2-24-572/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-572

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi P.F-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4944,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline

esindaja Helina Sild

Kostja: P.F (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulud

puuduvad.

3. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Holm Bank AS (hageja) esitas 12.01.2024 Tartu Maakohtule P.F-i (kostja) vastu hagi,

millega palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 3737,10 eurot, intressi 373,71

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 808,26 eurot, lepingutasu 15 eurot ja lepingulise

menetluskulu 10 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid pooled 19.08.2022 järelmaksulepingu nr 00321208196 (edaspidi leping), mille alusel

sai kostja laenu 3737,10 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 60-

kuulise perioodi jooksul. Kostja ei ole teostanud tagasimakseid.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud, leping on

sõlmitud tema identiteeti kasutades ning asjas on alustatud kriminaalasi nr 23231500735. Kostja

selgitab vastuses hagile, et ta ei viibinud lepingu sõlmimise ajal Eestis ning leping sõlmiti

kasutades võltsitud dokumendi koopiat ja allkirja. Ühtlasi tõi kostja välja, et lepingus on

kontaktandmed, mis pole temaga kuidagi seotud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

4. Vaidlust ei ole selles, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 402 lg 1 mõttes, millega hageja, kes on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev laenuandja,

sõlmis kostjaga järelmaksulepingu summas 3737,10 eurot. Kostja on füüsiline isik, kes tegi

tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Kostja oli

viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles hageja

16.12.2022 kostjaga sõlmitud lepingu üles ning palus võla tasuda.

Asjas ei ole vaidlust ka selles, et vaieldav leping sõlmiti sidevahendite abil. Lepingu

sõlmimiseks edastati hageja allkirjajäljendiga leping kostjale allkirjastamiseks ehk

lepingupooled vahetasid lepingu sõlmimiseks teavet ilma ühel ajal samas kohas viibimata. Asja

lahendamiseks on oluline tuvastada, kas kostja on andnud lepingu tekkimise eelduseks vajaliku

tahteavalduse ise või esindaja kaudu.

5. Praegusel juhul on leping sõlmitud kostjat identifitseerivat teavet kasutades, seega tuleb

eeldada, et tahteavalduse on andnud kostja. Kuivõrd kostja tugineb sellele, et tema ei ole

laenulepingut sõlminud (ei ole tahteavaldust andnud) ega isikutunnistust laenulepingu

sõlmimise eesmärgil kolmandale isikule andnud, tuleb tal seda ka tõendada.

Kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades

tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See

tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja

arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt nt

Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 16). Juhul kui lepingu

sõlmimiseks kasutati hageja teadmata võltsitud isikutunnistust ja allkirja, ei ole tegemist

olukorraga, kus hageja oleks isikutunnistuse andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult

selleks, et selle abil tehtaks tehinguid.

6. Politsei- ja Piirivalveameti 29.01.2025 teatise kohaselt oli Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna varavastaste süütegude menetlusgrupi menetluses

22.02.2023 – 05.07.2023 kriminaalasi nr 23231500735, mis alustati KarS § 209 lg 1 tunnustel.

Kriminaalmenetluse alustamise ajendiks oli kostja P.F-i süüteoteade selle kohta, et tema

isikukoodi ja nimega oli sõlmitud järelmaksuleping Noor Tehnik OÜ-st kauba/kaupade ostuks

summas 3737,10 eurot. Kostja kauba ostmiseks lepingut ei sõlminud ning pole ka seda kätte

saanud. Kostja sai süüteost teada 10.02.2023, kui talle toimetati Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonna poolt makseettepanek. Lepingu sõlmimise taotlusel oli kasutatud elukoha

aadressi, e-posti aadressi ja telefoninumbrit, mis kostjaga seotud ei olnud. Politsei- ja

Piirivalveamet lõpetas kriminaalasja menetluse 05.07.2023 KrMS § 2001 alusel (dtl 106).

7. Kuigi politseil ei õnnestunud teo toimepanijat tabada ja kellelegi ei ole kahtlustust esitatud,

saab maakohtu hinnangul esitatud tõendiga lugeda tõendatuks, et leping sõlmiti kostja teadmata

tema isikuandmeid kasutades. Uurimise tulemusena isikut, kellele esitada kahtlustus, küll ei

tuvastatud, kuid kriminaalmenetluse lõpetamine ei välista uurimisasutuse edasist tegevust

informatsiooni kogumisel kriminaalasja lahendamiseks. Samas on kriminaalasja algatamisega

tuvastatud, et kostja suhtes on toime pandud kuriteo tunnustega tegu, menetlust ei ole lõpetatud

kuriteosündmuse puudumise tõttu. Olukorras, kus politsei ja prokuratuur ei suuda kostjat petnud

isikut kindlaks teha ja leida, ei saa seda nõuda eraisikust kostjalt (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

28.02.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-23-125529).

8. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et on asjas tõendatud, et kostja suhtes pandi

tõenäoliselt toime kuritegu (kelmus), mis seisnes kostja isikutunnistuse võltsitud koopiat ja

allkirja kasutades järelmaksulepingu sõlmimises. Kostja ei esitanud laenutaotlust ega

allkirjastanud laenulepingut. Kostja on selle tõendamiseks esitanud kohtule koopia enda

kehtivast isikutunnistusest ning koopia sõlmitud järelmaksulepingust, mille viimaselt leheküljelt

on leitav koopia isikutunnistusest, millel on teistsugune foto, allkiri, dokumendi number ja

dokumendi kehtivuse lõppemise kuupäev. Ühtlasi on Politsei- ja Piirivalveamet selles asjas

algatanud KarS § 209 lg 1 tunnustel kriminaalasja nr 23231500735, mis lõpetati 05.07.2023

KrMS § 2001 alusel.

9. Kohtu jaoks on eluliselt usutav, et kostja ei andnud laenulepingu sõlmimiseks vajalikku TsÜS

§ 69 kohast tahteavaldust. Kohtu hinnangul ei tule praegusel juhul laenulepingu sõlmimisel

kohaldamisele ka esindusõiguse sätted ning kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on

TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine.

10. Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

11. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kuivõrd kostja ei esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks oma menetluskulude nimekirja, siis

puuduvad hageja poolt kostjale hüvitatavad menetluskulud, mille kohus peaks kindlaks

määrama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik