2-26-2928/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Kohtujurist

Jaanika Juurik

Määruse tegemise aeg ja koht

07. mai 2026, Paide

Tsiviilasja number

2-26-2928

Tsiviilasi

Võlgniku R.G maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik R.G P (isikukood XXX)

usaldusisik Q.M (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.G maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja R.G (isikukood XXX) pankrot 07. mai 2026 kell 17.00 ja algatada

kohustusest vabastamise menetlus.

3. Nimetada R.G pankrotihalduriks Sirje Tael (Prolex OÜ, Jaama tn 76, 50605 Tartu;

7401 551; XXX).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27. mai 2026 kell 10.30. Koosolek

toimub Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas, saal nr 1, asukohaga Tallinna 18, Paide ja

eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis https://

meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri

poole.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku

pankroti väljakuulutamisega.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada

haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas

nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Vabastada usaldusisik Q.M R.G usaldusisiku kohustustest.

8. Pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise

menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 15. mail 2027.

9. Jätta menetluskulud R.G kanda.

10. Määrata usaldusisiku Q.M tasuks 396 eurot, millele (käibemaksu ei lisandu).

11. Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks summas 396 eurot,

millele käibemaksu ei lisandu, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Murussaare Consulting, arvelduskonto nr

EE551010220301957224 (AS SEB Pank)).

12. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud

võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise

kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja

esitada.

ASJAOLUD

1. R.G (avaldaja, võlgnik) esitas 06.02.2026 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles

taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik olnud

laenurattas ca 7 aastat. Kui jäi viimase lapsega koju, oli vaja osta auto, selleks võeti laenu.

Samuti sai võtta laenu igapäevakulutuste katteks. Ajaga summad kasvasid, võttis laenu, et

erinevaid kohustusi maksta. Neli aastat tagasi oli võlgnikul seljaoperatsioon, kaks aastat tagasi

käeoperatsioon. Tööle minna ei ole võimalik. On puuduva töövõimega. On siiani püüdnud

oma laenumakseid tasuda, kuid summa on tänu refinantseerimistele ja kõrgetele intressidele

ikkagi väga suur. Sissetulekuks on töövõimetoetus 674 eurot ja peretoetus 710 eurot. Laenude

tagasimaksed on 1005 eurot kuus. Kuumaks käib võlgnikule üle jõu, seetõttu soovib võlgade

ümberkujundamise menetlust, et kuumaks oleks jõukohane ja võlasummad hakkaksid ka

vähenema. Saaks igakuiselt tagasi maksta kuni 300 eurot.

2. Kohus võttis R.G maksejõuetusavalduse 25.02.2026 menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks Q.M-i keda kohustas esitama võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende

lisad.

3. Usaldusisik esitas 27.03.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Esitatu kohaselt

koosneb võlgniku sissetulek töövõimetoetusest ja peretoetustest ning on kokku 1384 eurot

kuus. Võlgnikul igasugune vara puudub. Liiklusregistri kohaselt omab mopeedi, kuid

võlgniku sõnul müüs ta selle juba rohkem kui viis aastat tagasi. Kohustused on võlgnikul 5

võlausaldaja ees eeldatavas kogusummas 24 008,83 eurot. Usaldusisiku teatel loobusid IPF

Digital AS ja PLACET GROUP OÜ nõudest võlgniku vastu. Praeguses menetlusetapis ei ole

usaldusisik kontrollinud vastutustundliku laenamise nõuete täitmist, kuid esitatud

dokumentide ja võlgniku pangakontode põhjal võib öelda, et võlausaldajad seda ei ole teinud.

4. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada R.G pankrot ja algatada kohustustes

vabastamise menetlus. Võlgnikul varad puuduvad, tervisest tingituna ei saa ta tööle minna.

Võlgniku sissetulek on puuduva töövõime toetus 674 eurot ning peretoetus 710 eurot.

Mõlemad on mittearestitavad summad. Ta soovib oma võlaprobleemid lahendada ning on

valmis tasuma pankrotivarasse vastavalt võimalusele 100-200 eurot kuus. Usaldusisik on

seisukohal, et R.G on püsivalt maksejõuetu, tema varadest ja sissetulekust ei piisa

võlausaldajate nõuete täitmiseks ja see olukord ei ole võlgniku tervisest tulenevalt ajutine.

5. Koos aruandega esitas usaldusisik kohtule tasutaotluse, milles palub enda tasu suuruseks

määrata 396 eurot. Taotluse kohaselt on usaldusisik teinud toiminguid ajakuluga 6 tundi.

Usaldusisiku tunnitasu on 66 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Usaldusisik taotleb, et

võlgnikule antaks menetlusabi usaldusisiku tasu tasumiseks.

6. Võlgnik teatas kohtule 27.04.2026, et on nõus usaldusisiku poolt valitud menetlusliigiga –

pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Hetkel tervisest tingituna tööl

ei käi, kuid on valmis pankrotivarasse panustama töövõimetoetusest igakuiselt 250-300 eurot.

Soovib oma võlaprobleemid lahendada.

7. 06.05.2026 esitas pankrotihaldur Sirje Tael kohtule nõusoleku täita võlgniku

pankrotihalduri või/ja usaldusisiku kohustusi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

9. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

10. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik

on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

11. Kohus leiab, et võlgniku avalduse ja usaldusisiku esitatud andmete alusel on kindlaks

tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning, et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku

aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on

vähemalt 24 008,83 euro ulatuses (vt ülal, p 2). Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara, et oma

sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita. Võlgnik ei tööta ning tema tervislikust

seisundit tulenevalt võib asuda seisukohale, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine.

12. FiMS § 18 lg 1, 3 tulenevalt kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste

tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim

menetluse liik, kuid kohus ei saa otsustada ühegi FIMS § 18 lg 2 nimetatud menetluse

algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja

maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik 06.02.2026 maksejõuetusavalduses palus kohtul

algatada enda võlgade ümberkujundamise menetlus. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku

huvides on tema pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamine. Võlgnik on kinnitanud, et on nõus usaldusisiku poolt soovitatud menetlusliigiga.

13. Võlgniku maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku poolt esitatud vara- ja võlanimekirja

pinnalt tuvastab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetusavalduse kohaselt

on võlgnik puuduva töövõimega ning tööle ei ole tal võimalik minna. Neli aastat tagasi oli

võlgnikul selja ning kaks aastat tagasi käeoperatsioon. Võlgnikul on kolm alaealist

ülalpeetavat ning tema sissetulek koosneb töövõimetoetusest ja peretoetustest. Võlgniku

tervislikku seisundit arvestades on vähetõenäoline tema töövõime taastumise sellisel määral,

et ta on võimeline tööle minema. Seega nõustub kohus usaldusisikuga, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.

14. Kohus nimetab usaldusisikuks pankrotihalduri, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud

haldurile esitatavatele nõuetele. Usaldusisik Q.M ei ole Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koja andmetel pankrotihaldur. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus

pankrotihalduriks Sirje Taela ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate

esimese üldkoosoleku aja. Sirje Tael on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku

pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis

toodud ajal ja kohas.

15. PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise

abinõude kohaldamise. TMS § 51 lõike 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused

lõpevad. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni

pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks

taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis

annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused

TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.

16. Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on 27.04.2026 esitanud kohtule

kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks

tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

17. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud:

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast

pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu

loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on

kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.

18. FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.

19. Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse

kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib

kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on

rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku

kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva

seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve,

võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

20. FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja

võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu

hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui

pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud

pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb

avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel

jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.

21. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei

kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

22. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär oli kuni 31.03.2026 177,20

eurot (PankrS § 23 lg 3).

23. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2),

mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 6 tundi. Kohus leiab, et arvestades

usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu

põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku

tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur.

Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 396 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS §

65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

24. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku

tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku

varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et

võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab

seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

25. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot,

sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

26. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 6 tunni eest

summas 396 eurot (alustatud pooltunde 12 × 33), s.o 396 eurot, millele käibemaksu ei lisandu.

Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid

määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik