1-25-3073/38 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2026, Tartu

Kohtuasja number

1-25-3073

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Nikolai Antonov süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 121 lg 2 p 3 järgi

J.B. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi

lühimenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsus

Süüdistatavad

Nikolai Antonov. Isikukood: 37808072221; elukoht:

XXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; ei tööta;

kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 28.

detsembri 2022 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9

ning § 213 lg 2 p 1 järgi

J.B. . Isikukood xxxxxx; elukoht: XXX; ei tööta;

kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 18.

juuli 2022 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi

Kaitsjad

vandeadvokaat Leelo Viil

vandeadvokaadi abi Igor Belugin

Apellant

Nikolai Antonov

Teised menetlusosalised

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Paul Pikma

kannatanud J.Bb. , V.P. , E.P. , S.N. , O.K.

Menetluse vorm

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsus osas, millega kohus moodustas

liitvangistuse

- sellest vangistusest, mille ta sai, kui ta liitis käesolevas asjas varguste eest mõistetud

vangistuse ja asjas nr 1-22-7750 mõistetud vangistuse ning

- vangistusest, mille maakohus mõistis Nikolai Antonovile käesolevas asjas KarS § 121 lg

2 p 3 järgi.

2. Selgitada, et:

- vangistus, mis mõisteti Nikolai Antonovile Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsusega

varguste eest, on ära kantud;

- Nikolai Antonovil tuleb ära kanda talle KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud 11 kuu 27

päevane vangistus. Selle karistuse kandmise aega tuleb arvestada Nikolai Antonovi

karistusele kandmisele asumisest.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada.

5. Määrata Osaühingule Vanalinna Advokaadibüroo vandeadvokaat Leelo Viili poolt

Nikolai Antonovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 89,28 eurot, sealhulgas käibemaks 17,28 eurot. Jätta see summa Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb

esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanutel on kassatsiooni

esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

1. Nikolai Antonov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8

ja 9 ning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. J.B. anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7

ja 8 järgi.

2. KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi esitatud süüdistuse kohaselt pani varavastaste kuritegude

eest karistatud N. Antonov toime süstemaatilised vargused, s.o võõra vallasasja äravõtmise

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega. Täpsemalt seisnes tema

tegevus järgnevas:

- 10. detsembril 2021 sisenes ta koos kahe kaaslasega varastatud võtmega ukse avamise teel

V.P. korterisse Kohtla-Järves ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil korterist kaasa

mitmeid esemeid. Tekitatud kahju oli kokku 2152 eurot.

- 17. detsembril 2021 sisenes N. Antonov varastatud sõiduki võtmega ukse avamise teel

Kohtla-Järvele pargitud V.P. le kuuluvasse autosse Citroen Berlingo ja võttis sealt

ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasa muusikaseadme ja välgumihkli

(kogumaksumusega 140 eurot).

- 22. ja 23. aprillil 2022 sisenes ta ukseluku lahtimuukimise teel O.K. i korterisse Kohtla-

Järvel ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära erinevaid esemeid. Tekitatud

varaline kahju oli kokku 850 eurot.

3. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud süüdistuse kohaselt lõi varem röövimise eest

karistatud N. Antonov 21. juulil 2024 kella 12.00 paiku Ida-Virumaal, Kiviõli linnas, Kooli 6

maja trepikojas ühe korra J.Bb. ile rusikaga näkku, tekitades sellega kanntanule marrastuse.

Peale seda lõi N. Antonov Kooli 6 maja ees J.Bb. ile noaga rindu, tekitades sellega ohvrile

torkehaava rindkeres ja füüsilist valu.

Maakohtu otsus

4. Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsusega tunnistati N. Antonov süüdistuse järgi süüdi.

KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritud teo eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud

vangistust, mida vähendati lühimenetluses kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2

alusel 6 kuuni. KarS § 65 lg 1 alusel liideti sellele Viru Maakohtu 28. detsembri 2022

otsusega asjas nr 1-22-7750 mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 24 päeva, loeti kergem karistus

kaetuks raskemaga ning saadi liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust. Sellest arvati

maha kantud karistus 7 kuud 29 päeva, saades kandmata karistuseks 9 kuud 25 päeva

vangistust. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud teo eest mõisteti karistuseks 1 aasta 6

kuud vangistust, mida vähendati kõigepealt lühimenetluses KrMS § 238 lg 2 järgi kolmandiku

võrra, saades karistuseks 1 aasta vangistust. Seda karistust vähendati KarS § 68 lg 1 alusel

eelvangistuses viibitud aja võrra, saades nii 11 kuud 27 päeva pikkuse vangistuse. KarS § 65

lg 2 alusel liideti sellele vangistusele ülal viidatud 9 kuud 25 päeva pikkune vangistus, saades

kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise

algust arvestatakse alates ajast, mil N. Antonov asub karistuse kandmisele. J.B. mõisteti

õigeks. Otsuse põhjendused olid lühidalt järgmised.

5. N. Antonov tunnistas end kõikides kuritegudes täielikult süüdi. Apellanti on karistatud Viru

Maakohtu 28. detsembri 2022 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning Viru

Maakohtu 25. oktoobri 2017 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.

6. Vargused on tõendatud kannatanute ülekuulamisprotokollidega, videokaamera salvestise,

selle vaatlusprotokolliga, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja DNA-ekspertiisiaktiga. N.

Antonovi süü leidis kõigis kolmes varguses tõendamist.

7. J.Bb. i kehalist väärkohtlemist kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokoll, ekspertiisiakt,

politsei vormikaamerate vaatlusprotokoll, kiirabi ja SA Ida-Viru Keskhaigla dokumendid ning

tunnistaja ja kannatanu ülekuulamise protokollid. Kannatanu J.Bb. i ülekuulamise protokollist

nähtub, et N. Antonov lõi teda ühe korra rusikaga näkku. Kannatanu lõi vastu ja läks eemale.

N. Antonov läks J.Bb. ile järgi ja lõi kannatanut noaga rindu. Ka ähvardas A. Antonov J.Bb. it

tapmisega. N. Antonovi süü on leidnud tõendamist, kuritegu on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

õigesti kvalifitseeritud.

8. Vargused on toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi, kehaline väärkohtlemine otsese

tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

9. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. KarS § 199 lg 2 ja § 121 lg 2 näevad

ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Karistuse keskmine määr on mõlema

sätte puhul 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Rahaline karistus oleks N. Antonovi jaoks

ebaefektiivne. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja valmisolekut

heastada kahju. Puuduvad põhjendused, miks menetleti neid kuritegusid aastaid – see annab

aluse süüdistatava karistuse kergendamiseks. N. Antonovi süü on varguste puhul keskmisest

oluliselt väiksem ja kehalise väärkohtlemise puhul keskmisest veidi väiksem. Seega tuleb talle

KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi mõista karistuseks 9 kuud vangistust ning KarS § 121 lg 2

p 3 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Varguste eest mõistetud karistuse liitis maakohus KarS

§ 65 lg 1 järgi varasema kohtuotsusega mõistetud karistusele, kuna käesolevas kriminaalasjas

arutatavad vargused pani N. Antonov toime enne Viru Maakohtu 28. detsembri 2022 otsuse

kuulutamist. Saadud liitkaristuse ärakandmata osa võrra suurendas esimese astme kohus KarS

§ 65 lg 2 alusel KarS § 121 lg 2 p 3 eest mõistetud karistust.

Apellatsioonimenetlus

10. N. Antonov esitas Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsuse peale apellatsiooni, taotledes

otsuse tühistamist karistuste liitmise osas ning uue otsuse tegemist, milles jätta liitkaristuse

moodustamisel KarS § 65 lg 2 alusel karistused liitmata ning mõista lõplikuks karistuseks 11

kuud ja 27 päeva vangistust. Apellandi hinnangul sai Viru Maakohtu 28. detsembril 2022

mõistetud karistus täidetud: N. Antonov kandis vanglas 7 kuud 29 päeva vangistust, ta

vabastati ennetähtaegselt ja katseaeg möödus ilma rikkumisteta 24. aprillil 2024. Uue kuriteo

pani ta toime pärast katseaja lõppemist.

11. Vandeadvokaat Leelo Viil esitas apellatsioonimenetluses kaks täiendavat seletust. 14.

aprilli 2026 seletuses palub kaitsja rahuldada süüdistatava apellatsiooni ning tühistada Viru

Maakohtu 10. veebruari 2026 otsus mõistetud liitkaristuse ja KarS § 65 lg 2 kohaldamise

osas. Kohus ei ole järginud kohtuotsuse põhistamise nõuet karistuse mõistmisel. 24. aprilli

2026 seletuses leiab kaitsja, et N. Antonovile mõisteti liitkaristus 10. veebruari 2026

kohtuotsusega, kuid vägivallateo pani süüdistatav toime 24. juulil 2024, seega enne

eelnimetatud kohtuotsuse kuulutamist. Samuti ei olnud N. Antonovil teo ajal ühtegi

ärakandmata karistust. Seetõttu ei saa nõustuda KarS § 65 lg 2 alusel karistuste liitmisega.

12. Prokuratuur esitas apellatsioonvastuse, milles leidis, et apellatsioonis nimetatud eksimust

karistuste liitmisel ei esine. 10. veebruari 2026 kohtuotsusega moodustati KarS § 65 lg 1

alusel uus liitkaristus, mis ei ole seotud varasema katseajaga. Kuna liitkaristust ei jäetud

tingimisi täitmisele pööramata, kuulus see täielikult ärakandmisele. Kui leida, et KarS § 65 lg

2 alusel saaks karistust hilisema teo eest mõista vaid katseajal, karistusest tingimisi

vabastamisel või ennetähtaegsel vabanemisel, muutuks võimatuks karistuste liitmine

olukorras, kus isik paneb teo toime kinnipidamiskohas karistust kandes või üldkasuliku töö

tegemise ajal.

13. Kannatanu J.Bb. esitas avalduse lõpetada KarS § 121 järgne menetlus, kuna ta on

jõudnud N. Antonoviga kokkuleppele ning tal ei ole süüdistatava vastu pretensioone.

Ringkonnakohtu seisukoht

14. Kriminaalkolleegium nõustub apellandiga selles, et maakohus on karistuste liitmisel

kohaldanud vääralt materiaalõigust – nimetatud minetus on viinud ebaõige kohtulahendi

tegemiseni. Seetõttu tuleb Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsus osaliselt tühistada.

15. Tulenevalt kaebemenetluses kehtivast reformatio in peius-keelust (KrMS § 340 lg 2) ei

analüüsi kriminaalkolleegium seda, kas maakohus ei talitatud liiga leebelt N. Antonovi

kuritegude kvalifitseerimisel või kas kohus oli liiga leebe karistust mõistes.

16. Apellatsioonimenetluses vaieldakse selle üle, kas maakohus võis moodustada liitkaristuse

a) sellest vangistusest, mille ta sai, kui ta liitis käesolevas asjas varguste eest mõistetud

vangistuse ja asjas nr 1-22-7750 mõistetud vangistuse ja b) vangistusest, mille maakohus

mõistis N. Antonovile käesolevas asjas KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

17. Ringkonnakohus peatub kõigepealt eelmises punktis viidatud karistusel (a). Maakohus

mõistis praeguse menetluse esemeks olevate varguste eest KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi

karistuseks 9 kuud vangistust, mida vähendas lühimenetluses 6 kuuni. Seejärel liitis esimese

astme kohus saadud karistuse – 6 kuud vangistust – 28. detsembri 2022 kohtuotsusega nr

1-22-7750 mõistetud vangistusega – 1 aasta 5 kuud 24 päeva –, lugedes KarS § 64 lg 1 teise

alternatiivi järgi kergema karistuse raskemaga kaetuks. Pärast seda arvas esimese astme kohus

liitkaristusest maha vangistuse reaalselt ärakantud osa ning luges kandmata karistuseks 9 kuud

25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 järgi tuleb niisuguses olukorras tõesti arvata liitkaristusest

maha ärakantud osa. Selliseks ärakantud osaks ei saa praegu aga pidada üksnes seda aega, mil

N. Antonov asjas nr 1-22-7750 tehtud otsuse alusel vangistuses viibis (7 kuud 29 päeva). N.

Antonovil oli maakohtu otsuse tegemise ajaks ära kantud ka ülejäänud vangistus, st 9 kuud 25

päeva. Seda seetõttu, et ta läbis 24. aprilliks 2024 edukalt talle ennetähtaegse vabastamise

menetluse raames seatud katseaja. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et kui eelmise

kohtuotsusega määratud katseaeg on uue kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud, on isik

eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest lõplikult vabastatud (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-66-10, p 11.6). Kõnealuse liitkaristuse (a) edasine

kandmine oleks olnud võimalik vaid juhul, kui maakohus poleks lugenud praeguses

menetluses varguste eest mõistetud vangistust asjas nr 1-22-7750 mõistetud vangistusega

täielikult kaetuks. Niisugusel juhul tulnuks N. Antonovil kanda ära see osa, mis ületanuks

asjas nr 1-22-7750 mõistetud vangistust, st käesolevas asjas varguste eest mõistetud vangistus

selles osas, mille maakohus oleks liitnud asjas nr 1-22-7750 mõistetud vangistusele (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-112-04, p 11.3). Sellist olukorda praegu

ei esine.

18. Eelöeldu tähendab seda, et maakohus talitas valesti, kui ta moodustas liitvangistuse

käesoleva otsuse p-s 16 nimetatud karistuse (a) ja karistuse (b) baasil. Selle liitvangistuse

moodustas esimese astme kohus KarS § 65 lg 2 alusel. KarS § 65 lg 2 alusel saab liitkaristuse

moodustamisel mõistetud karistusele liita üksnes varasema karistuse ärakandmata osa.

Liitkaristust ei saa mõista olukorras, kui eelneva kohtuotsusega mõistetud karistus on

täidetud, kuna sellisel juhul puudub üks liidetavatest karistustest. See seisukoht kehtib ka

juhul, kui süüdistatav on vangistusest ennetähtaegselt vabastatud ning katseaeg on möödunud

(vt Pikamäe – Karistusseadustik. Kommentaar. 5. trükk, § 65, komm 6.3; Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-2-4-09, p 11). Praegusel juhul ongi tegemist sellise

olukorraga: KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus (käesoleva otsuse p-s 16 nimetatud

karistus a) on täidetud ning ärakandmisele kuuluvat osa ei ole. Seega puudub üks liidetavatest

karistustest ning KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust mõista ei saa. Järelikult on maakohus

eksinud liitkaristuse moodustamisel KarS § 65 lg 2 kohaldades. Tegemist on materiaalõiguse

ebaõige kohaldamisega (KrMS § 338 p 2). Juhindudes KrMS § 340 lg-st 1, parandab

ringkonnakohus maakohtu vea. Kuna varguste eest mõistetud liitkaristus on täidetud, siis

jätab kriminaalkolleegium vägivallakuriteo eest mõistetud karistuse KarS § 65 lg 2 alusel

liitmata ning lõplikuks karistuseks jääb 11 kuud 27 päeva vangistust.

19. Ülaltoodut ei väära ka prokuratuuri apellatsioonvastus. Õige ei ole arusaam, justkui

tähendaks käesolevas otsuses võetav seisukoht seda, et edaspidi pääseksid (reaalsest)

(liit)karistusest kurjategijad, kes sooritavad kinnipidamiskohas karistust kandes või

üldkasulikku tööd tehes uue kuriteo. Niisuguses olukorras ei oleks karistus täidetud, vaid

inimene kannaks vanglas viibides või üldkasulikku tööd tehes karistust. N. Antonovi varasem

karistus aga on täidetud.

20. Seoses J.Bb. i esitatud avaldusega märgib kolleegium, et süüdistatava ja kannatanu

kokkuleppele jõudmine ei ole seaduslik alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

21. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg-st 1 ning lg

2 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 10. veebruari 2026 otsuse osas, millega

esimese astme kohus moodustas liitvangistuse a) sellest vangistusest, mille ta sai, kui ta liitis

käesolevas asjas varguste eest mõistetud vangistuse ja asjas nr 1-22-7750 mõistetud

vangistuse ning ja b) vangistusest, mille maakohus mõistis N. Antonovile käesolevas asjas

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Karistus a on ära kantud. Sellest tulenevalt (ühte liidetavat enam

pole) ei saa karistuste a ja b baasil moodustada ka liitkaristust. N. Antonovi lõplikuks

karistuseks jääb 11 kuud 27 päeva vangistust. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. N.

Antonovi apellatsioon kuulub rahuldamisele.

22. Viimaks võtab kohtukoosseis seisukoha menetluskulude osas. Vandeadvokaat L. Viil

taotleb kohtuotsuse, apellatsiooni ja prokuratuuri vastuse analüüsimise, nõustamise ning

seisukohtade koostamiste eest tasu 144 eurot, millele lisandub 34,56 euro suurune käibemaks.

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Kolleegium ei pea

põhjendatuks kahe seisukoha esitamist: kõik seisukohad oleks saanud esitada ühe korraga.

Liiati oleks olukorras, kus kaitsja peab maakohtu otsust vääraks, kõige loogilisem esitada

(tähtaegne) apellatsioon. Ringkonnakohus rahuldab kaitsja tasutaotluse 72 euro ulatuses,

millele lisandub käibemaks 17,28 eurot, s.o kokku 89,28 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb

KrMS § 337 lg 1 p 4 pärase lahendi, tuleb see kaitsjatasu jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)