2-25-18346/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-18346

Hagi ese

B2 Impact OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4 717,46 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi X vastu BB Finance OÜ ja X vahel 07.07.2022

tarbijakrediidilepingust nr 1183066715158 tuleneva põhivõla, sissenõudmiskulu ja

viiviste väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Jätta B2 Impact OÜ hagi X vastu OÜ Omaraha ja X vahel 06.05.2023

tarbijakrediidilepingust nr S236036182 tuleneva põhivõla ja viiviste

väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Jätta B2 Impact OÜ hagi X vastu OÜ Omaraha ja X vahel 07.08.2023

tarbijakrediidilepingust nr S236221851 tuleneva põhivõla ja viiviste

väljamõistmiseks rahuldamata.

4. Jätta poolte menetluskulud maakohtus B2 Impact OÜ kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.

30.10.2025 maakohtule esitatud hagi kohaselt on nõude aluseks esialgse võlausaldaja

OÜ Omaraha ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud nr S236036182 ja S236221851 ning

esialgse võlausaldaja BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidileping nr

1183066715158. 11.12.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse kui ka kostja vastu esitatud

nõuete ümberarvestused.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4 489,78 eurot, viivise 192,68 eurot ning

sissenõudmiskulu 35 eurot järgmiselt:

1.1. OÜ Omaraha ja kostja vahel 06.05.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

S236036182 tulenev põhivõlgnevus 594,97 eurot, viivis 17,54 eurot;

1.2. OÜ Omaraha ja kostja vahel 07.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

S236221851 tulenev põhivõlgnevus 2 394,81 eurot, viivis 70,59 eurot;

1.3. BB Finance OÜ ja kostja vahel 07.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

1183066715158 tulenev põhivõlgnevus 1 500 eurot, viivis 104,55 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu summas 560 eurot ning

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2.

24.07.2025 edastas B2 Impact OÜ kostjale nõudekirja (dtl 28-30), milles teatas

Laenuandja (OÜ Omaraha) ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kõigi nõuete

omandiõiguse üleminekust OÜ-le B2 Impact nõude loovutamise lepingu alusel. 11.12.2025

puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendiga esitas hageja esialgse võlausaldaja 08.12.2025

kinnituskirja (dtl 176), millega esialgne võlausaldaja kinnitas, et Omaraha OÜ ja X vahel

sõlmitud laenulepingutest S236036182, S236221851 tulenevad nõuded kogusummas 3331,52

eurot on 24.07.2025 seisuga loovutatud B2 Impact OÜ-le. Nõuded on loovutatud koos kõigi

loovutamise hetkeks tekkinud ja tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega ning seotud kõikide

võimalike tagatiste ja muude õigustega. Omandiõigus on üle läinud alates loovutamise

kuupäevast.

21.07.2025 edastas B2 Impact OÜ kostjale nõudekirja (dtl 31-33), milles teatas Laenuandja

(BB Finance OÜ) ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kõigi nõuete omandiõiguse

üleminekust OÜ-le B2 Impact nõude loovutamise lepingu alusel. 11.12.2025 puuduste

kõrvaldamise menetlusdokumendiga esitas hageja esialgse võlausaldaja 08.12.2025

kinnituskirja (dtl 178), millega esialgne võlausaldaja kinnitas, et BB Finance OÜ ja X vahel

sõlmitud krediidilepingust 1183066715158 tulenev nõue kogusummas 1731,64 eurot on

21.07.2025 seisuga loovutatud B2 Impact OÜ-le. Nõuded on loovutatud koos kõigi

loovutamise hetkeks tekkinud ja tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega ning seotud kõikide

võimalike tagatiste ja muude õigustega. Omandiõigus on üle läinud alates loovutamise

kuupäevast.

3. Kostja krediidivõimelisuse kontrollimine lepingute sõlmimisel

3.1. Lepingu nr S236036182 sõlmimisel esitas kostja taotluse krediidi saamiseks, esitades

järgnevad andmed: sissetulek (1500 eurot), finantskohustused (250 eurot),

majapidamiskulud (100 eurot), ülalpeetavate arv (1) (dtl 34-35). Peale mida kontrollis

Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile

Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja

maksevõime hindamiseks (dtl 36-37). Skoori määramisel arvestatakse andmeid

Krediidiinfo, Krediidiregistri andmebaasis. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud.

Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehakse Omaraha OÜ poolt päring

Maksu- ja Tolliametisse alati viimase kuue kuu kohta. Päring tehti Omaraha OÜ poolt

06.05.2023 ja isiku viimase kuue kuu keskmiseks sissetulekuks saadi 634,15 eurot.

Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlusandmetes toodud arvutustele ja

Omaraha arvestas laenusaaja sissetulekuna 760,98 eurot (Tööandja: XXX,

Sissetuleku allikas: Palk, Pension). Kohustustena arvestati 425,00 eurot: Igakuine

finantskohustuste suurus taotlusel: 250,00 eurot; Igakuine majapidamiskulude suurus

taotlusel: 100,00 eurot; Ülalpeetavate kulud: 75,00 eurot. Andmete analüüsimise

tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust

tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 52,95 eurot),

sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei

mindud vastuollu Omaraha OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income)

suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava

vahekorra.

3.2. Lepingu nr S236221851 sõlmimisel esitas kostja taotluse krediidi saamiseks, esitades

järgnevad andmed: sissetulek (1600 eurot), finantskohustused (200 eurot),

majapidamiskulud (100 eurot), ülalpeetavate arv (1) (dtl 67-68). Peale mida kontrollis

Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile

Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja

maksevõime hindamiseks (dtl 36-37). Skoori määramisel arvestatakse andmeid

Krediidiinfo, Krediidiregistri andmebaasis. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud.

Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehakse Omaraha OÜ poolt päring

Maksu- ja Tolliametisse alati viimase kuue kuu kohta. Päring tehti Omaraha OÜ poolt

07.08.2023 ja isiku viimase kuue kuu keskmiseks sissetulekuks saadi 818,64 eurot.

Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlusandmetes toodud arvutustele ja

Omaraha arvestas laenusaaja sissetulekuna 982,37 eurot (Tööandja: XXX,

Sissetuleku allikas: Palk, Pension). Kohustustena arvestati 375,00 eurot: Igakuine

finantskohustuste suurus taotlusel: 200,00 eurot; Igakuine majapidamiskulude suurus

taotlusel: 100,00 eurot; Ülalpeetavate kulud: 75,00 eurot. Andmete analüüsimise

tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust

tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 99,32 eurot),

sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei

mindud vastuollu Omaraha OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income)

suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava

vahekorra.

3.3. Lepingu nr 1183066715158 sõlmimisel kostja kohustus enne lepingu sõlmimist

esitama tõesed andmed enda sissetuleku, kohustuste sh. majapidamiskulude ja

ülalpeetavate kohta. Kostja märkis järgnevad andmed: netosissetulek 1500,00 eurot;

finantskohustused 200,00 eurot; muud kulud 100,00 eurot (dtl 90-91). Krediidiandaja

hindas ja kontrollis kostja sissetuleku ja finantskohustuste õigsust kostja pangakonto

väljavõtte XXXXXX alusel AccountScoringu abil (dtl 92-102) mille analüüsi

tulemusel saadi järgnevad andmed: kostja keskmine netosissetulekuks 1270,00 eurot;

olemasolevateks finantskohustused 378,43 eurot. Lisaks kontrolliti ja omandati

teavet, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfo (dtl 103) ja

Krediidiregister (dtl 104), mis ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata

kohustusi. Muude kulude hindamisel võeti aluseks krediidiandaja baasmäärast

(miinimum) sise-eeskirja kohaselt: 234 eurot, millele lisandus Rahvastikuregistri

päringu väljavõtte (dtl 105) kohaselt ühe ülalpeetava kulu 55 eurot. Kostja varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju osas võeti arvesse 5% kostja

netosissetulekust summa so. 63,50 eurot. Krediidiandaja ei tuvastanud muid

asjaolusid, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Eeltoodud

info oli piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust. Tagamaks, et

sissetulekuid ei ületaks kohustusi, kasutab krediidiandaja mõistliku laenukoormuse

arvutamisel valemit (maksimaalne osamakse suurus ei tohi ületada sissetulekuid –

finantskohustused – muud kohustused – puhver). Arvutamisel arvestatakse sellega, et

taotlejal oleks võimalik katta elamiseks vajalikud minimaalsed kulud elukohale,

toidule, riietele, transpordile ja sidele ning finantskohustused. Arvutamisel ei

arvestata kuludega, millest on võimalik loobuda. Tulenevalt eeltoodust saadi kostja

igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks 539,50 eurot (dtl 106): Sissetulek

1270,00 euro – puhver 63,50 eurot – muud kulud 234,00 eurot – ülalpeetava kulu

55,00 eurot - finantskohustused 378,00 eurot = 539,50 eurot. Andmete kogumis

tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja

suudab täita krediidilepingust tulenevad lepingus kokkulepitud tingimustel.

Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Hageja on esitanud kohtule kostja

pangakonto väljavõtte perioodil 09.03.2022-07.07.2022.

3.4. 11.12.2025 menetlusdokumendis leidis hageja, et krediidiandajad hindasid kostja

krediidivõimet piisava nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandjatel ei tekkinud

kogutud andmete analüüsi alusel kahtlus, et kostja ei suuda võetud kohustusi tagasi

maksta. Kohtunõudest tulenevalt esitas hageja aga nõuete ümberarvestused (dtl 173,

179-185) juhuks, kui kohus leiab siiski vaatamata hageja poolt esitatud selgitustele ja

tõenditele, et krediidiandajad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja rõhutas, et ümberarvestuste esitamisega ei tunnista hageja krediidiandjate

poolset vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.

4. Leping nr S236036182

4.1. Olles tutvunud portaalihalduri Omaraha OÜ poolt hallatava e-teenuste keskkonna

kaudu laenu üldtingimustega (dtl 39-45) ning laenusaaja laenutingimuste ja

teabelehega (dtl 47-50), sõlmis kostja Omaraha OÜ vahendusel 06.05.2023

laenulepingu nr S236036182 (dtl 51-54). Laenusaaja laenutingimuste kohaselt lepiti

kokku laenusummas 1190,00 eurot, perioodiga 3 aastat, krediidikulukuse määraga

45,10% aastas. Krediidi kulukuse määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1190,00

eurot, intressimäär 33,70% aastas, lepingu kestus 36 kuud, lepingutasu 17,80 eurot

ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Kokkulepitud

intressimäära osas lähtutakse Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3

välja toodud intressimäärast, see on 33,70% aastas (laenusaaja laenutingimustes on

intressimäär ilma komakohtadeta, see tähendab ümardatult (34%)). Laenusumma

1190,00 eurot on kostja arvelduskontole üle kantud 06.05.2023, millest on laenusaaja

laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 17,80 eurot,

tagatisfondi tasu 41,65 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot (dtl 56).

4.2. Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus

kokkulepitud maksegraafiku aluse (lepingu üldtingimuste punkt 9.1). Tasumisele

kuulub - vastavalt maksegraafikule krediidi põhiosa tagasimaksest ja intressist

koosnev igakuine makse 52,95 eurot.

4.3. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 1173,47 eurot,

millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 595,03 eurot ja intressi

katteks 578,43 eurot (dtl 57-59).

4.4. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised

osamaksed, jäädes täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 06.04.2025,

06.05.2025 ja 06.06.2025 osamakse tasumisega, mistõttu edastas laenuandja kostjale

30.06.2025 iseteenindussüsteemi kaudu Kliendi portaali postkasti Kliendi poolt

andmebaasis sisestatud ja kinnitatud e-posti aadressile xxx (dtl 60-65) teatise, millega

andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades

ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning

laenulepingust tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale.

4.5. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei

tasunud ning oli täielikult viivituses enamgi kui kolme järjestikuse osamakse

tasumisega, edastas laenuandja iseteenindussüsteemi kaudu Kliendi portaali postkasti

Kliendi poolt andmebaasis sisestatud ja kinnitatud e-posti aadressile xxx (dtl 60-64,

66) avalduse, millega ütles kõik laenulepingust tulenevad nõuded kooskõlas VÕS §

416 erakorraliselt üles 16.07.2025, loovutades olemasolevad nõuded kostja vastu

hagejale B2 Impact OÜ. Antud teatiste ja hageja poolt 24.07.2025 nõudekirja

edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks

KIOS § 59 ja VÕS § 170 mõttes.

4.6. Lepingust tulenev põhivõlgnevus moodustab 594,97 eurot.

4.7. Viivisenõue perioodil 17.07.2025-30.10.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras moodustab 17,54 eurot.

4.8. Ümberarvestuse kohaselt saaks lugeda hageja lepingust S236036182 tuleneva nõude

tasutuks, sest väljastati krediiti 1 130,05 eurot, millest on maha arvestatud kõik

tagasimaksed krediidisumma katteks summas 1 173,47 eurot.

5. Leping nr S236221851

5.1. Olles tutvunud portaalihalduri Omaraha OÜ poolt hallatava e-teenuste keskkonna

kaudu laenu üldtingimustega (dtl 39-45) ning laenusaaja laenutingimuste ja

teabelehega (dtl 70-73), sõlmis kostja Omaraha OÜ vahendusel 07.08.2023

laenulepingu nr S236221851 (dtl 74-78). Laenusaaja laenutingimuste kohaselt lepiti

kokku laenusummas 2870,00 eurot, perioodiga 5 aastat, krediidikulukuse määraga

43,6% aastas. Krediidi kulukuse määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 2870,00

eurot, intressimäär 33,61% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 57,40 eurot

ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Kokkulepitud

intressimäära osas lähtutakse Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3

välja toodud intressimäärast, see on 33,61% aastas (laenusaaja laenutingimustes on

intressimäär ilma komakohtadeta, see tähendab ümardatult (34%)). Laenusumma

2870,00 eurot on kostja arvelduskontole üle kantud 07.08.2023, millest on laenusaaja

laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 57,40 eurot,

tagatisfondi tasu 100,45 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot (dtl 80).

5.2. Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus

kokkulepitud maksegraafiku aluse (lepingu üldtingimuste punkt 9.1). Tasumisele

kuulub - vastavalt maksegraafikule krediidi põhiosa tagasimaksest ja intressist

koosnev igakuine makse 99,32 eurot.

5.3. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 1893,66 eurot,

millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 475,19 eurot, intressi

katteks 1418,35 eurot viivise katteks 0,12 eurot (dtl 81-82).

5.4. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised

osamaksed, jäädes täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 07.04.2025,

07.05.2025 ja 07.06.2025 osamakse tasumisega, mistõttu edastas laenuandja kostjale

01.07.2025 iseteenindussüsteemi kaudu Kliendi portaali postkasti Kliendi poolt

andmebaasis sisestatud ja kinnitatud e-posti aadressile xxx (dtl 83-88) teatise,

millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks,

hoiatades ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest

ning laenulepingust tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale.

5.5. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei

tasunud ning oli täielikult viivituses enamgi kui kolme järjestikuse osamakse

tasumisega, edastas laenuandja iseteenindussüsteemi kaudu Kliendi portaali postkasti

Kliendi poolt andmebaasis sisestatud ja kinnitatud e-posti aadressile xxx (dtl 83-87,

89) avalduse, millega ütles kõik laenulepingust tulenevad nõuded kooskõlas VÕS §

416 erakorraliselt üles 16.07.2025, loovutades olemasolevad nõuded kostja vastu

hagejale B2 Impact OÜ. Antud teatiste ja hageja poolt 24.07.2025 nõudekirja

edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks

KIOS § 59 ja VÕS § 170 mõttes.

5.6. Lepingust tulenev põhivõlgnevus on summas 2 394,81 eurot.

5.7. Viivisenõue perioodil 17.07.2025-30.10.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras moodustab 70,59 eurot.

5.8. Ümberarvestuse kohaselt oleks hageja lepingust S236221851 tulenev nõue 817,99

eurot, sest väljastati krediiti 2 711,65 eurot, millest on maha arvestatud kõik

tagasimaksed krediidisumma katteks summas 1 893,66 eurot. Kostja poolt on viimane

tagasimakse tehtud 10.03.2025, mistõttu ütles krediidiandja lepingu kooskõlas VÕS §

416 erakorraliselt üles 16.07.2025 seisuga. Lepingu ülesütlemine oli hagejale nõude

loovutamise eelduseks. Kostja ei ole krediiti tänaseni tagastanud, mistõttu on hageja

nõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes.

6. Leping nr 1183066715158

6.1. X ja BB Finance OÜ sõlmisid 07.07.2022 krediidilepingu 1183066715158

krediidilimiidiga 1000,00 eurot (dtl 108-113). Leping sh Euroopa standardinfo

teabeleht allkirjastati laenusaaja poolt digitaalselt HyBa iseteeninduses. Lepingu

põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 40% aastas, krediidi kulukuse esialgse

määraga 47,49%, krediidi kogukuluga 2016,34 eurot. Krediidi kogukulu ja krediidi

kulukuse määr on lepingu põhitingimustest ja Teabelehe punktist 3 tulenevalt

arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 40%

aastas ja kogu krediidilimiit 1000,00 eurot võetakse koheselt kasutusse viivitamata ja

täies mahus ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksena. Leping

ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd krediidi kulukuse määra (edaspidi

KKM) kohaldamisel tuleb lähtuda 31.05.2022 Eesti Panga poolt avaldatud määrast,

mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 48,90% (16,30% x 3). Kasutusse võetud

krediiti saab igal ajal suuremates summades või täies ulatuses tagastada (ilma

lisakuludeta) ja seda taas kasutusse võtta. Tulenevalt eeltoodust on kostja

arvelduskontole XXXXXX on perioodil 07.07.2022-20.03.2025 väljastatud krediit

kokku summas 2156,04 eurot (dtl 115-128).

6.2. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 1908,16 eurot

(dtl 130-133), millest põhiosa katteks on arvestatud 656,04 eurot, intressi katteks

1240,86 eurot, meeldetuletuskirjade tasu katteks 10,99 eurot ja viivise katteks 0,27

eurot (dtl 134-135).

6.3. Kolme järjestikuse tagasimakse makseviivituse tõttu edastati kostjale

meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta 18.04.2025 (dtl 136), 18.05.2025 (dtl 137),

17.06.2025 (dtl 138).

6.4. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, olles viivituses vähemalt

kolme järjestikuse, see on 10.04.2025 (summas 73,51 eurot), 10.05.2025 (summas

71,67 eurot) ja 10.06.2025 (summas 72,41 eurot) tagasimakse tasumisega, mistõttu

edastas krediidiandaja kostjale 01.07.2025 TsÜS § 79 sätestatud vormis lepingu

üldtingimuste punkti 3.1 alusel HyBa iseteeninduse vahendusel kostja poolt lepingu

sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx teatise, milles teatas, et täiendava

tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimata jätmisel ütleb krediidiandaja temaga

sõlmitud lepingu üles 16.07.2025. Kuna kostja võlgnevust tähtajaks ei likvideerinud,

ega võtnud krediidiandajaga võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks ühendust,

ütleski Krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 4.8 alusel ja kooskõlas VÕS § 416

üles 16.07.2025 (dtl 139). Lepingu ülesütlemise teatis on kostjale kätte toimetatud

01.07.2025 (dtl 140).

6.5. Krediidiandja teavitas 01.07.2025 ülesütlemise teatise edastamisel kostjat ka nõuete

loovutamisest inkassole. Lisaks teavitas hageja kostjat tema ja krediidiandja vahel

sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale 21.07.2025

nõudekirjaga. Antud teatiste edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes

nõude loovutamise toimunuks KIOS § 59 ja VÕS § 170 mõttes.

6.6. Lepingust tulenev põhivõlgnevus on summas 1 500 eurot.

6.7. Viivisenõue perioodil 17.07.2025-30.10.2025 määraga 24% aastas moodustab 104,55

eurot.

6.8. Lepingu 1183066715158 tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 tulenevalt on

osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitist. Tulenevalt eeltoodust ja kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3

palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on

teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti

kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist nii e-posti

kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 11.08.2025 (25 eurot) (dtl 141-143),

19.08.2025 (5 eurot) (dtl 144), 27.08.2025 (5 eurot) (dtl 145-147), millega seoses on

hageja kandnud kulusid. 11.12.2025 menetlusdokumendis lisas hageja, et pärast

lepingu ülesütlemist on hageja proovinud kostjaga ühendust võtta kokkuleppe

sõlmimiseks, mistõttu on nõudekirjad edastatud. Kostja ei ole saadetud nõudekulusid

vaidlustanud, mistõttu on kulude väljamõistmine põhjendatud.

6.9. Ümberarvestuse kohaselt hageja on krediidilepingu 1183066715158 alusel saanud

krediiti kokku summas 2 156,04 eurot (sh viimane väljamakse summas 25,00 eurot

on tehtud 20.03.2025) ning tagasimakseid on kostja poolt lepingu katteks tehtud

kokku summas 1 908,16 eurot (sh viimane tagasimakse summas 69,64 eurot tehtud

10.03.2025). Peale viimast väljamakset so 20.03.2025 kostja poolt tagasimakseid

tehtud pole. See tähendab, et uus tagasimaksegraafik on koostatud laenusummaga

247,88 eurot, esimese osamakse tähtajaga 10.04.2025, mis tuli tagastada 60 kuu

jooksul, lepingu sõlmimisel kehtinud intressimääraga 3,15% aastas. See tähendab, et

kostja oli täielikult võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega, so

10.04.2025, 10.05.2025 ja 10.06.2025 osamakse tasumisega, mistõttu lepingu

ülesütlemise eeldused on täidetud ning leping kehtivalt üles öeldud 16.07.2025

seisuga. Lepingu ülesütlemine oli hagejale nõude loovutamise eelduseks. Kostja ei

ole krediiti tänaseni tagastanud, mistõttu on hageja nõue muutunud sissenõutavaks

VÕS § 82 lg 7 mõttes.

7. 11.12.2025 menetlusdokumendis täiendas hageja lepingute ülesütlemisega seonduvat ning

märkis, et lepingute S236036182, S236221851 üldtingimuste punkt 5.1 sätestab, et

portaalis saavad tehinguid teha vaid kasutajad, kes on portaalihalduri poolt üldtingimuste

kohaselt identifitseeritud. Järelikult, kui tehingud tehakse portaali kaudu ning kogu

teenuse spetsiifika toimub portaalis, siis oma töökorra tõhususeks saadab laenuandja selle

süsteemi kaudu ka kirju. Kostja ei teavitanud oma kontaktandmete muutmisest, kuigi

selline kohustus tuleneb laenulepingu tingimustest. Lepingu 1183066715158 puhul

selgitas hageja, et kogu lepingu spetsiifikast tulenevalt toimub lepingu sõlmimine ja

teadete edastamine HyBa iseteeninduse vahendusel. Kostja ei teavitanud oma

kontaktandmete muutmisest, kuigi selline kohustus tuleneb laenulepingu tingimustest.

Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostjale saab lepingute ülesütlemise hoiatused ja

teatised kättetoimetatuks lugeda eeltoodud kohtupraktikale tuginedes kooskõlas TsÜS §

69 lg 2 ja 3. Tahteavalduse saab lugeda kättetoimetatuks ka kohtumenetluses (v.a kui pole

kasutatud mõnda kättetoimetamisfiktsiooni; Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-53-16). Seega

kui kohus leiab, et hageja pole tõendanud tahteavalduste kättesaamist kostjale, palub

hageja lugeda kostjale lepingu ülesütlemise hoiatused ja teatised kättetoimetatuks

kohtumenetluse kaudu, mil kostjale toimetati kätte hagimaterjalid sh ülesütlemise

hoiatused ja teatised.

Kostja seisukoht

8. Kostja hagile ei vastanud, kuigi hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise

määrusega on kostjale abikaasa kaudu kätte toimetatud 08.01.2026.

Kohtu põhjendused

9. Kohtu hinnangul on esialgsete krediidiandjate ja kostja vahel sõlmitud võlasuhted

kvalifitseeritavad tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes.

10. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et kostja vastu esitatud hageja nõuded tulenevad

esialgse krediidiandja OÜ Omaraha ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutest nr

S236036182 ja S236221851 ning esialgse võlausaldaja BB Finance OÜ ja kostja vahel

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 1183066715158.

11. Seega on esialgseteks krediidiandja OÜ Omaraha ja BB Finance OÜ. Hageja on

esitanud kohtule tõendid (dtl 176, 178), et nimetatud lepingutest tulenevad nõuded on

loovutatud hagejale ning seega on hageja õigesti esitanud hagi kostja vastu.

Tarbijakrediidilepingust nr

1183066715158 tulenev nõue

12. Hagiavalduse kohaselt

BB Finance AS ja kostja sõlmisid 07.07.2022

tarbijakrediidilepingu nr 1183066715158, mille tõendamiseks on hageja esitanud lisa 27

pealkirjaga Hyba CREDIT krediidileping 1183066715158 lisadega (dtl 108-113).

Hagiavalduses on välja toodud, et lepinguga võimaldati kosjale krediidilimiiti 1 000 eurot.

Kokku lepiti intressimääras 40% aastas, krediidi kulukuse esialgse määraga 47,49%

(hagiavalduse p 3.14 ja 3.15).

Kohtule esitatud lepingu (lisa 27) kohaselt on kostjale võimaldatud krediidilimiiti 1 500 eurot.

Intressimääraks on 41% aastas kasutatud krediidilimiidilt. Krediidi kulukuse esialgne määr

48,54%. Laenuleping on allkirjastatud kostja poolt 17.01.2024. Lepingust nähtuvalt on leping

koostatud samuti 17.01.2024.

TsMS § 363 lg 1 p 1, 2 ja 3 kohaselt märgitakse hagis hageja selgelt väljendatud nõue (hagi

ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi

aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada

soovitakse. Hagi eseme ja aluse selge esile toomine on hageja kohustus. TsMS § 230 lg 1

esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja hagiavalduses toodud asjaolud ja hagiavaldusega

esitatud tõendid vastuolulised. Hageja tugineb, et BB Finance AS ja kostja sõlmisid

07.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr 1183066715158, kuid nimetatud väidet ei kinnita hageja

esitatud tõendid, kuivõrd lisast 27 nähtub, et nimetatud leping on sõlmitud 17.01.2024. Seega

ei ole hageja tõendanud, et BB Finance AS ja kostja vahel sõlmiti 07.07.2022 hageja nõude

aluseks olev leping. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist ning lepingu

tingimusi, siis ei ei ole hageja nõude rahuldamine hagiavalduses toodud asjaoludel võimalik.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja nõuded (põhi- ja kõrvalnõuded), mis tulenevad

07.07.2022 tarbijakrediidilepingust nr 1183066715158, rahuldamata.

Tarbijakrediidilepingutest nr S236036182 ja S236221851 tulenevad nõuded

13. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS §

1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh

selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

14. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu

tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja lepingu tingimuste

muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

14.1.

OÜ Omaraha ja kostja sõlmisid 06.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr S236036182 (dtl

47-50). Selleks ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 30.11.2022 seisuga 15,31%.

Selle kolmekordne määr on 45,93%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 45,10% (dtl

48), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Kohtu hinnangul on hageja piisavalt selgitanud krediidi kulukuse määra kujunemist:

Krediidi kulukuse määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3

tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1 190,00 eurot, intressimäär 33,70%

aastas, lepingu kestus 36 kuud, lepingutasu 17,80 eurot ning kogu krediit võetakse

koheselt kasutusse täies mahus.

14.2.

OÜ Omaraha ja kostja sõlmisid 07.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr S236221851 (dtl

70-73). Selleks ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 31.05.2023 seisuga 16,72%.

Selle kolmekordne määr on 50,16%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 43,6% (dtl

71), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Kohtu hinnangul on hageja piisavalt selgitanud krediidi kulukuse määra kujunemist:

Krediidi kulukuse määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3

tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 2 870,00 eurot, intressimäär 33,61%

aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 57,40 eurot ning kogu krediit võetakse

koheselt kasutusse täies mahus.

15. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta

tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt

äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida

tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

16. Lepingu S236036182 sõlmimisel tuvastas krediidiandja kostja krediidivõimelisust

päringutega AS-ile Creditinfo, OÜ-le Krediidiregister, Maksu- ja Tolliametisse. Kehtivaid

maksehäireid kostjal ei olnud. Samuti arvestati kostja taotlusel märgitud andmeid, sh kostja

ühte ülalpeetavat. Kostja märkis oma sissetulekuks 1500 eurot, finantskohustusteks 250 eurot,

majapidamiskuludeks 100 eurot. Krediidiandja tuvastas Marku- ja Tolliameti andmetel kostja

sissetulekuna 634,15 eurot, kuid lõplikult arvestas kostja sissetulekuks 760,98 eurot. Kostja

kohustustena arvestati 425 eurot, sh taotlusel märgitud finantskohustused 250 eurot,

majapidamiskulud 100 eurot ning ülalpeetava kuluks arvestati 75 eurot.

Lepingu S236221851 sõlmimisel tuvastas krediidiandja kostja krediidivõimelisust

päringutega AS-ile Creditinfo, OÜ-le Krediidiregister, Maksu- ja Tolliametisse. Kehtivaid

maksehäireid kostjal ei olnud. Samuti arvestati kostja taotlusel märgitud andmeid, sh kostja

ühte ülalpeetavat. Kostja märkis oma sissetulekuks 1600 eurot, finantskohustusteks 200 eurot,

majapidamiskuludeks 100 eurot. Krediidiandja tuvastas Marku- ja Tolliameti andmetel kostja

sissetulekuna 818,64 eurot, kuid lõplikult arvestas kostja sissetulekuks 982,37 eurot. Kostja

kohustustena arvestati 375 eurot, sh taotlusel märgitud finantskohustused 200 eurot,

majapidamiskulud 100 eurot ning ülalpeetava kuluks arvestati 75 eurot.

02.12.2025 kohtumäärusega palus kohus hagejal välja tuua, kas kostjaga on 06.05.2023 ja

07.08.2023 tarbijakrediidilepingute sõlmimisel kogutud kostja pangakonto väljavõte ning info

ja tõendid ülejäänud kostja varalise seisundi kohta ning kostja varaliste kohustuste koosseisu

tõendavad dokumendid.

11.12.2025 menetlusdokumendis märkis hageja, et on esitanud ammendavad faktiväited

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas ning tõendanud eeltoodud väited

hagiavalduse lisadega. Käesoleval juhul olid tarbija kohta kogutud muu teave – milleks oli

Maksu- ja Tolliameti päringust saadud keskmine sissetuleku andmed krediidiandja jaoks

usaldusväärsed ning antud laenutoodet (lühiajaline ja väikses mahus oleva tarbijakrediit)

arvestades piisavad. Finantskohustustes ja majapidamiskuludes lähtuti kostja esitatud

finantskohustuste andmetest. Lisaks arvestati ülalpeetava kuluga. Tulenevalt eeltoodust leiab

hageja, et krediidiandajad hindasid kostja krediidivõimet piisava nõuetekohase hoolsusega.

Krediidiandjatel ei tekkinud kogutud andmete analüüsi alusel kahtlus, et kostja ei suuda

võetud kohustusi tagasi maksta.

Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks mingilgi viisil kostja

laenutaotluses märgitud teavet majandamiskulude või finantskohustuste suuruse osas

kontrollinud. Seda oleks saanud teha küsides kostjalt pangakonto väljavõtte(d). Samuti leiab

kohus, et krediidiandja poolt arvestatud kulu kostja ülalpeetava kohta 75 eurot on

ebamõistlikult väike ning alaealise ülalpidamiseks kulub tunduvalt rohkem rahalisi vahendeid.

Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid

see ei tähenda, et ta oli võimeline täiendavaid kohustusi võtma. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte üks eesmärk on tagada, et tarbija ei satuks nn laenuorjusesse. Seega ei ole kohtu

hinnangul käesoleval juhul muu teave piisav, et teha kindlaks kostja varaline seisund.

17. Kohtu hinnangul on eelnevaga tuvastatud, et krediidiandja on rikkunud enda kohustust

omandada teave, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise

kohustus) (VÕS § 4034 lg 3 esimene lause ja lg 2 teine ja kolmas lause). Pangakonto

väljavõtte küsimata jätmisel on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused

omandamaks piisava teabe ja kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).

Kohus leiab eelneva põhjal, et krediidiandja ei ole teavet kostja majandusliku seisundi kohta

piisava hoolsusega hinnanud. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise

järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses

hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks

kostjaga laenulepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega

on tuvastatud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud nii lepingu

nr S236036182 kui ka lepingu nr S236221851 puhul.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

19. Hageja on 11.12.2025 menetlusdokumendis (dtl 173) välja toonud lepingust nr

S236036182 tuleneva põhinõude ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu

nr S236036182 alusel krediiti 1 130,05 eurot ning tegi tagasimakseid 1 173,47 eurot. Eeltoodu

alusel saab lugeda hageja lepingust nr S236036182 tuleneva nõude kohaselt tasutuks. Hageja

lisatud maksete tabeli järgi on kostja tasunud alates 06.06.2023 kuni 06.04.2025 kokku 1

173,46325 eurot, hageja on selle ümardanud hagiavalduses ja ümberarvestuses summani 1

173,47 eurot (dtl 57-59).

Seega on kostja tagastanud enam, kui ta on krediiti saanud. Eelnevat arvestades on hageja

lepingust nr S236036182 tuleneva põhivõla nõue põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta

rahuldamata. Kuivõrd põhjendamatu on hageja põhivõla nõue, ei kuulu rahuldamisele ka

kõrvalnõuded (viivis). Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi 06.05.2023 lepingust nr

S236036182 tulenevate nõuete (põhi- ja kõrvalnõude) osas rahuldamata.

20. Hageja on 11.12.2025 menetlusdokumendis (dtl 173) toonud välja lepingust nr

S236221851 tuleneva põhivõla arvestuse, so saadud krediit 2 711,65 – tagasimaksed 1 893,66

= põhinõue 817,99 eurot. Hageja lisatud maksete tabeli järgi on kostja tasunud alates

07.09.2023 kuni 10.03.2025 kokku 1 893,65675 eurot, ümardatuna 1 893,66 eurot (dtl 81-82).

Kostja poolt on tehtud viimane tagasimakse 10.03.2025, mistõttu ütles krediidiandja lepingu

erakorraliselt üles 16.07.2025 seisuga.

21. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu nr S236221851

kehtivalt üles öelnud.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

Kostja oli viivituses kolme järjestikuse osamakse (07.04.2025, 07.05.2025 ja 07.06.2025)

tasumisega (dtl 11). Tasuda tuli 1 kord kuus maksegraafikus näidatud tähtpäeval, kokku 60

järjestikust makset (dtl 71). Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks

ning hoiatas, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 86, tõlge dtl 88).

02.12.2025 kohtumääruse põhjenduste p 6. on kohus märkinud, et hageja peab esitama

kohtule nõuete (mis tulenevad lepingutest 1183066715158, S236221851 ja S236036182)

ümberarvestused, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse krediidisumma (põhinõuete ja

kõrvalnõuete osas eraldi) tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

Hageja ei ole lepingust nr S236221851 tuleneva nõude osas esitanud korrektset

ümberarvestust. Hageja jäi oma seisukoha juurde, et leping on erakorraliselt üles öeldud

16.07.2025 seisuga.

Kohtul puudub esitatud ümberarvestuse alusel võimalus hinnata, kas kostja oleks olnud

tagasimaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuse korral, kuivõrd hageja on välja toonud

üksnes selle, et ümberarvestuse kohaselt on nõude suuruseks 817,99 eurot.

Osamaksed, mille tasumisega kostja hilines sisaldasid ka intressi (dtl 74-77) lepingujärgses

määras, s.o 34% aastas. Ümberarvestuse korral loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast (VÕS § 4034 lg 7).

Seega ei ole hageja esitanud andmeid, mis võimaldaksid tuvastada, kas ümberarvestatud

nõude korral lepingu ülesütlemine 16.07.2025 jätkuvalt kehtib (st kas ümberarvutatud nõude

korral oli kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga jätkuvalt vähemalt kolme

osamakse tasumisega viivituses).

Kohus ei pea hageja eest ümberarvestust tegema. Ilma vastava ümberarvestuseta ei ole kohtul

võimalik hagi lepingust nr S236221851 tulenevate nõuete osas osaliselt rahuldada, sest hagi

rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh

selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks (vt ka TlnRnKm

12.07.2023, 2-22-147995/15).

Hageja ei ole käesolevas asjas selgitanud ega tõendanud, et laenulepingu ülesütlemise

eeldused olid täidetud. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja

vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud hoolimata 02.12.2025

kohtumäärusest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st

hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas

lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult

põhjendatud ja on ebaselged.

Eelnevat arvestades on hageja lepingust nr S236221851 tuleneva põhivõla nõue põhjendamata

ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd põhjendamatu on hageja põhivõla nõue,

ei kuulu rahuldamisele ka kõrvalnõuded (viivis). Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi

07.08.2023 lepingust nr S236221851 tulenevate nõuete (põhi- ja kõrvalnõude) osas

rahuldamata.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

23. Hagiavalduse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses seisukohti esitanud ning toimikust ei nähtu

kostjal menetluskulude tekkimist, siis järelikult hagejalt kostja kasuks väljamõistetavad

menetluskulud puuduvad (TsMS § 174 lg 1).

/digitaalselt allkirjastatud/

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik