2-21-16011/73 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedMäärata K. J. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 863,33 eurot. S. J.-il hüvitatavaid otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.
Legislator headnote
AI generated2-21-16011/73 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Määrata K. J. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 863,33 eurot. S. J.-il hüvitatavaid otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tsiviilasja number
2-21-16011
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
07. mai 2026, Pärnu
Tsiviilasi
R. A. hagi K. J. ja S. J.-i vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3825,21 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: R. A. (isikukood XXX, e-post XXX), lepingulise
esindaja Agu Eichenbaum (e-post agu@hugo.legal)
Kostjad:
1. K. J. (isikukood XXX, e-post: XXX),
2. S. J. (isikukood XXX; e-post: XXX),
Kostjate lepinguline esindaja Andrus Post (e-post: XXX)
Kohtuistung
22. mai 2025, osalesid R. A., Agu Eichenbaum, K. J., S. J. ja
Andrus Post, poolte soovil peeti kohtuvaidlused kirjalikus
menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta R. A. hagi K. J. ja S. J.-i vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2. Menetluskulud jäävad R. A. kanda.
3. Määrata K. J. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 863,33 eurot. S. J.-il hüvitatavaid
kulusid ei ole tekkinud.
4. Mõista R. A.-lt K. J. kasuks menetluskulude katteks välja 863,33 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse
apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist kohtuistungil.
Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud
või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot
(TsMS § 178 lg 1 ja 2).
2-21-16011
Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse
esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1. R. A. esitas 12. oktoobril 2021 Pärnu Maakohtule hagi K. J. vastu kahju hüvitamiseks. 20. detsembri
2023 määrusega kohus hageja taotlusel kaasas menetlusse kostjana S. J.-i. 10. jaanuaril 2024
täiendatud hagiavalduses hageja palub kohtul
1) mõista kostjalt 1 K. J.-ilt hageja R. A. kasuks välja 3541,14 eurot,
2) alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et müügilepingu pool on kostja 2, siis mõista kostjalt 2 S.
J.-ilt hageja R. A. kasuks välja 3541,14 eurot;
3) kolmanda alternatiivina, juhul kui kohus leiab, et müügilepingu poolteks olid kostja 1 ja kostja
2 ühiselt, siis mõista kostjatelt R. A. kasuks välja 3541,14 eurot.
4) mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 seadusjärgsed viivised tasumata
põhisummalt, 3541,14 eurolt, alates esialgse hagiavalduse menetlusse võtmisest 9. veebruaril
2022 kuni võlakohustuse täitmiseni,
5) samuti määrata hageja menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis
menetluskuludelt.
2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt R. A. (hageja) ja K. J. (kostja) sõlmisid 20. jaanuaril 2021. a
müügilepingu, millega kostja 1 müüs 4200 euro eest hagejale mootorratta Kawasaki ZZR 1400
registreerimisnumbriga XXX.
Müügikuulutuses oli märgitud, et tegemist on heas korras kiire rattaga. All uued continental rehvid, kN
õhufilter, mootor seadistatud Herstuningus. Talvel vahetatud mootori kett, tallad, pinguti, küünlad,
klapivahed reguleeritud, vahetatud kõik õlid, jahutusvedelik, veokett ja hammasrattad.
3. Hageja sõlmis kirjaliku müügilepingu K. J.-iga, kes kinnitas müügilepingus, et üleantav sõiduk on
müüja ainuomandis, ning et omandiõigus läheb üle pärast ostuhinna tasumist. 14 juuni 2023
kohtuistungil avaldas kostja 2, S. J., et ratas kuulus temale ja tema müüs ratta (Kawasaki ZZR 1400),
kuna tal oli raha vaja. Hageja taotlusel kohus kaasas S. J.-i kostjana menetlusse.
Vaidlust ei ole selle üle, et ostuhind on tasutud, seega sai hageja asja/ratta omanikuks. Jätkuvalt ei ole
selge mootorratta tegelik omanik ehk müügilepingu teine pool. S. J.-i omandiõiguse kohta ei ole muid
tõendeid, peale tema tunnistajana antud ütluste. Vallasasja puhul omandiõigust saab eeldada,
registrisse kantud vallasasja puhul saab lähtuda selle (ARK) andmete õigsusest, kuni ei ole tõendatud
vastupidist. Hagile lisatud müügilepingu on allkirjastanud kostja 1 ehk K. J.. Leping on kehtiv, sellest
ei ole taganetud ega tuvastatud selle tühisust muul moel. Hageja saab lähtuda ja lähtus hagi esitamisel
müügilepingu kehtivuse eeldusest ja sellest, et müüja on kostja 1.
Hageja taotles teise kostja kaasamist ja esitas alternatiivsed nõuded juhuks, kui edasise menetluse
käigus selgub, et müüjaks oli siiski S. J., välistatud ei ole ka võimalus, et müügilepingu ese kuulus
mõlemale kostjale.
4. Mootorratta lühiajalise kasutamise järel jooksis rattal mootor kokku, selle tõttu hageja kukkus, ratas
ja hageja said vigastusi. Hageja tervis ja elu oli sellega tõsises ohus, hageja sai kergeid vigastusi ega
nõua tervisekahju hüvitist kostjatelt.
2-21-16011
Peale ratta soetamist ja lühiajalist kasutust, teatud kilomeetrite läbimise järgselt ilmnesid juba märtsis
2021 mootorrattal alljärgnevad ning spetsialisti poolt tuvastatud puudused:
Süütepoolid silikooniga tihendatud, Pair süsteem osaliselt eemaldatud. Õlifiltrit ei ole pikemat aega
keegi vahetanud, mida näitab selle roostetamine. Mootori lahtivõtmisel tuvastati killud karteri põhjas,
tegemist murdunud kepsu ja kepsu alumise silma tükkidega. Tuvastati, et kepsud on nummerdatud,
tehase poolt kepsusid markeriga ei nummerdata, mis viitab remondile, kuna ka liuglaagreid vahetatud.
Kepsusid lahti keerates tuvastati laagrite pesadest väljakukkumine, ei hoidnud pingega pesas, mis
viitab liigsele kuumusele. 4 silindri kepsu laager ohtlikus seisukorras, viidates ekspluatatsiooni korral
kinnijooksmise ohule. Kõik kepsud ja laagrid kuuma saanud. Nukkvõlli tallad kulunud ja ei viita
asendamisele - vahetamisele. Kokkuvõtteks märgitakse, et mootori remont on teostatud kas müügiks,
juba kahjustatud vanade osadega, puuduliku ja/või kontrollimata õlitussüsteemiga.
5. Hageja teavitas kostjaid avastatud probleemidest, pooled suhtlesid sellel teemal interneti vahendusel
pikemaajaliselt, kuid tulemusteta. Pidev ja enamus suhtlusest toimus kostjaga 2, kuid ka kostja 1 S. J.-i
elukaalasena oli pooltevahelise internetisuhtlusega kursis. Kostja 2 algselt küll uuris kompromissi
kohta, kuid otsustas, et ei näe endal vastutust ning midagi kompenseerida ei kavatse, soovitas hagejal
kohtusse pöörduda. Kohtuvälise lahenduse leidmise lootuses hageja edastas hiljem ka viiteid
ekspertiisist, lõpptulemust see ei muutnud.
6. Hageja leiab, et müüja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava asja. Pooled ei ole
müügilepingut sõlmides ette näinud täpseid tingimusi, millele peab üleantud sõiduk/ratas vastama.
Hageja lähtus müügilepingut sõlmides kostja oferdist müügikuulutuses, et tegemist on heas korras
kiire rattaga. Lepingueelsetel läbirääkimistel (ehk müügikuulutuses) avaldatut sai hageja pidada
müügipakkumiseks ja tõeseks teabeks, mille alusel soovis sõlmida müügitehingu. Kostjad pidid
teadma, et müüdud mootorratas peab vastama sõitmiseks/liiklemiseks (mitte ilu pärast seismiseks)
vajalikele tingimustele, sh olema kasutusotstarbelt terve ja ka ohutu.
Kostja 1 ega kostja 2 ei teavitanud tehingueelselt ega selle raames, et mootorrattal on sedavõrd olulisi
puudusi (mootoririke), et ratta tavapärane ja mõistlikule inimesele äratuntav kasutamisotstarve on
piiratud või isegi välistatud. Müügikuulutuses on müügiobjekti kirjeldatud heas korras oleva rattana.
Müügilepingus ja müügikuulutuses puuduvad igasugused viited ja kokkulepped võimalikele vigadele
või puudustele.
7. Hagiavaldusele lisatud spetsialisti arvamuse kontekstis ei saa olla kahtlust selles, et mootorratta ja
selle seadmete võimalik eelnev remont on tehtud puudulikult ja ebakvaliteetselt: osad detailid jäetud
vahetamata, osad detailid asendatud kulunud osadega, Pair süsteem osaliselt üldse eemaldatud.
Seetõttu ei saa ostetud mootorratast kasutada eesmärgipäraselt ega tavapäraselt ohutuks liiklemiseks
ilma mootori purunemiseta. Seega ei vasta mootorratas puuduste tõttu ka VÕS § 77 lg-s 1 sätestatud
keskmise kvaliteedi nõuetele.
8. Ostja on avastanud kõik hagiavalduses nimetatud puudused pärast müügilepingu sõlmimist ja
sõiduki valduse saamist ning esmast kasutamist. Tegemist on puudustega, mida olemuslikult ei saanud
avastada ilma mootorit avamata. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole ostjal kohustust kaasata asja
ülevaatamise juurde asjatundjaid või eksperte, vaid ta võib piirduda müüja poolt avaldatuga, mida peab
lepingu sõlmimise kohaselt piisavaks ja usutavaks. Hagejal puudus igasugune alus kahelda müüja
kinnituses, et mootorratas on heas korras.
9. Hageja on müüjat teavitanud mootorratta mootori rikkest ja avariist märtsis 2021, s.o ajal, mil
mootor kokku jooksis ning seetõttu eluohtlik õnnetus juhtus. Ka kohtumenetluses ei ole kostjad
suutnud selgeks teha, kes kostjatest oli mootorratta tegelik omanik ja kes peaks vastutama.
10. Hageja on seisukohal, et VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 127 lg1, § 128 lg-te 1-3 ja §
218 lg 1 alusel on tal õigus nõuda kostjalt lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisega
tekitatud kahju hüvitamist.
Hageja kahjuks on vea defekteerimise kulud 171 eurot ja lepingueseme lepingutingimustele vastavusse
viimise kulud 3370,14 eurot (samaväärse kasutatud mootori väärtus, lisanduvad vajalike lisade (õlid,
2-21-16011
jahutusvedelik jm) kulud). Hageja oli sunnitud kandma kulusid spetsialistile mootorratta
defekteerimiseks/vea tuvastamiseks, s.o et teha kindlaks mootorratta varjatud puudused ja rike, mille
eest müüja vastutab. Spetsialisti hinnangu kohaselt ei ole mootorrattal olnud mootorit enam võimalik
selle normaalse ja tavapärase kasutamise otstarbel taastada ega kasutada, see tuleb asendada
samaväärse kasutatud mootoriga 2900 euro väärtuses. Selleks, et mootorratas saada täielikult
sõidukõlblikuks, lisanduvad täiendavad kulutused õlile, jahutusvedelikule jne. Hageja soovib nende
kulude hüvitamist kostjalt. Viidates Riigikohtu asjakohaselt praktikale, hageja leiab, et tema kahju
hüvitamise nõue on põhjendatud ka kulude osas, mida hageja ei ole puuduste kõrvaldamiseks veel
kandnud, kuid mida peab asja lepingutingimustele vastavaks viimiseks tegema.
11. Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt ka viiviste väljamõistmist alates hagi maakohtus
menetlusse võtmisest kuni nõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras, kuna kostja ei
ole teinud mitte midagi selleks, et puudusi kõrvalda ja kahju hüvitada.
12. Hageja taotleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskuludeks on
riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2123,20 eurot, kokku 2448,20 eurot.
KOSTJATE VASTUSED
13. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta hagi rahuldamata. Erineval ajal menetlusse astunud
kostjate vastavalt 24. veebruaril 2022 ja 26. jaanuaril 2024 esitatud vastused on sisult kattuvad.
Kostjad kinnitavad, et mootorratta kirjalik müügileping on sõlmitud 20. jaanuaril 2021. a hageja ja
kostja 1 vahel, kuid sisuliselt oli mootorratta omanik kostja 1 elukaaslane S. J.. Kostjal 1 endal polnud
teadmisi mootorratta seisukorrast, ta oli vaid registrijärgne omanik.
14. Kostja 2 S. J. on seisukohal, et kostja 1 tuleb menetluses asendada kostjaga 2. Kostja 2 on
esindajale veel täiendavalt selgitanud (kattub tema tunnistusega) „Kohtusse on hageja kaevanud
üleüldse minu elukaaslase K. J., kellel pole õrna aimugi selle ratta seisukorrast. Ratas oli minu oma ja
mina tegelesin selle müügiga. Kuna ratas oli registris K. J. nimel, siis tema allkirjastas e-teeninduses
ostu-müügi lepingu. Sellega ka tema osalus müügis piirdus. Ratas oli tema nimel vaid odavama
liikluskindlustuse tõttu.“
15. Kostjad kinnitavad, et kõik müügikuulutuses mainitud andmed vastasid tõele. Kostjad ei nõustu
hageja paljasõnalise väitega, et hageja kukkus mootoririkke tõttu. Pigem kukkus hageja libeda tee ja
talviste teeolude tõttu, mille tagajärjel ta vigastas ratast (sh ilmselt ka mootorit). Teatavasti sõidetakse
mootorrattaga kevad-suvisel perioodil, kui tee- ja ilmaolud on vastavad, kindlasti mitte talvel. On ka
üldteada, et kui ratta mootor töötab külili, siis tekivad mootoril õlitusprobleemid ja osad võivad
puruneda. Seda on kinnitatud ka kostja 1 esitatud spetsialisti arvamuses.
16. Kostjate hinnangul on hageja spetsialisti-eksperdi arvamus ebausaldusväärne ja vaidlustatav,
hageja ei ole oma hagis suutnud tõendada, et ilmnenud vead olid olemas asja üleandmisel või siis
vahetult pärast seda. Kostja vastusele lisatud tõenditest nähtub, et peale kukkumist hakkas hageja ise
mootorit lahti võtma. Näiteks vastusele lisatud FB Messengeri väljavõtetest nähtub, et hageja küsis
kostjalt 2, kuidas seda ratast parandada, samuti selgitas, kuidas ta on selle ratta mootori lahti võtnud ja
sellega toimetab.
17. Adekvaatset ekspertiisi ei saa enam teha mootorrattale, mille mootor on ise garaažis lahti võetud ja
siis jälle kokku pandud. Pärast seda pole võimalik enam tuvastada, millest vead on tekkinud. Kostja on
seisukohal, et ratta oleks pidanud viima ekspertiisi koheselt peale kukkumist, mida aga hageja ei
teinud. Kostja kahtleb, kas hageja üldse informeeris eksperti sellest, et ta oli varem ise mootori lahti
võtnud.
18. Müüja ei saa enam vastutada müüdud asja lepingutingimustele vastavuse eest, kui ostja on ise
lepinguobjekti füüsiliselt mõjutanud. Ei saa välistada, et mootori kokkupanekul asendas hageja teatud
osad teadlikult vigastega, aga see ei ole isegi enam oluline, kuna eriteadmisteta isik on lepinguobjekti
ise remontinud. Kostja 2 toob esile, et ekspertiis tehti alles 01. juuli 2021.a, tekib küsimus, kus ratas
niikaua (märts 2021 kuni juuli 2021) oli ja miks hageja ei teostanud ekspertiisi koheselt pärast
2-21-16011
kukkumist. Märgitut tõendavad ka hageja enda ütlused FB grupis „Tsiklirahvas“, kus ta kinnitab, et
õlitusprobleeme polnud ja eelmine omanik vahetas korralikult õli.
19. Hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud
eelkõige järgmised eeldused: kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab
kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); hagejale
on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga
(VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
Kostjad ei ole kohustust rikkunud, hagejale anti üle müügikuulutusele vastav mootorratas. Hageja
tunnistab ka ise oma hagis, et ta sai sellega enne kukkumist sõita. Samuti ei ole hageja tõendanud
põhjusliku seose olemasolu ehk tõendamata on asjaolu, et mootorratas oli katkine ja puudustega juba
selle müümisel (üleandmisel).
20. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Oma menetluskulude
nimekirja esitas 16. juunil 2025kostja 1, K. J., tema menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud
863,33 eurot. Kostja 1 kinnitab, et kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
21. Kohus, põhjalikult tutvunud asjas esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja pooltega suuliselt
istungitel, kuulanud ära tunnistajad, uurinud objektiivselt kõiki asjas esitatud tõendeid ning hinnanud
neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
R. A. on esitanud hagi K. J. ja S. J.-i vastu müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
Hageja väidab, et talle müüdud mootorratas ei vastanud lepingutingimustele, rattal olid varjatud
puudused, mille tõttu lühiajalise kasutamise järel mootor purunes ja ratas muutus kasutuskõlbmatuks.
Hageja on ratta uuesti töökorda saamiseks pidanud tegema kulutusi purunenud mootori asendamiseks.
22. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale
üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks
omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
VÕS § 217 lg 1 näeb ette, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse,
kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde
kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele (st lepingut on
rikutud), kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool
kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse
täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest.
VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui
mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui
mittevastavus ilmneb hiljem.
23. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 20. jaanuaril 2021 sõlmisid K. J. müüjana ja R. A. ostjana
kirjaliku müügilepingu, millega müüja kohustus ostjale üle andma sõiduki KAWASAKI ZZR 1400,
registreerimismärgiga XXX, ostja kohustus sõiduki vastu võtma ja tasuma ostuhinna 4200 eurot.
Pooled ei vaidle selle üle, et mootorratas on hagejale üle antud ning hageja on kokkulepitud ostuhinna
tasunud.
Pooled vaidlevad selle üle, kas ratas vastas üleandmise ajal müügilepingu tingimustele: kas rattal oli
selle üleandmise ajal varjatud puudusi, millega hageja ratast ostes ei saanud ega pidanud arvestama,
ning kas lühiajalise kasutamise järel tekkinud mootori purunemine ja mootorratta kasutuskõlbmatuks
muutumine oli põhjuslikus seoses nende puudustega.
24. Samuti on poolte vahel vaidlus selle üle, kumb kostjatest tegelikult oli ratta müüja, kes vastutab
puudustega asja üleandmisega ostjal tekkiva kahju eest. Hageja märkis, et esitab nõuded kostjate vastu
alternatiivselt: esimeses järjekorras taotleb hageja kahjuhüvitise välja mõista kirjaliku müügilepingu
sõlminud kostjalt 1, K. J.-ilt, järgmise alternatiivina kostjalt 2, S. J.-ilt, ning kolmanda alternatiivse
2-21-16011
nõude esitas hageja mõlema kostja vastu solidaarselt juhuks, kui kohus leiab, et müügilepingu pooleks
olid kostjad ühiselt.
25. Kohus leiab, et hageja esitatud nõuded ei ole alternatiivsed, vaid sama nõue samadel asjaoludel on
esitatud alternatiivsete kostjate vastu. Hagi lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kes tegelikult on
müügilepingus müüjaks ja kannab vastutust lepingutingimustele mittevastava asja müümisega hagejale
tekitatud võimaliku kahju eest. Seejärel tuleb kahju hüvitamise eelduste kontrollimiseks kindlaks teha,
millistele tingimustele pidi vaidlusalune mootorratas poolte kokkuleppe kohaselt vastama, kas
mootorratas vastas müügilepingu tingimustele, kui ei vastanud, siis kas müüja teadis või pidi
puudusest teadma, aga ostjale neid ei avaldanud ehk kas müüja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud,
kas hagejal on tekkinud kahju, kas kahju ärahoidmine oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-
eesmärgiga ning kas hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses müüja rikkumisega ja müüja
vastutab tekkinud kahju eest.
26. Asjas ei ole vaidlust, et kirjaliku müügilepingu sõlmisid hageja ja kostja 1, samas enne lepingu
sõlmimist ratta müümisega seotud küsimustes ja hiljem puuduste ilmnemisel suhtles hageja kostjaga 2.
Mõlemad kostjad kinnitavad, et faktiliselt kuulus ratas S. J.-ile, kuid liiklusregistris oli ratta omanikuks
K. J., mistõttu tema allkirjastas ka kirjaliku müügilepingu.
Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011 määrusega nr 75 kehtestatud „Liiklusregistri pidamise
põhimääruse“ § 9 kohaselt registriandmetel ei ole õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti.
AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja
omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Riigikohus on AÕS § 90 lg 1 kohta leidnud, et
arvestades vallasasjade tavaliselt suhteliselt väikest väärtust ja kolmandate isikute piiratud võimalusi
tegelikku omandikuuluvust välja selgitada, kaitseb AÕS § 90 lg 1 eeldus nii valdaja kui ka valdajaga
tehingu teinud isikute huve. Seega on just valdussuhe see, millele vallasasjade tsiviilkäibes omistatakse
eriline õiguslik tähendus (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-02, p 22).
Kostjad on elukaaslased, S. J.-i väidetavalt oli talle kuulunud mootorratta omanikuks liiklusregistris
registreeritud K. J., sest see tagas soodsama liikluskindlustuse. Kostjad kinnitasid, et ratast kasutas S.
J. ehk ratas oli S. J.-i valduses, mis AÕS § 90 lg 1 kohaselt annab alust pidada teda ratta omanikuks. K.
J. kohtumenetluses kinnitas ratta kuulumist S. J.-ile . Samas K. J. lepingu sõlmimisel ei avaldanud
hagejale, et ta ei ole mootorratta omanik. AÕS § 70 lg 1 kohaselt võib asi olla mitme isiku samaaegses
omandis.
27. Vallasasja müüja ei pea olema asja omanik. VÕS § 208 lg 1 kohaselt müüja võib müüa asja, mille
ta omandab alles tulevikus. Müüja põhikohustus on asi ostjale üle anda ja teha võimalikuks
omandiõiguse ostjale üleminek. AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega,
kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle
omandajale. AÕS § 95 sätestatud alustel on heauskne omandamine võimalik ka siis, kui võõrandaja ei
olnud õigustatud omandit üle andma. Siin asjas ei ole vaidlust selle üle, et mootorratta omandiõigus on
kehtivalt hagejale üle läinud. Küsimus on selles, kumb kostjatest vastutab müüjana müügilepingu
nõuetekohase täitmise eest.
Kohus leiab, et siin asjas müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kontekstis tuleb
mootorratta müüjateks lugeda mõlemat kostjat ühiselt. Kirjaliku müügilepingu on hagejaga sõlminud
ja müüjana allkirjastanud K. J.. K. J. selgitas, et vormistas müügilepingu elektrooniliselt arvutis, ise ta
hagejaga ratta müümiseks läbirääkimisi ei pidanud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et K. J. oleks
lepingu vormistamisel ja allkirjastamisel hagejale teatanud, et ta ei ole ratta tegelik omanik ega müüja.
Vastupidi – müügilepingus K. J. müüjana kinnitab, et ratas on tema ainuomandis ja kolmandatel
isikutel ei ole müüdavale sõidukile mingeid õigusi.
Samas on kostjad kinnitanud, et ratas kuulus S. J.-ile. Ka hageja on nii lepingueelselt rattaga
proovisõitu tehes, kui hiljem probleemide tekkimisel suhelnud S. J.-iga, millest saab järeldada, et
hageja ise pidas ratta müüjaks S. J.-i. Mõlema kostja tegevusest (K. J. poolt kirjaliku lepingu
allkirjastamine ning S. J.-i rattamüügiga faktiliselt tegelemine) võis keskmisel mõistlikul isikul
tekkida arusaam, et kostjad müüsid ratast ühiselt. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et mõlemat kostjat
2-21-16011
tuleb selles asjas käsitada müüjana, kes VÕS § 65 lg 2 kohaselt vastutavad müügilepingu võimaliku
rikkumise korral ostja ees solidaarselt.
28. Asjas ei olnud küsimust, et pooled sõlmisid müügilepingu väljaspool oma majandus-ja
kutsetegevust, kumbki pool ei ole lepingulises suhtes käsitatav tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
Seega VÕS 11. paetükis müügilepingu sätetes tarbijalepingutele ette nähtud müüja vastutuse erisused
ja välistused siin asjas ei kohaldu.
Müüja vastutuse tekkimise eeldusena peavad olema täidetud järgmised tingimused:
-
müüdud asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2);
-
puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);
-
puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);
-
ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4);
-
sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS §
221 lg 2).
29. Hageja istungil antud selgituste kohaselt seisnes mootorratta lepingutingimustele mittevastavus
selles, et 2021. a märtsi algul mootor jooksis kokku ja hageja kukkus rattaga, hageja oli selleks ajaks
saanud rattaga sõita u 300 km. Pooled vaidlevad selle üle, kas ratas kukkus seetõttu, et mootor purunes
varjatud puuduste tõttu, mis olid olemas juba ratta hagejale üleandmise ajal, või tingis mootori
purunemise ratta kukkumine.
Hageja märgib, et mootorrattal ilmnesid pärast selle hagejale üleandmist ja hageja poolt kasutama
hakkamist puudused, mille tuvastas spetsialist. Spetsialisti poole pöördus hageja pärast kukkumist.
Spetsialisti arvamusele tuginedes hageja leiab hagiavalduses, et mootorratta ja selle seadmete võimalik
eelnev remont on puudulikult teostatud - sh viidud läbi ebakvaliteetselt, osad detailid jäetud
vahetamata, osad detailid asendatud kulunud osadega, Pair süsteem osaliselt üldse eemaldatud - siis ei
saa ostetud mootorratast kasutada eesmärgipäraselt ega tavapäraselt ohutuks liiklemiseks ilma mootori
purunemiseta ning mootorratas ei vasta puuduste tõttu ka VÕS § 77 lg-s 1 sätestatud keskmise
kvaliteedi nõuetele.
30. Pooltevahelises lepingus ei ole üleantava ratta kvaliteedi tingimustes täpselt kokku lepitud. Kohus
nõustub hagejaga, et VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi pidi mootorratas igal juhul olema keskmise
kvaliteediga ehk vastama kasutatud mootorrataste tavapärastele omadustele, eelkõige võimaldama
kasutada ratast sihtotstarbeliselt ja turvaliselt tänavaliikluses.
31. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada
sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused,
mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb
lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga
võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla
tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (Riigikohtu 7. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-
2-1-23-10, p 12).
Tsiviilasjas nr 2-21-1758 on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et kasutatud sõidukite
võõrandamise puhul ei ole sarnaselt muudele vanadele esemetele õige VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1
kohaldamisel lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda samalaadsete uute sõidukite
omadustest (vt RKTKo 31.03.2023, 2-19-19586/85, p 14). Lepingutingimustele vastavaks osutuda ka
asi, millel on tuvastatud selle vanusele tavapärane kulumine või vananemine. Seega tuleb
müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi puudutava kokkuleppe
puudumisel hinnata, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust
arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Kui müügilepingu eseme
seisukord on halvem sellest, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust
arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu
2-21-16011
eseme lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses (vt RKTKo
14.02.2024, 2-21-1758, p 10.2).
Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt kasutatud asjade puhul tuleks nende lepingutingimustele
mittevastavust VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi hinnata nii, nagu tegemist oleks uue asjaga, kui
müüja on müügilepingu eset reklaamides jätnud mulje, et tegemist on uue asjaga. Sõnadest „heas
korras, sõidab hästi“ ei saa aga kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostja on sõidukit reklaaminud uue
sõidukina (p 11).
32. Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka siin asjas. Kohtule esitatud tõendite ja hagiavalduses
esitatud asjaolude kogumist selgub, et hagejale müüdi kasutatud, kuid töökorras mootorratast, millega
oli võimalik kohe liiklusesse minna. Kohtule on esitatud 18. augustil 2021. a tehtud väljatrükk
arhiveeritud müügikuulutusest, milles müüja avaldas, et tegemist 2008.a mootorrattaga, läbisõit 38 000
km. Kuulutuses iseloomustatakse ratast järgmiselt: „Heas korras, kiire ratas. All uued continental
rehvid. KN õhufilter, mootor seadistatud Herstuningus. 299 piiraja eemaldatud ja madalalt jõulisem
kui originaal. Talvel vahetatud mootori kett, tallad, küünlad, klapivahed regullitud (tööd teostas NBR
Service) vahetatud kõik õlid (motul), jahutusvedelik, veokett ja hammakad. Ratas on lastud
madalamaks 4-5 cm, saab originaalkõrgusesse tagasi panna kui vaja. Kaasa saab Delcivic sport
summutid, mis häirivad naabreid tunduvalt vähem kui praegused ja Givi kohvri. Alles kõik 3 võtit.“
Kuulutusest ei jää kahtlust, et müüakse ratast, mida on remonditud ja ümber ehitatud, kuid ratas oli
läbinud tehnoülevaatuse ja on töökorras.
33. VÕS § 214 lg 2 kohaselt läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja
üleandmisega. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu
võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti
kohaselt. Seega seda, et hageja väidetud lepingutingimustele mittevastavus oli mootorrattal juba selle
hagejale üleandmisel, peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama hageja.
34. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ratas ei vastanud kasutatud mootorratta tavapärasele
keskmisele kvaliteedile. Hageja esitas tõenditena veebilehel https://www.okidoki.ee/ 18. augustil 2021
tehtud väljatrüki mootorratta Kawazaki ZZR 1400 müügikuulutusest ((pabertoimikus I kd, lk 9; dtl
12), M. P. poolt Tallinnas 1. juuli 2021 kuupäevaga vormistatud, kuid allkirjastamata dokumendi
pealkirjaga „Ekspertiis“ mootorratta KawasakiZZR1400 defekteerimise kohta (I kd, lk 10 – 18; dtl 13
– 21), väljavõtted pooltevahelisest FB Messengeri sõnumivahetusest (I kd, lk 23-27; dtl 25-29); M&M
Motorcycles OÜ arve ja hinnapakkumise (I kd, lk 28 – 30, dtl 30-32).
35. Müügileping sõlmiti 20. jaanuaril 2021. K. J. kirjeldas 19. augustil 2022 kohtuistungil (ajakood
00:10:43; I kd, lk 108; dtl 120), et enne müügilepingu sõlmimist hageja käis proovisõidul, arvas, et II
käiguga on mingi probleem, aga siis ikkagi tahtis seda ratast osta, hageja kogus mõnda aega raha ja siis
tuli uuesti. Hageja K. J. väidetele vastu ei vaielnud, kohtueelses suhtluses kostjaga 2 on ka hageja ise
viidanud proovisõidul ilmnenud tõrkele.
36. Kohus leiab, et tõendite kogumiga on tõendatud, et hagejale üleantud ratas vastas sellistele
kvaliteedinõuetele, mida hageja sai müügikuulutuses avaldatud info põhjal ja vastavalt proovisõidul
vahetult kogetule eeldada. Müügilepingus oli info ratta remontimise ja osaliselt ümberehitamise kohta,
ratast ei reklaamitud uueväärsena ega ka kapitaalselt remondituna. Hageja ostis ratta proovisõidul
kogetud tehnilisele tõrkele vaatamata.
37. Seda, et mootorratas oli hagejale üleandmise ajal sõidukorras (eesmärgipäraselt kasutatav), tõendab
see, et hageja sai rattaga 300 km sõita (hageja 03. märtsi 2021 postitus FB grupis „Tsiklirahvas“, dtl
68).
Hagiavaldusele lisatud, M. P. poolt 01. juulil 2021 koostatud ekspertiisi aktis on esimesel lehel (I kd,
lk 10; dtl 13) müügikuulutuses olnud foto mootorratta armatuurlauast (näidikute paneelist), ilmselt
selle põhjal on ekspert tuvastanud, et „Odo näit kuulutuses 38 352 km“ (kuulutuses endas on
läbisõiduks märgitud 38 000). Kohtule esitatud kuulutuses seda fotot ei ole, kuulutuse juures olnud
2-21-16011
fotogaleriid ei ole eraldi tõenditena kohtule esitatud. Ekspertiisiakti kopeeritud must-valge foto järgi ei
ole odomeetri näit tuvastatav.
M. P. ekspertiisiaktis on foto pealkirjaga: „Läbisõit mootori purunemise hetkel“ ja selle all lähifoto
odomeetri näidust 38 884 km (I kd, lk 11; dtl 14). Kuigi ei ole tuvastatav, kas tegemist on vaidlusaluse
ratta odomeetriga, ei olnud asjas vaidlust, et pärast 2020. a talvel tehtud remonti/hooldust ja enne ratta
2021.a jaanuaris hagejale müümist oli S. J. ise 2020. a suvel ratast kasutanud ning ostmise järel võis
hageja ise olla rattaga sõitnud umbes 300 km.
38. Kohus märgib, et kostjate esitatud eksperdi R. P. ekspertiisiaktile lisatud Transpordiameti sõiduki
taustakontrolli infost (dtl 282 – 285, tehnoülevaatus andmed dtl 282) nähtub, et enne hagejale müümist
oli ratas 25. augustil 2020 läbinud korralise tehnoülevaatuse.
Odomeetri näiduks selle tehnoülevaatuse ajal märgitud 282 851 on ilmselt ekslik. Eelneval korralisel
ülevaatusel 19. septembril 2018 oli odomeetri näit 28 123. Alates ratta Eestis registreerimisest 2014. a
kolme esimese ülevaatuste andmete kohaselt oli ratta tavapärane läbisõit u 5000 km kahe aasta
jooksul. Ei ole eluliselt usutav, et 19. septembrist 2018 kuni 25. augustini 2020 sõideti rattaga rohkem
kui 250 000 km (ehk kahe aasta jooksul aastaringselt iga päev u 350 km). Tõenäoline on, et 25. augusti
2020 tehnoülevaatuse ajal on odomeetri näidu märkimisel näidu lõppu lisatud number 1 ekslikult ning
tegelik näit oli 28 285.
Võrreldes ratta odomeetri näitusid müügieelsel viimasel tehnoülevaatusel 25. augustil 2020 (lugedes
õigeks näiduks 28 285) ja müügikuulutuses, on pärast 2020. a talvel tehtud remonti ja enne 2021.a
jaanuaris hagejale müümist rattaga sõidetud u 10 000 km ehk ratast kasutati varasemaga võrreldes
oluliselt intensiivsemalt. Odomeetri näitusid ja ratta läbisõitu oli hagejal aga võimalik enne
müügilepingu sõlmimist Transpordiameti veebilehelt kontrollida ning teha sellest järeldusi ratta
võimaliku seisukorra kohta.
39. Asjas esitatud tõendite kogum ei tõenda, et rattal olid hagejale üleandmise ajal varjatud puudused,
mille tõttu mootor 300 km järel purunes. Kohus nõustub kostjatega, et hageja väited ratta väidetava
purunemise kohta on olnud vastuolulised, sealhulgas hageja poolt vahetult pärast kukkumist
sotsiaalmeedias avaldatu on vastuolus hagiavalduses märgituga ja kohtule hagiavalduse lisana esitatud
dokumentaalsete tõenditega.
Kostja I esitatud väljavõttest hageja postitusest FB grupis „Tsiklirahvas“ (dtl 67-68) nähtub, et
kukkumise järel on hageja 3. märtsil 2021 esmalt postitanud teate, et ostis uue ratta ja „sai vast 300 km
sõita, kui keps külje pealt välja lendas. /../ Nii palju on teada, et ilmselt esimese kepsu polt murdus ära
ja tänu sellele see kõik juhtus.“ (kohus tsitaatides ilmseid trükivigu ei korda). Seejärel on hageja samal
päeval teises postituses märkinud: „Sain teada suheldes mootori remondi töökojaga, et tegemist oli
õlitusprobleemiga. Imelik on see, et minu käes õlitusprobleeme ei olnud, õlituld ei pannud kordagi
põlema ega polnud ilmagi, et õli mootoris keema lasta. Vaatame õhtul edasi, mis õlipumbas toimub.“
„Vana omanik oli ka õli regulaarselt vahetanud ja välja lastud õli oli ilus punane.“
40. FB Messengeri vestlustest R. A. ja S. J.-i vahel (mille hageja oli esitanud osaliselt) selgub, et pärast
kukkumist hakkas R. A. ise ratast lahti võtma. Lisaks 03. märtsi 2021 postitustes märgitule teatas R. A.
09. märtsil 2021 FB messenger’i vestluses (dtl 49 – 50) S. J.-ile, et „Pole saanud töö kõrvalt rohkem
aega lammutada.“ Kostja on vestluses saatnud S. J.-ile videolõigu, lisades selgituse: „viimane video,
mis tegime on selline. Siit on ühte kaela näha isegi,“ ning küsis: „Ja kuidas ma selle õlipumba muidu
lahti peaks võtma, et diagnoosida. Kas seal peab ka midagi tähele panema? Pidi vist paremalt poolt
siduri korvi all olema? Mõtlesin ise, et pesen õli vanni põhja sisu läbi värvi filtri ära. Sealt saab
enamus infot juba teada. Loodan, et saan homme õhtu poole garaaži minna.“
Seejärel 17. märtsil 2021 kell 11:15 saadetud sõnumis hageja teatab, et „õlipump oli korras. See on
ilmselt lihtsalt piinamise tagajärg. Ma arvan et me peame natuke rahast rääkima.“
17. märtsil 2021 kell 11:53 saadetud sõnumites R. A. märgib (dtl 52): „ma ei tunne, et oleksin 300
maanteel kilomeetriga sellisel kujul ratast piinanud, et keps külje pealt välja lendaks. See pidi olema
2-21-16011
enne haiget saanud.“ 22. märtsi 2021 kell 22:19 saadetud sõnumis (dtl 54) R. A. kinnitab, et „30 pealt
kukkusin.“
41. Hilisemates FB vestlustes kostjaga 2 hageja teatab, et müüja vastutab, sest tsiklile on tehtud
modifikatsioone, mis ületavad tehase võimsust. Kostja 2 omakorda vastab, et hageja ostis teadlikult
tuunitud ratta, ratast tuunis eelmine omanik, nii eelmine omanik kui kostja 2 sõitsid rattaga kumbki
kaks aastat ilma probleemideta (dtl 56 – 57).
Kohus nõustub, et info ratta ümberehitamise kohta oli kirjas juba müügikuulutuses ning need
muudatused ei saa olla müüjale etteheidetavaks varjatud puuduseks.
42. Üleantud rattal varjatud puuduste olemasolu tõendamiseks tugineb hageja M. P. poolt hageja
tellimusel 01. juulil 2021 tehtud ekspertiisile (I kd, lk 10 – 19). Kohtu hinnangul see hageja väidetut ei
tõenda. M. P. vormistatud dokument pealkirjaga „Ekspertiis“ koosneb müügikuulutuse tekstist,
kuulutuses avaldatud fotodest ning eeldatavalt M. P. poolt tehtud fotodest talle uurimiseks toodud
mootorist ja selle osadest. Fotode juures on pildi allkirjadena ühe-kahe lausega märgitud tuvastatud
asjaolud, kuid on ka põhjendusteta hinnanguid ja oletusi ning ilmselgelt hagejalt kuuldud faktiväiteid.
Akt ei sisalda uuringute kirjeldust, eksperdi arvamuse kujunemine ei ole jälgitav. Aktist endast ei selgu
sedagi, kas M. P. uuris kogu ratast või toodi talle defekteerimiseks ainult mootor. Kohtus tunnistajana
ülekuulamisel M. P. kinnitas, et talle toodi ainult mootor.
43. M. P. , oma seisukohti erialaselt põhjendamata, annab aktis hinnangud ratta ümberehitamise
põhjendatuse, remondi kvaliteedi ja remondist ostja teavitamata jätmise kohta. Hageja oli aga enne
ostmist teadlik, et ratast on ümber ehitatud ja selle mootori osi on vahetatud, müügikuulutuses on
loetletud konkreetsed detailid, mida on vahetatud. Hageja ei saanud eeldada, et mootor on
tehasekoostes. Samuti ei olnud poolte vahel kokkulepet et müüjapoolset lubadust, et mootor on
kapitaalselt remonditud või et ratast ei ole pärast remonti kasutatud. Hageja võis ja pidi
müügikuulutuse põhjal aru saama, et ostab kasutatud ja ümberehitatud ratta. Ekspert R. P. on M. P.
ekspertiisiaktis toodud fotoülesvõtete põhjal tuvastanud (II kd, lk 26 pöördel; dtl 279), et „mootor on
kaetud sinna kasutamise käigus ladestunud tolmukorraga, seega on mootoriremont toimunud pikemat
aega tagasi (hinnanguliselt vähemalt aasta) peale mida on mootorratast intensiivselt kasutatud.“
Kohtule esitatud andmetel oli 2020.a talvel tehtud remondi järel ja enne hagejale müümist rattaga
sõidetud 10 000 km.
44. Hageja ei vaielnud vastu kostjate väidetele, et enne ratta ostmist hageja tegi proovisõitu ning tema
sõidu ajal oli rattal mingi probleem II käiguga, mida S. J. kontrollsõidul enam ei tuvastanud. Veelgi
enam, hageja on sõnumivahetuses S. J.-iga (dtl 58-59) ise märkinud, et „Ma tegelikult koha peal juba
ütlesin, et üks pütt ei tööta korralikult. Ü. võib seda tunnistada. Ja et teine käik ei lähe õigesti sisse.“
Võimalikule rikkele vaatamata hageja ostis ratta ehk hageja oli puudusest ratta ostmise ajal teadlik.
45. M. P. ekspertiisiaktis esitatud oletuslik ja tõele mittevastavate väidetega kokkuvõte: „Uut
omanikku ei teavitatud mootori remondist ega selle remondi tegemise põhjustest. Mootoriremont on
teostatud kas müügiks, juba kahjustatud vanade osadega, puuduliku ja/või kontrollimata
õlitussüsteemiga ning uut omanikku ei teavitatud ka sissesõidu vajadusest“ ei tõenda varjatud puuduse
olemasolu.
M. P. koostatud dokumendist ei selgu, mille põhjal M. P. nendele järeldustele jõudis ja kas
sissesõitmine oleks välistanud 300 km sõidu järel ratta purunemise. Kostja II kohtuistungil antud
selgituste kohaselt remonditi ratast 2020. a talvel ning pärast seda suvehooajal kostja II kasutas ratast
ise, seega oli hagejale müüdud ratta mootor remondijärgselt ja enne hagejale üleandmist „sisse
sõidetud.“
46. M. P. ekspertiisiaktis märgitakse, et „Helistas probleemiga 4. märtsil 2021“ (I kd, lk 11; dtl 14),
selle all on pilt mootorist (mootor väljast). Kuigi ekspertiisiaktist ei selgu, kes või millise probleemiga
helistas, võib järeldada, et helistajaks oli aktis ekspertiisi tellijaks märgitud hageja. Foto „mootor
väljast“ ei anna mingit informatsiooni selle kohta, milliselt rattalt see mootor pärineb, ekspertiisiakti
fotodel olev mootor ei ole üheselt seostatav hagejale müüdud rattaga. M. P. tunnistajana antud ütluste
2-21-16011
kohaselt koostati akt ligi neli kuud pärast ratta väidetavat purunemist ja kukkumist, eksperdile viidi
uurimiseks ainult mootor, sellel olnud kahjustused ei võimaldanud M. P.-l purunemise põhjust
kindlaks teha.
M. P. 22. mail 2025 istungil tunnistajana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt (dtl 336 – 340) koostas
ta ekspertiisi vahetult peale mootori lahti võtmist. Hageja soovis, et M. P. võtaks mootori lahti ja
annaks hinnangu, miks see võis kokku joosta. M. P. kinnitas, et mootori võttis tema lahti, mootor toodi
ilma rattata, ta ei näinud vajadust tervet ratast vaadata, lähtus eeldusest, et mootor oli kokku jooksnud
ja selle tulemusel kukkumine. Labori analüüsi polnud põhjust viia läbi. M. P. sõnul nad
dokumenteerisid juhtunut ja proovisid leida põhjust juhtumisel, aga selliste vigastuste puhul on raske
leida põhjust, miks nii võis juhtuda. Mootoris oli purunenud esimese silindri keps ja mootori kinni
kiilunud sellega, vigastusi oli teistel väntvõlli kaeladel ja liuglaagritel, mootoris sees oli kindlasti
midagi juhtunud, sest polnud sõidetud äärekivisse ega kuskile otsa. Õli oli mootoris, mis veel sisse oli
jäänud. Ei olnud mujalt katki kui vaid kepsu purunemisel auk mootoris.
Kohus leiab, et eeltoodu põhjal ei saa välistada, et mootori kokkujooksmise võis põhjustada silindri
kepsu poldi purunemine, nagu hageja ise vahetult pärast rattaga kukkumist sotsiaalmeedia postituses
märkis.
47. M. P. ütlustest järeldub üheselt, et tema mootori purunemise tegelikku põhjust ei ole tuvastanud.
Hageja poolt M. P.-le antud ekspertiisi ülesanne ei olnud tuvastada, milline oli ratta tehniline seisund
hagejale üleandmise ajal. Pelgalt sellest, et kasutatuna ostetud rattal mootori mingi komponent 300 km
läbimise järel purunes, põhjustades mootori kokkujooksmise, ei saa järeldada, et rattal oli hagejale
üleandmisel varjatud puudusi, millest hageja ei teadnud ega pidanud teadma. Hageja tõlgendus, et
spetsialist tuvastas hagiavalduses loetletud varjatud puudused, on M. P. ekspertiisiakti meelevaldne
tõlgendus.
M. P. ekspertiisiaktis ja ka tunnistajana ülekuulamisel viitas hagejalt endalt kuuldud faktiväidetele
juhtunu kohta, samas andis ütlusi, et mootori põhjal ei olnud võimalik kindlaks teha, mis täpselt või
miks juhtus. Ka ekspertiisiaktis märgitust ei saa teha mingeid järeldusi mootori purunemise põhjuste
kohta. Ekspert märgib näiteks: „4. silindri kepsu laager kõige hullemas seisus, oleks järgmisena kinni
jooksnud“, aga sellest ei ole võimalik aru saada, mida „kõige hullem seis“ tehniliselt tähendab. Samuti
ei nähtu M. P. ekspertiisiaktist, kas ja millist tähtsust omab mootori purunemise põhjuste
väljaselgitamise seisukohalt see, et „pair süsteem osaliselt eemaldatud, filtritega asendamine tarbetu …
Süütepoolid silikooniga tihendatud,“ „õlifiltrit ei ole pikemat aega keegi vahetanud, roostetab juba…
kas õlivahetus oli tehtud nagu kuulutus väidab“ või „killud karteri põhjas.“ Pildi allkiri „Kõik kepsud
ja-laagrid on kuuma saanud“ ei välista, et „kuuma“ andis hageja ise (eeldades, et M. P.-le viidud
mootor oli sama, millega mootorratas hagejale müüdi).
48. M. P. ekspertiisiaktis on suurendatud fotod ratta tuuleklaasil olevatest kiirendusvõistluse tehnilise
kontrolli kleepsudest. Kuna M. P. ratast ei näinud, saavad need fotod pärineda müügikuulutusest või
hagejalt endalt. See tähendab, et ratta müümise ajal ei varjatud hageja eest kiirendusvõistlustel
osalemise fakti, hagejal oli võimalik ratta visuaalselt vaatlusel sellest teada saada ja ta pidi olema
sellest teadlik. Keskmisele mõistlikule inimesele on arusaadav, et kiirendusvõistlus koormab ja kulutab
ratta mootorit ja veermikku tavalise tänava- või maanteesõiduga võrreldes oluliselt rohkem. Seega võis
ja pidi hageja arvestama ka võimalusega, et ratas võib olla „kuuma saanud.“
49. Tunnistajana ütlusi andes M. P. selgitas mootorratta tööpõhimõtteid: suurtel kiirustel mootori
koormus tõuseb, õli kuumeneb ja muutub vedelamaks ega kaitse mootori detaile hõõrdumise eest,
seetõttu kasutatakse kiirendusvõistlustel eriõlisid. Samuti võib õlitusprobleem tekkida sellest, kui sõita
tagarattal, sest õli valgub õlitusvannis taha, õlipump ei saa õli kätte ja mootoridetailid jäävad kuivale,
selle vältimiseks trikiratastel on õlivannis vahesein, mida M. P. uuritud mootoril ei olnud. Eeltoodust
järelduvalt võis mootori kokkujooksmine olla seotud ka hageja enda sõidumaneeriga.
50. M. P. tunnistajana antud ütlused ei välista, et mootor jooksis kokku kukkumise järel. M. P. ütluste
kohaselt mootori kokkujooksmine võib toimuda, kui ta on kaua töötanud ilma õlituseta külili sendis ja
detailid on vigastada saanud, aga kohe seda viga ei ilmne. Korraks külili jäämine ei põhjusta seda. M.
2-21-16011
P. arvates mootor ei oleks saanud puruneda, kui esmalt oleks toimunud kukkumine, sest sissepritsega
mootorratastel on kukkumisandur, mis ratta kukkumisel mootori seiskab. Kukkumisel mootori
purunemist võib juhtuda karburaatormootoriga ratastel, millel ei ole väljalülitamise süsteemi peal.
Samas M. P. ütluste kohaselt kaldeandur (kukkumisandur) ei pruugi kukkudes alati rakenduda, on
olukordi, kus andur ei lülita mootorit välja, seda ei saa teada enne kui ratast füüsiliselt ei testi ratta
külili keeramisega.
51. Kostjate asjatundja R. P. 1. veebruaril 2025 koostatud arvamus nr 2926/2025 (II kd, lk 20-29, koos
lisadena esitatud tsiviilasja menetlusdokumentidega kuni lk 45); dtl 266 – 285 (dtl 309) jõudis samuti
järeldusele, et esitatud ja kogutud materjalide põhjal on mootorratta Kawasaki ZZR1400 mootoririke
tekkinud õlivaeguse tagajärjel, kuid R. P. märgib samas, et tagantjärgi pole üheselt võimalik
tuvastada, millest õlivaegus tekkinud on.
52. R. P. ekspertiisiaktist nähtub, et talle oli esitatud kaks küsimust: 1) tuvastada mootorratta
Kawasaki ZZR1400 reg märgk XXX mootori purunemise põhjus ning 2) kas karteri põhja
eemaldamist saab lugeda mootori lahti võtmiseks?
Kokkuvõtteks ja vastuseks talle esitatud küsimustele andis R. P. järgmise arvamuse: „Lähtudes
esitatud ja kogutud andmetest on mootorratta Kawasaki ZZR1400 reg märk XXX mootoririke
tekkinud väntvõlli liugelaagrite puudulikul õlitusel. Tagantjärgi pole üheselt võimalik tuvastada, mis
asjaoludel õlivaegus mootori tööpindadel tekkinud on, sest vaatluseks pole esitatud mootoririkke
tekkimise ajal mootoril paiknenud õlifiltrit ning mootorratas on praeguseks hetkeks remonditud.
Kogutud informatsiooni alusel saab välistada mootori purunemise põhjusena varasemalt hooletult
teostatud mootoriremondi või pikalt vahetamata mootoriõli. Välistada ei saa võimalust, et õlivaegus
mootoris tekkis mootorratta kukkumisel kui mootorit koheselt välja ei suretatud. Sellisel juhul
mootoriõli valgub karteri serva, õlivõttur õlini ei ulatu ja rõhk õlitussüsteemis langeb. Olenevalt
liugelaagritel tekkinud kahjustuse suurusest ei pruugi mootoririke koheselt avalduda, mootorrattaga on
enne mootori lõplikku purunemist võimalik liikuda kuni 100 km. Tähelepanuta on seni jäänud asjaolu,
et mootorratas vajus kukkumisel külili lumme – seega teostati sõit talveperioodil. Kuna mootorrattal
paiknenud rehvide haardumine madalate temperatuuride ja lumiste oludel tõttu on väga halb, on
mootorrattaga kukkumine talvistes oludes sõites enam kui tõenäoline. Kehtiva seadusandluse korral
pole suverehvidega talvistes oludes liiklemine ka lubatud.
Arvestades tavapärast praktikat mootorite purunemise põhjuste uurimisel saab nii mootori
mootorrattalt kui mootori küljest karteri eemaldamist lugeda mootori lahti võtmiseks. Nimelt pole
peale mootorrattalt mootori maha võtmist ja mootorilt karteri põhja eemaldamist hinnata kõiki
mootoririkke tekkimise asjaolusid. Antud juhul jääb selgusetuks, mis asjaoludel ja kuidas tekkis
õlifiltri deformatsioon, kas LISA 2.4 fotoülesvõtetel nähtav filter pärineb vaadeldavalt mootorrattalt,
milline oli õlitase karteris mootori purunemise hetkel ja millised oli kukkunud mootorratta
vigastused.“
53. R. P. toob esile (II kd, lk 21 pöördel, dtl 269), et temale vaatluseks esitatud mootoridetailide
hulgas puudus M. P. aktis fotoülesvõttel, (millele R. P. viitab kui oma akti lisale 2.4; kohtutoimikus I
kd, lk 12 alumine foto, dtl 15) nähtav õlifilter. Andmete ja materjalide analüüsis (II kd, lk 26, dtl 278)
R. P. märgib, et fotoülesvõttel nähtav õlifilter on kaetud pindmise korrosiooniga; samas esinevad
õlifiltril lahti keeramisest tekkinud deformatsioonid; deformatsioonide ulatust ja mootorratta vaatluse
tulemusi arvestades ei ole alloleval fotoülesvõttel nähtavad õlifiltri deformatsioonid tekkinud
avariiliste vigastuste tõttu. Väide, et mootoriõli oli pikalt vahetamata, ei leidnud materjalide kogumise
käigus kinnitust, sest nii LISA 2.4 toodud fotoülesvõtetel kui ka 31.01.2025.a. läbi viidud vaatlusel
polnud mootori sisemistel õnarustel näha spetsiifilisi ladestusi, mis tekivad pikalt vahetamata
mootoriõli korral.
R. P. järeldus on kooskõlas hageja enda poolt vahetult pärast rattaga kukkumist FB grupi postituses (I
kd, lk 67; dtl 67) edastatud väidetega, et eelmine omanik oli õli regulaarselt vahetanud ning et
väljalastud õli oli ilus punane.
2-21-16011
54. R. P. talle vaatluseks antud mootori detaile kirjeldades märgib vastavate detailide fotode (II kd, lk
24 pöördel – lk 25 pöördel; dtl 275 – 277) juures, et „Väntvõlli ja mootoriploki vaatluse alusel on
mootori purunemise tinginud õlivaegus, sest õlituse suhtes kriitilisi väntvõlli liugelaagreid pole
piisaval hulgal määritud. Õlikelme katkemisel on liugelaagrid sattunud kontakti väntvõlli pinnaga,
kuumenenud ja kinni kiilunud. Liugelaagrite kuivhõõrdumise tõttu on mootori karteri põhja ladestunud
metallipuru. Metallipuru leidub ka õlipumba ees oleval õlivõtturi sõelal. Seega oli vahetult enne
purunemist mootoril olemas õliringlus, vastasel korral poleks õlipump karterist õli koos metallipuruga
õlivõtturisse imenud. Enim on kahjustunud õlikanali kaugeimas otsas olnud liugelaager, mis väntvõlli
peale kinni sulas ja kepsu purustas. Kepsu purunemisel tekkis ka mootoriplokkki läbiv avaus.“
M. P. tunnistajana antud ütlustest järelduvalt võivad õlikanali kaugeima otsa liugelaagrid kuivale jääda
lisaks siis, kui sõita tagumisel rattal. M. P. kinnitas, et vaidlusalusel mootorrattal ei olnud õlitusvannil
vaheseina, seega tagarattal sõites liigub õli inertsist vanni tagumisse ossa. Sellisel juhul võib õlivõttur
jääda õlist välja, õlisüsteemis rõhk langeb ja kõigepealt saavad kannatada õlikanali lõpus asuvad
detailid, kuhu õli jõuab viimasena ja kus on rõhuvaru väiksem.
55. R. P. arvamusest järelduvalt võis kepsu purunemiseni viinud õlitusprobleem olla seotud ka
varasema kukkumisega. M. P., kelle asjatundja arvamusele hageja oma nõudes tugineb, möönis
tunnistajana ülekuulamisel samuti, et õlitusprobleem võib tekkida, kui pikali kukkunud mootorrattal
mootor välja ei lülitu või seda välja ei lülitata või ratast piisavalt kiiresti püsti ei tõsteta, samuti
sõidumaneerist tingitult (näiteks tagarattal sõitmine). Asjas ei ole vaidlust, et ratta ostmise järel hageja
sõitis 300 km talvistes oludes (ostis ratta 20.01.2021, ratas purunes hiljemalt 03.03.2021) ning ei saa
välistada, et hageja oli rattaga ka varem kukkunud.
56. Hageja on ise põhjustanud olukorra, kus asjatundjatel ei ole olnud võimalik vahetult mootori
purunemise järel selle seisukorda hinnata, ega kindlaks teha mootori purunemise põhjust. Mootori
purunemise järel hageja hakkas seda ise lahti võtma, M. P.-le viidi purunemise põhjuste hindamiseks
juba rattalt maha võetud mootor. Postituses on hageja kostjale ratta ekspertiisi viimisest teatanud
05.04.2021 (I kd, lk 60; dtl 60) ehk rohkem kui kuu aega pärast kukkumist. Need asjaolud annavad
kostjatele alust kahtlustada, et hageja võis ise olla enne ka mootori detaile vahetanud. M. P. tegi
ekspertiisi alles 01.07.2021.
57. R. P. aktist nähtuvalt temale esitati 31.01.2025 vaatluseks remonditud ja sõidukorras mootorratas,
sellelt eemaldatud mootori detailid ja lisaks veel mitme erineva mootori detaile, mida kasutati
mootorrattal oleva mootori komplekteerimiseks; detailid olid tähistamata ning M. Põdersalul polnud
üheselt võimalik tuvastada, milline detail pärines sellelt mootorilt, mis paiknes vaadeldaval
mootorrattal 2021. a jaanuaris toimunud omanikuvahetuse ajal; detailide hulgas puudus õlifilter;
mootorratta kõik gondlid olid üle värvitud, mistõttu polnud võimalik vaadelda kukkumisel tekkinud
vigastusi.
Esipiduri heeblil ja parempoolse peegli kattel olevate nühkejälgede põhjal R. P. järeldas, et
kukkumine ei toimunud suurel kiirusel; vaatluse juures viibinud hageja mainis, et vigastused tekkisid
lume peale vajumisest. M. P. nägi ainult ratta pealt juba maha võetud mootorit, ratta ülevaatust
vajalikuks ei pidanud ning lähtus hageja esitatud asjaoludest, et mootor purunes ja seejärel toimus
kukkumine. R. P. ekspertarvamuses märgib, et mootorrattal paiknenud rehvide haardumine madalate
temperatuuride ja lumiste oludel tõttu on väga halb, on mootorrattaga kukkumine talvistes oludes
sõites enam kui tõenäoline.
Seega ei ole välistatud, et hageja oli rattaga ka varem kukkunud, mootorit piisavalt kiiresti välja ei
suretatud ning külili töötades tekkinud õlitamisvaegus tekitas liugelaagritel kahjustused, mis kohe ei
avaldunud, kuid mille tõttu hiljem mootor kokku jooksis. R. P. on aktis märkinud, et selliste
kahjustuste korral on enne mootori lõplikku purunemist võimalik rattaga liikuda kuni 100 km.
Hageja ise on kukkumise asjaolusid kirjeldanud erineval ajal mõnevõrra vastuoluliselt. Nii on hageja
kostjale II tehtud postitustes (I kd, lk 54; dtl 54) väitnud, et kukkus kiiruse pealt 30 km/h. Hageja enda
sõnul sõitis ilusa ilmaga ja kuiva teega, lumistes oludes sõitmist eitab. Seega, kui ratas vajus lumele,
nagu hageja R. P. le väitis, ei saanud see toimuda libedaga teel kukkudes, vaid ratas pidanuks vajuma
2-21-16011
tee ääres olnud lumele. Samas hageja 22.05.2025 kohtuistungil selgitas (ajakood 01:11:35, II kd, lk 61;
dtl 340), et mootori purunemine ja rattaga kukkumine toimus pärast seda, kui hageja sai aru, et üks
süütepool on rikkis, aga mootoris oli veel jõudu; hageja kiirendas, et maanteelt ära saada ja siis viskas
korra õlitule põlema; kui hageja siduri alla vajutas, käis pauk ja hageja kukkus; vigastusi hagejal ei
olnud, mõned kriimustused ainult. Hageja kirjeldatud asjaoludel kukkumist ei saa võrrelda mootorratta
lume peale vajumisega.
58. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab üksnes asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis
oli olemas asja ostjale üleandmise ajal. Poolte poolt menetlusse kaasatud kahel asjatundjal ei ole olnud
võimalik kindlaks teha mootori purunemise tegelikku põhjust (mis põhjusel tekkis õlivaegus) ega ka
ratta kukkumise ja mootori purunemise omavahelist aegjärgnevust. Pelgalt mootori purunemise fakt ei
tõenda, et juba ratta hagejale üleandmise ajal olid rattal varjatud puudused, mille tõttu mootor purunes.
Hageja teadis, et ostab ümberehitatud ja kasutatud mootorratta, millel oli proovisõidu käigus lisaks
ilmnenud tõrge mootori töös. Hagejale oli võimalik teada saada ja ta pidi olema teadlik, et viimasel
kahel aastal on ratast intensiivselt kasutatud ja sellega on käidud kiirendusvõitlustel. Ostmise järel
sõitis hageja rattaga kevadtalvel vähemalt 300 km, mis kinnitab, et ratas oli töökorras ja vastas
kasutatud ratta keskmisele kvaliteedile. Hageja väited, et ootamatu rike ja mootori purunemine seadis
ohtu hageja elu ja tervise, ei põhista ratta lepingutingimustele mittevastavust. Väidetav oht hageja elule
ja tervisele tekkis hageja enda tegevuse tõttu: tuntavale mootoririkkele ja süttinud õlitulele vaatamata
hageja ei peatunud olukorra kontrollimiseks, vaid hoopis kiirendas, teepervele sõitmiseks ja
peatumiseks kiirendada vaja ei olnud.
Eeltoodu alusel kohus leiab, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et mootorratas oli hagejale üleandmise
ajal varjatud puudustega, millest hageja ei teadnud ega pidanudki teadma ning mille tõttu mootorratas
ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Seega kostjad ei ole lepingut rikkunud ning hagejal ei saa olla
kostjate vastu lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kohus jätab hagi kahjuhüvitise
väljamõistmiseks rahuldamata.
Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei ole hagejal alust nõuda kostjatelt ka viivist. Seega kohus jätab
hageja hagi täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
59. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
60. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS §
138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
riigilõiv ja asja läbivaatamis kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas
menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1).
61. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06. mai 2015 lahendis asjas 3-2-1-
4-15 selgitanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse
kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas
rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja
mahukusega.
62. Menetluskulude nimekirja esitas kostjatest K. J., kes oli kostjaks menetluse algusest peale. Lisatud
arvetel kajastatud spetsifikatsiooni kohaselt on arveid esitatud K. J.-ile osutatud õigusabi eest, kuigi A.
Post esindas S. J.-i menetlusse kaasamise järel mõlemat kostjat. Hageja ei ole K. J. menetluskulude
suurusele vastuväiteid esitanud.
2-21-16011
Kostja lepingulise esindaja kulud on 863,33 eurot, kokku 10 tunni eest. Kostjale on õigusabi osutatud
kuni 2024.a lõpuni 6,667 tunni ulatuses tunnihinnaga 80 eurot ning 2025.a 3,333 tunni ulatuses
tunnihinnaga 99 eurot. Arvestades asja sisu, asjas peetud kohtuistungeid ning kostja esindaja poolt
menetluses koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul K. J. esindamise
ajakulu 10 tundi põhjendatud ja vajalik töömaht. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasumäär on
mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud tasumääradega.
63. Eeltoodu alusel kohus määrab kostjate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 863,33
eurot ja mõistab selle hagejalt K. J. kasuks välja.
(Allkirjastatud digitaalselt)
Heli Käpp
Kohtunik