2-25-126766/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jüri-Karl Leppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-126766

Tsiviilasi

Heimondo Estonia OÜ hagi G.-S. A. vastu võla

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

384,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Heimondo Estonia OÜ (registrikood 16887028),

lepinguline esindaja Igor Vavilov

Kostja: G.-S. A. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista G.-S. A.lt Heimondo Estonia OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 308,22 eurot

ning perioodil 03.10.2024 kuni 30.01.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 44,67

eurot.

3. Mõista G.-S. A.lt Heimondo Estonia OÜ kasuks välja viivis põhinõude 308,22

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates 31.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista G.-S. A.lt Heimondo Estonia OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 140

eurot.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-25-126766

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Pank EE571010220229377229

Swedbank EE062200221059223099 või

Luminor Bank EE221700017003510302

Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi kelle eest riigilõivu tasutakse.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Kohtu põhjendused

1. Harju Maakohus menetleb Heimondo Estonia OÜ (hageja) hagi G.-S. A. (kostja) vastu

võla väljamõistmise nõudes.

2. Hagi kohaselt sõlmisid XXX OÜ ja kostja 14.02.2022 kliendilepingu nr XXX, mille

alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjal taotleda laenu ja vajaduse korral täiendavat

laenuosa lubatud krediidilimiidi piires. Kostja esitas laenutaotluse 500 euro saamiseks,

esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse ja kandis 15.02.2022 kostja pangakontole laenu

500 eurot. Kostjal tuli laen tagastada igakuiste osamaksetena perioodil 17.03.2022 kuni

02.10.2024 (vastavalt maksegraafikule). Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt. Kostja tasus perioodil 14.02.2022 – 04.11.2022 laenu

osamakseid kokku summas 191,78 eurot, mis on arvestatud põhisumma katteks. Hageja ei

nõua kostjalt intressi. Hageja ei tugine lepingu ülesütlemisele. Nõue põhineb asjaolul, et

maksegraafiku kohaselt on hagi esitamise ajaks kõik laenu osamaksed muutunud

sissenõutavaks. 30.12.2024 on nõue loovutatud hagejale. Hageja palub kostjalt välja

mõista põhinõude 308,22 eurot, perioodil 03.10.2024 kuni 30.01.2026 sissenõutavaks

muutunud viivise 44,67 eurot ning viivise alates 31.01.2026 kuni põhinõude summa

2-25-126766

308,22 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3. Kohus leiab, et asi allub Harju Maakohtule ning saab asjas teha otsuse. Eesti kohus võib

TsMS § 70 lõigete 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes siis, kui ta on selleks pädev

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. Kohus peab vajalikuks kohtualluvusega

seonduvat täpsemalt selgitada, sest kostja on 24.03.2026 kohtule teatanud, et tema

elukoht on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis (dtl 128).

4. Hagiavalduses on leitud, et asi allub TsMS § 79 lõike 1 kohaselt kostja elukoha järgi

Harju Maakohtule. Kostja on aga teatanud, et ei ela Eestis. Seega ei saa praegusel juhul

kohtualluvus tuleneda kostja elukohast ja TsMS § 79 lõikest 1.

5. Rahvusvaheline kohtualluvus tuleb siinsel juhul määrata Eesti õiguse ehk eelkõige TsMSi

järgi. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis asuva kostja puhul tehakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse

ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti

sõnastatud) määruse artikli 6 lõike 1 järgi liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks

liikmesriigi oma õiguse kohaselt.

6. Kohtualluvus ei tulene lepingus sõlmitud kokkuleppest. Hagiavalduses ei ole tuginetud

lepingus sisalduvale kohtualluvuse kokkuleppele, mille järgi lahendatakse vaidlus Harju

Maakohtus (p 20.2; dtl 66). Üldjuhul on kokkulepitud kohtualluvus erandlik (TsMS § 104

lg 4). Kokkuleppe kehtivuse puhul tuleb arvestada, et Eesti õiguse osaks on ka Haagi

2005. aasta kohtualluvuse kokkulepete konventsioon, millega on ühinenud ka

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. See konventsioon ei ole praegusel juhul

kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel asjakohane, sest konventsiooni artikli 2

lg 1 punkti a kohaselt ei kohaldata konventsiooni juhul, kui kohtualluvuse kokkuleppe

pooleks on füüsiline isik, kes tegutseb peamiselt isiklikel, perekondlikel või

majapidamisega seotud eesmärkidel ehk kes on tarbija. Kohtul puudub asjas esitatu järgi

väita, et kostja ei ole tarbija selle sätte mõttes. Sealjuures tuleb füüsilisele isikule krediidi

või laenu andmisel eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga (RKTKo 03.07.2024,

2-22-11970/29, p 13). Seega ei kohaldu see konventsioon ning kokkuleppe kehtivuse

hindamisel tuleb lähtuda TsMS-ist. Kohus leiab, et kohtualluvuse kokkulepe on TsMS §

104 lõike 1 ja § 106 lg 1 punkti 1 järgi tühine. Sealjuures ei ole kokkuleppes viidatud

TsMS § 104 lg 3 punktis 2, et kokkulepe sõlmitakse selles sättes käsitletud juhtudeks.

7. Kohus leiab, et asi allub rahvusvaheliselt Eesti kohtutele TsMS § 89 lõike 1 ja lõike 2

teise lause järgi ning Harju Maakohus saab vaidlust lahendada. TsMS § 89 lõike 1

kohaselt võib lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi esitada ka

vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Selle määramisel tuleb lähtuda ka

TsMS § 89 lõike 2 teisest lausest ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 85 lg 2 punktist 1

(RKTKm 14.12.2012, 32-1-168-12, p 10). VÕS § 85 lg 2 punkt 1 sätestab, et rahaline

kohustus tuleb täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem

seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja elu- või asukohas. Seega

kohustuse täitmise koht on siinsel juhul hageja tegevuskoht ehk poolte vahelise lepingu

järgi Lõõtsa 5, Tallinn (dtl 94). Seega on Eesti kohtutel rahvusvaheline kohtualluvus ja

riigisiseselt Harju Maakohtul.

2-25-126766

8. Kohus võttis 18.03.2026 määrusega hagi menetlusse, kohustas kostjat hagile vastama 14

päeva jooksul ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostja on

24.03.2026 kohtule teatanud, et tema meiliaadress on gantohe@gmail.com (dtl 128).

Kohus edastas hagiavalduse, selle täpsustuse ja menetlusse võtmise määruse kostja

teatatud meiliaadressile. Kohus märkis e-kirjas, et kui kostja ei kinnita e-kirja

kättesaamist, loeb kohus TsMS § 3141 lõike 2 alusel menetlusdokumendid kostjale

kättetoimetatuks 17.04.2026 (dtl 134). Seega oli kostja vastuse esitamise tähtpäev

04.05.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt esitanud vastust hagile.

9. Poolte vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lõike 1 mõttes. Kohus

peab nõude aluseks oleva lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist kontrollima omal algatusel ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Kohus leiab, et leping on sõlmitud

kehtivalt. Kohus ei hinda sealjuures hageja esitatud nõudest lähtuvalt, kas hageja on

järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärg ei ole terve lepingu tühisus, vaid üksnes intressikokkuleppe tühisus

(VÕS § 4034 lg 7). Hageja on nõudnud üksnes tagastamata laenusumma väljamõistmist

ning on kõik kostja maksed arvestanud laenusumma tagastamisena. Lisaks ei ole hageja

tuginenud sellele, et ta on lepingu üles öelnud intressi maksmata jätmise tõttu. Seega ei

ole vastutustundliku laenamise põhimõte järgimist hageja nõude lahendamisel vaja

kontrollida, sest selle järgimine või mittejärgimine ei mõjutaks asja lahendust – hagejal on

igal juhul võimalik nõuda tagasi maksmata laenusummat.

10. TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lõike 3

kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

11. Juhindudes TsMS § 407 lõikest 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

12. Sealjuures märgib kohus, et tagaseljaotsuse tegemist ei välista siinsel juhul ka TsMS §

407 lg 5 punkt 1. Menetlusse võtmise määruse tegemisel ei olnud kohtule teada, et kostja

elukoht on välisriigis. Üldjuhul tuleb sellises olukorras TsMS § 394 lõike 5 järgi määrata

hagile vastamiseks 28 päeva. TsMS § 405 lg 1 punkti 2 järgi võib kohus lihtmenetluse

asjas määrata erinevaid tähtaegasid – kohtupraktikas on leitud, et välisriigis elavale

kostjale hagile vastamiseks 14 päeva pikkuse tähtaja andmine on lihtmenetluses lubatav

(TlnRnKm 15.09.2016, 2-15-121173/6, p 18). Lisaks arvestab kohus, et kostjat oli

kindlasti 24.03.2026 (dtl 128) menetlusest informeeritud ja et kostjat on korduvalt tema

poolt kinnitatud meiliaadressil nõude esitamisest teavitatud. Seega puudub põhjus

eeldada, et hagile vastamata jätmine võiks olla kuidagi seotud hagile vastamiseks

määratud ebapiisava tähtajaga.

13. TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Lähtudes TsMS § 174

lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

14. Hageja on taotlenud menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõivu 140 eurot. Kohus

leiab, et riigilõiv on põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista.

2-25-126766

15. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 140 eurot.

16. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus lahendi resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

17. Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.

18. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri-Karl Leppik kohtunik