1-26-1348/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-26-1348

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-1348

Kohtukoosseis

Inna Ombler, Pavel Gontšarov ja Janika Kallin

Kriminaalasi

Pavel Gredini süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.03.2026.a otsus lühimenetluses

Prokurör

Anastasia Senetskaja

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav

Süüdistatava kaitsja Merike Allikmäe

Pavel Gredin, isikukood 38610307016, vene keel, valdab

eesti keelt, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, elukoht XXX

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB

1. Jätta Pavel Gredini kaitsja apellatsioon Harju Maakohtu 13.03.2026. a otsuse

peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid vandeadvokaadi abi Merike

Allikmäe poolt Pavel Gredinile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi

osutamisega makstavaks tasuks 89 eurot 28 senti. Mõista see summa Eesti

Vabariigi kasuks välja Pavel Gredinilt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lk 1 / 3

1-26-1348

1. Harju Maakohtu 13.03.2026 otsusega lühimenetluses (otsuse terviktekst tehti pooltele

kättesaadavaks 30.03.2026) tunnistati P. Gredin süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistati

vangistusega 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku

võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 73 sätteid kohaldades määrati, et

karistust ei pöörata täitmisele kui P. Gredin ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS

§ 50 lg 1 p 1 alusel võeti P. Gredinilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

2. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni P. Gredini kaitsja. Apellant leiab, et kohus hindas

kohtulikult karistatud süüdistatava allakäiku väljaspool süüdistuses nimetatud tegu ning

rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldas vääralt materiaalõigust, mõistes P.

Gredinile lisakaristuse näol liialt karmi karistuse. P. Gredin on oma süüd täielikult

tunnistanud ja kahetsenud. Mõistetud lisakaristus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu

isikule. Kohus hindas P. Gredini mitmeid arhiveeritud kriminaal- ja väärteokaristusi

paisutatult P. Gredini kahjuks, arvestamata vastutust kergendavaid asjaolusid. P. Gredini

arvates täidab karistuse eesmärgid mõistetud põhikaristus. Lisakaristusel on

ebaproportsionaalselt ebamugavavad tagajärjed tema maale kolinud pere jaoks. Seega ei

tuleks P. Gredinilt juhtimisõigust ära võtta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja apellatsiooni saab

lugeda KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatuks. Selles ei sisaldu veenvaid argumente

otsuse tühistamiseks, ning ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et esitatud

väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus maakohtu otsuses. Maakohus ei

eksinud karistust mõistes materiaal- ega menetlusõiguse vastu. Süüdistatavale mõistetud

põhikaristus kui ka lisakaristus on kooskõlas kohtupraktikaga. Karistuse määramisel on

arvestatud tuvastatud süüteo asjaolusid, selle raskust ning süüdimõistetu isikut ning karistust

kergendavaid asjaolusid. Ringkonnakohtus ei näe ka seadusest tulenevat alust apellatsiooni

piiridest väljumiseks.

4. Maakohtu otsuses on veenvalt põhjendatud, miks tuleb P. Gredinile, kellel tuvastati

keskmine joove, ning kelle jaoks polnud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine juhuslik ega

esmakordne, mõista lisakaristuseks ka juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. P. Gredinist

lähtuvate riskide hindamisel arvestas maakohus mitte paisutatult, vaid põhjendatult P. Gredini

arhiveeritud karistusandmeid, mille kohaselt on teda varem sarnaste liiklusalaste süütegude

eest karistatud, sh Harju Maakohtu 15.03.2021 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi ning

kohtuvälise menetleja 11.07.2024 otsusega LS § 224 lg 1 järgi sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kaheks kuuks. Maakohus tuvastas, et P. Gredin ei ole KarS § 50 lg-s 2 märgitud

isik, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Maakohus vaagis lisakaristuse

kohaldamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut, ega tuvastanud

erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise.

5. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus

süüdistatava kaitsja apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

6. Kaitsja M. Allikmäe taotleb apellatsioonimenetluses P. Gredinile õigusabi osutamisega

tekkinud õigusabikulude hüvitamist 89 eurot 28 senti koos käibemaksuga. Kaitsja on

märkinud kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni esitamise ajakuluks kokku tund aega.

Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt

jääb kaitsjatasu süüdistatava P. Gredini kanda.

Lk 2 / 3

1-26-1348

/allkirjastatud digitaalselt/

Lk 3 / 3