Legislator Case Law & Legislation
2-21-16011/73 AI generated

2-21-16011/73 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-21-16011/73
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määrata K. J. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 863,33 eurot. S. J.-il hüvitatavaid otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

Legislator headnote

AI generated

2-21-16011/73 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Määrata K. J. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 863,33 eurot. S. J.-il hüvitatavaid otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-21-16011

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

07. mai 2026, Pärnu

Tsiviilasi

R. A. hagi K. J. ja S. J.-i vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

3825,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R. A. (isikukood XXX, e-post XXX), lepingulise

esindaja Agu Eichenbaum (e-post agu@hugo.legal)

Kostjad:

1. K. J. (isikukood XXX, e-post: XXX),

2. S. J. (isikukood XXX; e-post: XXX),

Kostjate lepinguline esindaja Andrus Post (e-post: XXX)

Kohtuistung

22. mai 2025, osalesid R. A., Agu Eichenbaum, K. J., S. J. ja

Andrus Post, poolte soovil peeti kohtuvaidlused kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta R. A. hagi K. J. ja S. J.-i vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.

2. Menetluskulud jäävad R. A. kanda.

3. Määrata K. J. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 863,33 eurot. S. J.-il hüvitatavaid

kulusid ei ole tekkinud.

4. Mõista R. A.-lt K. J. kasuks menetluskulude katteks välja 863,33 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist kohtuistungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 1 ja 2).

2-21-16011

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. R. A. esitas 12. oktoobril 2021 Pärnu Maakohtule hagi K. J. vastu kahju hüvitamiseks. 20. detsembri

2023 määrusega kohus hageja taotlusel kaasas menetlusse kostjana S. J.-i. 10. jaanuaril 2024

täiendatud hagiavalduses hageja palub kohtul

1) mõista kostjalt 1 K. J.-ilt hageja R. A. kasuks välja 3541,14 eurot,

2) alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et müügilepingu pool on kostja 2, siis mõista kostjalt 2 S.

J.-ilt hageja R. A. kasuks välja 3541,14 eurot;

3) kolmanda alternatiivina, juhul kui kohus leiab, et müügilepingu poolteks olid kostja 1 ja kostja

2 ühiselt, siis mõista kostjatelt R. A. kasuks välja 3541,14 eurot.

4) mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 seadusjärgsed viivised tasumata

põhisummalt, 3541,14 eurolt, alates esialgse hagiavalduse menetlusse võtmisest 9. veebruaril

2022 kuni võlakohustuse täitmiseni,

5) samuti määrata hageja menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis

menetluskuludelt.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt R. A. (hageja) ja K. J. (kostja) sõlmisid 20. jaanuaril 2021. a

müügilepingu, millega kostja 1 müüs 4200 euro eest hagejale mootorratta Kawasaki ZZR 1400

registreerimisnumbriga XXX.

Müügikuulutuses oli märgitud, et tegemist on heas korras kiire rattaga. All uued continental rehvid, kN

õhufilter, mootor seadistatud Herstuningus. Talvel vahetatud mootori kett, tallad, pinguti, küünlad,

klapivahed reguleeritud, vahetatud kõik õlid, jahutusvedelik, veokett ja hammasrattad.

3. Hageja sõlmis kirjaliku müügilepingu K. J.-iga, kes kinnitas müügilepingus, et üleantav sõiduk on

müüja ainuomandis, ning et omandiõigus läheb üle pärast ostuhinna tasumist. 14 juuni 2023

kohtuistungil avaldas kostja 2, S. J., et ratas kuulus temale ja tema müüs ratta (Kawasaki ZZR 1400),

kuna tal oli raha vaja. Hageja taotlusel kohus kaasas S. J.-i kostjana menetlusse.

Vaidlust ei ole selle üle, et ostuhind on tasutud, seega sai hageja asja/ratta omanikuks. Jätkuvalt ei ole

selge mootorratta tegelik omanik ehk müügilepingu teine pool. S. J.-i omandiõiguse kohta ei ole muid

tõendeid, peale tema tunnistajana antud ütluste. Vallasasja puhul omandiõigust saab eeldada,

registrisse kantud vallasasja puhul saab lähtuda selle (ARK) andmete õigsusest, kuni ei ole tõendatud

vastupidist. Hagile lisatud müügilepingu on allkirjastanud kostja 1 ehk K. J.. Leping on kehtiv, sellest

ei ole taganetud ega tuvastatud selle tühisust muul moel. Hageja saab lähtuda ja lähtus hagi esitamisel

müügilepingu kehtivuse eeldusest ja sellest, et müüja on kostja 1.

Hageja taotles teise kostja kaasamist ja esitas alternatiivsed nõuded juhuks, kui edasise menetluse

käigus selgub, et müüjaks oli siiski S. J., välistatud ei ole ka võimalus, et müügilepingu ese kuulus

mõlemale kostjale.

4. Mootorratta lühiajalise kasutamise järel jooksis rattal mootor kokku, selle tõttu hageja kukkus, ratas

ja hageja said vigastusi. Hageja tervis ja elu oli sellega tõsises ohus, hageja sai kergeid vigastusi ega

nõua tervisekahju hüvitist kostjatelt.

2-21-16011

Peale ratta soetamist ja lühiajalist kasutust, teatud kilomeetrite läbimise järgselt ilmnesid juba märtsis

2021 mootorrattal alljärgnevad ning spetsialisti poolt tuvastatud puudused:

Süütepoolid silikooniga tihendatud, Pair süsteem osaliselt eemaldatud. Õlifiltrit ei ole pikemat aega

keegi vahetanud, mida näitab selle roostetamine. Mootori lahtivõtmisel tuvastati killud karteri põhjas,

tegemist murdunud kepsu ja kepsu alumise silma tükkidega. Tuvastati, et kepsud on nummerdatud,

tehase poolt kepsusid markeriga ei nummerdata, mis viitab remondile, kuna ka liuglaagreid vahetatud.

Kepsusid lahti keerates tuvastati laagrite pesadest väljakukkumine, ei hoidnud pingega pesas, mis

viitab liigsele kuumusele. 4 silindri kepsu laager ohtlikus seisukorras, viidates ekspluatatsiooni korral

kinnijooksmise ohule. Kõik kepsud ja laagrid kuuma saanud. Nukkvõlli tallad kulunud ja ei viita

asendamisele - vahetamisele. Kokkuvõtteks märgitakse, et mootori remont on teostatud kas müügiks,

juba kahjustatud vanade osadega, puuduliku ja/või kontrollimata õlitussüsteemiga.

5. Hageja teavitas kostjaid avastatud probleemidest, pooled suhtlesid sellel teemal interneti vahendusel

pikemaajaliselt, kuid tulemusteta. Pidev ja enamus suhtlusest toimus kostjaga 2, kuid ka kostja 1 S. J.-i

elukaalasena oli pooltevahelise internetisuhtlusega kursis. Kostja 2 algselt küll uuris kompromissi

kohta, kuid otsustas, et ei näe endal vastutust ning midagi kompenseerida ei kavatse, soovitas hagejal

kohtusse pöörduda. Kohtuvälise lahenduse leidmise lootuses hageja edastas hiljem ka viiteid

ekspertiisist, lõpptulemust see ei muutnud.

6. Hageja leiab, et müüja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava asja. Pooled ei ole

müügilepingut sõlmides ette näinud täpseid tingimusi, millele peab üleantud sõiduk/ratas vastama.

Hageja lähtus müügilepingut sõlmides kostja oferdist müügikuulutuses, et tegemist on heas korras

kiire rattaga. Lepingueelsetel läbirääkimistel (ehk müügikuulutuses) avaldatut sai hageja pidada

müügipakkumiseks ja tõeseks teabeks, mille alusel soovis sõlmida müügitehingu. Kostjad pidid

teadma, et müüdud mootorratas peab vastama sõitmiseks/liiklemiseks (mitte ilu pärast seismiseks)

vajalikele tingimustele, sh olema kasutusotstarbelt terve ja ka ohutu.

Kostja 1 ega kostja 2 ei teavitanud tehingueelselt ega selle raames, et mootorrattal on sedavõrd olulisi

puudusi (mootoririke), et ratta tavapärane ja mõistlikule inimesele äratuntav kasutamisotstarve on

piiratud või isegi välistatud. Müügikuulutuses on müügiobjekti kirjeldatud heas korras oleva rattana.

Müügilepingus ja müügikuulutuses puuduvad igasugused viited ja kokkulepped võimalikele vigadele

või puudustele.

7. Hagiavaldusele lisatud spetsialisti arvamuse kontekstis ei saa olla kahtlust selles, et mootorratta ja

selle seadmete võimalik eelnev remont on tehtud puudulikult ja ebakvaliteetselt: osad detailid jäetud

vahetamata, osad detailid asendatud kulunud osadega, Pair süsteem osaliselt üldse eemaldatud.

Seetõttu ei saa ostetud mootorratast kasutada eesmärgipäraselt ega tavapäraselt ohutuks liiklemiseks

ilma mootori purunemiseta. Seega ei vasta mootorratas puuduste tõttu ka VÕS § 77 lg-s 1 sätestatud

keskmise kvaliteedi nõuetele.

8. Ostja on avastanud kõik hagiavalduses nimetatud puudused pärast müügilepingu sõlmimist ja

sõiduki valduse saamist ning esmast kasutamist. Tegemist on puudustega, mida olemuslikult ei saanud

avastada ilma mootorit avamata. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole ostjal kohustust kaasata asja

ülevaatamise juurde asjatundjaid või eksperte, vaid ta võib piirduda müüja poolt avaldatuga, mida peab

lepingu sõlmimise kohaselt piisavaks ja usutavaks. Hagejal puudus igasugune alus kahelda müüja

kinnituses, et mootorratas on heas korras.

9. Hageja on müüjat teavitanud mootorratta mootori rikkest ja avariist märtsis 2021, s.o ajal, mil

mootor kokku jooksis ning seetõttu eluohtlik õnnetus juhtus. Ka kohtumenetluses ei ole kostjad

suutnud selgeks teha, kes kostjatest oli mootorratta tegelik omanik ja kes peaks vastutama.

10. Hageja on seisukohal, et VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 127 lg1, § 128 lg-te 1-3 ja §

218 lg 1 alusel on tal õigus nõuda kostjalt lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisega

tekitatud kahju hüvitamist.

Hageja kahjuks on vea defekteerimise kulud 171 eurot ja lepingueseme lepingutingimustele vastavusse

viimise kulud 3370,14 eurot (samaväärse kasutatud mootori väärtus, lisanduvad vajalike lisade (õlid,

2-21-16011

jahutusvedelik jm) kulud). Hageja oli sunnitud kandma kulusid spetsialistile mootorratta

defekteerimiseks/vea tuvastamiseks, s.o et teha kindlaks mootorratta varjatud puudused ja rike, mille

eest müüja vastutab. Spetsialisti hinnangu kohaselt ei ole mootorrattal olnud mootorit enam võimalik

selle normaalse ja tavapärase kasutamise otstarbel taastada ega kasutada, see tuleb asendada

samaväärse kasutatud mootoriga 2900 euro väärtuses. Selleks, et mootorratas saada täielikult

sõidukõlblikuks, lisanduvad täiendavad kulutused õlile, jahutusvedelikule jne. Hageja soovib nende

kulude hüvitamist kostjalt. Viidates Riigikohtu asjakohaselt praktikale, hageja leiab, et tema kahju

hüvitamise nõue on põhjendatud ka kulude osas, mida hageja ei ole puuduste kõrvaldamiseks veel

kandnud, kuid mida peab asja lepingutingimustele vastavaks viimiseks tegema.

11. Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt ka viiviste väljamõistmist alates hagi maakohtus

menetlusse võtmisest kuni nõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras, kuna kostja ei

ole teinud mitte midagi selleks, et puudusi kõrvalda ja kahju hüvitada.

12. Hageja taotleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskuludeks on

riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2123,20 eurot, kokku 2448,20 eurot.

KOSTJATE VASTUSED

13. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta hagi rahuldamata. Erineval ajal menetlusse astunud

kostjate vastavalt 24. veebruaril 2022 ja 26. jaanuaril 2024 esitatud vastused on sisult kattuvad.

Kostjad kinnitavad, et mootorratta kirjalik müügileping on sõlmitud 20. jaanuaril 2021. a hageja ja

kostja 1 vahel, kuid sisuliselt oli mootorratta omanik kostja 1 elukaaslane S. J.. Kostjal 1 endal polnud

teadmisi mootorratta seisukorrast, ta oli vaid registrijärgne omanik.

14. Kostja 2 S. J. on seisukohal, et kostja 1 tuleb menetluses asendada kostjaga 2. Kostja 2 on

esindajale veel täiendavalt selgitanud (kattub tema tunnistusega) „Kohtusse on hageja kaevanud

üleüldse minu elukaaslase K. J., kellel pole õrna aimugi selle ratta seisukorrast. Ratas oli minu oma ja

mina tegelesin selle müügiga. Kuna ratas oli registris K. J. nimel, siis tema allkirjastas e-teeninduses

ostu-müügi lepingu. Sellega ka tema osalus müügis piirdus. Ratas oli tema nimel vaid odavama

liikluskindlustuse tõttu.“

15. Kostjad kinnitavad, et kõik müügikuulutuses mainitud andmed vastasid tõele. Kostjad ei nõustu

hageja paljasõnalise väitega, et hageja kukkus mootoririkke tõttu. Pigem kukkus hageja libeda tee ja

talviste teeolude tõttu, mille tagajärjel ta vigastas ratast (sh ilmselt ka mootorit). Teatavasti sõidetakse

mootorrattaga kevad-suvisel perioodil, kui tee- ja ilmaolud on vastavad, kindlasti mitte talvel. On ka

üldteada, et kui ratta mootor töötab külili, siis tekivad mootoril õlitusprobleemid ja osad võivad

puruneda. Seda on kinnitatud ka kostja 1 esitatud spetsialisti arvamuses.

16. Kostjate hinnangul on hageja spetsialisti-eksperdi arvamus ebausaldusväärne ja vaidlustatav,

hageja ei ole oma hagis suutnud tõendada, et ilmnenud vead olid olemas asja üleandmisel või siis

vahetult pärast seda. Kostja vastusele lisatud tõenditest nähtub, et peale kukkumist hakkas hageja ise

mootorit lahti võtma. Näiteks vastusele lisatud FB Messengeri väljavõtetest nähtub, et hageja küsis

kostjalt 2, kuidas seda ratast parandada, samuti selgitas, kuidas ta on selle ratta mootori lahti võtnud ja

sellega toimetab.

17. Adekvaatset ekspertiisi ei saa enam teha mootorrattale, mille mootor on ise garaažis lahti võetud ja

siis jälle kokku pandud. Pärast seda pole võimalik enam tuvastada, millest vead on tekkinud. Kostja on

seisukohal, et ratta oleks pidanud viima ekspertiisi koheselt peale kukkumist, mida aga hageja ei

teinud. Kostja kahtleb, kas hageja üldse informeeris eksperti sellest, et ta oli varem ise mootori lahti

võtnud.

18. Müüja ei saa enam vastutada müüdud asja lepingutingimustele vastavuse eest, kui ostja on ise

lepinguobjekti füüsiliselt mõjutanud. Ei saa välistada, et mootori kokkupanekul asendas hageja teatud

osad teadlikult vigastega, aga see ei ole isegi enam oluline, kuna eriteadmisteta isik on lepinguobjekti

ise remontinud. Kostja 2 toob esile, et ekspertiis tehti alles 01. juuli 2021.a, tekib küsimus, kus ratas

niikaua (märts 2021 kuni juuli 2021) oli ja miks hageja ei teostanud ekspertiisi koheselt pärast

2-21-16011

kukkumist. Märgitut tõendavad ka hageja enda ütlused FB grupis „Tsiklirahvas“, kus ta kinnitab, et

õlitusprobleeme polnud ja eelmine omanik vahetas korralikult õli.

19. Hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud

eelkõige järgmised eeldused: kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab

kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); hagejale

on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kostjad ei ole kohustust rikkunud, hagejale anti üle müügikuulutusele vastav mootorratas. Hageja

tunnistab ka ise oma hagis, et ta sai sellega enne kukkumist sõita. Samuti ei ole hageja tõendanud

põhjusliku seose olemasolu ehk tõendamata on asjaolu, et mootorratas oli katkine ja puudustega juba

selle müümisel (üleandmisel).

20. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Oma menetluskulude

nimekirja esitas 16. juunil 2025kostja 1, K. J., tema menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud

863,33 eurot. Kostja 1 kinnitab, et kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Kohus, põhjalikult tutvunud asjas esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja pooltega suuliselt

istungitel, kuulanud ära tunnistajad, uurinud objektiivselt kõiki asjas esitatud tõendeid ning hinnanud

neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

R. A. on esitanud hagi K. J. ja S. J.-i vastu müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Hageja väidab, et talle müüdud mootorratas ei vastanud lepingutingimustele, rattal olid varjatud

puudused, mille tõttu lühiajalise kasutamise järel mootor purunes ja ratas muutus kasutuskõlbmatuks.

Hageja on ratta uuesti töökorda saamiseks pidanud tegema kulutusi purunenud mootori asendamiseks.

22. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale

üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 217 lg 1 näeb ette, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse,

kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde

kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele (st lepingut on

rikutud), kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool

kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse

täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest.

VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui

mittevastavus ilmneb hiljem.

23. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 20. jaanuaril 2021 sõlmisid K. J. müüjana ja R. A. ostjana

kirjaliku müügilepingu, millega müüja kohustus ostjale üle andma sõiduki KAWASAKI ZZR 1400,

registreerimismärgiga XXX, ostja kohustus sõiduki vastu võtma ja tasuma ostuhinna 4200 eurot.

Pooled ei vaidle selle üle, et mootorratas on hagejale üle antud ning hageja on kokkulepitud ostuhinna

tasunud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas ratas vastas üleandmise ajal müügilepingu tingimustele: kas rattal oli

selle üleandmise ajal varjatud puudusi, millega hageja ratast ostes ei saanud ega pidanud arvestama,

ning kas lühiajalise kasutamise järel tekkinud mootori purunemine ja mootorratta kasutuskõlbmatuks

muutumine oli põhjuslikus seoses nende puudustega.

24. Samuti on poolte vahel vaidlus selle üle, kumb kostjatest tegelikult oli ratta müüja, kes vastutab

puudustega asja üleandmisega ostjal tekkiva kahju eest. Hageja märkis, et esitab nõuded kostjate vastu

alternatiivselt: esimeses järjekorras taotleb hageja kahjuhüvitise välja mõista kirjaliku müügilepingu

sõlminud kostjalt 1, K. J.-ilt, järgmise alternatiivina kostjalt 2, S. J.-ilt, ning kolmanda alternatiivse

2-21-16011

nõude esitas hageja mõlema kostja vastu solidaarselt juhuks, kui kohus leiab, et müügilepingu pooleks

olid kostjad ühiselt.

25. Kohus leiab, et hageja esitatud nõuded ei ole alternatiivsed, vaid sama nõue samadel asjaoludel on

esitatud alternatiivsete kostjate vastu. Hagi lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kes tegelikult on

müügilepingus müüjaks ja kannab vastutust lepingutingimustele mittevastava asja müümisega hagejale

tekitatud võimaliku kahju eest. Seejärel tuleb kahju hüvitamise eelduste kontrollimiseks kindlaks teha,

millistele tingimustele pidi vaidlusalune mootorratas poolte kokkuleppe kohaselt vastama, kas

mootorratas vastas müügilepingu tingimustele, kui ei vastanud, siis kas müüja teadis või pidi

puudusest teadma, aga ostjale neid ei avaldanud ehk kas müüja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud,

kas hagejal on tekkinud kahju, kas kahju ärahoidmine oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-

eesmärgiga ning kas hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses müüja rikkumisega ja müüja

vastutab tekkinud kahju eest.

26. Asjas ei ole vaidlust, et kirjaliku müügilepingu sõlmisid hageja ja kostja 1, samas enne lepingu

sõlmimist ratta müümisega seotud küsimustes ja hiljem puuduste ilmnemisel suhtles hageja kostjaga 2.

Mõlemad kostjad kinnitavad, et faktiliselt kuulus ratas S. J.-ile, kuid liiklusregistris oli ratta omanikuks

K. J., mistõttu tema allkirjastas ka kirjaliku müügilepingu.

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011 määrusega nr 75 kehtestatud „Liiklusregistri pidamise

põhimääruse“ § 9 kohaselt registriandmetel ei ole õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti.

AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja

omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Riigikohus on AÕS § 90 lg 1 kohta leidnud, et

arvestades vallasasjade tavaliselt suhteliselt väikest väärtust ja kolmandate isikute piiratud võimalusi

tegelikku omandikuuluvust välja selgitada, kaitseb AÕS § 90 lg 1 eeldus nii valdaja kui ka valdajaga

tehingu teinud isikute huve. Seega on just valdussuhe see, millele vallasasjade tsiviilkäibes omistatakse

eriline õiguslik tähendus (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-02, p 22).

Kostjad on elukaaslased, S. J.-i väidetavalt oli talle kuulunud mootorratta omanikuks liiklusregistris

registreeritud K. J., sest see tagas soodsama liikluskindlustuse. Kostjad kinnitasid, et ratast kasutas S.

J. ehk ratas oli S. J.-i valduses, mis AÕS § 90 lg 1 kohaselt annab alust pidada teda ratta omanikuks. K.

J. kohtumenetluses kinnitas ratta kuulumist S. J.-ile . Samas K. J. lepingu sõlmimisel ei avaldanud

hagejale, et ta ei ole mootorratta omanik. AÕS § 70 lg 1 kohaselt võib asi olla mitme isiku samaaegses

omandis.

27. Vallasasja müüja ei pea olema asja omanik. VÕS § 208 lg 1 kohaselt müüja võib müüa asja, mille

ta omandab alles tulevikus. Müüja põhikohustus on asi ostjale üle anda ja teha võimalikuks

omandiõiguse ostjale üleminek. AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega,

kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle

omandajale. AÕS § 95 sätestatud alustel on heauskne omandamine võimalik ka siis, kui võõrandaja ei

olnud õigustatud omandit üle andma. Siin asjas ei ole vaidlust selle üle, et mootorratta omandiõigus on

kehtivalt hagejale üle läinud. Küsimus on selles, kumb kostjatest vastutab müüjana müügilepingu

nõuetekohase täitmise eest.

Kohus leiab, et siin asjas müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kontekstis tuleb

mootorratta müüjateks lugeda mõlemat kostjat ühiselt. Kirjaliku müügilepingu on hagejaga sõlminud

ja müüjana allkirjastanud K. J.. K. J. selgitas, et vormistas müügilepingu elektrooniliselt arvutis, ise ta

hagejaga ratta müümiseks läbirääkimisi ei pidanud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et K. J. oleks

lepingu vormistamisel ja allkirjastamisel hagejale teatanud, et ta ei ole ratta tegelik omanik ega müüja.

Vastupidi – müügilepingus K. J. müüjana kinnitab, et ratas on tema ainuomandis ja kolmandatel

isikutel ei ole müüdavale sõidukile mingeid õigusi.

Samas on kostjad kinnitanud, et ratas kuulus S. J.-ile. Ka hageja on nii lepingueelselt rattaga

proovisõitu tehes, kui hiljem probleemide tekkimisel suhelnud S. J.-iga, millest saab järeldada, et

hageja ise pidas ratta müüjaks S. J.-i. Mõlema kostja tegevusest (K. J. poolt kirjaliku lepingu

allkirjastamine ning S. J.-i rattamüügiga faktiliselt tegelemine) võis keskmisel mõistlikul isikul

tekkida arusaam, et kostjad müüsid ratast ühiselt. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et mõlemat kostjat

2-21-16011

tuleb selles asjas käsitada müüjana, kes VÕS § 65 lg 2 kohaselt vastutavad müügilepingu võimaliku

rikkumise korral ostja ees solidaarselt.

28. Asjas ei olnud küsimust, et pooled sõlmisid müügilepingu väljaspool oma majandus-ja

kutsetegevust, kumbki pool ei ole lepingulises suhtes käsitatav tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

Seega VÕS 11. paetükis müügilepingu sätetes tarbijalepingutele ette nähtud müüja vastutuse erisused

ja välistused siin asjas ei kohaldu.

Müüja vastutuse tekkimise eeldusena peavad olema täidetud järgmised tingimused:

-

müüdud asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2);

-

puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);

-

puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);

-

ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4);

-

sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS §

221 lg 2).

29. Hageja istungil antud selgituste kohaselt seisnes mootorratta lepingutingimustele mittevastavus

selles, et 2021. a märtsi algul mootor jooksis kokku ja hageja kukkus rattaga, hageja oli selleks ajaks

saanud rattaga sõita u 300 km. Pooled vaidlevad selle üle, kas ratas kukkus seetõttu, et mootor purunes

varjatud puuduste tõttu, mis olid olemas juba ratta hagejale üleandmise ajal, või tingis mootori

purunemise ratta kukkumine.

Hageja märgib, et mootorrattal ilmnesid pärast selle hagejale üleandmist ja hageja poolt kasutama

hakkamist puudused, mille tuvastas spetsialist. Spetsialisti poole pöördus hageja pärast kukkumist.

Spetsialisti arvamusele tuginedes hageja leiab hagiavalduses, et mootorratta ja selle seadmete võimalik

eelnev remont on puudulikult teostatud - sh viidud läbi ebakvaliteetselt, osad detailid jäetud

vahetamata, osad detailid asendatud kulunud osadega, Pair süsteem osaliselt üldse eemaldatud - siis ei

saa ostetud mootorratast kasutada eesmärgipäraselt ega tavapäraselt ohutuks liiklemiseks ilma mootori

purunemiseta ning mootorratas ei vasta puuduste tõttu ka VÕS § 77 lg-s 1 sätestatud keskmise

kvaliteedi nõuetele.

30. Pooltevahelises lepingus ei ole üleantava ratta kvaliteedi tingimustes täpselt kokku lepitud. Kohus

nõustub hagejaga, et VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi pidi mootorratas igal juhul olema keskmise

kvaliteediga ehk vastama kasutatud mootorrataste tavapärastele omadustele, eelkõige võimaldama

kasutada ratast sihtotstarbeliselt ja turvaliselt tänavaliikluses.

31. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada

sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused,

mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb

lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga

võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla

tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (Riigikohtu 7. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-23-10, p 12).

Tsiviilasjas nr 2-21-1758 on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et kasutatud sõidukite

võõrandamise puhul ei ole sarnaselt muudele vanadele esemetele õige VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1

kohaldamisel lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda samalaadsete uute sõidukite

omadustest (vt RKTKo 31.03.2023, 2-19-19586/85, p 14). Lepingutingimustele vastavaks osutuda ka

asi, millel on tuvastatud selle vanusele tavapärane kulumine või vananemine. Seega tuleb

müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi puudutava kokkuleppe

puudumisel hinnata, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust

arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Kui müügilepingu eseme

seisukord on halvem sellest, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust

arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu

2-21-16011

eseme lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses (vt RKTKo

14.02.2024, 2-21-1758, p 10.2).

Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt kasutatud asjade puhul tuleks nende lepingutingimustele

mittevastavust VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi hinnata nii, nagu tegemist oleks uue asjaga, kui

müüja on müügilepingu eset reklaamides jätnud mulje, et tegemist on uue asjaga. Sõnadest „heas

korras, sõidab hästi“ ei saa aga kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostja on sõidukit reklaaminud uue

sõidukina (p 11).

32. Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka siin asjas. Kohtule esitatud tõendite ja hagiavalduses

esitatud asjaolude kogumist selgub, et hagejale müüdi kasutatud, kuid töökorras mootorratast, millega

oli võimalik kohe liiklusesse minna. Kohtule on esitatud 18. augustil 2021. a tehtud väljatrükk

arhiveeritud müügikuulutusest, milles müüja avaldas, et tegemist 2008.a mootorrattaga, läbisõit 38 000

km. Kuulutuses iseloomustatakse ratast järgmiselt: „Heas korras, kiire ratas. All uued continental

rehvid. KN õhufilter, mootor seadistatud Herstuningus. 299 piiraja eemaldatud ja madalalt jõulisem

kui originaal. Talvel vahetatud mootori kett, tallad, küünlad, klapivahed regullitud (tööd teostas NBR

Service) vahetatud kõik õlid (motul), jahutusvedelik, veokett ja hammakad. Ratas on lastud

madalamaks 4-5 cm, saab originaalkõrgusesse tagasi panna kui vaja. Kaasa saab Delcivic sport

summutid, mis häirivad naabreid tunduvalt vähem kui praegused ja Givi kohvri. Alles kõik 3 võtit.“

Kuulutusest ei jää kahtlust, et müüakse ratast, mida on remonditud ja ümber ehitatud, kuid ratas oli

läbinud tehnoülevaatuse ja on töökorras.

33. VÕS § 214 lg 2 kohaselt läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja

üleandmisega. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu

võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti

kohaselt. Seega seda, et hageja väidetud lepingutingimustele mittevastavus oli mootorrattal juba selle

hagejale üleandmisel, peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama hageja.

34. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ratas ei vastanud kasutatud mootorratta tavapärasele

keskmisele kvaliteedile. Hageja esitas tõenditena veebilehel https://www.okidoki.ee/ 18. augustil 2021

tehtud väljatrüki mootorratta Kawazaki ZZR 1400 müügikuulutusest ((pabertoimikus I kd, lk 9; dtl

12), M. P. poolt Tallinnas 1. juuli 2021 kuupäevaga vormistatud, kuid allkirjastamata dokumendi

pealkirjaga „Ekspertiis“ mootorratta KawasakiZZR1400 defekteerimise kohta (I kd, lk 10 – 18; dtl 13

– 21), väljavõtted pooltevahelisest FB Messengeri sõnumivahetusest (I kd, lk 23-27; dtl 25-29); M&M

Motorcycles OÜ arve ja hinnapakkumise (I kd, lk 28 – 30, dtl 30-32).

35. Müügileping sõlmiti 20. jaanuaril 2021. K. J. kirjeldas 19. augustil 2022 kohtuistungil (ajakood

00:10:43; I kd, lk 108; dtl 120), et enne müügilepingu sõlmimist hageja käis proovisõidul, arvas, et II

käiguga on mingi probleem, aga siis ikkagi tahtis seda ratast osta, hageja kogus mõnda aega raha ja siis

tuli uuesti. Hageja K. J. väidetele vastu ei vaielnud, kohtueelses suhtluses kostjaga 2 on ka hageja ise

viidanud proovisõidul ilmnenud tõrkele.

36. Kohus leiab, et tõendite kogumiga on tõendatud, et hagejale üleantud ratas vastas sellistele

kvaliteedinõuetele, mida hageja sai müügikuulutuses avaldatud info põhjal ja vastavalt proovisõidul

vahetult kogetule eeldada. Müügilepingus oli info ratta remontimise ja osaliselt ümberehitamise kohta,

ratast ei reklaamitud uueväärsena ega ka kapitaalselt remondituna. Hageja ostis ratta proovisõidul

kogetud tehnilisele tõrkele vaatamata.

37. Seda, et mootorratas oli hagejale üleandmise ajal sõidukorras (eesmärgipäraselt kasutatav), tõendab

see, et hageja sai rattaga 300 km sõita (hageja 03. märtsi 2021 postitus FB grupis „Tsiklirahvas“, dtl

68).

Hagiavaldusele lisatud, M. P. poolt 01. juulil 2021 koostatud ekspertiisi aktis on esimesel lehel (I kd,

lk 10; dtl 13) müügikuulutuses olnud foto mootorratta armatuurlauast (näidikute paneelist), ilmselt

selle põhjal on ekspert tuvastanud, et „Odo näit kuulutuses 38 352 km“ (kuulutuses endas on

läbisõiduks märgitud 38 000). Kohtule esitatud kuulutuses seda fotot ei ole, kuulutuse juures olnud

2-21-16011

fotogaleriid ei ole eraldi tõenditena kohtule esitatud. Ekspertiisiakti kopeeritud must-valge foto järgi ei

ole odomeetri näit tuvastatav.

M. P. ekspertiisiaktis on foto pealkirjaga: „Läbisõit mootori purunemise hetkel“ ja selle all lähifoto

odomeetri näidust 38 884 km (I kd, lk 11; dtl 14). Kuigi ei ole tuvastatav, kas tegemist on vaidlusaluse

ratta odomeetriga, ei olnud asjas vaidlust, et pärast 2020. a talvel tehtud remonti/hooldust ja enne ratta

2021.a jaanuaris hagejale müümist oli S. J. ise 2020. a suvel ratast kasutanud ning ostmise järel võis

hageja ise olla rattaga sõitnud umbes 300 km.

38. Kohus märgib, et kostjate esitatud eksperdi R. P. ekspertiisiaktile lisatud Transpordiameti sõiduki

taustakontrolli infost (dtl 282 – 285, tehnoülevaatus andmed dtl 282) nähtub, et enne hagejale müümist

oli ratas 25. augustil 2020 läbinud korralise tehnoülevaatuse.

Odomeetri näiduks selle tehnoülevaatuse ajal märgitud 282 851 on ilmselt ekslik. Eelneval korralisel

ülevaatusel 19. septembril 2018 oli odomeetri näit 28 123. Alates ratta Eestis registreerimisest 2014. a

kolme esimese ülevaatuste andmete kohaselt oli ratta tavapärane läbisõit u 5000 km kahe aasta

jooksul. Ei ole eluliselt usutav, et 19. septembrist 2018 kuni 25. augustini 2020 sõideti rattaga rohkem

kui 250 000 km (ehk kahe aasta jooksul aastaringselt iga päev u 350 km). Tõenäoline on, et 25. augusti

2020 tehnoülevaatuse ajal on odomeetri näidu märkimisel näidu lõppu lisatud number 1 ekslikult ning

tegelik näit oli 28 285.

Võrreldes ratta odomeetri näitusid müügieelsel viimasel tehnoülevaatusel 25. augustil 2020 (lugedes

õigeks näiduks 28 285) ja müügikuulutuses, on pärast 2020. a talvel tehtud remonti ja enne 2021.a

jaanuaris hagejale müümist rattaga sõidetud u 10 000 km ehk ratast kasutati varasemaga võrreldes

oluliselt intensiivsemalt. Odomeetri näitusid ja ratta läbisõitu oli hagejal aga võimalik enne

müügilepingu sõlmimist Transpordiameti veebilehelt kontrollida ning teha sellest järeldusi ratta

võimaliku seisukorra kohta.

39. Asjas esitatud tõendite kogum ei tõenda, et rattal olid hagejale üleandmise ajal varjatud puudused,

mille tõttu mootor 300 km järel purunes. Kohus nõustub kostjatega, et hageja väited ratta väidetava

purunemise kohta on olnud vastuolulised, sealhulgas hageja poolt vahetult pärast kukkumist

sotsiaalmeedias avaldatu on vastuolus hagiavalduses märgituga ja kohtule hagiavalduse lisana esitatud

dokumentaalsete tõenditega.

Kostja I esitatud väljavõttest hageja postitusest FB grupis „Tsiklirahvas“ (dtl 67-68) nähtub, et

kukkumise järel on hageja 3. märtsil 2021 esmalt postitanud teate, et ostis uue ratta ja „sai vast 300 km

sõita, kui keps külje pealt välja lendas. /../ Nii palju on teada, et ilmselt esimese kepsu polt murdus ära

ja tänu sellele see kõik juhtus.“ (kohus tsitaatides ilmseid trükivigu ei korda). Seejärel on hageja samal

päeval teises postituses märkinud: „Sain teada suheldes mootori remondi töökojaga, et tegemist oli

õlitusprobleemiga. Imelik on see, et minu käes õlitusprobleeme ei olnud, õlituld ei pannud kordagi

põlema ega polnud ilmagi, et õli mootoris keema lasta. Vaatame õhtul edasi, mis õlipumbas toimub.“

„Vana omanik oli ka õli regulaarselt vahetanud ja välja lastud õli oli ilus punane.“

40. FB Messengeri vestlustest R. A. ja S. J.-i vahel (mille hageja oli esitanud osaliselt) selgub, et pärast

kukkumist hakkas R. A. ise ratast lahti võtma. Lisaks 03. märtsi 2021 postitustes märgitule teatas R. A.

09. märtsil 2021 FB messenger’i vestluses (dtl 49 – 50) S. J.-ile, et „Pole saanud töö kõrvalt rohkem

aega lammutada.“ Kostja on vestluses saatnud S. J.-ile videolõigu, lisades selgituse: „viimane video,

mis tegime on selline. Siit on ühte kaela näha isegi,“ ning küsis: „Ja kuidas ma selle õlipumba muidu

lahti peaks võtma, et diagnoosida. Kas seal peab ka midagi tähele panema? Pidi vist paremalt poolt

siduri korvi all olema? Mõtlesin ise, et pesen õli vanni põhja sisu läbi värvi filtri ära. Sealt saab

enamus infot juba teada. Loodan, et saan homme õhtu poole garaaži minna.“

Seejärel 17. märtsil 2021 kell 11:15 saadetud sõnumis hageja teatab, et „õlipump oli korras. See on

ilmselt lihtsalt piinamise tagajärg. Ma arvan et me peame natuke rahast rääkima.“

17. märtsil 2021 kell 11:53 saadetud sõnumites R. A. märgib (dtl 52): „ma ei tunne, et oleksin 300

maanteel kilomeetriga sellisel kujul ratast piinanud, et keps külje pealt välja lendaks. See pidi olema

2-21-16011

enne haiget saanud.“ 22. märtsi 2021 kell 22:19 saadetud sõnumis (dtl 54) R. A. kinnitab, et „30 pealt

kukkusin.“

41. Hilisemates FB vestlustes kostjaga 2 hageja teatab, et müüja vastutab, sest tsiklile on tehtud

modifikatsioone, mis ületavad tehase võimsust. Kostja 2 omakorda vastab, et hageja ostis teadlikult

tuunitud ratta, ratast tuunis eelmine omanik, nii eelmine omanik kui kostja 2 sõitsid rattaga kumbki

kaks aastat ilma probleemideta (dtl 56 – 57).

Kohus nõustub, et info ratta ümberehitamise kohta oli kirjas juba müügikuulutuses ning need

muudatused ei saa olla müüjale etteheidetavaks varjatud puuduseks.

42. Üleantud rattal varjatud puuduste olemasolu tõendamiseks tugineb hageja M. P. poolt hageja

tellimusel 01. juulil 2021 tehtud ekspertiisile (I kd, lk 10 – 19). Kohtu hinnangul see hageja väidetut ei

tõenda. M. P. vormistatud dokument pealkirjaga „Ekspertiis“ koosneb müügikuulutuse tekstist,

kuulutuses avaldatud fotodest ning eeldatavalt M. P. poolt tehtud fotodest talle uurimiseks toodud

mootorist ja selle osadest. Fotode juures on pildi allkirjadena ühe-kahe lausega märgitud tuvastatud

asjaolud, kuid on ka põhjendusteta hinnanguid ja oletusi ning ilmselgelt hagejalt kuuldud faktiväiteid.

Akt ei sisalda uuringute kirjeldust, eksperdi arvamuse kujunemine ei ole jälgitav. Aktist endast ei selgu

sedagi, kas M. P. uuris kogu ratast või toodi talle defekteerimiseks ainult mootor. Kohtus tunnistajana

ülekuulamisel M. P. kinnitas, et talle toodi ainult mootor.

43. M. P. , oma seisukohti erialaselt põhjendamata, annab aktis hinnangud ratta ümberehitamise

põhjendatuse, remondi kvaliteedi ja remondist ostja teavitamata jätmise kohta. Hageja oli aga enne

ostmist teadlik, et ratast on ümber ehitatud ja selle mootori osi on vahetatud, müügikuulutuses on

loetletud konkreetsed detailid, mida on vahetatud. Hageja ei saanud eeldada, et mootor on

tehasekoostes. Samuti ei olnud poolte vahel kokkulepet et müüjapoolset lubadust, et mootor on

kapitaalselt remonditud või et ratast ei ole pärast remonti kasutatud. Hageja võis ja pidi

müügikuulutuse põhjal aru saama, et ostab kasutatud ja ümberehitatud ratta. Ekspert R. P. on M. P.

ekspertiisiaktis toodud fotoülesvõtete põhjal tuvastanud (II kd, lk 26 pöördel; dtl 279), et „mootor on

kaetud sinna kasutamise käigus ladestunud tolmukorraga, seega on mootoriremont toimunud pikemat

aega tagasi (hinnanguliselt vähemalt aasta) peale mida on mootorratast intensiivselt kasutatud.“

Kohtule esitatud andmetel oli 2020.a talvel tehtud remondi järel ja enne hagejale müümist rattaga

sõidetud 10 000 km.

44. Hageja ei vaielnud vastu kostjate väidetele, et enne ratta ostmist hageja tegi proovisõitu ning tema

sõidu ajal oli rattal mingi probleem II käiguga, mida S. J. kontrollsõidul enam ei tuvastanud. Veelgi

enam, hageja on sõnumivahetuses S. J.-iga (dtl 58-59) ise märkinud, et „Ma tegelikult koha peal juba

ütlesin, et üks pütt ei tööta korralikult. Ü. võib seda tunnistada. Ja et teine käik ei lähe õigesti sisse.“

Võimalikule rikkele vaatamata hageja ostis ratta ehk hageja oli puudusest ratta ostmise ajal teadlik.

45. M. P. ekspertiisiaktis esitatud oletuslik ja tõele mittevastavate väidetega kokkuvõte: „Uut

omanikku ei teavitatud mootori remondist ega selle remondi tegemise põhjustest. Mootoriremont on

teostatud kas müügiks, juba kahjustatud vanade osadega, puuduliku ja/või kontrollimata

õlitussüsteemiga ning uut omanikku ei teavitatud ka sissesõidu vajadusest“ ei tõenda varjatud puuduse

olemasolu.

M. P. koostatud dokumendist ei selgu, mille põhjal M. P. nendele järeldustele jõudis ja kas

sissesõitmine oleks välistanud 300 km sõidu järel ratta purunemise. Kostja II kohtuistungil antud

selgituste kohaselt remonditi ratast 2020. a talvel ning pärast seda suvehooajal kostja II kasutas ratast

ise, seega oli hagejale müüdud ratta mootor remondijärgselt ja enne hagejale üleandmist „sisse

sõidetud.“

46. M. P. ekspertiisiaktis märgitakse, et „Helistas probleemiga 4. märtsil 2021“ (I kd, lk 11; dtl 14),

selle all on pilt mootorist (mootor väljast). Kuigi ekspertiisiaktist ei selgu, kes või millise probleemiga

helistas, võib järeldada, et helistajaks oli aktis ekspertiisi tellijaks märgitud hageja. Foto „mootor

väljast“ ei anna mingit informatsiooni selle kohta, milliselt rattalt see mootor pärineb, ekspertiisiakti

fotodel olev mootor ei ole üheselt seostatav hagejale müüdud rattaga. M. P. tunnistajana antud ütluste

2-21-16011

kohaselt koostati akt ligi neli kuud pärast ratta väidetavat purunemist ja kukkumist, eksperdile viidi

uurimiseks ainult mootor, sellel olnud kahjustused ei võimaldanud M. P.-l purunemise põhjust

kindlaks teha.

M. P. 22. mail 2025 istungil tunnistajana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt (dtl 336 – 340) koostas

ta ekspertiisi vahetult peale mootori lahti võtmist. Hageja soovis, et M. P. võtaks mootori lahti ja

annaks hinnangu, miks see võis kokku joosta. M. P. kinnitas, et mootori võttis tema lahti, mootor toodi

ilma rattata, ta ei näinud vajadust tervet ratast vaadata, lähtus eeldusest, et mootor oli kokku jooksnud

ja selle tulemusel kukkumine. Labori analüüsi polnud põhjust viia läbi. M. P. sõnul nad

dokumenteerisid juhtunut ja proovisid leida põhjust juhtumisel, aga selliste vigastuste puhul on raske

leida põhjust, miks nii võis juhtuda. Mootoris oli purunenud esimese silindri keps ja mootori kinni

kiilunud sellega, vigastusi oli teistel väntvõlli kaeladel ja liuglaagritel, mootoris sees oli kindlasti

midagi juhtunud, sest polnud sõidetud äärekivisse ega kuskile otsa. Õli oli mootoris, mis veel sisse oli

jäänud. Ei olnud mujalt katki kui vaid kepsu purunemisel auk mootoris.

Kohus leiab, et eeltoodu põhjal ei saa välistada, et mootori kokkujooksmise võis põhjustada silindri

kepsu poldi purunemine, nagu hageja ise vahetult pärast rattaga kukkumist sotsiaalmeedia postituses

märkis.

47. M. P. ütlustest järeldub üheselt, et tema mootori purunemise tegelikku põhjust ei ole tuvastanud.

Hageja poolt M. P.-le antud ekspertiisi ülesanne ei olnud tuvastada, milline oli ratta tehniline seisund

hagejale üleandmise ajal. Pelgalt sellest, et kasutatuna ostetud rattal mootori mingi komponent 300 km

läbimise järel purunes, põhjustades mootori kokkujooksmise, ei saa järeldada, et rattal oli hagejale

üleandmisel varjatud puudusi, millest hageja ei teadnud ega pidanud teadma. Hageja tõlgendus, et

spetsialist tuvastas hagiavalduses loetletud varjatud puudused, on M. P. ekspertiisiakti meelevaldne

tõlgendus.

M. P. ekspertiisiaktis ja ka tunnistajana ülekuulamisel viitas hagejalt endalt kuuldud faktiväidetele

juhtunu kohta, samas andis ütlusi, et mootori põhjal ei olnud võimalik kindlaks teha, mis täpselt või

miks juhtus. Ka ekspertiisiaktis märgitust ei saa teha mingeid järeldusi mootori purunemise põhjuste

kohta. Ekspert märgib näiteks: „4. silindri kepsu laager kõige hullemas seisus, oleks järgmisena kinni

jooksnud“, aga sellest ei ole võimalik aru saada, mida „kõige hullem seis“ tehniliselt tähendab. Samuti

ei nähtu M. P. ekspertiisiaktist, kas ja millist tähtsust omab mootori purunemise põhjuste

väljaselgitamise seisukohalt see, et „pair süsteem osaliselt eemaldatud, filtritega asendamine tarbetu …

Süütepoolid silikooniga tihendatud,“ „õlifiltrit ei ole pikemat aega keegi vahetanud, roostetab juba…

kas õlivahetus oli tehtud nagu kuulutus väidab“ või „killud karteri põhjas.“ Pildi allkiri „Kõik kepsud

ja-laagrid on kuuma saanud“ ei välista, et „kuuma“ andis hageja ise (eeldades, et M. P.-le viidud

mootor oli sama, millega mootorratas hagejale müüdi).

48. M. P. ekspertiisiaktis on suurendatud fotod ratta tuuleklaasil olevatest kiirendusvõistluse tehnilise

kontrolli kleepsudest. Kuna M. P. ratast ei näinud, saavad need fotod pärineda müügikuulutusest või

hagejalt endalt. See tähendab, et ratta müümise ajal ei varjatud hageja eest kiirendusvõistlustel

osalemise fakti, hagejal oli võimalik ratta visuaalselt vaatlusel sellest teada saada ja ta pidi olema

sellest teadlik. Keskmisele mõistlikule inimesele on arusaadav, et kiirendusvõistlus koormab ja kulutab

ratta mootorit ja veermikku tavalise tänava- või maanteesõiduga võrreldes oluliselt rohkem. Seega võis

ja pidi hageja arvestama ka võimalusega, et ratas võib olla „kuuma saanud.“

49. Tunnistajana ütlusi andes M. P. selgitas mootorratta tööpõhimõtteid: suurtel kiirustel mootori

koormus tõuseb, õli kuumeneb ja muutub vedelamaks ega kaitse mootori detaile hõõrdumise eest,

seetõttu kasutatakse kiirendusvõistlustel eriõlisid. Samuti võib õlitusprobleem tekkida sellest, kui sõita

tagarattal, sest õli valgub õlitusvannis taha, õlipump ei saa õli kätte ja mootoridetailid jäävad kuivale,

selle vältimiseks trikiratastel on õlivannis vahesein, mida M. P. uuritud mootoril ei olnud. Eeltoodust

järelduvalt võis mootori kokkujooksmine olla seotud ka hageja enda sõidumaneeriga.

50. M. P. tunnistajana antud ütlused ei välista, et mootor jooksis kokku kukkumise järel. M. P. ütluste

kohaselt mootori kokkujooksmine võib toimuda, kui ta on kaua töötanud ilma õlituseta külili sendis ja

detailid on vigastada saanud, aga kohe seda viga ei ilmne. Korraks külili jäämine ei põhjusta seda. M.

2-21-16011

P. arvates mootor ei oleks saanud puruneda, kui esmalt oleks toimunud kukkumine, sest sissepritsega

mootorratastel on kukkumisandur, mis ratta kukkumisel mootori seiskab. Kukkumisel mootori

purunemist võib juhtuda karburaatormootoriga ratastel, millel ei ole väljalülitamise süsteemi peal.

Samas M. P. ütluste kohaselt kaldeandur (kukkumisandur) ei pruugi kukkudes alati rakenduda, on

olukordi, kus andur ei lülita mootorit välja, seda ei saa teada enne kui ratast füüsiliselt ei testi ratta

külili keeramisega.

51. Kostjate asjatundja R. P. 1. veebruaril 2025 koostatud arvamus nr 2926/2025 (II kd, lk 20-29, koos

lisadena esitatud tsiviilasja menetlusdokumentidega kuni lk 45); dtl 266 – 285 (dtl 309) jõudis samuti

järeldusele, et esitatud ja kogutud materjalide põhjal on mootorratta Kawasaki ZZR1400 mootoririke

tekkinud õlivaeguse tagajärjel, kuid R. P. märgib samas, et tagantjärgi pole üheselt võimalik

tuvastada, millest õlivaegus tekkinud on.

52. R. P. ekspertiisiaktist nähtub, et talle oli esitatud kaks küsimust: 1) tuvastada mootorratta

Kawasaki ZZR1400 reg märgk XXX mootori purunemise põhjus ning 2) kas karteri põhja

eemaldamist saab lugeda mootori lahti võtmiseks?

Kokkuvõtteks ja vastuseks talle esitatud küsimustele andis R. P. järgmise arvamuse: „Lähtudes

esitatud ja kogutud andmetest on mootorratta Kawasaki ZZR1400 reg märk XXX mootoririke

tekkinud väntvõlli liugelaagrite puudulikul õlitusel. Tagantjärgi pole üheselt võimalik tuvastada, mis

asjaoludel õlivaegus mootori tööpindadel tekkinud on, sest vaatluseks pole esitatud mootoririkke

tekkimise ajal mootoril paiknenud õlifiltrit ning mootorratas on praeguseks hetkeks remonditud.

Kogutud informatsiooni alusel saab välistada mootori purunemise põhjusena varasemalt hooletult

teostatud mootoriremondi või pikalt vahetamata mootoriõli. Välistada ei saa võimalust, et õlivaegus

mootoris tekkis mootorratta kukkumisel kui mootorit koheselt välja ei suretatud. Sellisel juhul

mootoriõli valgub karteri serva, õlivõttur õlini ei ulatu ja rõhk õlitussüsteemis langeb. Olenevalt

liugelaagritel tekkinud kahjustuse suurusest ei pruugi mootoririke koheselt avalduda, mootorrattaga on

enne mootori lõplikku purunemist võimalik liikuda kuni 100 km. Tähelepanuta on seni jäänud asjaolu,

et mootorratas vajus kukkumisel külili lumme – seega teostati sõit talveperioodil. Kuna mootorrattal

paiknenud rehvide haardumine madalate temperatuuride ja lumiste oludel tõttu on väga halb, on

mootorrattaga kukkumine talvistes oludes sõites enam kui tõenäoline. Kehtiva seadusandluse korral

pole suverehvidega talvistes oludes liiklemine ka lubatud.

Arvestades tavapärast praktikat mootorite purunemise põhjuste uurimisel saab nii mootori

mootorrattalt kui mootori küljest karteri eemaldamist lugeda mootori lahti võtmiseks. Nimelt pole

peale mootorrattalt mootori maha võtmist ja mootorilt karteri põhja eemaldamist hinnata kõiki

mootoririkke tekkimise asjaolusid. Antud juhul jääb selgusetuks, mis asjaoludel ja kuidas tekkis

õlifiltri deformatsioon, kas LISA 2.4 fotoülesvõtetel nähtav filter pärineb vaadeldavalt mootorrattalt,

milline oli õlitase karteris mootori purunemise hetkel ja millised oli kukkunud mootorratta

vigastused.“

53. R. P. toob esile (II kd, lk 21 pöördel, dtl 269), et temale vaatluseks esitatud mootoridetailide

hulgas puudus M. P. aktis fotoülesvõttel, (millele R. P. viitab kui oma akti lisale 2.4; kohtutoimikus I

kd, lk 12 alumine foto, dtl 15) nähtav õlifilter. Andmete ja materjalide analüüsis (II kd, lk 26, dtl 278)

R. P. märgib, et fotoülesvõttel nähtav õlifilter on kaetud pindmise korrosiooniga; samas esinevad

õlifiltril lahti keeramisest tekkinud deformatsioonid; deformatsioonide ulatust ja mootorratta vaatluse

tulemusi arvestades ei ole alloleval fotoülesvõttel nähtavad õlifiltri deformatsioonid tekkinud

avariiliste vigastuste tõttu. Väide, et mootoriõli oli pikalt vahetamata, ei leidnud materjalide kogumise

käigus kinnitust, sest nii LISA 2.4 toodud fotoülesvõtetel kui ka 31.01.2025.a. läbi viidud vaatlusel

polnud mootori sisemistel õnarustel näha spetsiifilisi ladestusi, mis tekivad pikalt vahetamata

mootoriõli korral.

R. P. järeldus on kooskõlas hageja enda poolt vahetult pärast rattaga kukkumist FB grupi postituses (I

kd, lk 67; dtl 67) edastatud väidetega, et eelmine omanik oli õli regulaarselt vahetanud ning et

väljalastud õli oli ilus punane.

2-21-16011

54. R. P. talle vaatluseks antud mootori detaile kirjeldades märgib vastavate detailide fotode (II kd, lk

24 pöördel – lk 25 pöördel; dtl 275 – 277) juures, et „Väntvõlli ja mootoriploki vaatluse alusel on

mootori purunemise tinginud õlivaegus, sest õlituse suhtes kriitilisi väntvõlli liugelaagreid pole

piisaval hulgal määritud. Õlikelme katkemisel on liugelaagrid sattunud kontakti väntvõlli pinnaga,

kuumenenud ja kinni kiilunud. Liugelaagrite kuivhõõrdumise tõttu on mootori karteri põhja ladestunud

metallipuru. Metallipuru leidub ka õlipumba ees oleval õlivõtturi sõelal. Seega oli vahetult enne

purunemist mootoril olemas õliringlus, vastasel korral poleks õlipump karterist õli koos metallipuruga

õlivõtturisse imenud. Enim on kahjustunud õlikanali kaugeimas otsas olnud liugelaager, mis väntvõlli

peale kinni sulas ja kepsu purustas. Kepsu purunemisel tekkis ka mootoriplokkki läbiv avaus.“

M. P. tunnistajana antud ütlustest järelduvalt võivad õlikanali kaugeima otsa liugelaagrid kuivale jääda

lisaks siis, kui sõita tagumisel rattal. M. P. kinnitas, et vaidlusalusel mootorrattal ei olnud õlitusvannil

vaheseina, seega tagarattal sõites liigub õli inertsist vanni tagumisse ossa. Sellisel juhul võib õlivõttur

jääda õlist välja, õlisüsteemis rõhk langeb ja kõigepealt saavad kannatada õlikanali lõpus asuvad

detailid, kuhu õli jõuab viimasena ja kus on rõhuvaru väiksem.

55. R. P. arvamusest järelduvalt võis kepsu purunemiseni viinud õlitusprobleem olla seotud ka

varasema kukkumisega. M. P., kelle asjatundja arvamusele hageja oma nõudes tugineb, möönis

tunnistajana ülekuulamisel samuti, et õlitusprobleem võib tekkida, kui pikali kukkunud mootorrattal

mootor välja ei lülitu või seda välja ei lülitata või ratast piisavalt kiiresti püsti ei tõsteta, samuti

sõidumaneerist tingitult (näiteks tagarattal sõitmine). Asjas ei ole vaidlust, et ratta ostmise järel hageja

sõitis 300 km talvistes oludes (ostis ratta 20.01.2021, ratas purunes hiljemalt 03.03.2021) ning ei saa

välistada, et hageja oli rattaga ka varem kukkunud.

56. Hageja on ise põhjustanud olukorra, kus asjatundjatel ei ole olnud võimalik vahetult mootori

purunemise järel selle seisukorda hinnata, ega kindlaks teha mootori purunemise põhjust. Mootori

purunemise järel hageja hakkas seda ise lahti võtma, M. P.-le viidi purunemise põhjuste hindamiseks

juba rattalt maha võetud mootor. Postituses on hageja kostjale ratta ekspertiisi viimisest teatanud

05.04.2021 (I kd, lk 60; dtl 60) ehk rohkem kui kuu aega pärast kukkumist. Need asjaolud annavad

kostjatele alust kahtlustada, et hageja võis ise olla enne ka mootori detaile vahetanud. M. P. tegi

ekspertiisi alles 01.07.2021.

57. R. P. aktist nähtuvalt temale esitati 31.01.2025 vaatluseks remonditud ja sõidukorras mootorratas,

sellelt eemaldatud mootori detailid ja lisaks veel mitme erineva mootori detaile, mida kasutati

mootorrattal oleva mootori komplekteerimiseks; detailid olid tähistamata ning M. Põdersalul polnud

üheselt võimalik tuvastada, milline detail pärines sellelt mootorilt, mis paiknes vaadeldaval

mootorrattal 2021. a jaanuaris toimunud omanikuvahetuse ajal; detailide hulgas puudus õlifilter;

mootorratta kõik gondlid olid üle värvitud, mistõttu polnud võimalik vaadelda kukkumisel tekkinud

vigastusi.

Esipiduri heeblil ja parempoolse peegli kattel olevate nühkejälgede põhjal R. P. järeldas, et

kukkumine ei toimunud suurel kiirusel; vaatluse juures viibinud hageja mainis, et vigastused tekkisid

lume peale vajumisest. M. P. nägi ainult ratta pealt juba maha võetud mootorit, ratta ülevaatust

vajalikuks ei pidanud ning lähtus hageja esitatud asjaoludest, et mootor purunes ja seejärel toimus

kukkumine. R. P. ekspertarvamuses märgib, et mootorrattal paiknenud rehvide haardumine madalate

temperatuuride ja lumiste oludel tõttu on väga halb, on mootorrattaga kukkumine talvistes oludes

sõites enam kui tõenäoline.

Seega ei ole välistatud, et hageja oli rattaga ka varem kukkunud, mootorit piisavalt kiiresti välja ei

suretatud ning külili töötades tekkinud õlitamisvaegus tekitas liugelaagritel kahjustused, mis kohe ei

avaldunud, kuid mille tõttu hiljem mootor kokku jooksis. R. P. on aktis märkinud, et selliste

kahjustuste korral on enne mootori lõplikku purunemist võimalik rattaga liikuda kuni 100 km.

Hageja ise on kukkumise asjaolusid kirjeldanud erineval ajal mõnevõrra vastuoluliselt. Nii on hageja

kostjale II tehtud postitustes (I kd, lk 54; dtl 54) väitnud, et kukkus kiiruse pealt 30 km/h. Hageja enda

sõnul sõitis ilusa ilmaga ja kuiva teega, lumistes oludes sõitmist eitab. Seega, kui ratas vajus lumele,

nagu hageja R. P. le väitis, ei saanud see toimuda libedaga teel kukkudes, vaid ratas pidanuks vajuma

2-21-16011

tee ääres olnud lumele. Samas hageja 22.05.2025 kohtuistungil selgitas (ajakood 01:11:35, II kd, lk 61;

dtl 340), et mootori purunemine ja rattaga kukkumine toimus pärast seda, kui hageja sai aru, et üks

süütepool on rikkis, aga mootoris oli veel jõudu; hageja kiirendas, et maanteelt ära saada ja siis viskas

korra õlitule põlema; kui hageja siduri alla vajutas, käis pauk ja hageja kukkus; vigastusi hagejal ei

olnud, mõned kriimustused ainult. Hageja kirjeldatud asjaoludel kukkumist ei saa võrrelda mootorratta

lume peale vajumisega.

58. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab üksnes asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis

oli olemas asja ostjale üleandmise ajal. Poolte poolt menetlusse kaasatud kahel asjatundjal ei ole olnud

võimalik kindlaks teha mootori purunemise tegelikku põhjust (mis põhjusel tekkis õlivaegus) ega ka

ratta kukkumise ja mootori purunemise omavahelist aegjärgnevust. Pelgalt mootori purunemise fakt ei

tõenda, et juba ratta hagejale üleandmise ajal olid rattal varjatud puudused, mille tõttu mootor purunes.

Hageja teadis, et ostab ümberehitatud ja kasutatud mootorratta, millel oli proovisõidu käigus lisaks

ilmnenud tõrge mootori töös. Hagejale oli võimalik teada saada ja ta pidi olema teadlik, et viimasel

kahel aastal on ratast intensiivselt kasutatud ja sellega on käidud kiirendusvõitlustel. Ostmise järel

sõitis hageja rattaga kevadtalvel vähemalt 300 km, mis kinnitab, et ratas oli töökorras ja vastas

kasutatud ratta keskmisele kvaliteedile. Hageja väited, et ootamatu rike ja mootori purunemine seadis

ohtu hageja elu ja tervise, ei põhista ratta lepingutingimustele mittevastavust. Väidetav oht hageja elule

ja tervisele tekkis hageja enda tegevuse tõttu: tuntavale mootoririkkele ja süttinud õlitulele vaatamata

hageja ei peatunud olukorra kontrollimiseks, vaid hoopis kiirendas, teepervele sõitmiseks ja

peatumiseks kiirendada vaja ei olnud.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et mootorratas oli hagejale üleandmise

ajal varjatud puudustega, millest hageja ei teadnud ega pidanudki teadma ning mille tõttu mootorratas

ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Seega kostjad ei ole lepingut rikkunud ning hagejal ei saa olla

kostjate vastu lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kohus jätab hagi kahjuhüvitise

väljamõistmiseks rahuldamata.

Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei ole hagejal alust nõuda kostjatelt ka viivist. Seega kohus jätab

hageja hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

59. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

60. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS §

138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

riigilõiv ja asja läbivaatamis kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas

menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1).

61. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06. mai 2015 lahendis asjas 3-2-1-

4-15 selgitanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas

rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja

mahukusega.

62. Menetluskulude nimekirja esitas kostjatest K. J., kes oli kostjaks menetluse algusest peale. Lisatud

arvetel kajastatud spetsifikatsiooni kohaselt on arveid esitatud K. J.-ile osutatud õigusabi eest, kuigi A.

Post esindas S. J.-i menetlusse kaasamise järel mõlemat kostjat. Hageja ei ole K. J. menetluskulude

suurusele vastuväiteid esitanud.

2-21-16011

Kostja lepingulise esindaja kulud on 863,33 eurot, kokku 10 tunni eest. Kostjale on õigusabi osutatud

kuni 2024.a lõpuni 6,667 tunni ulatuses tunnihinnaga 80 eurot ning 2025.a 3,333 tunni ulatuses

tunnihinnaga 99 eurot. Arvestades asja sisu, asjas peetud kohtuistungeid ning kostja esindaja poolt

menetluses koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul K. J. esindamise

ajakulu 10 tundi põhjendatud ja vajalik töömaht. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasumäär on

mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud tasumääradega.

63. Eeltoodu alusel kohus määrab kostjate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 863,33

eurot ja mõistab selle hagejalt K. J. kasuks välja.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik