2-25-5417/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

07. mai 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-5417

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Bondora AS hagi D. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

3302,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Bondora AS, registrikood 11483929

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: D. S., isikukood: XXX

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLTUSIOON

1. Võtta vastu hageja 11.03.2026 hagist osaline loobumine ning lõpetada menetlus

põhinõude 561,94 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1270,88 euro nõuetes.

2. Rahuldada Bondora AS hagi D. S. vastu.

3. Välja mõista D. S.-ilt (D. S., isikukood XXX) Bondora AS (registrikood 11483929) kasuks

poolte vahel 20.09.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus

299,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 94,70 eurot ja alates 09.04.2025 viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 299,26 eurot kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

4. Välja mõista D. S.-ilt

Bondora AS kasuks poolte vahel 21.11.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 930,06 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 294,30 eurot ja alates 09.04.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt 930,06 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.

5. Välja mõista D. S.-ilt

Bondora AS kasuks poolte vahel 22.01.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1100 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 348,08 eurot ja alates 09.04.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt 1100 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.

6. Jätta hagist osalise loobumisega seonduvad menetluskulud Bondora AS-i kanda ja

ülejäänud nõude menetlemisega seonduvad menetluskulud D. S. kanda.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 826,30 eurot.

2-25-5417

8. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

9. Tagastada hagejale pool enamtasutud riigilõivust 87,50 eurot hageja kontole XXX

selgitusega „Hagi tsiviilasjas nr 2-25-5417“.

Toimetada otsus kätte hagejale ja kostjale vajadusel kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS §

633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. Hageja esitas kohtule 08.04.2025 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 2891,26 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 2007,96 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes.

Hageja nõue põhineb hageja ja kostja vahel 20.09.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr

XXX, 21.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr XXX ja 22.01.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingul nr XXX. Pooled on sõlminud ka lisateenuse lepingu B On Track, mille

eest tuli kostjal tasuda 40 eurot ja B Secure Contract, mille eest tuli kostjal tasuda 7,96 eurot.

Kostja jättis nimetatud summad hagejale tasumata.

1.1.

20.09.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 500 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 46,09%, intress 46,09% aastas, haldustasu 4%

laenusummast aastas. Laenu igakuine tagasimakse oli 50,73 eurot. Kostja jättis tasumata

osamaksed alates 14.02.2024. Hageja ütles lepingu üles 16.05.2022 ning ülesütlemise

seisuga oli kostjal hageja ees võlgnevus põhinõudena 365,06 eurot, intress 19,08 eurot,

haldustasu 7,08 eurot ja viivis 4,05 eurot. Hageja esitab sissenõutavaks muutunud

viivisenõude alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni s.o 08.04.2025 372,14

eurot. Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt

viivis lepingujärgses määras s.o 19,1% aastas.

1.2.

21.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 1000 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,18%, intress 49,18% aastas, haldustasu 4%

laenusummast aastas. Laenu igakuine tagasimakse oli 39,18 eurot. Kostja jättis tasumata

osamaksed alates 14.02.2024. Hageja ütles lepingu üles 16.05.2022 ning ülesütlemise

seisuga oli kostjal hageja ees võlgnevus põhinõudena 1048,04 eurot, intress 110,17 eurot,

haldustasu 14,16 eurot ja viivis 1,22 eurot. Hageja esitab sissenõutavaks muutunud

viivisenõude alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni s.o 08.04.2025 981,25

eurot. Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt

viivis lepingujärgses määras s.o 31,9% aastas.

1.3.

22.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 1100 eurot.

2 (8)

2-25-5417

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 32,02%, intress 32,02% aastas, haldustasu 4%

laenusummast aastas. Laenu igakuine tagasimakse oli 34,28 eurot. Kostja jättis tasumata

osamaksed alates 14.02.2024. Hageja ütles lepingu üles 16.05.2022 ning ülesütlemise

seisuga oli kostjal hageja ees võlgnevus põhinõudena 1169 eurot, intress 67,71 eurot,

haldustasu 14,43 eurot ja viivis 1,10 eurot. Hageja esitab sissenõutavaks muutunud

viivisenõude alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni s.o 08.04.2025 654,57

eurot. Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt

viivis lepingujärgses määras s.o 19,1% aastas.

Hageja selgitas, et hageja on lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle

tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline.

2. 16.09.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kohus

toimetas hagimaterjalid ja 16.09.2025 määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu

04.02.2026. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 18.02.2026.

Kostja hagile vastust ei esitanud.

3. Hageja esitas 11.03.2026 seisukoha, nõuete ümberarvestuse ning taotluse osaliselt nõuetest

loobumiseks. Hageja selgitab oma nõude kujunemist järgnevalt:

3.1.

lepingu nr XXX laenusummaks lepingu eritingimuste p 1.12 kohaselt oli 531 eurot

ning eritingimuste p 1.22. kohaselt oli sellest maha arvestatavaks lepingutasuks 31 eurot.

Lepingu eritingimuste p 1.16 kohaselt kohustus kostja laenu tagastama 12 kuumaksena, s.o

perioodil 13.10.2021-13.09.2022.

3.2.

lepingu nr XXX laenusummaks lepingu eritingimuste p 1.12 kohaselt oli 1063 eurot

ning eritingimuste p 1.22. kohaselt oli sellest maha arvestatavaks lepingutasuks 63 eurot.

Lepingu eritingimuste p 1.16 kohaselt kohustus kostja laenu tagastama 60 kuumaksena, s.o

perioodil 13.12.2021-13.11.2026.

3.3.

lepingu nr XXX laenusummaks lepingu eritingimuste p 1.12 kohaselt oli 1169 eurot

ning eritingimuste p 1.22. kohaselt oli sellest maha arvestatavaks lepingutasuks 69 eurot.

Lepingu eritingimuste p 1.16 kohaselt kohustus kostja laenu tagastama 60 kuumaksena, s.o

perioodil 14.02.2022-13.01.2027.

Hageja palub kohtul:

-

mõista lepingust XXX tulenevalt D. S.-ilt Bondora AS kasuks välja 299,26 eurot ning

viivis hagiavalduse esitamiseni summas 94,70 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 299,26 eurot kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

-

mõista lepingust XXX tulenevalt D. S.-ilt Bondora AS kasuks välja 930,06 eurot ning

viivis hagiavalduse esitamiseni summas 294,30 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 930,06 eurot kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt, juhuks kui kohus asub seisukohale, et

laenuleping pole kehtivalt üles öeldud, mõista D. S.-ilt Bondora AS kasuks välja

krediidilepingust nr XXX tulenev (hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud)

põhiosa võlgnevus 586,81 eurot, intressid 45,25 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest põhiosa võlgnevuselt (586,81 eurot) ning

tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed 14.04.2025 kuni 13.11.2026 ning viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (alates 14.04.2025) iga sissenõutavaks

muutunud (sh tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt) osamakse põhiosalt kuni põhinõude

täieliku rahuldamiseni.

-

mõista lepingust XXX tulenevalt D. S.-ilt Bondora AS kasuks välja 1100 eurot ning viivis

hagiavalduse esitamiseni summas 348,08 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest viivis

3 (8)

2-25-5417

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1100 eurot kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

-

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Kohus edastas 19.03.2026 kohtunõudega kostjale hageja 11.03.2026 esitatud seisukoha,

ümberarvestuse ning menetluskulude nimekirja ja palus kostjal esitada seisukoht hiljemalt 7

päeva jooksul arvates kohtudokumentide kättesaamisest. Kohus edastas kostjale dokumendid

Ametlike Teadaannete kaudu 08.04.2026. Kostja seisukohta tähtajaks s.o 15.04.2026 ei

esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Loobumise vastuvõtmine

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus

võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub

seisukohale, et hagiavaldusest osaline loobumine (s.o seadusjärgseid nõudeid ületavas osas)

tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasja menetlus osaliselt.

6. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool

kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse

esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Hageja esitas 11.03.2026 avalduse osaliselt

hagiavaldusest loobumiseks, milline on kostjale kätte toimetatud ja kostja seisukohta ei

esitanud.

7. Hageja loobus nõuetest järgmiselt:

7.1 lepingu nr XXX laenu tagastamise nõudest 65,80 eurot (365,06 – 299,26) ning

viivisenõudest 277,97 eurot (372,14 – 94,70);

7.2 lepingu nr XXX laenu tagastamise nõudest 117,98 eurot (1048,04 – 930,06) ning

viivisenõudest 686,95 eurot (981,25 – 294,30);

7.3 lepingu nr XXX laenu tagastamise nõudest 69 eurot (1169 – 1100) ning viivisenõudest

306,49 eurot (654,57 – 348,08).

8. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas

tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb

hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama isiku vastu

vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti.

10. Vastavalt eeltoodule võtab kohus hageja Bondora AS-i 11.03.2026 avalduse

hagiavaldusest osaliselt loobumiseks vastu ning lõpetab tsiviilasja 2-25-5417 menetluse ülal

punktis 7 loetletud nõuete osas seoses hageja hagiavaldusest osalise loobumisega.

11. Peale osaliselt nõuetes loobumist on hagihinnaks 3302,83 eurot (põhinõuded

2329,32+sissenõutavaks muutunud viivis 737,08+edasiulatuv viivis (aasta) 236,43 eurot).

Hageja on taotlenud enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on

hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 595 eurot. Nimetatud hagihinnalt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 ja RLS lisale 1 tasuda riigilõivu 420 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2

kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

4 (8)

2-25-5417

Loobumise tagajärjel on hageja riigilõivu tasunud enam 175 eurot. Seega rahuldab kohus

hageja taotluse osaliselt ning tagastab hagejale pool enamtasutud riigilõivust 87,50 eurot

((595-420)/2) hageja taotluses märgitud arvelduskontole.

Hagi lahendamine

12. Kohus leiab, et kuna hageja on osaliselt loobunud oma nõuetest, võib kohus asja

menetleda lihtmenetluse korras (TsMS § 405 lg 1). Lihtmenetluses menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid (TsMS § 405 lg 1).

TsMS § 405 lg 1 p 7 alusel lihtmenetluses võib kohus muu hulgas loobuda kohtuistungi

korraldamisest. Kostja ei ole menetluses osalenud ning kohus ei pea vajalikuks pidada asjas

kohtuistungit ja menetleb asja kirjalikus menetluses.

13. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS §

444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

14. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb

rahuldada. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osaga ja lühidalt

põhjendava osaga ning märgib põhjendavas osas lühidalt vaid järgmist.

15. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis

sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1

järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

16. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagist

tulenevalt sõlmisid Bondora AS ja kostja krediidilepingud. Hageja ei ole esitanud asjaolusid,

millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna

lepingutest nähtub, et Bondora AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on

andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on

tarbijakrediidilepingutega.

17. Kohus tuvastas, et Bondora AS ja kostja vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

-

20.09.2021 lepingu nr XXX laenusummaga 500 eurot (dtl 10);

-

21.11.2021 lepingu nr XXX laenusummaga 1000 eurot (dtl 31);

-

22.01.2022 lepingu nr XXX laenusummaga 1100 eurot (dtl 52).

Nimetatud summad on kostjale välja makstud (dtl 73-75) ning kostja ei ole vastuväidet

lepingute sõlmimise osas esitanud.

18. Krediidi kulukuse määrad jäid lepingute sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra

piiresse. Seega lepingud olid kehtivad, sisaldasid nõutud tingimusi ning laenud olid tarbija

kasutusse antud. Antud lepinguid saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil

sõlmitud lepinguteks.

19. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

5 (8)

2-25-5417

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja ei ole

esitanud ühtegi tõendit ega asjaolu, mille pinnalt oleks kohtul võimalik hinnata, kas ja mille

alusel on krediidiandja enne lepingute sõlmimist hinnanud kostja krediidivõimelisust. Seega

on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud lepingute puhul

veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403⁴ lg-s 6 sätestatud

kohustust.

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja

peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise

korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks

arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

Hageja esitas 11.03.2026 menetlusdokumendiga nõuete ümberarvestused, mis on edastatud nii

hageja kui kohtu poolt kostjale. Hageja selgitab, et ülesütlemise hoiatus lepingute osas edastati

kostjale e-posti teel 14.04.2022 (dtl 279) ning kuna kostja võlgnevust tähtajaks ei tasunud,

edastas hageja kostjale 16.05.2022 e-kirja lepingu ülesütlemise kohta (dtl 281). Kostja ei ole

vastuväidet ülesütlemise teate kättesaamise osas esitanud.

-

Kostja on lepingu nr XXX kehtivuse ajal tasunud hagejale kokku 200,74 eurot. Kostja pidi

tasuma 500 eurot, seega on põhivõlgnevus 299,26 eurot (dtl 380). Lepingu nr XXX alusel

on kostja jätnud tasumata 14.02.2022-13.05.2022 maksegraafikus nimetatud osamaksed

(dtl 381). Lepingu järgi oli viimase osamakse tasumise kuupäev 13.09.2022 (dtl 10). Kuna

võlgnevus on muutunud sissenõutavaks viimase osamakse kuupäevaga, ei esita hageja

lepingu nr XXX osas nõuete ümberarvestust.

-

Kostja on lepingu nr XXX kehtivuse ajal tasunud hagejale kokku 69,94 eurot. Kostja pidi

tasuma 1000 eurot, seega on põhivõlgnevus 930,06 eurot. Lepingu nr XXX alusel on

kostja jätnud tasumata 14.02.2022-13.05.2022 maksegraafikus nimetatud osamaksed (dtl

381). Lepingu järgi oli viimase osamakse tasumise kuupäev 13.11.2026 (dtl 31). Hageja

märgib, et laenuleping oli ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud

16.05.2022 (dtl 384). Kohus arvestab hageja alternatiivselt esitatud ümberarvestusega (dtl

404-406), kuna nimetatu on kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7. Esitatud ümberarvestuse

kohaselt on kostja vähemalt kolme osamaksega viivituses ning seega olid ka uuesti

määratud maksete puhul täidetud VÕS § 416 eeldused.

-

Kostja on lepingu nr XXX kehtivuse ajal tasunud hagejale kokku 0 eurot. Kostja pidi

tasuma 1100 eurot, seega on põhivõlgnevus 1100 eurot. Lepingu nr XXX alusel on kostja

jätnud tasumata 14.02.2022-13.05.2022 maksegraafikus nimetatud osamaksed (dtl 381-

382). Lepingu järgi oli viimase osamakse tasumise kuupäev 13.01.2027 (dtl 52). Kuna

kostja ei ole hagejale lepingu alusel tagasimakseid teinud ning on jäänud vähemalt kolme

osamaksega viivituses, olid ka uuesti määratud maksete puhul täidetud VÕS § 416

eeldused.

Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja põhivõlgnevuse nõuded ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse lepingu nr XXX alusel 299,26 eurot, lepingu nr XXX

alusel 930,06 eurot ning lepingu nr XXX alusel 1100 eurot.

21. Hageja esitab kostja vastu viivisenõude alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast

6 (8)

2-25-5417

s.o 17.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 08.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ning nõuab ka edasiulatuvat viivist (dtl 381).VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kohus rahuldab hageja viivise nõude ning kostjal tuleb hagejale tasuda viivist lepingu nr XXX

alusel põhinõudelt 299,26 eurot perioodi 17.05.2022-08.04.2025 osas 94,70 eurot, lepingu nr

XXX alusel põhinõudelt 930,06 eurot perioodi 17.05.2022-08.04.2025 osas 294,30 eurot ning

lepingu nr XXX alusel põhinõudelt 1100 eurot perioodi 17.05.2022-08.04.2025 osas 348,08

eurot.

Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja

mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude

täitmiseni.

Kohus mõistab kostjalt välja viivised lepingu nr XXX põhinõudelt 299,26 eurot, lepingu nr

XXX põhinõudelt 930,06 eurot ning lepingu nr XXX põhinõudelt 1100 eurot alates

09.04.2025 kuni põhinõuete tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367).

22. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

23. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid

(TsMS § 174 lg 1).

24. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta hagist osalise loobumisega seonduvad menetluskulud

TsMS § 168 lg 2 ja 4 alusel hageja enda kanda. Ülejäänud nõude menetlemisega seonduvad

menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

25. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 420 eurot ja esindaja kulud 550,30 eurot, s.o kokku 970,30 eurot (dtl 388).

Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole.

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist põhjendatud

kuluga. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud

menetlustoiminguid hagiavalduse koostamiseks, kohtu määruse ning kirjadega tutvumiseks,

määruskaebuse koostamise ning nõude vähendamise koostamiseks, peab kohus põhjendatuks

lepingulise esindaja ajakulu 6 tunni 5 minuti ulatuses summas 406,30 eurot, millest hagist

osalise loobumise tõttu on põhjendatud jätta 3 tundi s.o 144 euro ulatuses hageja enda kanda.

Seega on kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku 826,30 eurot

7 (8)

2-25-5417

(420+406,30).

26. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

27. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

28. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 04.02.2026, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku

e-toimiku ja e-posti teel ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse

tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata

kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti

kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5

kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

8 (8)