4-26-783/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-783

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Hanne-Liia Toomeoja

Tõlk

Ingrid Oja

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

N K (isikukood: xxx, xxx kodanik, elukoht: xxx, töökoht

xxx) väärteoasi liiklusseaduse (LS) 201 lg 1 järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo 19. veebruari 2026 üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2317,26,009600

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik N K

kaitsja advokaat Jüri Urb

kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindajad

Triin Lindau ja Ivan Moskaljov

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus

otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo 19.

veebruari 2026 otsus väärteoasjas nr 2317,26,009600.

2. Menetlusaluse isiku N K kaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist

esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtu kantseleis 8. mail 2026. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates motiveeritud otsuse kättesaadavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Väärteoprotokoll ja kohtuvälise menetleja otsus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 27. detsembril 2025 koostatud väärteoprotokolli

kohaselt heidetakse N Kle ette, et ta 27. detsembril 2025 kell 17.41 Harju maakonnas Tallinnas

Pelguranna 47 juures, liikudes Puhangu tänava suunas, juhtis mootorsõidukit XXX xxx,

registreerimismärgiga xxx, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust. Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus menetlusalune isik kirjeldatud tegevusega

liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuet ja pani toime LS § 201 lg-le 1 vastava väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 19. veebruari 2026 otsusega karistati N Kt LS § 90 lg 1

p 1 rikkumise eest LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot.

Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale

3. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4. Kaebuse kohaselt N K juhtis tõepoolest autot omamata juhiluba. Samas oli tal vormistatud

õpingukaart, mis lubab sõidukit juhtida. Kuna kaebuse esitaja soovib omandada juhtimisõigust ja

tegeleb maksimaalselt sõidupraktika omandamisega, siis on tal vormistatud sõiduõpetajaks viis

inimest. Sel päeval oli sõiduõpetajaks D A, kes viibis ka sõidu toimumise ajal sõidukis.

5. Politseiametnike väitel peatati N K poolt juhitud sõiduk vilkuritega. Tegelikkuses seisis sõiduk

Pelguranna 47 hoovis, kui politseiauto selle juurde sõitis. Sõiduk peatus Pelguranna 47 hoovis

põhjusel, et auto lisakütte seade lõpetas töötamise ja K K asus küttesüsteemi parandama. Sel hetkel,

kui politseiauto sõitis N K poolt juhitud auto juurde, politseimasinal vilkurid ei töötanud ja tegelikult

mingit N K poolt juhitud sõiduki peatamist politsei poolt ei toimunud.

6. Politseiametnik tuli seisva auto juhipoolse ukse juurde ja küsis kaebuse esitajalt dokumenti. Saanud

dokumendi, käis politseinik oma auto juures ja tuli tagasi alkotestriga. Alkotester N Kl joovet ei

tuvastanud. Seejärel läks politseiametnik kõrvalukse juurde ja küsis kõrvalistmel istunud K Ki

dokumenti ja palus ka temal alkotestrisse puhuda. Ka temal alkotester joovet ei näidanud.

7. Peale seda, kui joovete puudumine oli tuvastatud, paluti ilma eriliste selgitusteta kaebuse esitajal

istuda politseiautosse ja sõidutati ta politseijaoskonda Kolde puiesteele, et vormistada protokoll.

8. Kuigi sõidukil olid õppesõidu teostamise läbiviimist kinnitavad tähised, ei pööranud

politseiametnikud sellele tähelepanu ja ei küsinud kordagi, kes on õppesõitu läbi viiv juhendaja. Samal

ajal viibis sõidu juhendaja N K poolt juhitavas sõidukis. Politseijaoskonnas koostati protokoll.

Kaebuse esitaja esitas protokolli koostajale ka õppesõidu tegemise aluseks oleva õpingukaardi, kuid

seda ei soovitud asja materjalide juurde võtta. Kuigi sõiduõpetaja viibis õppesõidu teostamise ajal

autos, ei tundnud ükski politseiametnik selle vastu huvi.

9. Peale seda, kui kaebuse esitaja oli politsei jaoskonda viidud, tuli auto juurde D K ja küsis auto

juures viibivatelt Kilt ja Dsilt, mis juhtus. Auto juures viibinud K ja Ds selgitasid olukorda ja hiljem

ühises facebooki grupis kirjutas D K, et on valmis alati aitama.

10. Kuna kaebuse esitaja ja teised autos viibijad on venekeelsed ja noored politseinikud olid

eestikeelsed, siis oli tegemist nähtavasti keelebarjääriga. Kuna N K poolt teostatud õppesõidu ajal 27.

detsembril 2025 viibis tema poolt juhitavas sõidukis õppesõitu juhendanud isik ja sõiduk oli

nõuetekohaselt tähistatud, siis ei ole N K talle süüks pandavat tegu toime pannud.

Menetlus Harju Maakohtus

11. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja

otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

12. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta vaidlustatud otsus muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

14. Vaidlustatud otsuses on menetlusalusele isikule heidetud ette LS § 90 lg 1 p 1 nõude rikkumist,

mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust.

15. Selles, et N K juhtis sõidukit väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja

kohas, vaidlust ei ole. Nimetatut tunnistas menetlusalune isik ise, seda kinnitavad ka tunnistaja K K

ning liiklusjärelvalvet teostanud politseiametnikest tunnistajad R T ja M O. Samuti on sõiduki

juhtimine N K poolt tõendatud menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

Juhtimisõiguse puudumist N Kl kinnitab politseiasutusele tehtud detailandmete päringu vastus. N K ei

tunnista rikkumise toimepanemist, kuivõrd ta tegi õppesõitu, tema poolt juhitavas sõidukis viibis

õppesõidu juhendaja ja sõiduk oli nõuetekohaselt tähistatud.

16. Menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud xx OÜ õpingukaart nr xxx kinnitab, et

N K oli lubatud õppesõidule teeliikluses 16.11.2025. Fotodelt nähtub, et sõidukile XXX,

registreerimismärgiga xxx, on paigaldatud õppesõitu tähistavad tähised. Mootorsõidukijuhi juhendaja

tunnistuse koopia kinnitab, et D Aile oli väljastatud alates 25.12.2025 kuni 24.12.2026

mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus N K juhendamiseks.

17. Kohus ei sea kahtluse alla, et N K on läbinud autokooli õppe ja temale on väljastatud

koolituskursuse õpingukaart, millega on ta lubatud teeliiklusesse koos juhendajaga alates 16.

novembrist 2025. Seega on tal olemas õigus sõidukijuhina liikluses osaleda. Tal on õigus teha

sõidupraktikat, selleks peab tal olema sõidukis kaasas isikut tõendav dokument ja koolituskursuse

õpingukaart või koolituskursuse tunnistus. Vaidlust ei ole, et nimetatud dokumendid olid tal sõidu ajal

olemas ning sõiduk oli nõuetekohaselt tähistatud. Tema juhendajana on registreeritud D A.

Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas tegemist oli õppesõiduga ehk kas juhendaja viibis sõidu ajal autos.

18. Politseiametnikest tunnistajad R T ja M O avaldasid kohtuistungil ühetaoliselt, et kuna tegemist oli

pühadeperioodiga, siis toimus pisteline puhumisreid. Politseivärvides sõidukit Xx Xx juhtis R T.

Kontrollitava sõiduki juurde jõudes ei väljunud sealt ühtegi inimest. Sõiduki tagumisel istmel nad

kedagi ei märganud. R T läks kontrollima kõrvalistujat, M O sõiduki juhti. Isikute kainust kontrollis M

O. Vestlus sõidukis viibinud inimestega toimus eesti-vene keeles. Juht sai toimuvast aru. Ta viidi

politseijaoskonda, kuna see asus sündmuskoha lähedal ja seal oli mugavam dokumente vormistada.

19. Kohtuistungil selgitas tunnistaja R T, et N K juhitud sõidukile anti peatumismärguanne vilkuritega,

sõiduk oli kogu aeg vaateväljas. Politseijaoskonnas esitas juht õppesõidu kohta tunnistuse, kuid talle

selgitati, et kõrvalistujal ei olnud juhendaja paberit. Juht ei rääkinud autos olnud juhendajast.

20. Tunnistaja M O selgitas, et sõiduk peatati vilkuritega, kuid see kadus hetkeks vaateväljast ära, kui

pööras teisele tänavale. Kõrvalistujat kontrolliti, et selgitada, kas tema on juhendaja, see on ka põhjus,

miks kõrvalistuja joovet kontrolliti. Juht sai kõrvalistuja peale väga pahaseks, kui politsei juhi kaasa

viis. Juht esitas autokooli õppekaardi ja näitas, et ta käib autokoolis, aga nemad ei tuvastanud, et autos

oleks juhendaja olnud. Juhile selgitati, et kuna tal puudub juhtimisõigus, siis viiakse ta

politseijaoskonda. Keegi ei öelnud, et sõidukis on veel keegi, samuti ei tulnud autost ühtegi häält.

Sõiduki tagaosas oli õppesõidumärk.

21. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt alustas ta umbes 17.30 ajal õppesõitu enda kodu juurest.

Eesmärgiks oli sõita Mustamäele ringide peale. Tema abikaasa K K istus kaasreisija selja taha ja

sõidujuhendaja D A istus menetlusaluse isiku kõrvale. Auto küttesüsteemi rikke tõttu pööras ta

Pelguranna 47 parklasse, et K rikke ära parandaks. K ja D väljusid mõlemad autost ja vahetasid

omavahel kohti. Tee peal sõitis neile vastu politseiauto. Pärast seda, kui auto oli ära pargitud, umbes

minut hiljem sõitis kohale politseivärvides auto ja politseinik koputas tema aknale. Sel ajal oli K

kaasreisija koha peal ja D istus tagaistmel. Kontrolliti dokumente ja joovet. Kokku oli kaks ametnikku,

nemad rääkisid eesti keeles, menetlusalune isik vene keeles. Ütles politseinikele, et ei saa neist aru.

Kohapeal selgitas, et teeb õppesõitu, sõidukil oli ka õppesõidu tähis. Ta viidi politseijaoskonda.

Politseijaoskonnas esitas õppekaardi, kuid politseinikud vastasid, et neil ei ole seda vaja. Enne 27.

detsembrit oli D Aiga käinud vist kaks korda õppesõitu tegemas.

22. Tunnistaja K K andis kohtus ütluseid, et tema abikaasa N tegi koos sõiduõpetaja D Aiga õppesõitu.

Õppesõitu tehes käisid nad koos Kil Enefit Iru soojuselektrijaama juures vastas. D istus ees kaasreisija

koha peal, K istus tagumisele istmele. Sõites kodu suunas tekkis küttesüsteemis rike ja seetõttu

keerasid nad hoovi. Peatudes vahetasid nad Diga kohad – tema väljus autost ja läks ette kaasreisija

kohale, D ronis üle istmete tagumisele istmele. Kui 10-15 sekundi pärast tuli politseisõiduk, siis istus

D taga ja K ees. Politseinikud rääkisid eesti keeles, oli arusaamatu, mida nad üldse tahavad.

Politseinikud ei saanud üldse vene keelest aru. Tema ei pidanud vajalikuks kellelegi öelda, et tegemist

on õppesõiduga, et juhendaja on ka autos. Tal ei olnud huvi politseinikega suhelda, kuna tal on

tingimisi karistus. Kontrolliti N dokumente ja nad mõlemad puhusid torusse. N viidi jaoskonda. N on

Diga palju kordi sõitmas käinud, 10 korda kindlalt.

23. Tunnistaja D Ai ütluste kohaselt sai ta Nga kokku natukene enne kella kuut. Nad alustasid sõitu N

kodu juurest ja suundusid Maardu poole Kile järele tema töökohta. Tagasi sõites tekkis probleem

küttesüsteemiga ja nad keerasid kuhugi, et see ära parandada. K läks etteistmele ja tema ronis üle

istmete tagumisele istmele. Ronimine võttis aega paar sekundit. Siis tuli politseipatrull. Nlt ja Kilt

küsiti dokumente ja lasti puhuda. Pärast kontrolli viid N autoga ära. Ta ei saanud aru, miks N ära viidi.

On umbes ühe korra varem käinud Nga õppesõitu tegemas. Politseisõiduk jõudis umbes minutiga

nende autoni, ei mäleta, kas enne parklasse keeramist ta politseisõidukit märkas. Ei mäleta, kas

mõlemad politseinikud suhtlesid eesti keeles. Ta ei saanud aru, miks patrull kohapeale tuli. Ta ei

sekkunud, kui tema juhendatavat hakati ära viima, kuna keegi tema käest midagi ei küsinud.

24. Tunnistaja D K, kes saabus sündmuskohale pärast juhtunut, nägi, kuidas tütarlaps viidi

politseisõidukiga ära. Tütarlaps pandi politseivärvides bussi. Ta küsis kahelt sõiduauto XXX juures

olnud mehelt, mis juhtus. Mehed suhtlesid omavahel vene keeles. Üks neist, sonimütsiga mees seisis

õues auto esimese ukse juures ja suitsetas, teine väljus tunnistaja nähes tagumisest uksest juhi tagant

paremalt poolt. Kui see teine mees väljus, siis oli politsei juba ära sõitnud. Mehed ei olnud isegi aru

saanud, mille eest tütarlaps ära viidi.

25. Kohus, asudes vastust otsima küsimusele, kas N K tegi 27. detsembril 2026 õppesõitu, leiab, et asja

kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt menetlusaluse isiku ja tema poolt kutsutud

tunnistajate ning teiselt poolt politseiametnikest tunnistajate R T ja M O ütlustes.

26. Hindamaks N K esitatud süü tõendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi lugeda

usaldusväärseteks. Kohus peab politseiametnikest tunnistajate poolt antud ütlusi õigeteks ja seda

alljärgnevatel põhjustel – kohtu hinnangul ei ole usutav, et isikud, kes süüdistatavat ei tunne, annaks

sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid menetlusalust isikut süüstavaid valeütlusi. Ka menetlusalune

isik kinnitas kohtule, et politseiametnikud ei ole talle tuttavad.

27. Kuigi politseisõiduki pardakaamera salvestas toimunu, siis kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas

kohtuistungil, et salvestist ei ole säilinud. Tõik, et rikkumise kohta ei ole salvestist, ei muuda

tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks, sest tegemist on isikutega, kes on vahetult tajunud väärteo

tehiolusid.

28. Mõlemad ametnikud nägid teenistusülesandeid täites, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit,

kuigi õigus mootorsõiduki juhtimiseks puudus. Tunnistajate R T ja M O ütlused riimuvad täielikult

osas, mis puudutab sõidukis XXX olnud isikute tuvastamist ning nendega läbiviidud

menetlustoiminguid. Kumbki politseinik ei näinud sõidukis kolmandat isikut, tagaistmelt ei tulnud

ühtegi häält. Kõik ülekuulatud isikud kinnitasid, et parkla oli valgustatud, mis tähendab, et kui XXX

tagumisel istmel oleks olnud inimene, siis tunnistajad oleksid teda ka märganud, arvestades, et

politseiametnikke on selleks koolitatud. M O selgitas kohtus, et politseitöö näeb ette, et

turvataktikaliselt kontrollitakse teisi autos viibijaid, kas on kedagi või ei ole.

29. Politseinikest tunnistajate ütlustes olevad erinevused (nt. kas ja millal lülitati patrullsõiduki

vilkurid sisse, kui kaugel oli parkla Pelguranna tänavast, millal esitas juht oma õpinguraamatu) on

selgitatavad nende erinevate kohustustega, mida nad sel momendil täitsid. R T juhtis patrullsõidukit,

suhtles K Kiga, M O kontrollis isikute dokumente, kontrollis joovet ning andmeid andmebaasidest. On

igati loogiline, et tähelepanu oli suunatud asjaoludele ja tegevusele, mis olid olulised konkreetse

toimingu teostamiseks. Kuna tänavatel patrullimine, (liiklus)korra tagamine on nende tavapäevane töö,

siis ei pruugi olla meeles kõik üksikasjad sündmuste kohta. R T ja M O ütlustes olevad ebatäpsused ei

muuda neid ebausaldusväärseteks tunnistajateks, sest kohus ei ole tuvastanud ühtki asjaolu, mis seaks

kahtluse alla politseiametnike erapooletuse. Puudub alus arvata, et politseitöötajatel oleks olnud isiklik

huvi N K karistamiseks ning konkreetse tulemuse saamiseks oleksid nad kogunud tõendeid

valikuliselt. Kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et kohtuväline menetlus oleks läbi viidud ühekülgselt ja

ebaobjektiivselt.

30. Küll aga ei pea kohus N K ütlusi usaldusväärseteks ja seda alljärgnevatel põhjustel. Menetlusalune

isik väitis, et politseinikud rääkisid eesti keeles ning tema ei oska eesti keelt, mistõttu ei saanud ta

ametnike jutust aru. Kohus leiab, et menetlusalune isik on kohtule andnud ennastõigustavaid ütlusi

eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Kohtu jaoks ei ole usutav, et ametnikud, kes ei oska üldse

vene keelt, oleksid suutnud kohapeal tuvastada vaid vene keelt oskavate N K ja K Ki isikuid, nende

seisundit alkomeetriga kontrollida ning juhi endaga jaoskonda toimetada. Kuigi politseiametnike jaoks

on vene keel võõrkeel, siis kohtu hinnangul oskavad nad seda tööks vajalikul tasemele. Ametnikud

said aru N K jutust õppesõidu tegemise kohta, kuna tavapraktikas ei kontrolli politseinikud sõidukis

viibivate kaasreisijate kainust. Tunnistaja M O selgituse kohaselt oli K Ki kontrollimise põhjuseks

asjaolu, et viimane istus kaasreisija kohal ja seetõttu arvati, et tegemist on õppesõidu juhendajaga.

Tunnistaja väidet, et kõrvalistujat kontrolliti, et välja selgitada, kas tegemist on juhendajaga, kinnitab

M O poolt 27.12.2025 kell 17.45 tehtud päring K Ki kohta.

31. N K ja K Ki ütlused on ka omavahel vastuolus. N K sõnul alustas ta õppesõitu kella 17.30 ajal

kodu juurest ning eesmärgiks oli sõita Mustamäe ringidele. K K istus kaasreisija selja taha ja

sõidujuhendaja D A istus menetlusaluse isiku kõrvale. Kohtade vahetamiseks väljusid mõlemad

mehed autost. K Ki sõnul tulid N ja D temale töö juurde järgi. See ei ole usutav, sest väärteoprotokolli

ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati N K kell 17.41 juba sõiduki juhtimiselt,

mis välistab Irus käimise, kuna 10 minutiga Põhja-Tallinnast Irusse ja tagasi sõita ei ole võimalik. Ka

kohtade vahetamist mäletab K K teisiti kui tema abikaasa. K Ki sõnul D A autost ei väljunud, vaid

ronis üle istmete tagumisele istmele.

32. Kohus ei pea D Ai ütlusi usaldusväärseteks, kuna ka need on vastuolus muude tõenditega. Ka tema

kinnitas kohtus, et sai Nga kokku natukene enne kella kuut ja sõitsid seejärel Maardusse Kile järele.

Nagu kohus juba eelnevalt märkis, siis kõrvaldati N K kell 17.41 sõiduki juhtimiselt, mis tähendab, et

D Ai poolt kohtus avaldatu on vale. Ka ei ole usutav, et D A, kes enda sõnul kaalub umbes 80 kilo ja

kellel oli seljas jope, suudab auto esimeselt istmelt tagumisele istmele ronida paari sekundiga.

Analüüsides tema ütlusi, siis väga paljusid asju ta ei mäletanud, ta oskas küll vastata üldistele

küsimustele, kuid halb mälu takistas tal täpsustavatele küsimustele vastamist. Parklas toimunut võib

autos viibijate jaoks pidada stressisituatsiooniks, mis tähendab, et sellises olukorraks jäävad

tavapäraselt inimestele ka vähetähtsad asjaolud meelde, praegu see nii ei ole. Kohtus ütluste andmisel

oluliste asjaolude mittemäletamine on kohtupraktikas sageli seostatav sündmuskohal mitteviibimisega

ja seetõttu on kohtul alus arvamuseks, et D Ai poolt kohtus räägitu on kellegi poolt vahendatud info.

Tema ütlused sarnanevad K Ki ütlustele, kuid on vastuolus N K ütlustega.

33. Puutuvalt tunnistaja D K ütlusi, siis ka neisse suhtub kohus kriitiliselt, sest tema olevat näinud

kohapeal politseibussi, kuigi tegemist oli politseivärvides sõiduautoga Xx. Tunnistaja sõnul kandis

sonimütsi esimese autoukse juures olnud mees, kes on menetluse käigus tuvastatud K Kina, kuid nii D

A kui ka K K kinnitasid kohtus, et sonimüts olevat olnud peas D Ail, kes olevat aga väljunud hoopis

sõiduki tagumisest uksest.

34. Vaatamata menetlusaluse isiku ja tema tunnistajate püüdlustele kohut veenda, et autos oli

õppesõidu juhendaja D A, siis menetluse käigus on esitatud usaldusväärsed ning kohut veenvad

tõendid selle kohta, et õppesõidu juhendaja D Ait kontrollimise ajal sõidukis ei viibinud.

35. Väärib märkimist, et seadusandja on eeldanud seda, et sõidupraktika juhendaja on kogenud ja

hoolas liikleja, kes mitte ainult ei juhenda sõiduoskuste omandamist, vaid vajadusel kontrollib mh

liiklusseadusest tulenevate formaalsete nõuete täitmist. Sellele osundavad ühelt poolt juba nt LS § 109

lg-tes 2 ja 4 märgitud nõuded. Teisalt tuleb meeles pidada, et LS § 2 p 19 kohaselt loetakse

mootorsõiduki juhiks ka sõidupraktika juhendajat. D A oli sellest teadlik, kuna vastav info on olemas

ka temale väljastatud mootorsõiduki juhendaja tunnistusel. Olukorras, kus D A oli sõidupraktika

juhendajaks, kehtinuks kõik juhi üldkohustused ka sõidupraktika juhendajale samavõrd, kui sõidukit

juhtivale juhendatavale. Juhendaja on sõiduõppe ajal juriidiliselt juht, kes vastutab olukorra kontrolli

all hoidmise eest.

36. Õppesõidu juhendaja võib viibida ka sõiduki tagaistmel, kuna seadus ei sätesta tema täpset

istekohta. Küll aga ei ole kohtu jaoks usutav, et 20-aastase staažiga autojuht, olles õppesõidu

juhendajaks, istub passiivselt tagumisel istmel ning ei anna endast mingilgi moel märku, kui tema

juhendatavat kontrollitakse. Kirjeldatud moel käitudes ei täida ta ei juhendamise- ega ka

kontrollifunktsiooni. Ei ole eluliselt usutav, et kui menetlusalust isikut hakati politseijaoskonda viima,

siis ta ei sekku, ei tutvusta end ega suhtle politseiametnikega. Miks peaks juhendaja väljuma autost

alles pärast patrullsõiduki lahkumist?

37. Kohus peab eluliselt ebausutavaks seda, et juhendaja, kes teeb koos juhendatavaga viimase soovil

sõidupraktikat, lihtsalt istub vaikides tagaistmel, kui politsei viib tema juhendatava minema. Usutav ei

ole ka juhendatava käitumine, et pigem laseb ta end ametivõimudel ära viia, kui et avab tagumise ukse

ja tutvustab õppesõidu juhendajat. Ükski inimene ei jääks sellises olukorras passiivseks vaid

keelebarjääri tõttu, vastupidiselt - inimene hakkaks otsima võimalusi arusaamatuse lahendamiseks, sest

sellest sõltub juhi tulevik. Autos viibinud juhendatava ja juhendaja eesmärgiks oleks olnud igal juhul

tõendada õppesõidu tegemist, sest juhtimisõiguseta isiku karistamine võib lükata juhtimisõiguse

omandamise võimaluse edasi. Kohtul tekib küsimus, et isegi, kui D A oleks viibinud sõidukis, siis

kuidas oleks politseiametnikel võimalik eelpool kirjeldatud situatsioonis eristada juhendajat tavalisest

kaasreisijast, kui keegi sõidukis viibijatest sellele ei viita.

38. Esitatud kaebuses on kaitsja leidnud, et kuigi sõidukil olid õppesõidu teostamise läbiviimist

kinnitavad tähised, ei pööranud politseiametnikud sellele tähelepanu ja ei küsinud kordagi, kes on

õppesõitu läbi viiv juhendaja. Samal ajal viibis sõidu juhendaja N K poolt juhitavas sõidukis. Kohus

selle väitega ei nõustus, sest tunnistaja M O sõnul oli sõiduki tagaosal õppesõidu teostamist kinnitav

tähis ning tema sõnul kontrolliti just seetõttu kõrvalistuja K Ki kui võimaliku juhendaja andmeid.

39. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Kuigi kaitsja tõi kohtuvaidlustes välja, et

kohtuvälises menetluses on rikutud menetlusaluse isiku õigusi, kui jäeti kaasamata tõlk, siis kohus

selle etteheitega ei nõustu. Kõigepealt leiab kohus, et tõlgi kaasamata jätmine kohtuvälises menetluses

ei too alati kaasa väärteomenetluse lõpetamist kohtumenetluses. N K heidab kohtuvälisele menetlejale

ette seda, et ta ei saanud aru politseiametnike jutust, kuna nad rääkisid eesti keeles. VTMS § 24 lg 2 ls

1 sätestab, et tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise

või tunnistaja taotlusel ja kohtumenetluses. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et

menetlusalune isik oleks esitanud taotluse tõlgi kaasamiseks.

40. Riigikohus on selgitanud, et tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses pole kohustuslik muu hulgas

siis, kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja

arusaadava läbiviimise (RKKK 19.05.2015, 3-1-1-38-15, p 7). Politseiametnike R T ja M O väitel

suheldi eesti-vene segakeeles. Samuti nähtub asja materjalist, et N Kle tutvustati tema õigusi ja

kohustusi vene keeles, mida ta kinnitas allkirjaga. Ta on allkirjastanud dokumendid, ta on omakäeliselt

ütlused kirja pannud. Viiteid sellele, et ta ei oleks aru saanud menetlustoimingutest ja dokumentide

sisust, ei nähtu.

41. Juhul, kui N K oleks taotlenud kohtuvälises menetluses tõlgi kaasamist, kuid talle ei oleks tagatud

tõlgi abi, oleks põhjust rääkida menetlusõiguse rikkumisest, kuid öeldu ei tähenda aga seda, et tegu

olnuks tingimata olulise rikkumisega. VTMS § 150 lg 1 p 9 sätestab, et väärteomenetlusõigust on

oluliselt rikutud, kui väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda.

Selle sätte puhul on aluseks võetud kriminaalmenetluse seadustik. KrMS § 339 lg 1 p 9 järgi on

kriminaalmenetlusõiguse rikkumine oluline, kui kriminaalasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida

süüdistatav ei valda. Seda punkti on Riigikohus tõlgendanud selliselt, et see peab silmas ainult

kriminaalasja kohtulikku arutamist tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda. Kohtueelses

menetluses võib aga tõlgi kaasamata jätmise korral tulla kõneks kriminaalmenetlusõiguse oluline

rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõistes. Niisugusel juhul on tarvis tuvastada, et just tõlgi puudumisega

kaasnes või võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Kohtueelses menetluses tõlgi

kaasamata jätmist saab kohtumenetluses üldjuhul heastada (RKKK 06.08.2010, 3-1-1-58-10, p 12.)

Need seisukohad on põhimõtteliselt mutatis mutandis ülekantavad väärteomenetlusele.

42. VTMS § 150 lg 2 näeb ette, et kohus võib tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu

rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Kuigi

väärteomenetluses on väärteoasja menetlemise, sh sisulise lahendi tegemise pädevus (ehk

õigusemõistmise funktsioon) enamikel juhtudel esmajärjekorras kohtuvälisel menetlejal (vt nt VTMS §

72 lg 1 ja RKKK 01.03.2023, 4-22-3337/12, p 9), siis tõlgi kaasamata jätmine kohtuvälises menetluses

peaks samuti olema oluline rikkumine vaid siis, kui sellega kaasneb või võis kaasneda ebaseaduslik

või põhjendamatu otsus. Üldjuhul on kohtuvälises menetluses tõlgi puudumine kohtumenetluses

heastatav, kuna kohtuvälises menetluses tehtud otsuse saab vaidlustada maakohtus, kes peab

väärteoasja arutama VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt algusest peale ja täies ulatuses (ab ovo) (RKKK

01.03.2023, 4-22-3337/12, p 9 koos viitega). Kui tõlgi kaasamata jätmine kohtuvälises menetluses

heastatakse kohtumenetluses, ei tingi ainuüksi tõlgi varasem puudumine ebaseaduslikku ega

põhjendamatut kohtuotsust.

43. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et N K käitumises on tuvastatav LS § 201 lg-s 1

sätestatud väärteo objektiivne koosseis, s.t ta juhtis 27. detsembril 2025 mootorsõidukit omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

44. N K on teo toime pannud tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega KarS § 16 lg 2 tähenduses.

Õigusvastatust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

45. Liiklusseaduse § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, karistatakse rahatrahviga

kuni 200 trahviühikut või arestiga. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

46. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 800 eurot, s.o sanktsiooni

keskmises määras. Kohus leiab, et arvestades N Kle süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise

menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü

keskmine. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Samuti tuleb arvestada, et

menetlusalusel isikul ei ole kehtivaid karistusi. N Kle karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline

menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning

üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele.

47. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus muutmata Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo 19. veebruari 2026 üldmenetluse otsuse väärteoasjas

nr 2317,26,009600, millega N Kt karistati LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 800

eurot. Menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata.

48. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on kaitsja 19. märtsil 2026 edastanud kohtule menetluskulude

nimekirja. Kuivõrd seda ei ole esitatud kohtuistungil, samuti ei ole kohtule esitatud taotlust

menetlusalusele isikule tema valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks, siis jätab kohus kõnealuse

dokumendi tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)