2-23-11245/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-11245

Kohtuasi

X-i avaldus juurdepääsuõiguse lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. septembri 2025. a määrus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXX)

Puudutatud isik: Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ramil Pärdi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. septembri 2025. a määrus osas, millega maakohus

mõistis X-ilt Y kasuks välja menetluskulude hüvitise 3849,65 eurot ületavas osas

ja sellelt arvestatava viivise osas.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta X-ilt Y kasuks välja mõistmata

menetluskulude hüvitis 3849,65 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatav viivis.

3. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

5. Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda.

6. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Rahuldada Y avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

6.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

X-ilt Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 3849,65 eurot.

6.3. Mõista X-ilt Y kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

6.4. Jätta Y avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 861,35

euro ulatuses.

2-23-11245

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest isik.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 08.08.2023 Harju Maakohtule avalduse Y (puudutatud isik) vastu

juurdepääsuõiguse lõpetamiseks. Maakohus jättis 12.12.2025 määrusega avalduse

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.02.2025

avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud avaldaja

kanda. Riigikohus keeldus 26.05.2025 määrusega avaldaja määruskaebust menetlemast ning

jättis Riigikohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu ja ringkonnakohtu

lahendid jõustusid 26.05.2025.

2. Puudutatud isik esitas 30.11.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema

maakohtumenetluses kantud menetluskuluks õigusabikulu 4284 eurot (käibemaksuga).

Puudutatud isikule osutati õigusabi tunnihinnaga 175 eurot (lisandub käibemaks). Esindaja

tegi õigusabitoiminguid kokku 20,40 tunni ulatuses. Puudutatud isik kinnitas, et kõik kulud on

kantud seoses siinse kohtumenetlusega. Samuti kinnitas puudutatud isik, et ta ei ole

käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

3. Maakohus määras 30.05.2025 kirjaga puudutatud isikule tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks.

4. Puudutatud isik esitas 30.05.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema

ringkonnakohtus kantud menetluskuluks õigusabikulu 427 eurot (käibemaksuga). Puudutatud

isikule osutati õigusabi tunnihinnaga 175 eurot (lisandub käibemaks). Esindaja tegi

õigusabitoiminguid kokku 2 tunni ulatuses. Puudutatud isik kinnitas, et kõik kulud on kantud

seoses siinse kohtumenetlusega. Samuti kinnitas puudutatud isik, et ta ei ole

käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksutagasi arvestada.

5. Avaldaja leidis, et puudutatud isiku menetluskulude nimekirjad on esitatud hilinemisega,

mistõttu ei tuleks neid arvestada. Kui kohus peaks neid arvestama, tuleb kohustada

puudutatud isikut esitama õigusabikulusid tõendavad dokumendid (arved ja nende tasumist

tõendavad dokumendid), et avaldaja saaks veenduda, et puudutatud isikul on tekkinud

kohustus õigusabikulud tasuda ning et arved on esitatud tasumiseks puudutatud isikule koos

käibemaksuga. Esindaja tunnihind 175 eurot ei ole põhjendatud. Mõistlik tunnihind on kuni

150 eurot. Kuna asja materjali juures ei ole puudutatud isiku esindaja kirju Päästeametile ja

Keskkonnaametile, ei ole võimalik hinnata, nende koostamise ajakulu põhjendatust.

Põhjendatud ei ole paikvaatuse ja ärakuulamisega seotud esindaja sõidule kulunud aeg.

Paikvaatlus kestis 15 minutit ja ärakuulamine ligikudu 1 tund. Põhjendatud ajakulu saaks olla

kuni 2 tundi. Kuna puudutatud isik palus 10.01.2024 vastuses määruskaebusele jätta

2-23-11245

määruskaebus menetlusse võtmata, kuid kohus otsustas seda siiski teha, oli puudutatud isiku

seisukoht asjakohatu. Arvestades ringkonnakohtu menetluse kulunimekirja mahtu, saab selle

koostamise põhjendatud ajakulu olla 10 minutit.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 05.09.2025 määrusega puudutatud isiku avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku

kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 4511,50 eurot ja sellelt viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohus jättis puudutatud isiku avalduse 199,50 euro ulatuses rahuldamata.

6.1. Määruse kohaselt puudutab vajadus menetluskulude kohta täiendavate tõendite

esitamiseks. Ei ole kahtlust, et puudutatud isikul on tekkinud esindaja ees kulude nimekirjas

märgitud ulatuses tasumise kohustus.

6.2. Määruskaebemenetlusega seotud kulude nimekiri ei ole esitatud hilinemisega. Maakohus

ega ringkonnakohus ei määranud tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks, mistõttu

määras tähtaja pärast ringkonnakohtu lahendit maakohus.

6.3. Asjakohatu on etteheide Päästeametile ja Keskkonnaametile saadetud päringutega seotud

õigusabikuludele. Puudutatud isik tugines päringutele ja nende vastustele oma 11.09.2023

menetlusdokumendis ning vastavate ametite vastused esitati 06.11.2023

menetlusdokumendiga. Kulude maht ei ole toimingu sisu arvestades ülemäärane.

6.4. Paikvaatlus kestis protokolli kohaselt 0,25 tundi, selles ulatuses on esindaja osalemise

kulu põhjendatud. Esindaja sõidukulu ei kuulu avalduses toodud viisil hüvitamisele, sest

tegemist ei ole õigusabitoiminguga. Esindaja ajakulu tuleb 0,95 tunni (199,50 euro) võrra

vähendada. Istungiga seotud kulu, sh selleks ette valmistamine on põhjendatud kulu.

6.5. Puudutatud isiku 30.11.2023 dokumendi koostamise ajakulu on kooskõlas dokumendi

sisu ja mahuga. Samuti on põhjendatud määruskaebuse vastuse koostamise ajakulu.

6.6. Kõik ülejäänud õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude

koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjaliga ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks

kulutanud aega põhjendamatult.

6.7. Esindaja tasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega. Puudutatud

isiku esindaja on pikaaegse kogemusega professionaal. Käesolev vaidlus oli olemuse poolest

pigem haruldane.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus mõistis avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitamise ja teha uue määruse, millega jätta

menetluskulude hüvitis avaldajalt välja mõistmata või mõista see välja mõistlikus ulatuses.

7.1. Kaebuse kohaselt ei esitanud puudutatud isik menetluskulude nimekirju tähtaegselt.

Vaidlustatud määrusest ei nähtu õiguslikku alust, mis võimaldaks kohtul küsida

menetluskulude nimekirju pärast kohtulahendi jõustumist.

2-23-11245

7.2. Puudutatud isikut tuleb kohustada esitama menetluskulusid tõendavad alusdokumendid.

Avaldajal on õigus kontrollida, kas ja mis ulatuses on puudutatud isikul menetluskulude

tasumise kohustus tekkinud ning kas käibemaksu hüvitamine on põhjendatud.

7.3. Muus osas kordas avaldaja varem esitatud vastuväiteid.

8. Kostja palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata või rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks

välja menetluskulude hüvitise 3849,65 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldajalt puudutatud isiku

kasuks välja mõistmata 3849,65 eurot ületava menetluskulude hüvitise ja sellelt arvestatava

viivise. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

11. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab

maakohtu määrust osas, millega kohus rahuldas puudutatud isiku menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse. Puudutatud isik ei ole maakohtu määrust rahuldamata jäetud

osas vaidlustanud.

12. Avaldaja väite kohaselt esitas puudutatud isik menetluskulude nimekirjad hilinemisega,

mistõttu ei tuleks hilinenult esitatud menetluskulusid arvestada. Kolleegium avaldajaga ei

nõustu. TsMS § 176 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kohtul määrata menetlusosalistele tähtaeg

menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et kohtud ei andnud

menetlusosalistele selliseid tähtaegu. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus ei ole TsMS §

176 lg-d 1 ja 2 rikkudes andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja

esitamiseks, tuleb see võimalus anda hiljem TsMS § 177 lg 2 järgi toimuvas menetluses

(RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-110-16, p 18). Praegusel juhul maakohus nii ka tegi. Seega

arvestas maakohus põhjendatult mõlema menetluskulude nimekirjaga.

13. Samuti leidis maakohus õigesti, et menetluskulude kohta täiendavate tõendite esitamine ei

ole vajalik. Tõendite esitamiseks kohustamine võiks TsMS § 176 lg 6 alusel olla põhjendatud

siis, kui kohtul tekib kahtlus, et kõik menetluskulud, mille hüvitamist on menetluskulude

nimekirjaga nõutud, ei ole tegelikult kaasnenud kohtumenetlusega või et menetluskulude

hüvitamise kohustust ei ole üldse tekkinud. Sellist kahtlust ei tekkinud maakohtul ega ka

ringkonnakohtul. Pelgalt avaldaja soov kontrollida, kas puudutatud isikule on arved esitatud,

sh käibemaksuga, ei ole aluseks õigusabikulude arvete ja nende tasumist tõendavate

dokumentide küsimiseks. Asjaolu, et puudutatud isik palus 11.09.2023 menetlusdokumendis

kanda menetluskulude hüvitise advokaadibüroo arvelduskontole, ei tähenda, et puudutatud

isikul ei oleks tekkinud menetluskulude tasumise kohustust. Vastupidi, see kinnitab

puudutatud isiku kohustust tasuda advokaadibüroole talle osutatud teenuste eest.

14. Avaldaja vaidlustab määruskaebusega ka maakohtu hinnangu puudutatud isiku lepingulise

esindaja toimingute ajakulule ja tunnitasu suurusele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui

2-23-11245

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii

lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud

õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal

üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata

üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

15. Avaldaja etteheide puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnihinna suurusele ei ole

põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esindaja tunnitasu 175 eurot, millele

lisandub käibemaks, on siinses asjas mõistlik. Tunnihind vastab asja keerukusele ning

esindaja kvalifikatsioonile (vandeadvokaat).

16. Osaliselt õige on aga avaldaja etteheide, et maakohus ületas diskretsioonipiire puudutatud

isiku lepingulise esindaja toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel.

16.1. Puudutatud isiku 30.11.2023 menetluskulude nimekirja järgi kulus puudutatud isiku

esindajal Keskkonnaametile, Päästeametile ja Lääne-Harju Vallale kirjade koostamisele

kokku 6,1 tundi. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et esindaja toiming oli vajalik, kuid

õige on ka avaldaja seisukoht, et kolme kirja koostamise ajakulu 6,1 tundi on ülemäärane.

16.2. Ametitele saadetud kirju ei ole asja materjali juurde esitatud, kuid asja juures on

Keskkonnaameti ja Päästeameti vastuskirjad (dtl-d 168 ja 167). Puudutatud isik tugines

vastuskirjadele 11.09.2023 seisukohas (dtl-d 72–79). Selle seisukoha p-dest 2.1, 2.3 ja 3.15

nähtub, et Päästeametile, Keskkonnaametile ja Lääne-Harju Vallale saadetud kirjas esitatud

küsimused olid vähemalt osaliselt kattuvad. Arvestades, et kirjad saadeti sama tsiviilasja

raames, oli kirjades kattuv ka asjaolude kirjeldus. Seda arvestades ei olnud tegemist kolme

täiesti erineva kirjaga, mille koostamise põhjendatud ajakuluks saaks pidada 6,1 tundi.

Ringkonnakohus loeb kirjade koostamise (menetluskulude nimekirjas toimingud 21.08.2023–

23.08.2023) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi.

17. Ülejäänud puudutatud isikule osutatud õigusabitoimingute ja nende ajakulu osas on

maakohtu määrus õiglane ja põhjendatud, arvestab menetluse käiku, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu ning asja keerukust. Diskretsiooni piiride ületamist ei saa siin maakohtule ette

heita. Menetluskulud määras kindlaks asja menetlenud maakohtunik. Kuna maakohus on oma

kaalutlust nõuetekohaselt põhjendanud, ei anna ainuüksi avaldaja subjektiivne hinnang, et

õigusabitoimingutele kulunud aeg on ülemäärane, alust maakohtu diskretsiooni ümber

hindamiseks. Vastuseks määruskaebusele selgitab kolleegium järgmist.

17.1. Puudutatud isiku esindaja sõidukulude osas märkis maakohus, et avalduses toodud viisil

need hüvitamisele ei kuulu ja vähendas toiminguga seotud kulu 199,50 euro võrra. Seega

arvestas maakohus avaldaja vastuväitega.

17.2. Ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik palus 10.01.2024 seisukohas jätta avaldaja

määruskaebuse menetlusse võtmata, kuid ringkonnakohus otsustas avaldaja määruskaebust

siiski menetleda, ei tähenda, et 10.01.2024 seisukoha koostamise põhjendatud kulu ei peaks

avaldaja hüvitama. Maakohus määras puudutatud isikule tähtaja avaldaja määruskaebusele

seisukoha esitamiseks. Seega oli seisukoha esitamine põhjendatud toiming. Arvestades

2-23-11245

seisukoha sisu ja mahtu, ei ole selle koostamise ja esitamise ajakulu 1 tund ja 18 minutit

ülemäärane.

17.3. Ülemäärane ei ole ka 30.05.2025 menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise

ajakulu 36 minutit.

18. Eeltoodut arvestades tuleb avaldajalt väljamõistetavat menetluskulude hüvitist vähendada

661,85 euro võrra (175 × 3,1 × 22%). Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega

maakohus mõistis puudutatud isiku menetluskulud avaldajalt välja 3849,65 eurot ületavas

osas. Puudutatud isiku avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata kokku

861,35 euro (4711 – 199,50 – 661,85) ulatuses. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

19. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)