4-25-4718/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-25-4718

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2026, Narva kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-4718 (940025000067)

Kohtunik

Regiina Lebedeva

Väärteoasi

Enefit

Industry

OÜ

kaebus

Keskkonnaameti

4. detsembri 2025. a otsusele ulatuses, millega Enefit

Industry OÜ-le määrati tööstusheite seaduse § 162 lg

2 järgi rahatrahviks 200 000 eurot

Menetlusalune isik

Enefit Industry OÜ (kuni 27.03.2025 Enefit Power AS,

alates 27.03.2025 kuni 08.01.2026 Enefit Industry AS,

alates 08.01.2026 Enefit Industry OÜ)

registrikood 10579981; asukoht Keskterritooriumi/1

Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond; e-

post: info@enefitpower.ee

Esindaja

volitatud esindaja Eesti Energia AS jurist Alan Paas e-

post: XXX

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet

registrikood 70008658; asukoht Roheline tn 64, Pärnu

linn; e-post: info@keskkonnaamet.ee

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

KOHUS OTSUSTAB

1. Rahuldada Enefit Industry OÜ kaebus osaliselt.

2. Tühistada Keskkonnaameti 4. detsembri 2025. a otsus väärteoasjas nr

940025000067 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

1(9)

4-25-4718

ASJAOLUD JA MENTLUSE KÄIK Kohtuvälise menetleja otsus

1. Keskkonnaameti 04.12.2025. a otsusega väärteoasjas nr 940025000067 karistati Enefit

Industry AS-i (uue nimega Enefit Industry OÜ, kuid lahendis arusaadavuse huvides valdavalt

kasutatud kohtueelse menetluse ajal kehtinud ärinime Enefit Industry AS) tööstusheite

seaduse (THS) § 162 lg 2 järgi 200 000 euro suuruse rahatrahviga. Väärteootsuse kohaselt ei

täitnud Enefit Industry AS ajavahemikul 9. aprillist kuni 30. septembrini 2024 juhatuse liikme

A T kaudu Enefit õlitööstuse Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seadmete keskkonnakompleksloa

nr XX tabelis 5 sätestatud nõudeid.

1.1.

Kõnealusel perioodil korraldas Enefit Industry AS juhatuse liige A T Enefit 140-1 ja

Enefit 140-2 seadmetes tekkinud 16 436 tonnist 8 511 tonni fenoolvee käitlemise samades

seadmetes, kuigi keskkonnakompleksloa nr XX kohaselt tulnuks fenoolvesi suunata Eesti

Elektrijaama kateldesse. Fenoolvee käitlemine seisnes selle suunamises tagasi õlitootmise

utmisprotsessi seadmetesse.

1.2.

Rikkumine pandi toime juriidilise isiku huvides ja nimel ettevõtte toonase juhatuse

liikme A T kaudu, kes vastutas õlitööstuse tegevuse eest ning kelle kohustus oli olla kursis

loa nõuetega. Keskkonnaamet leidis, et rikkumine pandi toime vähemalt kaudse tahtlusega,

kuna juhatuse liige teadis või pidi teadma loa nõudeid. Keskkonnaamet oli juba 2024. aasta

esimeses pooles selgesõnaliselt teatanud, et fenoolvee käitlemine Enefit 140 seadmetes ei ole

lubatud, kuid sellest hoolimata jätkus tegevus mitme kuu vältel.

1.3.

Rikkumine tuvastati ulatusliku tõendikogumi alusel, sh Keskkonnaameti korrapärased

ja erakorralised objektikontrollid (novembris ja aprillis 2024), ettevõtte enda esitatud

fenoolvee koguste tabelid, juhatuse liikmete ja töötajate ütlused, Keskkonnaameti ametnike ja

keskkonnaspetsialistide ütlused, Tartu Ülikooli professori H O ütlused, mis käsitlesid Ida-

Virumaa tööstuskoormuse ja välisõhusaaste terviseriske, ning lõhnahäiringute kaebused Narva

piirkonnast samal ajavahemikul.

1.4.

Karistuse määramisel arvestati rikkumise kestust ja mahtu, selle toimepanemist Ida-

Virumaa kõrge keskkonnakoormusega piirkonnas, varasemat jõustunud keskkonnakaristust

samalaadse rikkumise eest ning asjaolu, et rikkumine jätkus ka pärast Keskkonnaameti

keeldu. Kuigi otsest keskkonnakahju ei tuvastatud, pidas Keskkonnaamet tegu ohtlikuks selle

potentsiaalse mõju tõttu välisõhu kvaliteedile, elanike tervisele ja keskkonnale.

Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele

2. Enefit Industry AS-i volitatud esindaja Alan Paas esitas 19.12.2025 kaebuse

kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles palus tühistada Keskkonnaameti 04.12.2025. a

otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus. Alternatiivselt palus kaebaja tühistada otsus

osas, millega Enefit Industry AS-ile määrati 200 000 euro suurune rahatrahv, ning teha uus

otsus rahatrahvi suuruse osas. Samuti paluti kaebuses mõista Enefit Industry AS-i

menetluskulud välja Keskkonnaametilt vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale.

2.1.

Kaebaja märkis, et väärteoasi on sisult analoogne väärteoasjaga nr 4-25-255

(väärteomenetluse nr 940024000538), milles on jõustunud Viru Maakohtu 28.04.2025. a

otsus. Viidatud menetluses karistas Keskkonnaamet Enefit Industry AS-i 02.01.2025. a

otsusega (kaebuses ekslikult märgitud väärteoprotokolli koostamise kuupäev

02.12.2024) fenoolvee käitlemise eest perioodil 28.01.2024–08.04.2024 Enefit 140-1 ja

Enefit 140-2 seadmetes 110 000 euro suuruse rahatrahviga. Käesolevas asjas on kaebaja

2(9)

4-25-4718

hinnangul etteheidetav rikkumine väiksemas mahus, kuid sellele vaatamata määrati

oluliselt suurem trahv.

2.2.

Enefit Industry AS-i esindaja leidis, et väärteomenetlus tuleks lõpetada otstarbekuse

kaalutlusel, kuna ettevõte on varasema trahvi tasunud, juhtkond on vahetunud ning

rakendatud on meetmeid edasiste rikkumiste vältimiseks. Alternatiivselt taotleti trahvi

olulist vähendamist, kuna arvestamata on jäetud mitu karistust kergendavat asjaolu, sh

vabatahtlik teabe edastamine Keskkonnaametile, tegeliku kahju puudumine ja koostöö

menetluses.

2.3.

Samuti vaidlustati Keskkonnaameti poolt trahvi määramisel kasutatud tõendite

asjakohasus (H O ülekuulamise protokoll ja lõhnakaebuste väljavõte), väites, et need ei

tõenda etteheidetavat rikkumist. Kaebaja leidis ka, et määratud trahv on

ebaproportsionaalselt suur võrreldes senise kohtu- ja halduspraktikaga.

2.4.

Kaebaja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlus maakohtus

3.

27.01.2026 saatis kohus kohtuvälisele menetlejale kaebuse ärakirja ning palus VTMS §

120 alusel esitada arvamuse asja lahendamise kohta kirjalikus menetluses ja seisukoha

kaebuse suhtes.

4. Keskkonnaamet esitas 09.02.2026 Enefit Industry AS-i kaebusele kirjaliku seisukoha,

milles taotles jätta väärteoasjas nr 940025000067 tehtud üldmenetluse otsuse peale esitatud

kaebus täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud Enefit Industry AS-i kanda.

Ühtlasi nõustus Keskkonnaamet asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Keskkonnaamet

leidis, et Enefit Industry AS rikkus teadlikult ja pikaajaliselt keskkonnakompleksloa nõudeid,

käideldes ajavahemikul 9.04.–30.09.2024 Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seadmetes loata 8 511

tonni fenoolvett. Väärteomenetlus on õiguspärane ning puudub alus nii menetluse

lõpetamiseks kui ka trahvi vähendamiseks. Keskkonnaamet märkis, et rikkumine on selgelt

tõendatud ning fenoolvee kogused (tekkinud 16 436 tonni, käideldud 8 511 tonni) on

arvutatud ettevõtte enda andmete ja kontrollprotokollide alusel. Kehtiv kompleksluba nägi

ette fenoolvee suunamise üksnes Eesti Elektrijaama kateldesse, mitte käitlemise Enefit 140

seadmetes. Varasem karistus perioodi 28.01.–08.04.2024 eest ei välista vastutust hilisema

perioodi 09.04.–30.09.2024 rikkumiste eest, kuna need on ajaliselt ja faktiliselt eristatavad.

Rikkumine oli pikaajaline, teadlik ja korduv. Avalik menetlushuvi on suur, arvestades Ida-

Virumaa keskkonnakoormust ja ennetuspõhimõtte tähtsust. Juhtkonna hilisem vahetus ei

mõjuta juriidilise isiku vastutust. Mõistetud 200 000 euro suurune rahatrahv jääb

sanktsiooniraami (kuni 400 000 eurot) sisse ja moodustab sellest poole. Karistuse suurus ei

sõltu üksnes käideldud koguse võrdlusest varasemate rikkumistega, vaid rikkumise

kogumhinnangust KarS § 56 tähenduses. Ettevõtte poolt esitatud teave oli hilinenud ja

osaliselt ebaõige ning ei peatanud rikkumist. Menetluses koostöö tegemine on tavapärane

kohustus, mitte erandlik kergendav asjaolu. Keskkonnaametit eksitati fenoolvee käitlemise

jätkumise osas. Tõendite lubamatuse vastuväidetele vastates selgitas Keskkonnaamet, et H O

ütlusi kasutati asjatundja selgitustena rikkumise ohtlikkuse ja kaitstava õigushüve kaalu

hindamisel, mitte rikkumise fakti tõendamiseks. Lõhnahäiringute kaebusi arvestati

keskkonnatausta ja ohu hindamisel, mitte otsese põhjusliku seose tõendamisel. Kokkuvõttes

leidis Keskkonnaamet, et kaebus on põhjendamatu, väärteomenetlus on läbi viidud

õiguspäraselt ning Keskkonnaameti 04.12.2025. a otsus koos 200 000 euro suuruse

rahatrahviga tuleb jätta muutmata.

3(9)

4-25-4718

5. Viru Maakohus võttis 06.03.2026. a määrusega Enefit Industry AS-i kaebuse

menetlusse ning otsustas vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kohus edastas

Keskkonnaameti 06.02.2026. a kirjaliku vastuse kaebuse esitajale ning andis

menetlusosalistele võimaluse esitada taandusi ja muid taotlusi kuni 30.03.2026. Kohus

määras, et kirjalikus menetluses tehtav maakohtu otsus tehakse avalikult teatavaks Viru

Maakohtu kantselei kaudu hiljemalt 08.05.2026.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et VTMS § 132 p 3 alusel tuleb

kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel.

7. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Enefit Industry AS-i karistati Keskonnaameti

04.12.2025. a otsusega THS § 162 lg 2 järgi rahatrahviga 200 000 eurot Auvere külas Narva-

Jõesuu linnas, 40107, Ida-Virumaal 09.04.–30.09.2024 keskkonnakompleksloa nõuete

rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik.

8. Kaebusest nähtuvalt on Enefit Industry AS-i karistatud sama tegevuse eest

Keskonnaameti 02.01.2025. a otsusega THS § 162 lg 2 järgi perioodil 28.01.2024–08.04.2024

rahatrahviga 110 000 eurot. Ka kohtuväline menetleja on 04.12.2025. a otsuses juhtinud

tähelepanu asjaolule, et Enefit Industry AS-i on karistatud juba õlitööstuse

keskkonnakompleksloa nr XX (Enefit 140-1 ja Enefit 140-2) nõuete rikkumise eest

02.01.2025. a üldmenetluse otsusega THS § 162 lg 2 järgi, kuid sellest hoolimata jätkus

fenoolvee tagasijuhtimine Enefit 140 seadmetesse kogu väärteoprotokollis kajastatud perioodi

vältel.

9. Kohus märgib esmalt, et sisuline vaidlus puudub selles, et väärteoprotokollis

kirjeldatud tegevus on THS § 162 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu, see oli pandud toime

juriidilise isiku huvides selle juhatuse liikme poolt vähemalt kaudse tahtlusega. Juhatuse liige

ei olnud keelueksimuses, kuna tal olid vajalikud teadmised õlitööstuse küsimustes ja

fenoolvee nõuetekohase käitlemise valdkonnas. Ta oli ka teadlik keskkonnakompleksloaga

ettevõttele kehtestatud nõuetest, sh nõudest, et Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv

fenoolvesi kasutatakse naabruses asuva ettevõttele kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes ning

ettevõttel ei ole voli iseseisvalt muuta kompleksloaga seatud tööstuse tavapäraseid

käitlustingimusi olukorras, kus muudatuse võimaliku keskkonnamõju, -häiringu või -riski

ulatus ei ole eelnevalt katsetamisega selgeks tehtud, millest on ka eelnevalt Keskkonnaametit

teavitatud.

10. Seonduvalt Keskkonnaameti viitega korduvale rikkumisele selgitab kohus, et

korduvust võib jagada faktiliseks ja juriidiliseks. Juriidilise korduvusena käsitletakse seda, kui

isik on juba varasemalt karistatud ja ta paneb toime uue teo. Faktilise korduvusena

käsitletakse aga seda, kui isik on süüteo varem toime pannud aga teda pole selle eest veel

karistatud, st isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu, mille eest teda ei ole varem

karistatud. Praegusel juhul on Keskonnaamet alusetult viidanud korduvuse sedastamisel

varasemale otsusele, kuivõrd see otsus oli tehtud alles pärast väärteoprotokollis etteheidetud

teo toimepanemist. Seega ei saanud Keskkonaamet varasema, 02.01.2025. a otsusega

karistuse mõistmisel arvestada.

11. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas 28.01.–08.04.2024 ja kohe järgmisest päevast

09.04.–30.09.2024 toime pandud järjepidev keskkonnakompleksloa nõuete rikkumine on

4(9)

4-25-4718

faktilise korduvuse mõttes käsitatav eraldi rikkumistena või on tegemist ühe jätkuva teoga.

Korduva süüteo puhul on oluline, et isik alustab uue süüteokoosseisu täitmisega alles pärast

eelneva koosseisu täitmist, kusjuures järgnev tegu pole eelnevaga olemuslikult seotud. Sel

juhul on vajalik hinnata isiku tahtlust, kuna järgneva koosseisu täitmine peab olema kantud

juba eraldi tahtlusest. Jätkuv on aga ühtsest tahtluses kantud, reeglina ajaliselt lähedaste

tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei

käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Need näiliselt

iseseisvad teod ei moodusta kogumit.

12. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus.

Siinkohal on samuti oluliseks hindamiskriteeriumiks keskmise objektiivse kõrvaltvaataja

tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama

süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning

ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude

toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo

peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt

tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist

tegu, siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe

teo tähenduses (RKKKo nr 3-1-1-4-04, p 13.2). Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on

täidetud kõik jätkuvat süütegu objektiivselt iseloomustavad tunnused.

13. Vaidlust ei ole selles, et kogu etteheidetav tegevus eelmise väärteomenetluse perioodil

kui ka praeguse väärteomenetluse perioodil, st ühtekokku alates 28.01.–30.09.2024 on

hõlamtud ajaliselt lähedaste tegudega ja on toime pandud sama objekti vastu sarnasel viisil.

Küsimus tekib kohtu hinnangul asjaolus, kas kogu kõnealuse perioodi kestnud tegevus oli

kantud ühtsest tahtlusest või katkestas Keskkonnaameti vahepealne sekkumine senise

tegevuse ning Enefit Industry AS võttis vastu uue otsuse alustada sama tegevust keelule

vaatamata uuesti. Selle tuvastamiseks tuleb hinnata, mis asjaoludest tulenevalt võeti vastu

fenoolvee Enefit 140 seadmetesse tagasisuunamise otsustus ning mis asjaoludest tulenevalt

see viimaks lõpetati.

14. J Z (Eesti Energia AS-i Keskkonnateenistuses keskkonnaspetsialist) ütlustest nähtub,

et 2024. aastal oli õlitööstuses probleem fenoolvee käitlemisega. Enefit Industry AS omas

luba käidelda fenoolvett, mis tekkis Enefit 140 seadmetes, ainult Eesti Elektrijaamas, kuid

antud elektrijaam ei pääse kuigi tihti turule, et elektrienergiat müüa. Sellest tulenevalt võttis

tolleaegne juhatuse liige A T , kes vastutas Enefit Industry AS-is õlitööstuse eest, vastu

otsuse, et Enefit 140 seadmetes tekkiv fenoolvesi suunatakse tagasi Enefit 140 seadmetesse.

Tunnistaja ei mäletanud, kaua see tegevus kestis, kuid teadis, et see toimus 2024 aastal.

(Väärteotoimik tl 2).

15. I M (Eesti Energia AS Keskkonnateenistuse keskkonnaekspert) on tunnistajana

ülekuulamisel selgitanud, et tavapäraselt juhiti tekkinud fenoolvesi Eesti Elektrijaama. Kuna

Eesti Elektrijaam ei pääse turule, vaid on rohkem reservis, siis hakati otsima lahendust

fenoolvee käitlemiseks. Õlitööstusega seotud valdkonna eest vastutav juhatuse liige A T

tõstatas koosolekul fenoolvee käitlemise probleemi, siis hakkas Keskkonnateenistus otsima

lahendust. Pakuti välja, et taotletakse fenoolvee käitlemiseks/katsetuseks luba Auvere

elektrijaamale. Enefit 280 seadmed võivad enda tehases tekkivat fenoolvett tagasi suunata

Enefit 280-sse ja Keskkonnaamet aktsepteeris antud tegevust ilma keskkonnakompleksluba

muutmata, seega tekkis arvamus, et Enefit 140 seadmetes võidakse ka fenoolvett käidelda,

kuna keskkonnakompleksloas otsest keeldu sellele tegevusele ei olnud. Tunnistaja ütluste

kohaselt saadi 2024. a aprillis Keskkonnaametilt info, et fenoolvee käitlemine Enefit 140

5(9)

4-25-4718

seadmetes on keelatud, eelneva info edastas ta A T . Keskkonnateenistus ja Enefit Industry

AS võttis seepeale TalTech ekspertarvamuse 2024. a mais, kus eksperdid hindasid, et

fenoolvee käitlemine Enefit 140 seadmetes võiks PVT (põlevkivi tootmise parim võimalik

tehnika) nõuetele vastata ja sh anti suuniseid fenoolvee katsetamiseks. Sellest tulenevalt tehti

Keskkonnaametile ettepanek fenoolvee käitlemise lubamiseks Enefit 140 seadmetes.

Keskkonnaamet ei aktsepteerinud ekspertarvamust ega ettepanekut. Järgnevalt Enefit Industry

AS vaidlustas Keskkonnaameti keskkonnakompleksloa muutmise korralduse, kus amet soovis

loas kehtestada fenoolvee käitlemise keelu nõude Enefit 140 seadmetes. Tunnistaja ei osanud

öelda, kes võttis otsuse vastu, et võiks 2024. aastal aprillist septembrini Enefit 140 seadmetes

fenoolvett käidelda. Keskkonnateenistus informeeris juhatuse liiget A T Keskkonnaameti

otsusest, millega kehtestati keeld fenoolvee käitlemiseks Enefit 140 seadmetes.

(Väärteotoimik tl 12).

16. Tolleaegne juhatuse liige A T on 22.05.2025. a ülekuulamisel selgitanud, et ta oli

2024. aastal Enefit Power AS-i juhatuse liige, tema hallata ja koordineerida oli õlitööstuses

õlitootmine. Temale teadaolevalt 2024. a aprillist septembrini fenoolvett aerofontäänkoldesse

ei juhitud, uurija väited on temale üllatuseks. Fenoolvee katsetamine toimus temale

teadaolevalt ainult sellel perioodil, mil toimus eelmine uurimine. Fenoolvee katsetused Enefit

140 seadmetes olid meeskondlikud otsused, st osalesid keskkonnateenistus, sh R M ,

tootmisjuhid (tehase juhid, insenerid). Kõiki tegevusi ei ole protokollitud. Tema teada

kuluarvestuse järgi see ei ole võimalik, et fenoolvett põletati Enefit 140 seadmetes. Fenoolvee

kasutamine lõpetati hetkel, kui saabus Keskkonnaametist info, et see on keelatud tegevus.

Kuupäevades võib ta eksida, kuid on arvamusel, et see sai kaetud eelmise uurimise

perioodiga. (Väärteotoimik tl 36).

17. H R (Enefit Industry AS-i juhatuse liige alates novembrist 2024) on ülekuulamisel

selgitanud, et fenoolvee käitlemise ajal aprillist kuni septembrini ei olnud tema juhatuse liige

ega töötanud Enefit Industry AS-is. Temale teadaolevalt keelustas Keskkonnaamet fenoolvee

käitlemise Enefit 140 seadmetes 2024. a aprillis, mille otsustas tol ajal Enefit Power AS

juhtkond vaidlustada. (Väärteotoimik, tl 33).

18. Eeltoodud ütlustest saab kokkuvõtvalt järeldada, et otsustus suunata fenoolveed tagasi

Enefit 140 seadmetesse sai 2024. aastal vastu võetud seetõttu, et ettevõttel puudus võimekus

käidelda õlitööstuse tootmisprotsessis tekkivat fenoolvett naabruses asuva ettevõttele kuuluva

Eesti Elektrijaama kateldes. Kuivõrd Enefit 280 seadmed võivad enda tehases tekkivat

fenoolvett tagasi suunata Enefit 280-sse ja Keskkonnaamet aktsepteeris antud tegevust ilma

keskkonnakompleksluba muutmata, siis tekkis arvamus, et Enefit 140 seadmetes võidakse ka

fenoolvett käidelda, kuna keskkonnakompleksloas otsest keeldu sellele tegevusele ei olnud.

Kuigi Keskkonnaamet viis 15.04.2024 kohapeal läbi õlitööstuse kontrolli ja hilisemas

kirjavahetuses juhtis otsesõnu tähelepanu sellele, et Enefit 140 seadmetes fenoolvett käidelda

ei tohi (vt väärteotoimik tl 37, DVD-plaat: 2. Keskkonnaameti korrapärase objekti

kontrollimise protokoll nr XX (koos lisadega)), nähtub asja materjalidest, et jätkuvalt olid

Keskkonnaamet ja Enefit Industry AS eriarvamusel, kas selline tegevus on või ei ole vastuolus

kehtiva keskkonnakompleksloaga nr XX.

19. Kohtule jääb seejuures arusaamatuks, millistest asjaoludest tulenevalt on

Keskkonnaamet lugenud eelmise teo lõppenuks just 8. aprillil 2024 ja uue teo alanuks 9.

aprillil 2024. Väärteotoimikus olevast e-kirjavahetusest nähtub, et alles 26.04.2024 on

Keskkonnaameti juhtivinspektori S J saatnud I M e-kirja, milles on selgitanud, et „/…/

Õlitööstuse kompleksloa PVT lubab fenoolvett käidelda ainult Enefit 280 seadmes ja kuni 140

ei ole utilisaatorkatelt, seda teha ei tohi. Palun teavita sellest juhatust ja ootan tagasisidet

6(9)

4-25-4718

selle kohta (milline on ettevõtte otsus fenoolvee käitlemise jätkamise kohta 140 seadmetes).

Palun arvamust- märkused kontrolli tulemuste kohta esitada 10. maiks.“ Samas nähtub

väärteomaterjalidest ka see, et Keskkonnaameti 28.06.2024. a korraldusega nr XX on

erinevalt seni kehtinud loa sõnastusest sätestatud keskkonnakompleksloa nr XX tabeli T6

punktis 10 selgesõnaliselt Enefit 140 seadmetes tekkiva fenoolvee seadmetele tagasi

suunamise keeld. Korralduses on selgitatud, et fenoolvee juhtimine Eesti Elektrijaama oli loal

enne muutmise menetlust, kompleksloa tabelis T2. p 9 järgmises sõnastuses: „Enefit

õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse naabruses asuva ettevõttele

kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes SO2 vähendamise eesmärgil…“ Ettevõttel ei ole voli

iseseisvalt muuta kompleksloaga seatud tööstuse tavapäraseid käitlustingimusi olukorras, kus

muudatuse võimaliku keskkonnamõju, -häiringu või -riski ulatus ei ole eelnevalt

katsetamisega selgeks tehtud, millest on ka eelnevalt Keskkonnaametit teavitatud. Antud juhul

annavad Keskkonnaametile laekunud arvukad kaebused tunnistust, et Enefit 140-tes fenoolvee

käitlemisest tekkinud keskkonnahäiringu ulatus on ootamatult muutunud ning avaldab mõju

kohalikele elanikele. Seetõttu olukorra selguse huvides kirjutab Keskkonnaamet selgelt välja,

mis on lubatud ja mis ei ole. See tähendab, et kui kompleksloa tabelis T2. p 9 põlevkiviõli

tootmise PVT 45 juures on täpsustatud, et õlitööstuses tekkiv fenoolvesi suunatakse Eesti

elektrijaama, siis see tuleb suunata Eesti elektrijaama ja mujale suunamine ei ole lubatud seni

kuni pole tootmisprotsessi muudatust taotletud ja kompleksloaga loastatud. /…/ Juhul, kui

ettevõte soovib tavapärase töörežiimi korral hakata Enefit 140 seadmetes tekkivat fenoolvett

suunama tagasi tootmisprotsessi, tuleb selleks Keskkonnaametile esitada kompleksloa

muutmise taotlus, kus on lahti kirjutatud, kuidas see tootmisprotsessis täpselt toimuma hakkab

ning kas tekivad täiendavad heited ning kuidas heiteid hoitakse alla kehtivaid juba seatud

heitepiirväärtusi. Keskkonnaamet ei ole veendunud, et Enefit 140 aerofontäänkolletes on

võimalik käidelda fenoolvett ilma täiendavate heideteta ning keskkonnahäiringuta, mis on

juba ettevõtte omavolilise katsetamise korral avaldunud. /…/ Ettevõtte väide, et

aerofontäänkoldes fenoolvee käitlemine ei too kaasa negatiivset mõju, on piisavate

usaldusväärsete mõõdetud andmetega tõendamata ning ei anna alust kompleksloaga lubatud

tegevust iseseisvalt muuta. /…/. (Väärteotoimik tl 37, DVD-plaat: 5. Keskkonnaameti

korraldus DM-128192-7_Enefit

Power AS keskkonnakompleksloa nr XX muutmine_nr XX. 28.06.2024. a).

20. Keskkonnaameti 28.06.2024. a korraldusele on Enefit Industry AS esitanud 29.07.2024

vaide, milles on muuhulgas leidnud, et Keskkonnaameti korraldus ei ole õiguspärane osas,

millega kehtestatakse õlitööstuse kompleksloale kõrvaltingimus tabelis T6 punktis 10, millega

keelatakse Enefit 140 seadmetes tekkiva fenoolvee seadmetele tagasi suunamine. Vaide

kohaselt leidis Enefit Industry AS, et Keskkonnaamet on jätnud põhjendamatult kaalumata

ettepaneku võimaldada Enefit 140-tes fenoolvee käitlemise katsete läbiviimine, jätnud

sisuliselt arvestamata vaide esitaja ettepanekut toetava uuringu ning kehtestanud ilma selge

kaalutluse ja tehnilise sisendita Enefit-140 tööprotsesse mõjutava piirangu, mis ei ole

kooskõlas õlitööstuse PVT järeldustega. Veel vaidemenetluses puudusi kõrvaldades on Enefit

Industry AS-i lepinguline esindaja leidnud, et põlevkiviõli tootmise PVT-järelduste (PVT nr

45) kohaselt võib Enefit 140 seadmetes tekkiva fenoolvee puhul rakendada põletamist käitise

põletusprotsessides kooskõlas PVT nõuetega. (Väärteotoimik tl 37, DVD plaat: 4. Enefit

Power AS vaie parandustega Keskkonnaameti 28.06.2024 korraldus nr XX Enefit Power AS

Enefit õlitööstuse keskkonnakompleksloa nr XX muutmine_13.08.2024).

21.

20.09.2024 on Keskkonnaamet teinud asjas vaideotsuse, milles on muuhulgas jätnud

rahuldamata Enefit Power AS-i vaide Keskkonnaameti 28.06.2024. a korraldusele nr XX

7(9)

4-25-4718

keskkonnakompleksloa XX tabeli T6 punkti 10 osas (vöörteotoimik tl 42-49). Sellega sai

kõnealune vaidlus lõpliku lahenduse ning väärteoprotokolli kohaselt lõppes rikkumine sellele

järgnevalt 30.09.2024.

22. Kohtu hinnangul on 28.01.–30.09.2024 toimepandud rikkumine käsitatav ühe jätkuva

teona. Otsus suunata Enefit 140 tootmisprotsessis tekkinud fenoolvesi tagasi Enefit 140

seadmetesse võeti vastu 2024. aasta alguses ning see tegevus jätkus 30. septembrini 2024.

Kogu tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest, mille aluseks oli ekslik arvamus, et kõnealune

tegevus ei ole otseses vastuolus keskonnakompleksloaga.

23. Kohus märgib sedagi, et juba enne 02.12.2024 väärteoasjas nr 940024000538

väärteoprotokolli (st 28.01.–08.04.2024 etteheidetud rikkumine) koostamist oli ilmselgeid

viiteid sellele, et fenoolvee ebaseaduslik käitlemine võis ka pärast aprillikuud jätkuda.

24. Nii nähtub Keskkonnaameti juhtivinspektori S J 05.08.2025. a ütlustest, et tema 2024.

aasta tööülesannete hulka kuulus plaanilise kontrolli läbiviimine Enefit Power AS-i

õlitööstuses. Ettevõttele on väljastatud keskkonnakompleksluba nr XX ja korrapärase

kontrolli raames kontrolliti 28.11.2024 loa tingimuste täitmist 2023. aastal ja jooksvalt ka

2024. aasta tegevusi ettevõttes kohapeal koos loa halduri A J . Kontrolli tulemus koostati

kontrolli aruanne numbriga 1134895. Kontrolli aruande valmimine viibis, kuna ettevõtte

esindajad esitasid nõutud andmeid mitmel korral, neist viimased 10.02.2025. Muude andmete

seas paluti esitada täpsemad andmed fenoolvete tekke ja käitluse kohta, kuna

väärteomenetluse nr 940024000538 käigus oli juhatuse liige A T 21.08.2024 kinnitanud, et

alates 2024. a juuni algusest ei ole Enefit 140 seadmetes fenoolvett käideldud ja et see

käideldakse kas Enefit 280 seadmetes või Eesti Elektrijaamas. Keskkonnaameti eesmärk oli

seda kontrollida. Andmed fenoolvee käitluse kohta sai tunnistaja 10.02.2025 ja neist selgus, et

juhatuse liige ei ole Keskkonnaametile 2024 augustis tõtt rääkinud. Seejuures selgus

andmetest, et Enefit 140-s on fenoolvett käideldud juba 2023 aastast kokku 4646 tonni.

(Väärteotoimik tl 24). Eeltoodu annab üheselt aluse järeldada, et A T on ka ise eelmises asjas

antud ütluses viidanud kõnealusele tegevusele vähemalt kuni juunini 2024. Keskkonnaameti

juhtivinspektori S J ütlused kinnitavad sedagi, et 28.11.2024. a kontrolli ja selle aruande

eesmärgiks oli muuhulgas ka A T väite kontrollimine. Seda kinnitab ka S J 07.01.2025. a e-

kiri, millest saab järeldada, et aktiivne andmete kogumine toimus enne 2025. aastat ning

jätkus pärast juhtivinspektori puhkuselt naasmist 2025. aasta alguses. Sealhulgas on palutud

täiendavalt 2023. aasta ja 2024. aasta jooksvaid andmeid seadmete kaupa fenoolvee tekke

koguste ja käitluskohtade kaupa kuude lõikes (väärteotoimik tl 17).

25. Lisaks on 22.09.2025 kuulatud väärteoasjas üle Keskkonnaameti välisõhu

vanemspetsialist K V , kes on muuhulgas selgitaud, et 28.11.2024 kontrollis tema koos Ida- ja

Lääne-Virumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektori S J ja loa halduri A J Enefit Power

AS-i keskkonnakompleksloa XX tingimuste täitmist 2023. aastal ja jooksvalt ka 2024. a

tegevusi. Tunnistaja märkis, et fenoolvee õlitööstuse enda seadmetes käitlemisel on tegemist

keskkonnakompleksloa nõuete rikkumisega. (Väärteotoimik tl 21). Eeltoodu viitab samuti

sellele, et veel novembris 2024 kontrollitit terve 2024. aasta tegevusi, sh fenoolvee

nõuetekohast käitlemist.

26. Tähelepanuta ei saa jätta ka Keskkonnaameti 04.12.2025. a otsuses viidatud Ida-

Virumaa haisukaebuseid 01.04.2024 kuni 01.10.2024 (väärteotoimik tl 74, DVD-plaat).

Kaebustest nähtub, et need ei lõppenud pärast aprilli 2024, vaid kaebused Narva linnas ja

Narva piirkonnas välisõhus leviva ebameeldiva lõhna ja keemilise reostuse kohta on jätkunud

maist kuni oktoobrini 2024.

8(9)

4-25-4718

27. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, miks koostati väärteoprotokoll 02.12.2024 ning

väärteootsus 02.01.2025, kuigi esines selgeid viiteid sellele, et rikkumine võib vaatamata

Enefit Industry AS-i algselt esitatud andmetele olla laiaulatuslikum ja jätkuda ka pärast

08.04.2024.

28. Kuivõrd Keskkonnaamet on 02.01.2025. a otsusega karistanud Enefit Industry AS-i

ühe ja sama jätkuva teo eest, kuigi vaid osaliselt, siis sama teo eest uuesti karistamine on

vastuolus ne bis in idem põhimõttega. KarS § 2 lg 3 sätestab, et sama süüteo eest ei või kedagi

karistada mitu korda. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 7. protokolli

4. artikkel keelab isiku suhtes teistkordse menetluse läbiviimise juhul, kui see menetlus

käsitleb samu või sisuliselt samu fakte. Kuigi kohus möönab, et keskkonnakompleksloaga

sätestatud nõuete jätkuva rikkumise korral süüteokoosseisuga kaitstava õigushüve ohustamist

või rikkumist pidevalt taastoodetakse, mistõttu suureneb teo ebaõigus pidevalt, on ne bis in

idem-põhimõtte eesmärk siiski välistada võimalus, et pärast isiku kohta tehtud jõustunud

karistamisotsust võidakse teda üllatada sooviga hakata kaaluma uut karistamist sama teo eest

ja kindlustada õigusrahu (vt RKÜKo nr 3-4-1-10-04, p 14).

29. Väärteoasju oleks tulnud menetleda ühtse tervikuna ning karistus oleks tulnud mõista

ühe teo eest vastavalt süü suurusele eriosa normis sätestatud sanktsiooni piires. VTMS § 29 lg

1 p 2 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isikut

on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud

või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis. Keskkonnaameti 02.01.2025. a otsus on

jõustunud. Seega tühistab kohus VTMS § 132 p 3 alusel kohtuvälise menetleja 04.12.2025. a

otsuse väärteoasjas nr 9400250000067 ja lõpetab selles asjas väärteomenetluse VTMS § 29 lg

1 p 2 alusel.

30. Kohus rahuldab seega kaebuse osaliselt, kuivõrd lõpetab väärteomenetluse kaebuse

väliselt erineval alusel kui seda taotles Enefit Industry OÜ esindaja oma kaebuses, st mitte

otstarbekuse kaalutlusel, vaid seetõttu, et isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise

eest.

31. Enefit Industry OÜ esindaja on taotlenud kaebuses ka menetlusklude hüvitamist

vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale, kuid kohtule menetluskulude nimekirja

esitatud ei ole. Seega ei ole kohtul võimalik selles osas seisukohta võtta.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)