2-19-113344/254 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-113344

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Aleksandr Kondrašov ja Kairi Piirisild

Kohtuasi

H.J-i hagi RUST STOP Eesti OÜ vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.06.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

RUST STOP Eesti OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3872,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja):

H.J

(isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli

Kostja (apellant):

RUST STOP Eesti OÜ

(registrikood 10231634), lepinguline esindaja Kuldar

Kirt

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 10.04.2026

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 03.06.2025 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

2. Harju Maakohtu 03.06.2025 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis hagi

260 euro välja mõistmiseks rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-19-113344

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. H.J (hageja) esitas 02.07.2019 Harju Maakohtule hagi RUST STOP Eesti OÜ (kostja)

vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 3628,54 eurot ja sellelt

viivise alates hagi esitamisest. 02.07.2019 hagi ja 28.04.2022 hagi täpsustuse kohaselt palus

hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 3845,44 eurot või alternatiivselt, kui kohus loeb H-

Ekspertiisid OÜ-le tasutud 801,90 eurot menetluskulude hulka, 3043,54 eurot ja viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras kahju summalt alates hagi

esitamisest kuni kahju eest tasumiseni.

2. Kostja tegi 04.10.2018 suulise töövõtulepingu alusel hageja maasturile Mercedes-Benz 300

GE registrimärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk) korrosioonitõrje, mille eest tasus hageja arve

nr 10-4R alusel 260 eurot. Kostja tegi töid Tallinnas K. Kärberi 18 asuvas töökojas, kuhu

hageja viis sõiduki 04.10.2018 hommikul kella 09.00 paiku. Kella 16.30-ks olid tööd

teostatud. Umbes kell 18.30 alustas hageja sõidukiga liikumist Õismäe suunas. Umbes 15

minutit pärast sõidu alustamist märkas hageja, et sõiduki kapoti alt tõuseb suitsu, mis hakkas

tungima sõiduki kabiini. Kell 18.45 helistas hageja kostja töökotta, kust vastati, et suitsemine

on pärast aine pealekandmist tavaline. Kuna tekkis leegiline põlemine, helistas hageja

häirekeskusesse. Enne päästekomando saabumist kustutas hageja sõidukit nelja tulekustutiga.

3. Tulekahju tekkepõhjuseks on sõiduki leegitorule sattunud korrosioonitõrjevahendi

süttimine. Kostja rikkus korrosioonitõrje vahendi RUST STOP peale kandmisel

töövõtulepingut. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest, sest kostja, pikaajalise staažiga

korrosioonikaitseteenuse osutajana, pidi teadma või vähemalt võimalikuks pidama, et

korrosioonikaitsevahendi kandmisel/sattumisel sõiduki väljalaskesüsteemile võib selle

kuumenedes

korrosioonivahendi

süüdata

ning

oleks

pidanud

seetõttu

korrosioonikaitsevahendi leegitorule ja mootori teistele kuumadele detailidele

sattumist/kandmist vältima. Korrosioonitõrjevahendi süttimist ei oleks toimunud, kui seda ei

oleks esinenud sõiduki kuumadel detailidel. Välistatud on korrosioonitõrjevahendi tilkumine

kuumale detailile sõidu ajal, kuna aine väheses koguses kuumale pinnale tilkumise korral on

süttimine välistatud.

4. Hageja kahju koosneb arve nr 10-4R alusel korrosioonivastase tõrje eest tasutud 260 eurost,

ekspertiisi eest tasutud 801,90 eurost, sõiduki taastusremondi maksumuses 2643,54 eurot ja

sõiduki teisaldamise kulus 140 eurot.

2-19-113344

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Kostja kandis korrosioonitõrjevahendit hageja sõidukile peale nõuetekohaselt vastavalt

juhendile. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune põleng toimus sõiduki leegitoru

piirkonnas, leegitorul või selle vahetus läheduses. Samuti pole tõendanud, et sõiduki põlengu

põhjuseks oli korrosioonitõrjevahendi süttimine leegitorul või selle vahetus läheduses. Isegi

kui sõiduki all, sh leegitorul või selle vahetus läheduses oli korrosioonitõrjevahendit (millega

kostja ei nõustu), siis peab seda süttimise jaoks olema piisavas koguses ning ühtlasi tuleks

arvestada aine isesüttimistemperatuure ja väljalaskesüsteemi temperatuure.

7. Kostja ei nõustunud ka hageja kahjuga terves ulatuses nende kulu liikide lõikes. Hageja

poolt esitatud sõiduki taastusremondi kulu on kostja hinnangul lisaks tõendamatusele ka

suurendatud ulatuses aegunud. Kostja hinnangul puudub hagejal õiguslik alus nõuda 260

eurot tagasi, sest hageja ei ole kostjaga sõlmitud lepingust taganenud ega seda üles öelnud.

801,90 euro osas märgib kostja, et arvamuses esitatud seisukohad on oletuslikud ega seondu

tegelike asjaoludega ning hageja ei ole tõendanud, et arvamuse koostamisega seotud kulud

vastaksid turutingimustele, oleksid mõistlikud ja põhjendatud. Puksiiriteenuse osas märgib

kostja, et arvetelt ei nähtu osutatud teenuse sisu ja selle seotus hageja poolt esile toodud

asjaoludega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3585,44 eurot ja

sellelt summalt viivise alates 02.07.2019 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus 93% ulatuses kostja kanda ja 7%

ulatuses hageja kanda.

9. Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle: hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline

töövõtuleping sõidukile korrosioonitõrje teostamiseks; kostja on pikaajalise kogemusega

korrosioonitõrjet pakkuv ettevõte; kostja tegi hageja sõidukile 04.10.2018 korrosioonitõrje

korrosioonitõrjevahendiga RUST STOP A ja RUST STOP B ning hageja maksis selle eest

260 eurot; hageja tuli sõidukile järele kella 18.10 ajal ja alustas sõitu kella 18.30 ajal; hageja

sõiduk läks 04.10.2018 pärast korrosioonitõrje tegemist sõidu ajal põlema ja hageja helistas

Päästeametile kell 18.49.

10. Pooled vaidlesid selle üle, kust sai 04.10.2018 põleng alguse. Kohus luges H-ekspertiis

OÜ, ekspertiisiakti nr 23E-PT0014, ekspertide täiendavate selgituste ja vaatlusprotokolliga

tõendatuks, et tulekahjukolle paiknes (süttimiskoht) sõiduki mootoriruumis ja/või salongi

esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses. Juhul, kui tulekahju oleks

saanud alguse salongist, siis oleks salong hävinud kas täielikult või osaliselt, st igal juhul

oleksid salongi kahjustused olnud märkimisväärselt suuremad kui kohus seda vaatlusel

tuvastas.

11. Kohus lähtus sellest, et poolte vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping VÕS § 635 lg 4

tähenduses. Kostja põhikohustuseks oli hageja sõidukile korrosioonitõrje tegemine. Kostja

seadusliku esindaja kinnitusel oli sõiduki summutil korrosioonitõrjevahendit (mida seal olla ei

oleks tohtinud). Ekspert selgitas, et leegitorul olevad laigud viitavad mingi aine leegitorule

sattumisele. Eeltoodust ja asjaolust, et kostja seaduslik esindaja ei ole välistanud, et

leegitorule ja selle ümbrusesse ei võinud sattuda korrosioonitõrjevahendit, tuvastas kohus, et

2-19-113344

leegitorule oli korrosioonitõrje käigus sattunud korrosioonitõrjevahendit. Sellega rikkus kostja

töövõtulepingut, kuna ei teostanud korrosioonitöid vastavalt enda poolt kinnitatud juhendile.

12. Ekspertarvamuse ja ekspertide selgituste kohaselt välistasid eksperdid võimaluse, et

põleng oleks alguse saanud sõiduki elektrijuhtmestikust, sest leegitoru ja selle piirkonnas ei

asunud elektrijuhtmestikku ja olemasoleval elektrijuhtmestikul ei esinenud sulamisi. Samas ei

välistanud eksperdid, et sõidu ajal ei võiks sattuda väliskeskkonnast leegitorule või selle

piirkonnas muule kuumale pinnale midagi, mis süütaks sõiduki, kuid see tõenäosus on

ekspertide hinnangul üsna väike, praktiliselt olematu. Ekspert KL pidas ebatõenäoliseks ka

sõiduki enda põlevvedelikest põhjustatud süttimise, sest lekkeid ei tuvastatud. Erinevate

spetsialistide poolt on toodud esile, et sõiduki kõik ohtu kujutavad seadmed asusid sõiduki

vasakul küljel. Erinevatel aegadel on erinevad spetsialistid ka välistanud, et põleng oleks

võinud alguse saada sõiduki elektrijuhtmestikust või sõiduki kütuse, õli või muude vedelike

lekkest. Ka vaatluse käigus ei tuvastanud kohus, et leegitoru piirkonnas oleks olnud

elektrijuhtmestikku. Kostja ei ole toonud kohtu ette ka tõendeid, et sõiduk oleks läinud

põlema elektrijuhtmestikust või muude sõiduki vedelike lekete tagajärjel, kuigi kostjale anti

võimalus tutvuda koos enda spetsialist MMga sõidukiga EKEI garaažis ja esitada enda

seisukohti tõendavad tõendid. Kostja on vaidlustanud kõik hageja esitatud väited, kuid jättis

enda vastuväited tõendamata.

13. Kohus asus tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hoolimata Lettore OÜ poolt

katsete tulemusel välja toodud korrosioonitõrjevahendi isesüttimistemperatuurist ja

väljalaskesüsteemi töötamistemperatuurist, oli sõiduki põlengu tekkepõhjuseks

korrosioonitõrjevahendi süttimine leegitorul või selle vahetus läheduses. Põleng sai alguse

leegitoru piirkonnast ning leegitorul ja selle vahetus läheduses oli korrosioonitõrjevahendit,

mida seal olla ei oleks tohtinud. Sellega rikkus kostja töövõtulepingust tuleneva

hoolsuskohustust. Vähem oluline ei ole see, et sõiduk süttis põlema ca 15 minutit pärast seda,

kui oli kostja töökojast välja sõitnud. Kuna eksperdid on välistanud kõik muud põlengu

tekkepõhjused, kuid kuna põlemiseks peab olema materjali, temperatuuri ja õhku, siis ei saa

antud juhul tõendeid kogumis hinnates jõuda teistsuguse järelduseni.

14. Kui kostja ei oleks töövõtulepingut rikkunud ja korrosioonitõrjevahendit juhendit eirates

peale kandnud, ei oleks põleng hageja sõidukil aset leidnud. Kuna kostja on pikaajaliselt

selles valdkonnas tegutsev ettevõte ning korrosioonitõrjevahendi pealekandmiseks on kostja

poolt kinnitatud ka juhend, siis pidi kostja olema teadlik, et tegemist on tuleohtliku ainega,

mille käsitlemisel tuleb juhendit järgida, sest vastasel juhul võib kliendi vara saada

kahjustada. Kostjale pidi olema lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena kahju ettenähtav.

15. Kohus nõustus kostjaga, et kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks

töövõtulepingust taganenud, mille õiguslikuks tagajärjeks oleks tasutud summa

tagasitäitmine. Samuti ei ole hageja hinda alandanud. Seetõttu tuleb hagi 260 euro osas jätta

rahuldamata.

16. Hageja nõue 216,90 euro ulatuses ei ole aegunud ning asja lahendamisel tuleks võtta

arvesse 28.04.2022 hageja esitatud sõiduki taastamiseks tehtavaid vajalikke ja põhjendatud

kulusid. Lähtudes sellest, et hageja esitas nõude kohtusse 02.07.2019, ei saanud hageja

mõistlikult eeldada, et veel 2022. aastal ei ole asjas jõustunud lahendit. Arvestades kahju

hüvitamise eesmärki ja menetluse kestust, on hageja esitanud mõistliku aja jooksul pärast

kahju juhtumi toimumist sõiduki taastamiseks tehtavate kulude uue kalkulatsiooni.

2-19-113344

17. Võttes arvesse vaatlusel tuvastatud sõiduki seisukorda ja lähtudes ekspertiisides välja

toodud kahjustuste hulka, on hageja kahjuhüvitis 2643,54 eurot sõiduki taastamiseks mõistlik

ja arvestades kahjustuste ulatust, siis selle summa ulatuses tehtavad tööd ka vajalikud. Kostja

ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, et hageja sõiduki taastamiskulud võiksid olla

väiksemad.

18. Hageja kantud sõiduki teisaldamise kulu oli vajalik ja põhjendatud, sest pärast põlengut

pidi hageja sõiduki liikluse takistamise vältimiseks ära viima. Ilmselgelt pärast 04.10.2018

kahjujuhtumit sõidukit kasutada ei saanud. Samuti on põhjendatud sõiduki pukseerimine

sõiduki ülevaatuseks tehnoülevaatusele, kus osalesid ka kostja esindajad, et hinnata kahju.

Selleks, et saada teada sõiduki taastamisekulude suurust, oli põhjendatud ka sõiduki

pukseerimine remonditöökotta.

19. Ekspertiisitasu puhul ei ole tegemist menetluskulu, vaid dokumentaalse tõendi saamise

kuluga. Hageja kantud kulu H-ekspertiis OÜ arvamuse saamiseks on põhjendatud ja mõistlik.

Apellatsioonkaebus

20. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus rahuldas hagi ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi tervikuna

rahuldamata jätta.

21. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: hageja tuli

sõidukile järele kella 18.10 ajal ja alustas sõitu kella 18.30 ajal; hageja sõiduk läks 04.10.2018

pärast korrosioonitõrje tegemist sõidu ajal põlema ja hageja helistas Päästeametile kell 18.49.

Eeltoodud asjaolud on vaidluse all ning kostja ei nõustu nendega.

22. Kostja on teostanud korrosioonivastase vahendi RUST STOP pihustamise vastavalt

kõikidele nõuetele ning vastavalt tööde kirjeldusele. Samuti kinnitab kostja, et

väljalaskesüsteemi leegitoru pinnal ei olnud sellist kogust ainet, mis saaks põhjustada sõiduki

süttimise. Kuna tegemist on negatiivse asjaoluga, siis ei ole kostjal võimalik seda tõendada

muud moodi, kui kinnitada, et korrosioonivastase vahendi RUST STOP pihustamine toimus

vastavalt kõikidele nõuete ning vastavalt tööde kirjeldusele.

23. Kuna ei ole tehtud materjaliekspertiisi, siis on kindlaks tegemata, kas ja kus väidetavalt

leidub materjali RUST STOP A või RUST STOP B. Seetõttu pole võimalik hinnata ka seost

väidetava tulekahjuga.

24. H-ekspertiis OÜ arvamuse nr 1824 koostajal polnud võimalik jõuda arvamuses tehtud

järelduseni, kuna kõik selle aluseks olevad asjaolud on paljasõnalised ja tõendamata. Lisaks ei

ole hageja tõendanud, et arvamuse koostajal oleks haridus, pädevus ja kogemus vastava

arvamuse koostamiseks. Arvamuse koostaja ei ole riiklikult tunnustatud ekspert.

25. EKEI ekspertiisiaktist nr 23E-PT0014 ei nähtu tuvastatud ega ekspertarvamuse aluseks

olevad asjaolud, mistõttu on esitatud ekspertiisiakt oletuslik ega lähtu faktilistest asjaoludest

ja andmetest. Selgusetuks jääb, millist meetodit kasutati. Eksperdid ei ole tuvastanud, et

väljalasketorustiku kuumadele osadele oleks sattunud roostetõrjevahendi RUST STOP A või

RUST STOP B. Kuna sõiduki süttimiseks on mitmeid erinevaid võimalusi, siis ei ole

eksperdid läbipaistavalt, tõendatult ning selgitavalt kontrollinud ega välistanud kõikvõimalike

teisi sõiduki süttimise viise. Eksperdid on teostanud ainult sõiduki vaatluse mitte ülevaatuse

2-19-113344

kinnises ruumis koos sõiduki asetamisega kanalile või tõstukile. Olukorda ei muutnud

selgemaks ka ekspertide küsitlemine.

26. Vaatluse protokoll kajastas asjaolusid, mis ei vasta tõele. Esiteks ei ole NT selgitanud, et

„... ning aine sinna pihustamisel võib pritsida ainet ka ülemis(t)ele detailidele ning kui hakata

ülemis(t)ele detailile ainet pihustama, siis nendes kohtades, kuhu oli aine pritsinud alumise

detaili pihustamisest, võiski ülemisel detailil paksem kiht olla.“ NT ei ole avaldanud ka

vaatluse protokollis viidatut: „Kohtuniku küsimusele, et kui korrosioonitõrje ainet kanti, kas

siis võis see pihustamise käigus pritsida ka pindadele, kuhu korrosiooniainet ei tohtinud kanda

(nt leegitorule), NT ei välistanud seda.“.

