduvad varjatud puudused, mis sõidukit kasutada ei võimalda või mille tõttu vajab sõiduk

kohest remonti ning olulisi lisakulutusi. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool

kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise

kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest.

16. Hageja tõi esile, et pärast sõiduki müügilepingu sõlmimist pöördus hageja teeninduse poole,

kus selgus, et 14.12.2023 remondilehele olid lisatud järgmised märkused: Klapikambrikaane

vahelt õlileke. Väntvõlli esimene otsaflants lekib õli. Plokikaane tagumises otsas asuv

jahutusvedeliku flants lekib kergelt (dtl 11). Hageja leiab, et kuivõrd vastavad puudused olid

kõrvaldamata, on kostja müügilepingut rikkunud. Puuduste olemasolust müügilepingu

sõlmimisel kostja hagejat ei teavitanud.

17. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et kostja on müügilepingut selles osas rikkunud. Kostja

reklaamis sõidukit kui hästi hooldatut ja kõrvaldatud puudustega sõidukit. Kuivõrd

14.12.2023 remondilehel esile toodud puudused olid müügilepingu sõlmise ajaks

kõrvaldamata, ei vastanud sõiduk müügikuulutuses avaldatud tingimustele. 14.12.2023 oli

kostja sõiduki omanik, seega olid arvel esile toodud puudused talle teada. Kostja ei ole

väitnud ega ka tõendanud, et ta 14.12.2023 remondiarvel esile toodud puudusi hagejale oleks

selgelt osundanud. Kostja küll väidab, et nende puuduste tõttu ta alandas müügihinda, kuid

see väide ei ole tõendatud. Hageja väidete kohaselt alandati hinda selle tõttu, et sõidukil

puudus hooldusraamat, panoraamkatus lasi vette läbi ja mitmed keredetailid olid värvitud.

Hageja tõi samad hinna alandamise põhjused esile ka 05.08.2024 nõudeavalduse, millega ta

pöördus kostja poole. Kostja hagejale ei vastanud ega toonud esile, et ka 14.12.2023

puudused olid hinna alandamise põhjused.

18. Kostja on küll hagimenetluses umbmääraselt väitnud, et müügilepingu sõlmimisel olid kõik

puudused üles loetletud, ostjale teostatud hoolde- ja remonttööde teave edastatud (paberil

märkmed külastatud remonditöökodade kohta jäetud kindalaekasse, kaasa antud ka

dokumendid, mis olid kogunenud kindalaekasse, sh. ilmselt ka xx OÜ varasem arve) kuid

need väited on tõendamata.

2-24-15201

19. Hageja väidete kohaselt kostja ühtegi arvet või tšekki varasemate remontööde teostamise

kohta hagejale kaasa ei andnud. Negatiivset asjaolu hageja tõendada ei saa, seega tulnuks

kostjal tõendada, et ta on hagejat sõiduki puudustest kohaselt teavitanud. Hageja on esile

toonud, et kostja andis hagejale kaasa vaid märkmepaberi, kus olid märgitud töökojad, kus

sõidukit varasemalt sõidukit hooldati või parandati (dtl 53). Kohtu hinnangul ei saa kollasest

märkmepaberist, kus peal on märgitud mõned võimalikud remonditöökojad teha järeldust, et

kostja on lepingu sõlmimisel hagejale teatanud 14.12.2023 arvel osundatud sõiduki

puudustest. Samuti ei saa hageja poolt esitatud 14.12.2023 arvest teha järeldust, et nimetatu

andis kostja hagejale kaasa. Arvest on asja materjalide juurde esitatud foto, paberil ei ole näha

ühtegi kokkumurdejoont või kortsukest, samas on tegemist tavalise A4 formaadis

paberilehega, mis ei mahuks kokku murdmata või deformeerumata ning kortsumata üldjuhul

kindalaekasse. Seega puuduvad praegu igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks

14.12.2023 arvel olevatest puudustest hagejat teavitanud. Kostja ei ole ka esile toonud, et

tegelikkuses olid need puudused hoopis kõrvaldatud.

20. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kuivõrd puudused olid olemas juba müügilepingu

sõlmimise ajal, kostja ei ole tõendanud, et ta on neist hagejat müügilepingu sõlmimisel

teavitanud, on kotja müügilepingut rikkunud.

21. Kohus leiab, et kostja vastutust ei välista ega piira ka asjaolu, et hageja vaatas sõiduki üle

enne müügitehingus kokkuleppele jõudmist ja tegi sellega proovisõitu. Kui müügiese

vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja

enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel

avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud (RKTKo

26.09.2007.a tsiviilasi nr 3-2-1-71-07, p 13). Äratuntavad puudused on seega sõiduki

kokkuleppelised omadused ja nende esinemine ei too kaasa müügilepingu eseme

lepingutingimustele mittevastavust. See ei piira aga müüja vastutust müügieseme varjatud

puuduste eest. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei

võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Nende vigade

tuvastamine eeldab põhjalikku läbivaatust ja ainult proovisõiduga ei tuvastaks selliseid

puuduseid, välja arvatud juhul kui just proovisõidu ajal sõiduk olemasoleva rikke tõttu

juhuslikult seiskub.

22. Kohtule arusaadavalt klapikambrikaane vahelist õlileket, väntvõlli otsaflantsi õlileket ja

jahutusvedeliku flantsi leket ei ole alati võimalik avastada pelgalt välise visuaalse vaatluse

käigus, vaid oleks vaja UV-värvainega lekkeotsingut, jahutussüsteemi survetesti või mootori

töötamise ajal vaatlust tõstukil. Seega on need puudused varjatud ning nende olemasolust

tulnud kostjal hagejat teavitada.

23. Riigikohus on ka selgitanud, et ostja ei pea puudusi otsima ning nende avastamiseks

kontrollima asja või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi

või otsima puudusi, mida ei ole võimalik tajuda pelga asja välise, visuaalse vaatluse käigus.

Müüja teadmatus puudustest vabastab teda VÕS § 218 lg 4 järgi vastutusest üksnes juhul, kui

ostja puudustest teadis. Vaidlusalusel sõidukil tuvastatud vead on selline varjatud puudus,

mida hageja ei teadnud ega pidanud sõidukit ostes teadma. Seetõttu ei vabane kostja

vastutusest. Hagejal ei olnud ka kohustust puudusi enne lepingu sõlmimist otsida või nende

avastamiseks kaasata sõiduki ülevaatusele spetsialist vm asjatundja tuvastamaks võimalikke

sõidukil olevaid vigu.

2-24-15201

24. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on selles osas müügilepingut rikkunud,

kuivõrd müüs hagejale varjatud puudustega sõiduki. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja

kostjat puudustest ka õigeaegselt teavitanud, kuivõrd pöördus 05.08.2024 nõudekirjaga kostja

poole.

25. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja rikkus müügilepingut ka augustis 2024

avastatud uute puuduste osas: külmkäivituse järgselt on kuulda kõrvalist vilinat lamerihma

liinist. Kohapealt minnes on tunda jõnksatusi/vibratsiooni. Antud sümptom viitab siduri

kulumisele - sidur vajab vahetust. Mehhatroonika ploki seisukord selgub käigukasti

adaptsiooni käigus. Mootori alumine osa on õline, mootori tagumine osa on õline. Väntvõlli

esimene flants lekib õli. Nagu kohus eelpool selgitas, võib lepingutingimustele vastavaks

osutuda ka asi, millel on tuvastatud selle vanusele tavapärane kulumine või vananemine.

Seega tuleb müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi

puudutava kokkuleppe puudumisel hinnata, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja

senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata.

26. Kohus osundas hagejale 10.09.2025 selgituskirjas, et kohtule ei ole teada, kas avaldunud

puudused on sellise vanuse ja läbisõiduga sõiduki puhul tavapärased või mitte. Samuti ei ole

kohtule teada, kas nimetatud puuduste ilmnemisel läbiks sõiduk tehnilise ülevaatuse kuivõrd

kohtul puuduvad vastavad eriteadmised. Kohus palus hagejal oma hagiavaldust täiendada ja

selgitada ning ka tõendada, et puudused, millele hageja tugineb hagiavalduse p-s 1.9, ei ole

sellise vanusega sõiduki puhul tavalised või oleks selliste puudustega sõiduk teeliikluses

ohtlik ega läbiks tehnilist ülevaatust.

27. Hageja selgitas, et pöördus Xx OÜ poole ning palus selgitada, kas hagivastuse punktis 1.9

loetletud puudused võivad esineda korrapäraselt hooldatud sõidukil (kus on kõik väidetavalt

vastavalt vajadusele vahetatud). Xx OÜ vastusest nähtub, et tõenäoline ei ole, et 2,5 kuu

jooksul tekivad taolised puudused kõik korraga (dtl 103). Samas ei ole hageja esile toonud,

millised hooldused on kostja jätnud tegemata ja millised korrapärasel hooldusel vahetatavad

detailid on jäänud antud sõiduki puhul vahetamata ning kas tekkinud puudused on

põhjustatud sellest, et kostja ei käinud korrapärases hoolduses. Samas sõiduki

hooldusraamatut kostja hagejale lepingu sõlmimisel ei esitanud, hageja enda väidete kohaselt

alandasid pooled sõiduki müügihinda muuhulgas ka sellel põhjusel. Seega võttis hageja

endale müügilepingut sõlmides teadliku riski, et tegelikkuses soetab ta endale sõiduki, mida ei

ole korrapäraselt hooldatud, vaatamata müügikuulutuses märgitule.

28. Lisaks ei ole hageja päris korrektselt Xx OÜ kirja tsiteerinud. Nimelt Xx OÜ selgitas, et

tootjatehase ettenähtud hooldusvälbad on 15 000 km / 1 aasta või LongLife hooldus — 30

000 km / 2 aastat. Puudused ei teki üldjuhul korraga, kuid hoolduste vahelise perioodi (nt 15

000 km) jooksul on nende ilmnemine täiesti võimalik. Kui jutt käib 2,5 kuu pikkusest

perioodist, mille jooksul sõideti vähe, siis on tõenäoline, et vead olid tegelikult juba varem

olemas, kuid omanik või hoolduspartner ei märganud, ei tahtnud märgata või ei pidanud neid

piisavalt oluliseks (dtl 104). Hageja ei ole esile toonud, et sõiduk käis hoolduses vahetult enne

müügilepingu sõlmimist. Juba eelnevalt viidatud 14.12.2023 arvelt (mil kostja vahetas

sõidukil õlifiltri korpust ja sõidukile tehti jahutussüsteemi läbipesu, mis kohtule arusaadavalt

ei ole korraline hooldus vaid remont, kulunud detaili vahetus, või lekke/rikke kõrvaldamine)

nähtub, et sõiduki läbisõit oli sel ajahetkel 138 655 km. 05.08.2024 nõudekirjas osundas

hageja, et müügi hetkel oli läbisõit 145 000 km, seega oli kostja sõidukiga läbinud pärast

remonti kuni müügilepingu sõlmimiseni ca 6 300 km. Xx OÜ kalkulatsioonidelt ei nähtu, mis

oli sõiduki läbisõit selleks ajaks, kui need täiendavad puudused fikseeriti. Kohtu ette ei ole

toodud, millise läbisõidu juures käis kostja sõidukiga viimati hoolduses. Seega ei ole praegu

2-24-15201

õige väita, et puudused tekkisid 2,5 jooksul. 2,5 kuud oli puuduste avastamiseks möödunud

müügilepingu sõlmimisest, mitte viimasest hooldusest. Seega võibki olla realiseerunud Xx

OÜ poolt osundatud risk, et puudused ei teki üldjuhul korraga, kuid hoolduste vahelise

perioodi (nt 15 000 km) jooksul on nende ilmnemine täiesti võimalik.

29. Kohus märgib ka seda, et sõiduki esmaregistreerimise ajaks on 15.03.2016, seega oli sõiduk

müügilepingu sõlmimise ajaks ca 8 aasta vana. Nagu hageja ise 05.08.2024 nõudekirjas

osundas, on sõiduki odomeetri järgset läbisõitu vähendatud 14.11.2018 (algne läbisõit oli 240

000 km ning müügi hetkel 145 000 km, kuid sellel puudusele hageja tuginenud ei ole). Seega

ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas 2,5 kuud pärast müügilepingu sõlmimist sõidukil

avaldunud puudused olid olemas juba müügilepingu sõlmimise ajal, kas need olid tekkinud

põhjusel, et kostja ei käinud väidetavalt korrapäraselt hoolduses või olid need puudused selle

konkreetse sõiduki jaoks tavapärane kulumine, arvestades sõiduki vanust ja tegelikku

läbisõitu. Seega nende puuduste osas ei saa kohus asuda seiskohale, et kostja on

müügilepingut rikkunud.

30. Järgnevalt hindab kohus seda, kas ja millises summas tuleb kostjal hagejale kahju hüvitada.

VÕS § 127 lg 1 järgi, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

31. Kohus märgib, et ostja saab nõuda müüjalt VÕS § 115 lg 1 alusel sõiduki puuduste

kõrvaldamiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist. Selline kahju on hõlmatud lepingu

nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses ning sellist

kahju saab tõendada asjatundja koostatud puuduste kõrvaldamise maksumuse

kalkulatsiooniga (RKTKo nr 3-2-1-5-12, p 33).

32. Xx OÜ Tähesaju on koostanud remonditööde kulukalkulatsiooni, mille kohaselt kulub

14.12.2023 arvel osundatud puuduste kõrvaldamiseks 1 175,94 eurot. Kostja seda summat

kahtluse alla seadnud ei ole. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista. Kohtul ei ole alust eeldada, et kalkulatsioonis toodud arvestus ei vasta tõele või

tegelikkuses saaks puudused kõrvaldada odavamalt.

33. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kohtueelsed õigusabi kulud summas 363 eurot.

Riigikohus on selgitanud, et „kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud

võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja

§ 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS

§ 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda (RKTKo tsiviilasjas nr

3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-15-

13).

34. Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt

hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja

saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus

hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-

1138-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele

võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks,

2-24-15201

aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid

toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt

üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka

hüvitatavad. Kohus tuvastas, et hageja lepingulise esindaja 05.08.2024 kostjale edastatud

lepingust taganemise avaldus on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Kohtu hinnangul on

kohtueelsele suhtlusele kulunud ajakulu põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks

vältimatult vajalik. Kohus nõustub ka õigusabiteenuse tunnihinnaga. Seega tuleb kostjalt välja

mõista ka kohtueelse õigusabiteenuse osutamisega tekkinud kahju summas 363 eurot.

35. Kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367

järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

36. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise rahuldatud nõude summalt VÕS § 113 lg 1 II

teises lauses sätestatud kehtivas määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast

kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on kohustusi

rikkunud ja hagejale on kahju tekkinud, tuleb kostjalt lisaks kahjuhüvitisele ka viivis välja

mõista. Viivisekalkulaatori kohaselt on viivise suuruseks summalt 1 538,94 eurot kohtuotsuse

tegemise seisuga 262,39 eurot. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivis seisuga

08.05.2026 summas 262,39 eurot tuleb kostjalt välja mõista, samuti tuleb välja mõista

lisanduv viivis alates 09.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni.

37. Kostja palus nõude osas kohaldada aegumist. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on aegumine isiku

õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Pärast aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143

kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et

hageja nõue ei ole aegunud. Käesolev nõue tuleneb eelkõige pooltevahelisest müügilepingust.

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vaidlust ei

ole, et tehing sõlmiti juunis 2024, hagi esitati kohtule 07.10.2024, seega ei ole hageja nõue

aegunud.

38. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1 538,94 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 262,39 eurot, VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras

viivise põhinõudelt, s.o 1 538,94 eurolt alates 09.05.2026 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

39. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

40. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1

kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

41. Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta hageja

menetluskulud 44% ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtub menetluskulude jaotuse

2-24-15201

proportsiooni arvutamisel sellest, et kohus rahuldas hageja nõude summas 1 538,94 eurot, mis

hagetud summast 3 524,20 eurot moodustab ca 44%.

42. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS §

174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku

§ 177 lõikes 2 sätestatud korras.

43. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui

otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast

tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude

rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson kohtunik