2-25-127434/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-127434

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2026 Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-127434

Hagi ese

Bondora AS hagi A. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

11 372,25 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja: Keijo Lindeberg

Kostja: A. K. (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista A. K.`lt (K.) Bondora AS kasuks tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev

ja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 6166,23 eurot ning viivis 104,60 eurot.

3. Välja mõista A. K. `lt (K.) Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (6166,23 eurot) VÕS

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.12.2025 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 6061,63 eurot ( 6166,23-104,60).

4. Välja mõista A. K. `lt (K.) Bondora AS kasuks lisateenuste võlgnevus 256,85 eurot.

5. Jätta menetluskulud 57,40% ulatuses A. K. kanda ja 42,60% ulatuses Bondora AS

kanda.

6. Mõista A. K. `lt (K.) Bondora AS kasuks välja menetluskulude hüvitis 574,58 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb A. K. `l kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2-25-127434

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Hageja esitas 13.11.2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kostjalt 6 590,79 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse,

kuna kostja esitas nõudele vastuväite ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 09.12.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes.

3.

10.12.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks

Bondora AS ja kostja vahel 29.06.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX, mille alusel sai

kostja laenu 8 300 eurot (dtl 61-74, 79). Hageja ja kostja sõlmisid 10.04.2025 lepingu

muudatuse, mille kohaselt oli kostja tasumata laenujääk 8212, 93 eurot, mis tuli tasuda 120

osamaksena alates 05.05.2025 kuni 05.04.2035 (dtl 75-78) vastavalt kokkulepitud

maksegraafikule (dtl 83- 92). Lepingu muudatused olid poolte poolt allkirjastatud 04.10.2025 (dtl

78). Hageja palub kostjalt välja mõista 9 268,83 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning

intressi, tasumata arvete ja haldustasu võlgnevus), viivise 296,95 eurot ning viivise põhinõudelt

(8 606,35 eurolt) määraga 20,99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista 6 166,23 eurot, viivise 104,60 eurot

ning viivise 6 166,23 eurolt alates hagiavalduse esitamisest VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Selles osas on hageja esitanud ka nõuete

ümberarvestused.

4. Hageja selgitas 10.12.2025 esitatud menetlusdokumendis täiendavalt, et on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tuvastas, et kostja on krediidivõimeline põhjusel, et

kostjal oli hinnataval perioodil igakuine sissetulek töötasu 1080,16 eurot (neto) näol tööandjalt

XXX, kostja täitis ka krediidiküsimustiku ja esitas konto väljavõtte (dtl 138-143). Hageja

tuvastas, et kostja igakuised elamiskulud on 588 eurot, laenumakse oli 268,11 eurot, seega jäi

kostjale vaba raha igal kuul järgi 224, 05 eurot. Kostjal puudusid muud rahalised kohustused

teiste krediidiandjate ees.

14.

22. Samuti selgitas hageja kostjaga lepingu sõlmimise protsessi. Antud juhul on hageja ja kostja

sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse

keskkonnas www.bondora.ee, kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID

2-25-127434

või Smart-ID-ga. Samas keskkonnas esitas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas

pakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades

talle hageja poolt edastatud PIN-koodi, mida kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab

muuhulgas kostja poolt kasutatud seadme IP-aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega

(laenulepingu viimane lehekülg). Seega leiab hageja, et kostjaga lepingu sõlmimisel on järgitud

VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid. Hageja edastas kostjale kogu VÕS

23. § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe ning tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu

dokumentatsiooni (dtl 106-125). Eraldi tõendab hageja eeltoodud asjaolusid

menetlusdokumendile lisatud hageja esindaja kirjalikes vormis ütlustega (dtl 145-150). Hageja

selgituste kohaselt krediidi kogukulumäära osas, on kulukuse määr põhilepingu sõlmimisel

29.06.2024 34, 36 % (dtl 61), mis vastab VÕS § 406 ja § 406 2 ja lepingu muudatuse kohaselt

10.04.2025 29, 49% (dtl 75), mis vastab samuti VÕS § 406 ja § 406 2.

5. Seega 29.06.2024 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel

väljastas hageja kostjale laenu 29.06.2024 summas 8300 eurot (millest 525 eurot on hageja

arvestanud lepingutasu katteks -lepingu põhitingimused p 1.3 ja laenulepingu üldtingimused p

8.2. dtl 61, 63). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus

kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena (dtl 80-92). Hageja nõuded tulenevad

täpsemalt hageja ja kostja vahel 10.04.2025 jõustunud lepingu muudatusest, mida kostja

kohustus täitma vastavalt maksegraafikule (dtl 75-78, 83- 92). Kostja kohaselt lepingut ei

täitnud.

6. Lisaks tarbijakrediidilepingu sõlmimisele, sõlmisid hageja ja kostja 29.06.2024 lisateenuse

lepingu B Secure (dtl 173-175), mille kohaselt oli kostjal kui krediidisaajal õigus muuta

tagasimakse graafikut läbi e-keskkonna. Nimetud teenus oli tasuline ja kostjal oli kohustus

igakuiselt tasuda teenustasu. Samuti sõlmisid pooled 29.06.2024 lisateenuse lepingu B On Track

(dtl 96-97), mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora

kontoga. Ka selle teenuse eest oli kostjal kohustus tasuda igakuiselt teenustasu.

7. Vastavalt lepingu üldtingimuste pp-dele 6.1, 6.2, 8.1, 8.2 (dtl 63) kohustus kostja tagastama

krediidi, sellelt arvestatava intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksena

196, 42 eurot kuus vastavalt maksegraafikule (dtl 83-92). Kostja jättis tasumata maksegraafiku

järgsed maksed: 07.07.2025 osamakse summas 196,41 eurot, 05.08.2025 osamakse summas 196,

41 eurot, 05.09.2025 osamakse summas 196,42 eurot ja 06.10.2025 osamakse summas 196, 42

eurot (dtl 83).

8. Lisaks oli kostjal kohustus tasuda hagejale BSecure teenuse eest väljastatud arved summas

07.04.2025, 05.05.2025, 05.06.2025, 07.07.2025, 05.08.2025, 05.09.2025 ja 06.10.2025 ning B

On Track teenuse eest arved summas vastavalt hinnakirjale 07.04.2025, 05.05.2025, 05.06.2025,

07.07.2025, 05.08.2025, 05.09.2025 ja 06.10.2025.

9. Nimelt on hageja väljastanud kostjale arved lisateenuste: B Secure ja B On Track

kasutamise eest, mis on kostjal perioodil aprill 2025 kuni oktoober 2025 tasumata kogusummas

256, 85 eurot (mis sisaldab meeldetuletustasu 10 eurot ja päringut maksehäire registrisse 14, 99

eurot) (dtl 126) ning mis on kostja poolt tasumata.

10. Hageja edastas kostja võlgnevuse tõttu kostjale 08.09.2025 lepingu ülesütlemise avalduse,

mille kohaselt oli kostjal kohustus tasuda võlgnevus 955,04 eurot täiendava tähtaja ehk 30 päeva

jooksul hiljemalt 07.10.2025 (dtl 98). Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei

tasunud, siis ütles hageja 10.10.2025 lepingu erakorraliselt üles (dtl 102) ja nõudis kostjalt

lepingu ülesütlemise tõttu sissenõutavaks muutunud maksete tasumist summas 9623,48 eurot (dtl

102). Võlgnevuse mittetasumise tõttu pöördus hageja hagiavaldusega kohtu poole.

11. Hageja tugineb nõude esitamisel asjaoludele, et on sõlminud laenulepingu kehtivalt, samuti

2-25-127434

ei ole laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on laenu kostja

arvelduskontole üle kandnud 29.06.2024 (dtl 79), millest 525 eurot oli hageja arvestanud

lepingutasu katteks (dtl 53, 61). Samuti on kostja võlgnevuses kahe lisateenuse eest tasumisega

kokku summas 256, 85 eurot (sealhulgas meeldetuletuse tasud summas 10 eurot (2x 5 eurot) ning

päringutasu maksehäirete registrisse).

12. Hageja on seisukohal, et juhul, kui kohus peaks leidma, et vastutustundlik laenamine ei ole

tõendatud, siis määrab hageja uuesti maksed kooskõlas VÕS § 4034 lg 7. Uuesti määratud

maksete korral hageja: (i) arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (s.o

väljastatud krediidisumma) katteks, (ii) ei arvesta laenulepingu alusel kostja kasutusse antud

rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning (iii) nõuab alates laenulepingu ülesütlemisest

seadusjärgses määras viivist.

13. Alternatiivse nõude korral on hageja põhinõue summas 6166, 23 eurot ja viivisnõue

seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 104, 60 eurot (dtl 154).

Tegemist on nõude ulatusega, mida hageja on kostjalt õigustatud nõudma sõltumata sellest, kas

kohus peaks leidma, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte.

Hageja esitas 10.12.2025 menetlusdokumendi lisana 6 lepingu nr XXX alternatiivselt uuesti

määratud maksed (dtl 155-157). Hageja on maksed uuesti määranud kooskõlas VÕS § 4034 lg 7

selliselt, et samaks on jäänud tagasimaksete koguarv ja maksete tähtpäevad ning iga üksiku

uuesti määratud tagasimakse suurus eurodes ei ole suurem, kui vastava maksetähtpäevaga algse

maksegraafiku järgse tagasimakse suurus eurodes. Uuesti määratud maksete korral vähendab iga

tagasimakse täies ulatuses vaid põhivõlga (see tähendab väljastatud krediidisummat), hageja ei

nõua intressi ka VÕS § 94 määras mitte.

14. Hageja on seisukohal, et laenulepingu nr XXX oli ka uuesti määratud maksete korral

kehtivalt üles öeldud alates 10.10.2025.

15. Hageja selgitab, et kostja oli jätnud täielikult tasumata 2025 aasta juuli, augusti, septembri

ja oktoobrikuu osamaksed. Hageja oli tasunud 10.10.2025 lepingu alusel kokku 2133,77 eurot,

samas kui uuesti määratud maksete korral pidi kostja poolt olema selleks ajaks tasutud 3701,02

eurot. Seega ka uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 3701,02

eurot (dtl 83-92, 155-157). Järelikult ka uuesti määratud maksete korras oli kostja võlgnevuses

ülesütlemisele eelneva kolme kuu summaga.

16. Seega ka uuesti määratud maksete korral oli leping kehtivalt üles öeldud 10.10.2025, sest

kostja oli jätnud lepingust tulenevate maksete osas enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed.

Kostja ei teostanud ühtegi makset alates 2025 juuli kuni 2025 oktoobris. Seega oli ka lepingu nr

XXX osas uuesti määratud maksete puhul täidetud VÕS § 416 eeldused.

17.

10.12.2025 menetlusdokumendis selgitas täiendavalt hageja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist. Hageja jääb hagiavalduses esitatud põhjenduste juurde, et hageja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning esitas täiendavalt kostja pangakonto

väljavõtte, mida kontrolliti enne laenu laenulepingu nr XXX alusel väljastamist (dtl 138-143).

18. Viru Maakohtu 17.12.2025 kohtumäärusega võeti hagi menetlusse.

19. Hageja esitas 22.12.2025 täiendava tõendi hageja ja kostja vahel 29.06.2024 sõlmitud B

Secure lisateenuse lepingu (dtl 173-176).

20. Hageja esitas 15.04.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt seisnevad hageja

menetluskulud: kuludes õigusteenusele 462,90 eurot ja tasutud riigilõivule 840 eurot (dtl 192-

193).

Kostja seisukoht

21. Kostja esitas hagiavaldusele vastuse (dtl 187-188). Kostja ei esitanud menetluskulude

2-25-127434

nimekirja ega seisukohta hageja menetluskulude nimekirjale.

Menetluse käik ja poolte menetlusdokumendid

22. Kohtu 06.04.2026 määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses ning määrati

menetlusosalistele tähtajad seisukohtade, tõendite, taotluste ja menetluskulude nimekirjade

esitamiseks. Kohus määras ka kohtuotsuse avalikult kuulutamise aja 07.05.2026.

Kohtu põhjendused

23. Kohtu hinnangul on krediidiandja ehk hageja ja kostja vahel 29.06.2024.a sõlmitud

võlasuhe nr XXX kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes.

24. Hagiavaldusest ja selle täpsustusest ning kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja

kandis 29.06.2024 kostjale üle laenu summas 8300 eurot ning seega on hageja faktiliselt laenu

kätte saanud (dtl 79).

25. Hageja ja kostja vahel 29.06.2024 laenulepingu nr XXX alusel oli kasutusse antav

krediidisumma 8300 eurot, lepingutasu 525 eurot ning kostjal oli kohustus teha tagasimaksed 60

kuu jooksul alates 05.07.2024 kuni 05.06.2029 vastavalt maksegraafikule (dtl 61, 80-82).

Lepingujärgne intressimäär oli 20,99% ja krediidi kogukulu 15939,36 eurot ning krediidi

kulukuse määr 34, 46 eurot. 10.04.2025 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu muudatuse

kehtivusega alates 10.04.2025, mille kohaselt oli tasumata laenujääk 8212,93 eurot, kostjal oli

kohustus teha tagasimakseid 120 kuu jooksul alates 05.05.2025 kuni 05.04.2035 intressimääraga

20,99%, krediidi kulukuse määraga 29,49% vastavalt maksegraafikule (dtl 74-75,83-92).

26. Lisaks tarbijakrediidilepingu sõlmimisele, sõlmisid hageja ja kostja 29.06.2024 lisateenuse

lepingu B Secure, mille kohaselt oli kostjal kui krediidisaajal õigus muuta tagasimakse graafikut

läbi e-keskkonna. Nimetud teenus oli tasuline ja kostjal oli kohustus igakuiselt tasuda teenustasu.

Samuti sõlmisid hageja ja kostja 29.06.2024 lisateenuse lepingu B On Track, mille alusel saadab

krediidiandja teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Nimetud teenus oli

tasuline ja kostjal oli kohustus tasuda igakuiselt teenustasu.

27. Hageja ütles laenulepingu nr XXX üles 08.09.2025 ülesütlemise avaldusega (dtl 98), mille

kohaselt oli kostjal kohustus tasuda võlgnevus 955,04 eurot täiendava tähtaja ehk 30 päeva

jooksul hiljemalt 07.10.2025 (dtl 98). Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei

tasunud, siis ütles hageja alates 10.10.2025 lepingu erakorraliselt üles (dtl 102) ja nõudis kostjalt

lepingu ülesütlemise tõttu sissenõutavaks muutunud maksete tasumist summas 9623,48 eurot (dtl

102).

28. Kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping on sõlmitud sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses

hageja kui krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas – www.bondora .ee, kuhu sisenemisel

identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiili-ID või Smart-ID-ga. Keskkonnas edastas kostja

igakordselt laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma

tahteavalduse, sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-

koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab muuhulgas kostja poolt

kasutatud seadma IP-aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega ehk 29.06.2024. Seega on

leping sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides.

29. Hageja on edastanud kostjale kogu VÕS § 404 ja § 405 ette nähtud lepingueelse teabe,

mille on hageja kohtule hagi lisadena esitanud ja ühtlasi tegi hageja oma veebikeskkonnas

viivitamatult kostjale kätte saadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni (dtl 106-125).

30. VÕS § 406² lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

2-25-127434

määra enam kui kolm korda.

31. Hageja ja kostja vahel 29.06.2024 sõlmitud laenulepingu p. 1.3. kohaselt oli krediidi

kulukuse määr 34,46% (dtl 61). Lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr 16,65%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 406² lg 1 esimene lause). 10.04.2025

sõlmitud laenulepingu muudatuse kohaselt oli krediidi kulukuse määr 29, 49% (dtl 76). Lepingu

muudatuse sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenud krediidi kulukuse määr 15,47%

ning seega ei ületanud laenu kulukuse määr seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 406² lg 1

esimene lause).

32. Edasi analüüsib kohus, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

33. Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld

ning seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast krediidisaaja

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 403 4 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressikokkulepe. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel

tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses

sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud

krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma

tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Sel põhjusel kohustas

kohus hagejat esitama ümberarvestuse, mida hagiavaldus ei sisaldanud (dtl 46).

34. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 28.07.2023 määruse p. 12.1

leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei

tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Riigikohtu lahendis nr 2-21-13098 p. 18 on sedastatud, et krediidiandja

peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1)

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija

varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka

nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1

p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS

§ 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Sama lahendi p. 21 kohaselt nõuetekohane hoolsus, millega

krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses

selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab

2-25-127434

pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi

arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime

hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka

tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-

14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust

nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest

kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

35. Kohus kohustas 26.11.2025 kohtumääruse resolutsiooni p. 1.2 alusel hagejat hagis esile

tooma tarbijakrediidilepingu kehtivuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise

kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning esitada tõendid. Hageja esitas 10.12.2025 seisukoha

koos lisadega (dtl 130 jj).

36. Hageja esitas 10.12.2025 seisukohas ümberarvestuse kostjaga sõlmitud

tarbijakrediidilepingu osas. Eeltoodust hoolimata esitas hageja samas menetlusdokumendis

seisukoha, mille kohaselt on ta järginud tarbijakrediidilepingu puhul vastutustundliku laenamise

põhimõtet. 10.12.2025 menetlusdokumendi lisaks 1 oleva kostja pangakonto väljavõttest enne

laenulepingu sõlmimist nähtub, et kostjal on lepingu sõlmimise eelsel perioodil sissetulekuks

töötasu 04.02.2024 summas 2000, 47 eurot, 05.03.2024 summas 500 eurot ja 04.06.2024

summas 500 eurot. Lisaks on kostja saanud 08.05.2024 peretoetust summas 80 eurot (dtl 138-

143). Muud sissetulekud kostjal puudusid. Hageja ei ole esitanud selgitusi ega põhjendusi selle

kohta, kas ta täpsustas või kogus ise tõendeid selle kohta, mis asjaoludel vähenes kostja töine

sissetulek neljakordselt enne laenu summas 8300 eurot taotlemist. Samuti ei ilmne hageja

selgitustest, mis asjaoludel ja tõendite alusel tuvastas ta, et hoolimata töötasust summas 500

eurot, on kostja võimeline krediiti tagasi maksma.

37. Hageja on hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse kohaselt seisukohal, et on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid hageja selgitused on üldsõnalised. Hageja on

kohtule esitanud vastutustundliku laenemise põhimõtte järgmise kohta kostja pangakonto

väljavõtte, millest kohus järeldab, et hageja krediidi andmise otsuse aluseks on vaid kostjalt

saadud pangakonto väljavõte, mille alusel leidis hageja, et kostja on krediidivõimeline.

38. Kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille

tulemusena on hageja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale ehk kostjale laenu.

39. Kohus märgib, et hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta vaid kostja pangakonto väljavõtte. Muud kostja krediidivõimelisuse tuvastamist

võimaldavat teavet ja dokumente hageja kohtule ei ole esitanud. Kohtunõude korras esitas

hageja 10.12.2025 ainsa tõendina kostja pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja

sissetulekuks töötasud (2000.47, 500 ja 500) ja peretoetus 80 eurot. Väljavõttest on keeruline

tuvastada hageja poolt hagiavalduse p. 2.1.10 (dtl 569) välja toodud erinevate arvnäitajate

õigsust sh kostja väidetavate erinevate kohustuste puudumist summas „0“ eurot kui ka seda, et

kostjal jääb kuus vaba raha 224, 05 eurot üle, kui võetud laenu kuumakse 268,11 eurot igakuiselt

tasuda. Kohtu hinnangul ei ole see usutav, kui kostja töötasu piirdub kuus 500 euroga, mis jäi

isegi 2024 aastal Eestis täistööajaga töötamise korral alla alampalka ehk alla 820 eurot kuus.

Võttes arvesse, et 2024 konto väljavõttest nähtub, et kostjale on tasutud 80 eurot peretoetust, siis

toetuse eesmärgist lähtuvalt on see toetus suunatud vanemale, kes kasvatab alla 19-aastast last,

mistõttu võib eeldada, et kostjal oli seisuga 2024 juuni ülalpidamisel ka laps. Alates 01.04.2024

oli miinimumelatis Eestis 287,72 eurot kuus. Seega pidi hageja kui krediidiandja eeldama, et

kostjal on igakuine ülalpidamiskohustus lapse ees vähemalt miinummääras ehk 287, 72 eurot

2-25-127434

kuus. Lisaks eeltoodule, lisandusid kostjal kuus kulutused eluasemele, toidule, rõivastele ja

muud hädavajalikud kulud, mistõttu järeldab kohus, et kuupalgaga 500 eurot ei olnud kostjal

võimalik laenu kuumaksega 268,11 eurot tasuda. Kohus ei loe seaduspäraseks hageja katset

jagada ühte suuremat palgasummat järgnevatele kalendrikuudele igakuiselt summas 1080,16

eurot (dtl 55, p. 2.1.8) ning kunstlikult näidata, et kostja sissetulek oli suurem kui 500 eurot kuus

ning seega kostja justkui oleks olnud krediidivõimeline.

40. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja

vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud

näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised kohustused

(sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste täitmine, muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju, krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib

olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija

kohustuste nõuetekohast täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas

võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 3 järgi tuleb krediidiandjal käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse

võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija

töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust,

mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

41. Eeltoodust johtuvalt ei ole krediidiandja veendunud kostjaga sõlmitud lepingu puhul, et

tarbijast krediidisaaja ehk kostja suudab laenu tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või

muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Selles osas on tõendamiskoormis hagejal.

42. Seega jõudis kohus järeldusele, et laenu andmise otsustamise käigus ei viidud läbi kostja

krediidivõime kontrolli ning samuti ei ole hageja ise asjakohaste ja lubatavate tõenditega

tõendanud, et kostja oli laenu võtmise hetkel krediidivõimeline (KAVS § 50 lg 3, lg 4). Hageja ei

ole üles näidanud vajalikku hoolsust kostja krediidivõimelisuse tuvastamisel iga lepingu

sõlmimise eelselt. Järelikult on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kohtule

esitatud laenulepingu osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS §

4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja on 10.12.2025

menetlusdokumendis avaldanud, et esitab laenulepingust tulenevad nõuded ümberarvestustes

saadud summade alusel ning ei nõua kostjalt intressi tasumist sh VÕS §-3 94 toodud määras.

Seega on hageja menetluse käigus intressi nõuetest kostja vastu täielikult loobunud.

43. Kohus nõustub hagejaga selles, et ka lepingust tuleneva ümberarvestuse osas, oli kostja

tasunud 10.10.2025 (s.o ülesütlemise seisuga) lepingu nr XXX alusel 2133,77 eurot, samas kui

uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 3701,02 eurot, seega sama

lepingu alusel oli seisuga 10.10.2025 võlgnevus laenu põhiosas 1567,25 eurot. Seega ka uuesti

määratud maksete korral oli leping kehtivalt üles öeldud 10.10.2025, mistõttu muutusid

lepingust nr XXX tulenevad nõuded ülesütlemise tõttu sissenõutavaks. Järelikult ka uuesti

määratud maksete korras oli kostja võlgnevuses ülesütlemisele eelneva kolme kuu laenu põhiosa

2-25-127434

maksete summaga (dtl 83-92, 155-157).

44. Võttes arvesse, et hageja on rikkunud lepingu osas vastutustundliku laenamise põhimõtet,

mille tulemusena on antud krediidivõimetule kostjale laenu, siis kuulub hageja nõuded lepingust

nr XXX rahuldamisele ümberarvestatud põhinõude osas summas 6166,23 eurot ja seisuga

09.12.2025 sissenõutavaks muutunud viivisnõude summas 104,60 eurot osas ja mõistab need

kostjalt hageja kasuks välja. Kohus on viivisnõude suuruse arvestamisel lähtunud hageja poolt

seadusjärgses viivisemäära alusel arvestatud viivise nõuetest, kuivõrd hageja on sellele

viivisnõuete esitamisel tuginenud (VÕS § 113 lg 1 teine lause).

46. Kohus selgitab kostjale, et vastustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral, säilib

hagejal kui laenuandjal õigus nõuda võlgnetavalt põhinõudelt viivist. Kohus on eelnevalt

selgitanud, et vastutustundliku laenemise põhimõtte rikkumisel on laenulepingus tühine üksnes

intressi kokkulepe. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras ja seda ka

TsMS § 367 alusel viivisnõuete esitamisel alates hagi esitamisest (see on 10.12.2025) kuni

lepingu alusel välja mõistetud põhinõude tasumiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse viivise,

mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks, kuid piirab seda

põhivõla suurusega. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla

tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul, kui viivisenõue ületab

põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05 p.19). Hageja seda tõendanud ei ole.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

47. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

48. Kostjal menetluskulud puuduvad.

49. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

50. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust 840 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasust 462,90 eurot. Kohus

leiab, et tasutud riigilõiv 770 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1

ja lisa 1).

51. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind ja seda

erinevate menetlustoimingute osas kindlaks määratud erinev tunnihind on arvestades asja

olemust mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Alljärgnevalt hindab kohus hageja

menetlustoiminguid:

51.1. Hagiavalduse koostamine (04.12.2025) – ajakuluga 1 h, hinnaga 100 eurot –kohus loeb

hagiavalduse ajakulu põhjendatuks ning seega on põhjendatud ka tasu 100 eurot;

51.2. Kohtu kirjaga tutvumine, toimingud kliendikaustas (08.12.2025)– ajakuluga 10 minutit,

hinnaga 15 eurot – kohus loeb menetlustoimingu ajakulu põhjendatuks ning seega on

põhjendatud ka tasu 15 eurot;

51.3. Vastuse koostamine kohtunõudele (09.12.2025) – kohus leiab, et kuivõrd hageja kui

krediidiandja on rikkunud antud asjas vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei loe kohus

põhjendatuks menetlustoiminguga seotud kulu 250,50 eurot.

51.4. Menetluskulude nimekirja koostamine- ajakuluga 20 minutit, summas 30 eurot-kohus loeb

toimingu põhjendatuks ning seega on põhjendatud ka tasu 30 eurot;

2-25-127434

51.5. Kohtumäärusega tutvumine (17.12.2025) - kohus leiab, et tegemist ei ole kohtumenetlusega

seotud toiminguga ning seega ei ole kulu 15 eurot põhjendatud;

51.6.Toimikuga tutvumine, tõendi esitamine (22.12.2025)- tegemist on hageja

menetlusdokumendiga, mida hagejal oli võimalik esitada koos hagiavaldusega 09.12.2025 ning

seega ei ole põhjendatud nimetatud kulu 30 eurot kostjalt välja mõista.

51.7. Kohtumäärusega tutvumine (06.04.2026)- kohus leiab, et tegemist ei ole kohtumenetlusega

seotud toiminguga ning seega ei ole kulu 6,40 eurot põhjendatud;

51.8. Menetluskulude nimekirja koostamine (15.04.2026)- kohus loeb toimingu põhjendatuks

ning seega on tasu 16 eurot põhjendatud.

52. Seega on hageja põhjendatud menetluskulude suurus summas

1001 eurot

(840+100+15+30+16). Arvestades hagihinda 11 372,25 eurot ja hagi rahuldamise ulatust

(57,40%), kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis summas

574,58 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud.

53. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ja

kuulub rahuldamisele.

54. Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/