3-26-1027/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Villem Lapimaa, Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

08.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1027

Haldusasi

Ringvald OÜ kaebus Keskkonnaameti 18.03.2026 kirjale

nr 6-2/26/2402-6

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.04.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Ringvald OÜ, esindaja Riho Kalve

Vastustaja Keskkonnaamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ringvald OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Ringvald OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.04.2026 määruse

resolutsiooni p 1 peale menetlusse.

2. Jätta Ringvald OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.04.2026

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

3. Jõustunud määrus avaldada tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ringvald OÜ-le kuulub kinnistu asukohaga Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12, Tallinn

(registriosa nr 3688301, pindala 17 181 m2, 100% maatulundusmaa).

2. Kaebaja esitas 04.02.2026 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse Kiviranna tee 1b //

Mäepere tn 12 kinnistu detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse

kinnistu jagamist ja uushoonestust maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistule.

3. Kaebaja esitas 05.02.2026 Keskkonnaametile (KeA) taotluse seisukoha saamiseks

nimetatud kinnistule ehituskeeluvööndi laienemise ja selle võimaliku vähendamise kohta.

3-26-1027

4. KeA vastas 18.03.2026 kirjaga nr 6-2/26/2402-6, milles leidis kokkuvõtvalt, et

detailplaneeringu algatamise üle otsustab kohaliku omavalitsuse üksus. Lisaks selgitas KeA,

millised kaitsealused liigid asuvad maa-alal. KeA tõi täiendavalt välja, et Läänemere rannal

on ranna või kalda piiranguvööndi laius 200 m (looduskaitseseaduse (LKS) § 37 lg 1 punkti 1

ka § 38 lg 2). Kuna kinnistul ei rakendu ükski LKS § 38 kohane erisus, on kinnistu

hoonestamine väheperspektiivikas. Kui ehitustegevust plaanitakse ehituskeeluvööndis, eeldab

see Keskkonnaameti nõusoleku saamist ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Arvestades, et

kogu detailplaneeringu ala asub ehituskeeluvööndis, on looduslik metsamaa ning ei ole teada

oluline ehitamist põhjendav vajadus, ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine perspektiivikas.

5. Ringvald OÜ esitas 06.04.2026 Tallinna Halduskohutule kaebuse, milles taotles:

1) avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate faktiliste asjaolude tuvastamist, eelkõige kas

Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistule kohaldub Läänemere ranna ja kalda

ehituskeeluvööndina 50 meetri, 165 meetri või 200 meetri laiune kitsendus, arvestades Harju

maakonnaplaneeringu I etappi (kehtestatud Harju maavanema 19.04.1999 korraldusega nr

1682), Tallinna üldplaneeringut ning Tallinna Linnavolikogu 07.02.2013 otsust nr 11 ja

20.04.2017 otsust nr 40;

2) KeA 18.03.2026 kirja nr 6-2/26/2402-6 õigusvastasuse tuvastamist, käsitledes nimetatud

kirja haldusaktina või selleks kvalifitseeruva toiminguna. KeA kohustamist kaebaja

05.02.2025 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama ning andma uus, õiguspärane seisukoht

ehituskeeluvööndi kohaldamise ja võimaliku vähendamise kohta.

Kaebaja nõudis, et kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset ja kohustaks KeA-d 15 päeva

jooksul alates esialgse õiguskaitse kohaldamisest esitama kaebaja 05.02.2026 taotluse kohta

seisukoht, kui Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistu osas kehtib avalik-õigusliku

kitsendusena 165 meetri laiune ehituskeeluvöönd ja kui Kopli lahe kaldal kohaldub avalik-

õigusliku kitsendusena 50 meetri laiune ehituskeeluvöönd.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 10.04.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p

2 alusel (resolutsiooni p 1). Lisaks jättis halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 2).

KeA 18.03.2026 kiri ei ole iseseisvalt vaidlustatav haldusakt ega selline menetlustoiming, mis

riivaks kaebaja õigusi. Tegemist on mittesiduva arvamusega detailplaneeringu võimalikkuse

kohta. Kuigi HKMS § 45 lg 3 võimaldab menetlustoiminguid erandina vaidlustada, eeldab see

vahetut õiguste riivet. Vaidlusalune kiri ei piira lõplikult kaebaja õigusi ega takista tal

vaidlustada detailplaneeringumenetluses tehtavat lõplikku haldusakti. Kaebus on esitatud

ennatlikult. Detailplaneeringu algatamine ja selle üle otsustamine kuulub kohaliku

omavalitsuse pädevusse planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 1 kohaselt ning vaidlustatud

olukorras ei olnud veel tehtud otsust, mida saaks sisuliselt kohtulikult kontrollida. Kaebajal on

olemas tõhus õiguskaitsevahend – vaidlustada tulevikus detailplaneeringuga seotud haldusakt.

Tuvastamisnõue ei vasta HKMS § 37 lg 2 p 6 nõuetele. Kaebaja ei taotle konkreetse faktilise

asjaolu tuvastamist, vaid soovib sisuliselt abstraktset õiguslikku hinnangut ehituskeeluvööndi

ulatuse kohta. Halduskohus ei anna abstraktseid tõlgendusi väljaspool konkreetse haldusakti

kontrolli. Tuvastamiskaebus on lubatav üksnes siis, kui see aitab vahetult kaasa kaebaja

õiguste kaitsele. KeA vastus ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi määral, mis annaks aluse

jaatada kaebeõigust.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused pole täidetud.

2(3)

3-26-1027

7. Ringvald OÜ esitas halduskohtu 10.04.2026 määruse peale määruskaebuse.

Kaebaja selgitab, et esitas detailplaneeringu algatamise taotluse ning pöördus 05.02.2026 KeA

poole ehituskeeluvööndi ulatuse ja vähendamise küsimuses. KeA vastas 18.03.2026 kirjaga,

mille kohaselt kohaldub kinnistule 200 m ehituskeeluvöönd ja erandit ei kohaldata. Kaebaja

hinnangul riivab see otseselt tema omandiõigust ja ettevõtlusvabadust ning välistab kinnistu

arendamise. Kaebaja vaidleb vastu halduskohtu seisukohale, et tegemist on pelgalt

mittesiduva seisukohaga. Tema hinnangul on kirjal määrav mõju edasisele menetlusele ning

seetõttu peab selle õiguspärasust saama kohtus kontrollida. Kaebajal on preventiivne huvi

tuvastada ehituskeeluvööndi ulatuse õigusvastasus juba praegu, vältimaks edasisi vaidlusi ja

menetluskulusid. Esitatud tuvastamisnõue ei ole abstraktne, vaid seotud konkreetse kinnistu ja

menetlusega, ning HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel lubatav. Lisaks heidab kaebaja haldusorganile

ette kaalutlusvigasid ning oluliste asjaolude arvestamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

9. Kaebaja esitas 05.02.2026 KeA-le pöördumise, milles palus seisukohta detailplaneeringu

algatamise võimalikkuse ning ehituskeeluvööndi ulatuse kohta Kiviranna tee 1b // Mäepere tn

12 kinnistul. KeA vastas kaebaja pöördumisele 18.03.2026 kirjaga nr 6-2/26/2402-6. KeA

andis kirjas oma õigusliku hinnangu kaebaja esitatud küsimusele ja selgitas, et

detailplaneeringu algatamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

10. Vaidlusaluse kirja näol polnud tegemist haldusaktiga, millega oleks asutud reguleerima

kaebaja õigusi (HMS § 51 lg 1). Sellest kirjast ei tulnud kaebajale õigusi ega pandud

kaebajale peale kohustusi.

11. Kaebaja väidab, et KeA kiri riivab tema ettevõtlusvabadust (põhiseaduse (PS) § 31) ja

omandiõigust (PS § 32), sest see seisukoht välistab kinnistu arendamise. KaA kiri ei välista

kaebaja kinnistu arendamist. KeA ei andnud oma seisukohta käimasoleva detailplaneeringu

menetluse raames, vaid iseseisvas menetluses kaebaja esitatud pöördumise alusel. Asja

materjalidest ei nähtu, et kaebaja vaidlustatud kirja alusel oleks kohaliku omavalitsuse üksus

keeldunud detailplaneeringu menetluse algatamisest või muud moodi asunud kaebajat

koormama. Sisuliselt oli KeA kirja näol tegemist selgitustega kaebaja esitatud pöördumisele

(vrd ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse § 2 lg 2 p 1; haldusmenetluse seaduse § 36 lg 1). Kaebaja subjektiivsed õigused ei

laiene sinnamaani, et ta saaks KeA-lt nõuda esitatud pöördumisele sobivat õiguslikku

hinnangut. Detailplaneeringu menetluses hinnatakse, kas kaebaja saab vaidlusalust kinnistut

arendada või mitte. Detailplaneeringu menetluses negatiivse tulemuse korral on tal võimalik

pöörduda kaebusega halduskohtusse.

12. Kuna vaidlusaluse kirjaga pole kaebaja õigusi negatiivselt mõjutatud, siis on halduskohus

kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud. Halduskohtu ülesandeks ei

olnud luua tõendit tulevase detailplaneeringu menetluse tarvis.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)