2-25-16629/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-16629

Tsiviilasi

Eestihoius HLÜ hagi solidaarselt Leader Ehitus

Grupp OÜ ja X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

20744,27 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eestihoius HLÜ, registrikood 12541563,

lepinguline esindaja: Inna Bodagovskaja, e-post:

xxx

Kostja 1: Leader Ehitus Grupp OÜ, registrikood

11183535

Kostja 2: X, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjatelt Leader Ehitus Grupp OÜ ja X solidaarselt hageja Eestihoius

HLÜ kasuks võlgnevus 16885,82 EUR, millest põhivõlg 9793,03 EUR, kulutused

Liisingueseme realiseerimiseks 1158,21 EUR ja viivised 5934,58 EUR ning viivis alates

07.10.2025 põhinõudelt 9793,03 EUR kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses

määras 0,3 % päevas, kuid mitte suuremas summas kui 3858,45 EUR.

3. Jätta poolte menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

4. Välja mõista kostjatelt Leader Ehitus Grupp OÜ ja X solidaarselt hageja Eestihoius

HLÜ kasuks menetluskuludena 1880 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Leader Ehitus Grupp OÜ-l ja Xil solidaarselt

tasuda Eestihoius HLÜ-le alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjatele kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

24.05.2023 sõlmisid Eestihoius HLÜ (Liisinguandja) ja põhivõlgnik Leader Ehitus Grupp

OÜ (kostja I, liisinguvõtja) kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr. PL230524-2

(Liisinguleping). Liisinguandja ja X, isikukood XXX, (kostja II, käendaja) sõlmisid

24.05.2023 käenduslepingu nr KPL230524-2. Käenduse kohaselt vastutab kostja II

liisinguvõtja poolt tagastamata krediidi summa, tasumata intresside ning kohustuse

rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti

Liisinguvõtjalt 2 võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise

eest solidaarselt Liisinguvõtjaga, summas kuni 30 000 eurot. Käenduslepingu punktiga

1.2. on ettenähtud, et kostja II vastutus on põhivõlgniku OÜ-ga Veolain solidaarne.

Liisingulepingu alusel omandas Liisinguandja põhivõlgniku ülesandel ja huvides auto

Audi A6 Limousine, registreerimismärk: XXX, VIN-kood: XXXXXXXX (Liisinguese)

ja andis Liisingueseme põhivõlgniku valdusse ja kasutusse. Liisingueseme Liisinguandja

poolt omandamise hind oli 13 400 eurot, millest 1400 eurot on omafinantseering kostja 1

poolt ja 12000 eurot on krediidisumma. Pärast liisingumaksete tasumist pidi

Liisingueseme omand põhivõlgnikule üle minema. Liisingulepingu kohaselt kohustus

põhivõlgnik tasuma Liisinguandjale põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid

Liisingulepingu lisaks 1 oleva annuiteetgraafiku alusel. Kokkulepitud intressimääraks oli

Liisingulepingu punkti 1.7. kohaselt 16,02% aastas ehk 0,045% päevas. Kokku kohustus

põhivõlgnik tasuma 17744 EUR (igakuised osamaksed 292,00 eurot x59 kuud + 276,00

eurot + 240 eurot), millest 12000 eurot põhivõlg, 5504 eurot intress ja 240 eurot

lepingutasu. Põhivõlgnik liisingumakseid nõuetekohaselt tasunud ei ole.

1.7.Makseviivituse tõttu saatis liisinguandja kostjatele meeldetuletusi ja hoiatused.

1.8.Vaatamata hoiatustele ei ole kostjad võlga tasunud ja 14.10.2024 kirjaga ütles

Liisinguandja liisingulepingu üles, nõudes ühtlasi Liisingueseme tagastamist.

Liisinguandja sai sõiduki enda valdusesse 13.11.2024 ning see müüdi 17.03.2025 hinnaga

6 251 eurot. Enne sõiduki müümist tellis Liisinguandja puksiiri ning tasus selle eest

183,00 eurot. Liisinguandja teostas sõidukile müügieelselt puhastuse, mille eest esitati

liisinguandjale arve 2024374 summale 244 EUR. Liisinguandja oli sunnitud tegema

liisingueseme remondile jm kulusid summas 288,90 EUR. Samuti kandis liisinguandja

vahendustasu summas 442,31 EUR. Kokku moodustasid müügiga seotud kulud 1 158,21

eurot (183,00 + 244,00 + 288,90 + 442,31). Liisinguandja peab neid kulutusi, mis tehti

liisingueseme tagasisaamiseks ja selle müügikõlblikku seisundisse viimiseks,

liisingulepingu rikkumisega tekitatud kahjuks vastavalt liisingulepingu punktile 6.5 ning

taotleb nende hüvitamist.

Hageja palub välja mõista Leader Ehitus Grupp OÜ-lt ja X´ilt solidaarselt Eestihoius

HLÜ kasuks võlgnevus 16885,82 EUR, millest põhivõlg 9793,03 EUR, kulutused

Liisingueseme realiseerimiseks 1158,21 EUR ja viivised summas 5934,58 EUR; viivis

alates 07.10.2025 põhinõudelt 9793,03 EUR kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses

määras 0,3 % päevas, kuid mitte suuremas summas kui 3858,45 (põhinõue 9793,03 –

sissenõutavaks muutunud viivis 5934,58) EUR. Seega hageja piirab summaliselt jooksva

viivise nõuet; menetluskulud summas 1880 EUR, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv

summas 1400 EUR ja õigusabikulud 480 EUR ning väljamõistetud menetluskuludelt

viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies

ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale I kätte toimetatud TsMS § 311.1

lg 5.1 aluselt 19.11.2025 äriregistris märgitud e-posti aadressil

leaderehitusgrupp@mail.ee ning kostjale II kätte toimetatud avalikult Ametlikud

Teadaanded kaudu 07.03.2026.a. Kostjatel oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul

materjalide kättesaamisest. Kostjad ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 1400 eurot

ja esindustasu 480 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1

ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 1400 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 1400 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabikuluks 480 EUR

(120,00 EUR * 4 töötundi). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega

istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega (liisinglepingust tulenev

võlanõue) ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 4 tundi, kokku summas 480 eurot (4*120).

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 1880 eurot

(1400+480), mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(1880 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik