2-25-122630/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-122630

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi X vastu

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

1786,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829), Lepinguline esindaja: Arvi

Luhakooder (E-post: xxx)

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks kahju

summas 1596,05 eurot (põhinõue), viivis põhinõudelt 03.11.2025 seisuga summas 28,85

eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates

04.11.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks

menetluskuludena 710 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Xil tasuda AB “Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaalile alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda

kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

11.11.2024 toimus Tallinnas liiklusõnnetus, milles Mercedes-Benz E 220 CDI (XXX),

mida juhtis X, riivas tagurdades pargitud sõidukit Volvo V90 Cross Country (XXX). Kostja

lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi kahju saaja ei olnud

teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik (lisa 3 –

liiklusõnnetuse andmed). Liiklusõnnetuse tulemusena sai Volvo kahjustada. Volvo

remondiks koostas kalkulatsiooni Info-Auto AS summas 1596,05 eurot (lisa 4 -

kalkulatsioon).

Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki

Mercedes-Benz (XXX)

liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt (lisa 5 – väljavõte LKF andmebaasist). Seega oli

hagejal kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus. Info-Auto AS parandas Volvo

kahjustused. Volvo parandamise kulu oli 1596,05 eurot (lisa 6 – remondiarve). Hageja

hüvitas kahju summas 1596,05 eurot (lisa 7 – maksekorraldus). Põhjusel, et kostja

põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja

süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja 15.08.2025 kostjale kahjunõude

(lisa 8 – kahjunõue). Hageja andis kostjale tagasinõude tasumiseks mõistliku tähtaja,

rohkem kui 10 päeva ning palus kahju hüvitada hiljemalt 30.08.2025. Kostja hagejale kahju

ei hüvitanud.

Hageja palub välja mõista kostjalt X hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks

kahju summas 1596,05 eurot (põhinõue), viivis põhinõudelt 03.11.2025 seisuga summas

28,85 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates

04.11.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; hageja menetluskulu ning viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu

väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud postiga aadressil

Katleri 13-49, Tallinn üleandmisega pereliikmele. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10

päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava

ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud,

esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja

nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 315 eurot, esindustasu 395

eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning menetluskuludelt VÕS §-s 113 lg 1

ettenähtud ulatuses viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule 315 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on nõude asjaolude ja materjaliga

tutvumine, tõendite kogumine, 03.11.2025 hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamine,

ajakulu 150 minutit, tunnimääraga 150 eur/h, summas 375 eurot. Kohus arvestab

lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda,

hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei

ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 2,5 tundi, kokku 375 eurot (2,5*150). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS

§ 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud esindaja kulud 710 eurot (315+375+20), mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (710 eurot) viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik