2-25-17410/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-17410

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi J.E vastu põhivõla 1330 euro 16 sendi,

intressi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

1969 eurot 93 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anu Volmer

Kostja: J.E (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista J.E-lt B2 Impact OÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 231 eurot 75 senti.

3. Mõista J.E-lt B2 Impact OÜ kasuks välja välja viivis põhivõlalt (231 eurot 75 sendilt)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Mõista J.E-lt B2 Impact OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Kuupäev

Summa

20.05.2026 49,20 €

20.06.2026 49,20 €

20.07.2026 49,20 €

20.08.2026 49,20 €

20.09.2026 49,20 €

20.10.2026 49,20 €

20.11.2026 49,20 €

20.12.2026 49,20 €

20.01.2027 49,20 €

20.02.2027 49,20 €

20.03.2027 49,20 €

5. Mõista J.E-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

maksegraafiku tagasimaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

6. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhinõue 1098 euro 41 sendi ulatuses. Jätta täielikult

rahuldamata B2 Impact OÜ intressinõue (239 eurot 84 senti) ja sissenõtavaks muutunud

viivisenõue (264 eurot 92 sendi.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. B2 Impact (hageja) esitas 16. oktoobril 2026 Tartu Maakohtule hagi J.E (kostja) vastu hagi,

milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 1330 eurot 16 senti, intressi 239

eurot 84 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 264 eurot 92 senti ning viivise põhinõudelt

alates 17. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on OÜ-l Omaraha (esialgne võlausaldaja) nõue kostja vastu, mis tuleneb

laenulepingust S235951006. Lepingu alusel kanti 20. märtsil 2023 kostja kontole 2500 eurot,

millst peeti kinni lepingutasu 50 eurot, tagatisfondi tasu 87 eurot 50 senti ning ülekandetasu

0,50 eurot. Kostja ei titnud lepingust tulenevat kohustust tasuda osamakseid kokkulepitud

tähtpäevadel. Esialgne võlausaldaja saatis 13. jaanuaril 2024 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Kuna

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ning oli viivituses vähmelat kolme

järjestikuse osamakse tasumisega, saatis esialgne võlausaldaja kostjale lepingu ülesütlemise

teate. Sellest tulenevalt loetakse leping üles öelduks 29. jaanuaril 2024.

Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 20. märtsil 2023 sõlmitud laenulepingust nr S235951006 (laenutingimused dtl 31,

portaali kasutamise üldtingimused dtl 22 – 28, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 81 – 83).

Lepingu alusel sai kostja krediiti (dtl 40). Kostja pidi tagastama krediiti esialgse võlausaldaja

esitatud arvete alusel.

5. Vaidlust ei ole selles, et poolte oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui

füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega

(VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra

(VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

(VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud.

Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse

kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

6. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 59,84%. Lisa kohaselt on krediidi kulukuse määr

43,50%. Lepingu sõlmimise ajal (20. märts 2023) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu

kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31%

(kolmekordne määr seega 45,93%). Seega ei ületa lepingu ega selle lisa järgne krediidi kulukuse

määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

7. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

8. Hageja on vastutustundliku laenamisega seonduvat selgitanud hagi p-s 1.6-1.8. Krediidiandja

tugines kostja esitatud andmetele sissetuleku ja finantskohustuste kohta, tegi päringu Maksu- ja

Tolliametile ning kontrollis maksehäirete puudumist avalikest andmebaasidest. Hageja selgitas,

et esialgne võlausaldaja on lugenud kostja sissetulekuks laenutaotlusel esitatud andmete ja

Maksu- ja Tolliameti andmebaasi alusel 686 eurot 35 senti. Kohustustena arvestati 427 eurot

50 senti, sh 300 eurot kohutuste suurus laenutaotluse alusel ja ülalpeetava kulu 127 eurot 50

senti.

Kohus selgitas 25. veebruari 2026 määruses, et hageja esitatud andmete ja tõenditest nähtuvate

andmete alusel on kohus aga esialgsel seisukohal, et krediidiandja ei ole vastustundliku

laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Kohus palus hagejal täpsustada, kas esialgne

võlausaldaja on nõudnud kostjalt konto väljavõtte esitamist.

Kohus saab esitatud hageja vastusest aru, et esialgne võlausaldaja ei ole kostjalt konto

väljavõtet nõudnud.

9. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Lisaks kostja poolt esitatud andmetele (dtl 18-

19), lähtus esialgne võlausaldaja sissetuleku kindlakstegemisel Maksu- ja Tolliameti andmetest

(dtl 20), mis kohtu hinnangul ei ole aga käsitletav tõendina, kuivõrd väljavõttest ei selgu, kelle

kohta ning mis perioodi kohta see tehtud on. Seega ei saa asuda seisukohale, et esialgne

võlausaldaja on teinud kindlaks kostja sissetuleku. Lisaks sellele ei ole esialgne võlausaldaja ka

teinud kindlaks kostja kohustusi, vaid on lähtunud kostja enda esitatud andmetest ning lugenud

kostja kohustusteks koos ülalpeetava kuluga 427 eurot 50 senti.

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu

üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav

tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete

tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1

ja 2).

11. Hageja on 11. märtsi 2026 menetlusdokumendis esitanud arvestuse juhuks, kus kohus leiab,

et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ning esitanud

tagasimaksegraafiku. Hageja on andnud laenu summas 2362 eurot. Ümberarvestuse korral loeb

hageja kõik kostja tehtud tagasimakseid põhiosa katteks kogusummas 569 eurot 5 senti, millest

541 eurot 60 senti arvestati põhiosa katteks kuni 20. veebruari 2024 maksetähtajani ning 27

eurot 45 senti osaliselt 20. märtsi 2024 makse katteks. Sellest tulenevalt oli kostja osaliselt

viivituses 20. märtsist 2024 ning täielikult alates 20. aprillist 2024. Eeltoodu tähendab, et kostja

ei olnud viivituses kolme järjestikkuse osamaksega ning seega ei olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3

sätestatud lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Lepingut ei olnud kehtivalt üles öeldud.

Hageja on märkinud, et 11. märtsi 2026 seisuga oli sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed

nr 12-35 summas 1153 eurot 35 senti ning kostja on inkassomenetluses tasunud 1020 eurot.

Kostja peab tagastama lepingu alusel saadu põhiosa sumas 133 eurot 35 senti ning tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed (uue maksegraafiku põhiosamaksed nr 36-48)

kokku summas 639 eurot 60 senti.

12. Kohtuotsuse tegemise ajaks (7. mai 2026) on sissenõutavaks muutunud täiendavalt 98 eurot

40 senti ning tulevikus muutub sissenõutavaks ülejäänud põhivõla osamaksed summas 541

eurot 20 senti.

TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või

ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda

pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

Hageja on tuginenud sellele, et kostja on viimase tagasimakse teinud 14. aprillil 2025 ning

seejärel ei ole kostja ligi aasta vältel täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osalenud

kohtumenetluses. Kohtu hinnangul on seega ka alust eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi

õigel ajal ka edaspidi. Seega tuleb kostjalt mõista TsMS § 369 alusel kasuks välja põhivõla

osamaksed alates 20. maist 2026 vastavalt hageja 11. märtsi 2026 menetlusdokumendis toodud

maksegraafikule.

Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 231 eurot 75 senti ning TsMS § 369 alusel tulevikus

sissenõutavaks muutunud põhivõla osamaksed alates 20. maist 2026 vastavalt hageja

menetlusdokumendis toodud maksegraafikule.

13. Viivise kohta märgib kohus järgmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub 11. märtsi 2026 menetlusdokumendis mõista kostjalt enda kasuks välja viivise

põhivõlalt 133 eurolt 35 sendilt alates 17. oktoobrist 2025 (s.o hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast) kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Kohus on eelnevalt leidnud, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Seetõttu ei ole

hagejal alust nõuda viivist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, kuna

väljamõistetav põhiosa muutus sissenõutavaks alles kohtumenetluse kestel. Kuna hageja 11.

märtsi 2026 menetlusdokumendis esitatud viivisenõue on ebaselge ning hageja ei ole esitanud

täpsustatud viivise arvestust, jätab kohus selle rahuldamata.

14. Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõla 231 eurot 75 senti ning TsMS § 369 alusel sissenõutavaks

muutuva põhivõla osamaksed alates 20. maist 2026 vastavalt hageja menetlusdokumendis

toodud maksegraafikule. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt

(231 eurolt 75 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise

sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 1098 euro 41 sendi ulatuses (1330,16 – 231,75)

sissenõutavaks muutunud viivise 264 eurot 92 ja intressi 239 euro 84 sendi ulatuses.

15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1

alusel poolte endi kanda. Siinkohal arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid

kokku 1834 eurot 92 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 231 eurot 75 senti) ning

seda, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ning kohtuvaidlus on vältimatus

põhjuslikus seoses sellega, et esialgne võlausaldaja on andnud kostjale laenu vastutustundlikku

laenamise põhimõtet ehk esialgne võlausaldaja kui krediidiandja seadusest tulenevat kohustust

rikkudes (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-11447, p 8).

Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik