2-23-220/54 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

08. mai 2026. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

V.G kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-23-220

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

otsustamine, usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik V.G (ik XXX; elukoht: XXX, 71401 XXX; e-

post: )

Usaldusisik: Evelin Laanemäe (ik 48106016020,

Mittetulundusühing Nõutuba; e-post

Võlausaldajad:

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (rg-kood

14304235; e-post

2. BB Finance OÜ (rg-kood 11306564; e-post

3. Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post )

4. Coop Pank AS (rg-kood 10237832; e-post

5. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post

6. Monefit Estonia OÜ (rg-kood 12449415; e-

post

7. PLACET GROUP OÜ (rg-kood 11198910; e-

post

8. Creditstar Estonia AS (rg-kood 11251314; e-

post

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada V.G (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Lõpetada V.G Kuuse kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Evelin Laanemäe usaldusisiku kohustustest V.G Kuuse kohustustest

vabastamise menetluses.

4. Rahuldada V.G Kuuse usaldusisiku Evelin Laanemäe tasu taotlus osaliselt.

5. Määrata usaldusisiku Evelin Laanemäe tasu suuruseks V.G Kuuse kohustustest

vabastamise menetluses 231 eurot.

6. Usaldusisiku Evelin Laanemäe tasu 173 eurot hüvitada võlgnik V.G Kuuse poolt

usaldusisikule loovutatud raha arvel Evelin Laanemäe usaldusisiku ametikontol.

7. Anda

V.G Kuusele

hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest 58 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik Evelin Laanemäe usaldusisiku tasu

katteks riigi vahenditest 58 eurot Mittetulundusühing Nõutuba (registrikood

80303499) arvelduskontole EE142200221049196550.

9. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade V.G Kuuse

kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisiku tasu

määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 23.02.2023 määrusega välja V.G Kuuse pankroti, algatas

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause.

Tartu Maakohtu 25.10.2023 määrusega lõpetati V.G Kuuse pankrotimenetlus raugemise

tõttu ja jätkati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. V.G Kuuse kohustustest

vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks Evelin Laanemäe. Kohtumääruse kohaselt

pidi usaldusisik esitama kord aastas (23. veebruaril) kohtule aruande ning tegema

võlausaldajate väljamakseid iga aasta 18. veebruaril. Määruse kohaselt moodustasid

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 8649,28 eurot (kõik teised II järgu

nõuded).

2. Usaldusisik on menetluses esitanud aruandeid 21.03.2024, 03.03.2025 ja lõpparuande

06.03.2026.

Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnik olnud lapsehoolduspuhkusel. Samuti

on võlgnikule määratud puuduv töövõime perioodiks 20.02.2022-19.02.2027. Võlgniku

sissetulekuks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, vanemahüvitis, peretoetus ning

lapse töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus.

3. Koos lõpparuandega edastas usaldusisik kohtule ka võlgniku taotluse menetluse

lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

4. Kohus andis 20.04.2026 võlausaldajatele võimaluse esitada kohtule seisukoht menetluse

lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.

4.1. Holm Bank AS ja Coop Pank AS esitasid oma seisukohad 20.04.2026 ning on nõus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku täitmata

jäänud kohustustest vabastamisega.

2/7

4.2. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas seisukoha 21.04.2026, milles märgib, et

võlausaldaja nõue oli 296,94 eurot ning võlgnik on tasunud kokku 80,65 eurot, s.o

27,16%. Seega saamata on 216,29 eurot, s.o 72,84% nõudest. Võlausaldaja leiab, et

kuivõrd võlgnik täitis oma kohustusi osaliselt, ei saa seda pidada nõuetekohaseks ja

arvestatavaks ulatuseks. Kohtupraktikas on varasemalt leitud, et 30-40% ulatusest

väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav. Eelnevast tulenevalt leiab

võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole võimalik ning võlgniku

suhtes võib menetluse lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

4.3. Creditstar Estonia AS teatas 21.04.2026, et võlgnik on tasunud menetluse jooksul

võlausaldaja nõude katteks 243,84 eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku võlgadest

vabastamise menetluse lõpetamise/pikendamise kohtu otsustada, kuid võlausaldaja

hinnangul oleks otstarbekas kohustustest vabastamise menetlust pikendada, et võlgnik

saaks enda kohustusi tasuda võimalikult suures ulatuses ja nii oleks mõlema poole

huvid menetluses tagatud.

4.4. PLACET GROUP OÜ teatas 22.04.2026, et kinnitatud nõude 561,91 eurot katteks on

võlgnik tasunud 198,68 eurot. Seega tasumata võla jääk on 363,23 eurot.

Võlausaldaja jätab kohtu otsustada võlgniku kohustustest vabastamise üle.

4.5. Bondora AS teatas 27.04.2026 kohtule, et ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest

vabastamisega enne 5 aasta möödumist.

4.6. BB Finance OÜ esitas oma seisukoha 29.04.2026, milles ei ole nõus kohese

kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja palub jätta võlgniku täitmata kohustustest

vabastamata või alternatiivina pikendada kohustustest vabastamise menetluse

tähtaega aasta võrra, et anda võlgnikule võimalus leida täiendavaid sissetulekuid enda

võlgade tasumiseks. Võlausaldaja tunnustatud nõue oli 573,99 eurot, mille katteks on

laekunud 155,90 eurot, s.o 27,10%. Võlausaldaja hinnangul ei saa seda, arvestades

senist kohtupraktikat, ilmselgelt pidada arvestatavaks ulatuseks. Võlausaldaja

seisukoht on, et võlgnik ei ole panustanud sissetulekute parandamisse viisil, mis

tagaks võlgnevuste maksimaalse tasumise. Pelk töötuna arvel olek ja toetustele

tuginemine ei ole kohustustest vabastamise perioodil piisav pingutus. Kuna

võlausaldajale ei ole võimaldatud tutvuda võlgniku finantsdokumentidega (sh konto

väljavõtted), puudub igasugune tõendusmaterjal võlgniku hoolsuse kohta. Ilma konto

väljavõteteta ei ole võimalik kontrollida, kas võlgniku väited sissetuleku puudumise

kohta või mõistliku tarbimise osas on tõesed. Võlgnik on jätnud kasutamata

võimalused sissetulekute suurendamiseks, kahjustades sellega otseselt võlausaldaja

huve.

Kohustustest vabastamise menetluses on võlgniku käitumise hindamisel oluline mitte

üksnes konkreetse summa suurus, vaid ka võlgniku suhtumine oma kohustustesse ja

rahaliste vahendite kasutamisse. Iga summa, mida ei kasutata vältimatuteks

elamiskuludeks, vähendab potentsiaalselt võlausaldajatele nõuete rahuldamist. Ka

nimetatud summa oleks olnud võimalik suunata võlausaldajate nõuete osaliseks

rahuldamiseks või vähemalt näidanud võlgniku tahet vähendada oma võlakoormust.

Võlausaldaja hinnangul võlgniku käitumine ja prioriteetide seadmata jätmine ei ole

kooskõlas kohustustest vabastamise eesmärgiga, mille kohaselt tuleb arvestada

tasakaalu võlgniku uue majandusliku alguse võimaldamise ja võlausaldajate

õigustatud huvide kaitse vahel (FIMS § 2 lg 1).

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

3/7

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle

kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat.

Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

2. Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse

4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3. Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt

avaldatust.

4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

5. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. V.G ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

6.1. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse aja olnud

lapsehoolduspuhkusel. Samuti on võlgnikule määratud puuduv töövõime perioodiks

20.02.2022-19.02.2027.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

6.2. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku

tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara

oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara,

pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.

6.3. FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, vanemahüvitis,

peretoetus ning lapse töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Võlgnikul on kaks

ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt

sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata

4/7

sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul loovutanud

usaldusisiku ametikontole kokku 2542,37 eurot, millest 193 eurot jättis usaldusisik

võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks. Võlausaldajate

nõuete katteks on kolmel korral tasutud kokku 2349,36 eurot, s.o 27,16%.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille

väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

6.5. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

7. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.

8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse

tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Arvestades käesoleva menetluse asjaolusid (võlgniku puuduv töövõime, haridustase,

lapsehoolduspuhkusel viibimine ja ülalpeetavate arv), on võlgnik loovutanud

võlausaldajatele kogu perioodi vältel rohkem kui seaduse järgi oleks pidanud. Võlgniku

lähedaste rahalist abi ei saa kohtu hinnangul pidada sissetulekuks, millelt kinnipidamisi

võlausaldajate nõuete katteks teha.

Võlausaldaja BB Finance OÜ on oma seisukohas leidnud, et võlgnik on kahjustanud

võlausaldaja huve kuna pole oma sissetulekuid suurendanud. Kohus märgib siinkohal, et

vastavalt pankrotihalduri esitatud vastuväitele on võlausaldaja rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid ning lühikese perioodi jooksul suurendades tarbijale antud laenu,

refinantseerides laenulepinguid, kuigi võlgnik ei olnud teinud mitte ühtegi tagasimakset.

Seega ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ainuüksi võlgniku toimetulekuks laenude

võtmine, vaid sellele on kaasa aidanud krediidiandjate vastutustundetu laenamine ning

kohustustest vabastamisel on tegemist taolisel kujul laenu andmisel äririski

realiseerumisega. Riigikohus on asjas 2-14-21710 selgitanud, et krediidiandja

põhikohustuse sisuks on krediidivõtja vastu hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda

seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta,

tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta

võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda

maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

Võlgniku töötasu lepingu sõlmimisel oli oluliselt väiksem kui kohustustest vabastamise

menetluse kestel saadud vanemahüvitis, mille arvelt on võlgnik tasunud 27% nõuetest,

omamata seadusest tulenevat kohustust (saadud vanemahüvitis oli ülalpeetavate arvu

arvestades mittearestitav). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi

5/7

kohustustest vabastamise menetluses ning on näidanud üles head tahet nõuete

rahuldamiseks. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused.

Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal leiab, et võlgnik ei ole tasunud arvestatavas

ulatuses oma nõuet, mistõttu ei ole teda võimalik kohustustest vabastada. Kohus märgib

siinkohal, et pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest arvestatava ulatuse tasumine on

eelduseks eelkõige ennetähtaegse menetluse lõpetamise puhul mitte käesoleval juhul.

9. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on, arvestades puuduvat töövõimet, oma kohustusi menetluse jooksul täitnud

nõuetekohaselt, rahuldades võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku

arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.

10. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS §

47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus

keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et V.G tuleb juhindudes FIMS

§ 49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

11. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla

takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.

12. Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded V.G Kuuse vastu lõpevad, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

13. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud V.G Kuuse pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka V.G Kuuse pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

6/7

14. Kuna kohus lõpetab V.G Kuuse kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Evelin

Laanemäe vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest V.G Kuuse

kohustustest vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

15. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav

väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on

usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab

ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu

ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot).

16. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele 4 tundi 30 minutit tunnitasuga 66 eurot; kokku 297 eurot. Kohus ei

pea põhjendatuks niivõrd suurt ajakulu võlgnikuga suhtlemisele ja aruande koostamisele.

Võlgniku sissetulekud on mittearestitavad ning aruandest ei selgu, milles seisnes nii suur

ajakulu suhtlusele (1 tund 30 minutit) kui võrdluseks eelneval aruandeperioodil oli ajakulu

suhtlusele kõigest 30 minutit. Aruandes on viidatud vaid ühele e-kirjale 17.02.2026. Kohus

peab põhjendatud ajakuluks viimasel aruandeperioodil kokku 3,5 tundi.

17. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku Evelin Laanemäe tasuks

määrata 231 eurot.

18. Usaldusisiku tasu summas 173 eurot tuleb hüvitada võlgniku V.G Kuuse poolt

usaldusisikule loovutatud raha arvel.

19. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek

usaldusisiku tasu maksmiseks. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime ja ta on lapsega

kodune. Kohus leiab, et V.G Kuusele tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi

usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 58 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets

7/7