2-25-16522/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-16522

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi F.U vastu põhivõla 325

euro 98 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude

saamiseks

Tsiviilasja hind

622 eurot 92 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: F.U (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 3. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule F.U (kostja)

vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 325 eurot 98 senti,

intressi 9 eurot 94 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 178

eurot 76 senti, millele lisandub viivis alates 3. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni

määras 24% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 5. septembril

2014 kliendisuhte raamlepingu nr 23190761. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 28.

märtsil 2018 liitumisleping nr 5251568 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Lisaks

sõlmiti 13.novembril 2018 seadmekindluse poliis nr 358491099972720 seadmele Samsung

Galaxy A8 Dual SIM (must), kuumaksega 6 eurot 90 senti, ning 20. aprillil 2019

seadmekindluse poliis nr 355866101463144 seadmele Samsung Galaxy J4+ Dual SIM (kuldne),

kuumaksega 3 eurot 90 senti. 24. septembril 2019 sõlmisid esilagne võlausaldaja ja kostja

järelmaksulepingu nr 1473724 seadme MSI Infinite i5 ostmiseks maksumusega 799 eurot.

Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma tagasimakseid vastavalt maksegraafikule ajavahemikul 20.

oktoober 2019-20. september 2023, intressimääraga 15,90% aastas.

Kostja ei tasunud esitatud arveid. Esialgne võlausaldaja ütles lepingud üles 13. juulil 2023. 13.

novembril 2024 loovutas esialgne võlausaldaja oma nõude kostja vastu hagejale. Kostjal on

tasumata järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 190 eurot 88 senti ning teenuste

eest tekkinud põhivõlgnevus 135 eurot 10 senti.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Kohus menetleb hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi

lihtmenetluses. Kohus selgitab, et eelneva tõttu ei määranud kohus otsuse avalikult

teatavakstegemise aega. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja Telia

Eesti AS ja kostja vahel 5. septembril 2014 sõlmitud kliendilepingust nr 23190761 (dtl 14,

üldtingimused dtl 16-26); 28. märtsil 2018 sõlmitud liitumislepingust nr 5251568

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks (dtl 27-29); 13. novembril 2018 sõlmitud ning 20.

aprillil 2019 sõlmitud seadmekindluse poliisidest (nr 358491099972720, nr 355866101463144

(dtl 30-33) ning 24. septembril 2019 sõlmitud järelmaksulepingust nr 1473724 (dtl 80 – 83).

Järelmaksulepingu alusel sai kostja krediiti kauba järelmaksuga ostmiseks 799 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses

antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele.

7. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 24. novembril 2022 sõlmitud

järelmaksuleping oli tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele

isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406),

samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034

p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

8. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 16,58 % aastas. Lepingu sõlmimise ajal

(24. novembril 2019) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% (kolmekordne

määr seega 58,11%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga

avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

9. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

10. Hageja on hagi p-2.1 selgitanud, et esialgne võlausaldaja kogus ja kontrollis (sh analüüsis

teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja

kohustuste kohta. Esialgne võlausaldaja tugines kostja laenutaotluses esitatud andmetele ning

hindas krediidiriski aktsepteeritavaks. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 801-

1200 eurot (sissetuleku tüüp: palk, pension) ning kohustusteks 429 eurot 20 senti (sh kohustus

Telia ees summas 29 eurot 20 senti) (dtl 34). Arvestades hagi aluseks oleva lepingu summat,

osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine

kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

11. Kohus selgitas 20. oktoobri 2025 kohtunõudes, et hagiavalduses esitatud andmed ei

võimalda kohtul kontrollida, kas esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud. Selliselt ei nähtu hagiavaldusest, millised olid kostja sissetulekud ja kohustused

lepingu sõlmimise ajal. Kohtu hinnangul ei ole jälgitav, kuidas esialgne võlausaldaja jõudis

positiivse otsuseni. Kohus ei pea ise asjaolusid tõenditest (s.o esialgse võlausaldaja selgitusest)

otsima. Samuti selgitas kohus ka seda, et kohtupraktikas on leitud, et hageja peab esile tooma ja

tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka

ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-

10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest

pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud,

millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus

tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1).

Eelnevat arvestades palus kohus hagejal täpsustada, kas esialgne võlausaldaja on nõudnud

kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist. Kohus selgitas, et kui esialgne võlausaldaja on kostjalt

pangakonto väljavõtte esitamist nõudnud, siis tuleb kohtule pangakonto väljavõtted ka esitada.

12. Hageja esitas oma selgitused 29. oktoobril 2025 menetlusdokumendis. Viidatud

menetlusdokumendis ei ole hageja välja toonud konkreetsed asjaolusid, mis võimaldaks kohtul

hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus saab hageja vastusest

kohtunõudele aru selliselt, et esialgne võlausaldaja ei ole kostjalt nõudnud ka konto

väljavõtteid. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu

teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtul esitatud asjaolude ja tõendite

pinnalt võib järeldada, et esialgne võlausaldaja on kostja väidete pinnalt pigem eeldanud tema

krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Esialgne

võlausaldaja on lähtunud kostja enda esitatud andmetest.

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

14. Hageja on 29. oktoobri 2025 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorraks, kus

kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet lepingu nr 1473724 osas. Hageja on ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud

esialgsele krediidiandjale tagasimakseid 874 eurot 44 senti. Ümberarvestuse kohaselt pole

kostja võlas.

15. Eelnevat arvestades jätab kohus hagi rahuldamata.

16. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole

menetluses osalenud, ei ole tal tekkinud ka menetluskulusid. Eelneva tõttu tuleb määrata, et

hüvitatavad kulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik