Legislator Case Law & Legislation
2-22-19172/17 AI generated

2-22-19172/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-19172/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku

Legislator headnote

AI generated

2-22-19172/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Võlgniku tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku

Keywords

AI generated
coinsurance percentage defect of consent satisfaction of claim warranted characteristic quasi-vesting right authorisation requirement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026, Tartu

Tsiviilasi

Q.Z kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-22-19172

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine, usaldusisiku tasu

määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik Q.Z (ik XXX; elukoht XXX, XXX)

Usaldusisik A.I (ik XXX; XXX)

Võlausaldajad:

1. IPF Digital AS (rg-kood 11034137)

2. TF Bank AB (publ.) (rg-kood 556158-1041)

3. Bondora AS (rg-kood 11483929)

4. Revensen OÜ (rg-kood 16625699)

5. AS LHV Finance (rg-kood 12417231)

6. Nord Collect OÜ (rg-kood 11897588)

7. Bigbank AS (rg-kood 10183757)

8. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479)

9. ESTO AS (rg-kood 14180709)

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Q.Z (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded

Q.Z

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada Q.Z pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada A.I usaldusisiku kohustustest Q.Z kohustustest vabastamise menetluses.

4. Rahuldada Q.Z usaldusisiku A.I tasu taotlus.

5. Määrata usaldusisik A.I tasu suuruseks Q.Z kohustustest vabastamise menetluses

313,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 75,24 eurot, kokku 388,74 eurot.

6. Usaldusisik A.I tasu 388,74 eurot hüvitada võlgnik Q.Z poolt usaldusisikule loovutatud

raha arvel A.I usaldusisiku ametikontol EE332200221091960695 ja maksta välja OÜ

Õigusbüroo

Faktootum

(registrikood

10609096)

arvelduskontole

EE742200221013804535.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 49 lg 14 alusel Q.Z kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 14.03.2023 määrusega välja Q.Z pankroti, algatas võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes A.I.

Kohus lõpetas 09.06.2025 määrusega Q.Z pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning

jätkas võlgniku suhtes 14.03.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. A.I jätkas

usaldusisikuna Q.Z kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustas usaldusisikut esitama

kohtule aruande igal aastal hiljemalt 14. märtsil ning tegema väljamakseid võlausaldajatele iga

aasta 9. märtsil. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused

kokku 32 251,67 eurot, sh 29 698,56 eurot II järgu nõuded ja 2553,11 eurot III järgu nõue.

2. Usaldusisik esitas 14.03.2026 kohtule lõpparuande. Aruande kohaselt on võlgniku tulutoovast

tegevusest usaldusisiku kontole laekunud võlausaldajate nõuete katteks aruandeperioodil

08.05.2025–14.03.2026 4032,27 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid

kahel korral – 3543,28 eurot 9. märtsil 2026 ja 93,69 eurot 13. märtsil 2026. Usaldusisik jättis

võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks kuni 10% võlgniku

loovutusest, s.o 388,90 eurot.

3. Q.Z kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödus 14.03.2026 kolm aastat.

Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine ning menetluse lõpetamine.

4. 14.03.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete

täitmiseks viimasel aruandeperioodil kokku 4 tundi 45 minutit järgnevalt: suhtlemine

võlgnikuga, järelevalve võlgniku laekumiste üle, võlausaldajate nõuete katteks eraldiste ja

võlgnikule ülekandmisele kuuluvate summade arvestamine – 1 tund 45 minutit; võlausaldajatele

jaotiste alusel väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamine ja väljamaksete tegemine – 1

tund; aruande koostamine – 2 tundi. Usaldusisik palub FIMS § 54 lg 5 alusel usaldusisiku

ülesannete täitmise eest 4 tunni 45 minuti ulatuses määrata tasuks 313,50 eurot (4,75 tundi × 66

eurot), millele lisandub käibemaks, kokku 388,74 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku

tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest.

5. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on 21.04.2026 esitatud seisukohas avaldanud, et

pankrotimenetluses jäi rahuldamata tema nõue 1492,19 eurot, millest võlgnik tasus kokku

182,74 eurot, st 12,25%, ning rahuldamata jääb 87,75% nõudest. Võlausaldaja leiab, et kuivõrd

võlgnik täitis oma kohustusi osaliselt, ei saa seda pidada nõuetekohaseks ja arvestatavaks

ulatuseks. Kohtupraktikas on varasemalt leitud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise

ulatus ei ole arvestatav. Eelnevast tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja leiab, et võlgniku suhtes võib kohustustest

vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata.

KOHTU SEISUKOHT

2/5

6. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

7. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine

selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

8. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku

avaldatust.

9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS

§ 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise

aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

10. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või

karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Q.Z ei ole

eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

11.1. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Aruannete kohaselt on võlgnik aruandeperioodil töötanud Lindström OÜ-s.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.

11.2. FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja

puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg

2 sätestatud kohustust.

11.3. FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, töövõimetoetus ning

sotsiaaltoetus. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Usaldusisik on pärast pankrotimenetluse

lõpetamist võlgniku sissetulekutest kinni pidanud 4032,27 eurot, millest usaldusisik on

teinud võlausaldajatele väljamakseid summas 3636,97 eurot ning 388,90 eurot on jäetud

usaldusisiku tasu katteks.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise

kohustust.

11.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

11.5. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

3/5

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

12. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama

võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p

11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud

võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul

alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta

(Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013.

a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise

keeldumise absoluutseid aluseid. Usaldusisik on võlgniku sissetulekutelt teinud regulaarseid

kinnipidamisi.

13. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste

täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole tasunud arvestatavas ulatuses nõuet, mistõttu ei ole teda

võimalik kohustustest vabastada. Kohus märgib siinkohal, et pankrotimenetluses tunnustatud

nõuetest arvestatava ulatuse tasumine on eelduseks eelkõige ennetähtaegse menetluse

lõpetamise puhul mitte käesoleval juhul. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid ka enda

mittearestitava sissetuleku arvel ning näidanud sellega enda tahet nõudeid rahuldada. Kolme

aasta jooksul on tasutud võlausaldajate nõuete katteks kokku 10 995,56 eurot, s.o 27,69%

pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise

menetluses täitnud kolme aasta jooksul oma FIMS § 47 kohustusi nõuetekohaselt. Kohus ei pea

antud juhul põhjendatuks menetluse pikendamist.

14. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse

4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. Q.Z

tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

15. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

4/5

menetluse. Kuna kohus on otsustanud Q.Z pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada, lõpetab kohus ka pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

17. Kuna kohus lõpetab Q.Z kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A.I vabastada FIMS § 55 lg

1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest Q.Z kohustustest vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

18. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt

usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei

tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär

kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026. a

88,60 eurot).

19. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete

täitmisele 4 tundi 45 minutit tunnitasuga 66 eurot; kokku 313,50 eurot.

20. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku

tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku A.I tasuks määrata 313,50 eurot.

21. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust

ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse

halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik

palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Usaldusisiku

tasule 313,50 eurot lisandub käibemaks, s.o 75,24 eurot, kokku 388,74 eurot.

22. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku

tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku A.I tasuks määrata 313,50 eurot, millele lisandub

käibemaks 24%. s.o 75,24 eurot, kokku 388,74 eurot.

23. Usaldusisiku tasu 388,74 eurot tuleb hüvitada võlgnik Q.Z poolt usaldusisikule loovutatud raha

arvel, mis tuleb välja maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum (rg-kood 10609096) arvelduskontole

EE742200221013804535.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

5/5