27. Lettore OÜ ekspertiisiaktis nr 20004 oli sõiduki sõiduauto Mercedes Benz 300 GE

registreerimismärk XXX XXX väljalaskesüsteemi suurim pinnatemperatuur analoogsõidukiga

tehtud katsemõõtmise alusel linnarežiimis katsemarsruudil liikumisel 349±1°C ja aine RUST

STOP B isesüttimistemperatuur 397±1°C. Seega ei saa olla vaidlust selles, et sõiduki

süttimise põhjuseks ei olnud aine RUST STOP B. Siinkohal selgitab kostja, et ainet RUST

STOP A kasutatakse ainult sõiduki kere suletud pindade ja õõnsuste töötluseks, mistõttu ei

saanud see kuidagi sattuda leegitorudele või väljalaskesüsteemi pinnale. Hageja ei tõendanud,

et ainet RUST STOP oleks üldse sattunud väljalaskesüsteemi pinnale. Isegi, kui ainet RUST

STOP oleks sattunud väljalaskesüsteemi pinnale, siis peaks hageja tõendama, et seda sattus

sinna piisavas koguses, et toimuks isesüttimine. Hageja pole seda tõendanud. Ekspertide katse

kohaselt süttis RUST STOP B kui seda oli paksusega 1-2 cm. Sõidukile oli kantud seda aga

üksnes väga õhukese kihina. Lettore OÜ riiklikult tunnustatud eksperdi selgitused kinnitavad

samuti, et sõidukil toimunud väidetava tulekahju põhjuseks ei saanud olla RUST STOP A ja

RUST STOP B. Seda isegi juhul, kui seda oleks sattunud väljalaskekollektorile. Asjaolu, et

ainetega RUST STOP A või RUST STOP B ei ole kunagi probleemi olnud, kinnitab ka ainete

tootaja kinnitus.

28. Maakohtu järeldused on oletuslikud, kontekstist välja rebitud, vastuolus tsiviilasja

materjalidega ega tugine objektiivsetele tõenditele. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et

väidetav tulekahju oleks saanud alguse RUST STOP aine tõttu, et väidetav tulekahju oleks

saanud alguse leegitoru piirkonnast ning et väidetav tulekahju oleks tunginud mootoriruumist

salongi. Olemasoleva info põhjal, kui põleng toimus, millega apellant ei nõustu, siis võis see

alguse saada salongist, tungides läbi tehnoloogilise ava kaitsekesta (ümbrise) alla. Vastasel

juhul oleksid põlemisjäljed olnud korpuse (ümbrise) välisosas ja selle ümbritsevatel osadel

mootoriruumis, kuid nii see ei ole. Samuti puuduvad sõiduki mootoriruumis otsesed

põlemisjäljed ehk pole tahma ega põlengust tingitud sulamise jälgi.

29. Kostja ei nõustu ka maakohtu järeldustega hagejale tekkinud kahju osas ega selle osalise

aegumise puudumise osas. Antud juhul tuleks kohaldada kolme aastast aegumistähtaega.

Samuti ei ole käesoleval juhul kohaldatavad kindlustuse sätted ega ka kindlustusega seotud

kohtulahendid. Puuduvad mistahes tõendid sõiduki eelneva seisukorra kohta, väidetavate

kahjustuste kohta, nende ulatuse kohta, põhjusliku seose kohta jne. Värvaltrans OÜ

kalkulatsioonist jääb muuhulgas selgusetuks, millised tööd on seoses väidetavate sõiduki

kahjustuste ja nende kõrvaldamisega. Puksiiri arvetelt ei nähtu osutatud teenuse sisu ning selle

seotus hageja poolt välja toodud asjaoludega. Arvamuse koostamisega seotud kulu eest ei

vastuta kostja. Samuti ei ole nimetatud kulu vajalik ega põhjendatud.

2-19-113344

Vastustaja seisukoht

30. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2¹ osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata.

32. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi 260 euro välja

mõistmiseks rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

33. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s

8 sätestatule, kuid maakohtu otsuse põhjendavat osa on vaja täiendada tõendite analüüsiga

selle kohta, et hageja sõiduk süttis kostja töökojast väljumise järgselt ning selle kohta, et

Lettore OÜ poolt teostatud ekspertiis ei välista tulekahju tekkimist kostja kasutatud

korrosioonitõrje vahendi tõttu. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse

põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda,

vaid vastab üksnes apellatsioonkaebuse väidetele.

34. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tegi suulise töövõtulepingu alusel hageja sõidukile

korrosioonitõrje. Maakohus märkis otsuses, et pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja tuli

sõidukile järele 04.10.2018 kella 18.10 ajal ja alustas kostja töökojast sõitu kella 18.30 ajal

ning selle üle, et hageja sõiduk läks 04.10.2018 pärast korrosioonitõrje tegemist sõidu ajal

põlema ja hageja helistas Päästeametile kell 18.49. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et ka

need asjaolud olid tegelikult vaidluse all. Ringkonnakohtu 10.04.2026 istungil täpsustas kostja

enda väidet ja selgitas, et vaidluse all pole üksnes see, et kostja töökojas tehti hageja sõidukile

korrosioonitõrje. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja on maakohtus kõik ülejäänud

väited vaidlustanud. Kostja märkis 08.08.2019 vastuses hagiavaldusele, et „paljasõnalised ja

tõendamata on hageja väited, et pärast ca 15 minutit sõitu märkas juht kapoti alt tulevat suitsu,

mis peagi hakkas tungima kabiini sisemusse. Kell 18.45 helistas maasturi omanik

autotöökotta, kust talle teatati, et kerge suitsemine pärast korrosioonitõrje aine pealekandmist

on tavaline.“ Hilisemates menetlusdokumentides ei ole kostja enda vastuväidete ulatust

sõiduki töökojast lahkumise aja ja Päästeametile helistamise aja osas selgitanud. Kostja

08.08.2019 vastusest järeldab ringkonnakohus, et kostja vaidlustas üksnes seda, et 15 minuti

möödumisel märkas sõiduki juht kapoti alt tulevat suitsu ning seda, et kell 18.45 helistas

hageja kostja töökotta. Seega polnud vaidluse all, et hageja sõidukile tehti korrosioonitõrje

04.10.2018 ja hageja lahkus töökojast 04.10.2018 kella 18.30 ajal. Samuti polnud vaidluse all,

et hageja helistas Päästeametile kell 18.49. Seega tuleb hinnata, kas asjaolud, et 15 minuti

möödumisel tekkis sõidukis põleng ning et kell 18.45 helistas hageja kostja töökotta, on

tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et need asjaolud on tõendatud maakohtus esitatud kirjalike

tõenditega. Hageja esitas hageja telefonist tehtud ekraanitõmmise, millelt nähtub, et hageja on

helistanud kell 18.45 aadressile, milleks on märgitud „Antikorrosioon“ ning kell 18.49

Päästeametile (dtl 69). Ringkonnakohtul ei teki kahtlust, et tegemist on hageja telefonist

tehtud ekraanitõmmisega kõnedega kohta 04.10.2018, kuna vaidluse all ei ole, et hageja

2-19-113344

helistas Päästeametile 04.10.2018 kell 18.49 ja see asjaolu nähtub kohtule esitatud

ekraanitõmmiselt. Hageja telefonist tehtud ekraanitõmmis tõendab ringkonnakohtu hinnangul,

et sõidukis tekkis põleng ca 15 minuti möödumisel kostja töökojast väljumisest. Kuna hageja

väljus kell 18.30 kostja töökojast ning ekraanitõmmiselt nähtuvalt helistas hageja kell 18.49

Päästeametile, tekkis põleng ca 15 minuti möödumisel kostja töökojast väljumisest.

35. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

36. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakt nr 1824 ja

EKEI ekspertiisiakt nr 23E-PT0014 on ebausaldusväärsed tõendid ning et EKEI ekspertide

ütlused on omavahel vastuolus. Ringkonnakohus ei nõustu, et H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakti

nr 1824 koostanud eksperdil puudus pädevus sellise ekspertiisi tegemiseks. Ekspertiisi teinud

Heikki Perli oli riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert, kellel oli eksperdistaaži 41 aastat ja

ekspertiis oli teostatud sõiduki süttimise tekkepõhjuste tuvastamiseks (dtl 483–489).

37. Maakohus on õigesti tuvastanud, et põleng sai alguse sõiduki mootoriruumist.

Ekspertiisiaktis nr 23E-PT0014 on eksperdid järeldanud, et tulekahjukolle paiknes

(süttimiskoht) sõiduki mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või

selle vahetus läheduses (dtl 805–815). Ekspert AJ ega ekspert KL selgitused ei ole

vastuolulised ekspertiisiaktis tuvastatule. Ekspert AJ selgitas, et „tulekahju jäljed salongis ei

ole sellised, nagu seal oleks tulekolle olnud. Siin on jäljed ainult selle tehnoloogilise ava

piirkonnas, mis viitab sellele, et põhja alt on vähesel määral tulekahju levinud salongi. /…/

Leegitorul on ümarad laigud, mis viitavad tulekahjule.“ (dtl 1100–1104). Ekspert KL

selgituste kohaselt paiknes peamine tulekolle mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all

väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses. „Salongis leeki/põlemist ei olnud, seal on

temperatuurikahjustus. /…/ Kui võtame selle näite, et see põleng oleks alguse saanud

salongis, selles konkreetses armatuuri aluses piirkonnas, siis need kahjustused kogu salongi

ulatuses oleksid pidanud olema mastaapsemalt suuremad.“ (dtl 1082–1084). Lisaks märkis

KL, et „ma ei saa kategooriliselt välistada, et seal (salongis) leegilist põlemist ei olnud, kuid

minu hinnangul ei pruukinud seal leegilist põlemist olla, aga põleng ja temperatuuri kahjustus

kui selline on salongis sees olemas.“ Sellest, et KL ei välistanud põlengut sõiduki salongis, ei

saa järeldada, et põlengu kolle oli sõiduki salongis. Mõlemad eksperdid on selgelt kinnitanud

põlengu kolde asukohana sõiduki mootoriruumi. Lisaks selgitas ekspert AJ 01.03.2024

vaatlusel, et kui põleng oleks saanud alguse salongist, oleks salongi kahjustused suuremad –

sulanud plastmassi oleks palju, sh juhtmestik oleks kõik ära sulanud (dtl 934–966). Samuti on

H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktis nr 1824 leitud, et tulekahjukolle asus mootoriruumis –

„Põlengujärgseid termilisi kahjustusi oli täheldada mootoriruumis – mootoriruumi ja kabiini

vahelise seina parempoolse külje alumises osas. Kabiinis, armatuurlaua keskkonsooli

parempoolses alumises osas, oli näha sulanud plastdetaile ja põlenud juhtmeid. Samas

piirkonnas asub mootoriruumi ja kabiini ühendav ca 5 cm läbimõõduga tehnoloogiline ava.

Tuginedes tule leviku seaduspärasustele, võin järeldad, et esmane süttimine toimus

mootoriruumis väljalaske- ehk leegitoru juures. /…/ Eemaldatud katte alt on näha

põlemisjälgi tehnoloogilise ava ümbruses.“ (dtl 483–489). Neid järeldusi toetab ka 04.11.2024

video põlengu kustutamisest päästjate poolt – videost nähtub, et päästjad kustutavad põlengut

sõiduki kapoti all, mitte salongis (dtl 1156–1157). See, et sõiduki mootoriruumi fotodelt

nähtavaid põlemise jälgi näha ei ole, ei välista, et need jäljed tuvastasid eksperdid.

38. Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja apellatsioonkaebuse p-s 4.4.2 esitatud EKEI

ekspertiisiaktiga nr 23E-PT0014 seotud etteheidetele järgmist.

2-19-113344

38.1.

Kostja väitel ei selgu ekspertiisiaktist, mis metoodika alusel ekspertiisi teostati. Ehkki

ekspertiisiaktis ei ole eraldi metoodikat esile toodud, on ringkonnakohtu hinnangul eksperdid

seda piisavalt selgitanud oma ütlustega. Eksperdid selgitasid istungil, et „tulekahju ekspertiis

kasutab välistamise meetodit, otsitakse üles tule tekkekoht ja sellest tulenevalt hinnatakse

kohas või piirkonnas süüteallikaid. Tulekahju ekspert hindab tulekahju poolt jäetud jälgi.

Sõiduki puhul kasutatakse selleks sõiduki uurimist ja vaatlust. /…/ Ekspert vaatleb kõiki

võimalikke tulekahju tekkimise versioone ning teeb seda lähtuvalt tulekahjukolde asukohast,

mis seal on või mida ei ole.“ (dtl 1100–1104, 1082–1084). Seega on eksperdid, kes on vastava

ala asjatundjad, selgitanud, mis metoodika järgi nad antud ekspertiisi tegid.

38.2.

Eksperdid ei pidanud ekspertiisiga selgitama, mis oli ekspertiisi hetkel muutunud

võrreldes varasemaga. Samas on ekspert AJ selgitanud ekspertiisi hetkel olnud muutusi

võrreldes varasemaga oma ütlustes: „sõiduki kõrvalistuja istme juures oli tehnilise ava juures

polsterdus osaliselt lahti võetud. Auto oli selleks ajaks 5a seisnud, vananenud ja rooste läinud.

Ülejäänud osad olid tulekahju järgselt tehtud fotodelt näha.“ (dtl 1100–1104). Kahjustused,

mida eksperdid tuvastasid, on kirjeldatud ekspertiisiaktis. Ekspert AJ selgitas vaadeldavate

tulekahju jälgede kohta, et „see on võrdlus fotode vahel, mis on tehtud kohe pärast õnnetust ja

selles seisus, mis meie autot nägime. See hinnang on tehtud fotode võrdlusest ja käisime ka

autot reaalselt vaatamas. Lisaks selgitas ekspert KL: Peamiselt tulekahju tagajärjel tekkinud

kahjustused ei olnud kõrvaldatud. Põlemisjäljed kui sellised, olid lokaalselt säilinud.“ (dtl

1082–1084).

38.3.

Kostjale jääb arusaamatuks, mille põhjal ja alusel on väidetud, et „säilinud kahjustuste

iseloom viitas põlemise levikule salongi väljastpoolt, läbi selles kohas paiknenud

tehnoloogilise ava.“ Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Ekspert KL põhjendas tule liikumist

salongist väljastpoolt kahjustuste omadustega – „Salongis seespool oli juhtmestik pindmiselt

temperatuuri kahjustusega. Seal ei olnud lokaalset leegilist põlemist. See viitaski tule levikule

väljastpoolt salongi suunas. Peamine tulekolle paiknes mootoriruumis ja/või salongi esiosa

põhja all väljalaske-torustikul või selle vahetusläheduses. Salongis leeki/põlemist ei ole olnud,

seal on temperatuurikahjustus.“ (dtl 1082–1084).

38.4.

Kostjale jääb arusaamatuks, mille põhjal ja alusel on väidetud, et „mootoriruumis

väljalasketorustiku piirkonnas asunud elektriseadmestikul rikkele viitavaid tunnuseid ei

tuvastatud.“ Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Ekspert AJ selgitas, et tegi auto uurimise ja

vaatluse põhjal. „Vaatasime seal piirkonnas olevaid auto seadmestiku komponente. Nendel

me tulekahju tekkimisel tekkinud vigastusi ei tuvastanud. Tulekahjustusi või nende puudumist

on võimalik tuvastada visuaalsel vaatlusega (elektrijuhtmestikku). Mina olen tulekahju

ekspert, ma hindan tulekahju poolt jäetud jälgi.“ (dtl 1100–1104).

38.5.

Kostjale jääb arusaamatuks, mille põhjal ja alusel on leitud, et „arvestades eelpool

kirjeldatud tunnuseid paiknes tulekahjukolle (süttimiskoht) sõiduauto Mercedes-Benz 300 GE

reg nr XXXXXX mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle

vahetus läheduses.“ Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Eksperdid on selgitanud, mille

põhjal nad sellise järelduse tegid. Ekspert KL selgitas, et „vaatame kahjustatud alasid. Mis oli

põlenud, sulanud, hävinud – sellele toetume. Antud sõidukil oli temperatuurikahjustus

tulemüüril, leegitoru kohal. Temperatuurikahjustus mootorist edasi alusraamil.“ (dtl 1082–

1084).

38.6.

Ekspertiisiaktis on märgitud, et „Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse kindlakstegemisel

lähtuvad eksperdid tulekahjukolde piirkonnast ja auto seadmestiku uurimisel saadud infost.“

Kostjale jääb arusaamatuks, millist infot on silmas peetud. Ringkonnakohtu hinnangul on

2-19-113344

eksperdid seda selgitanud. Ekspert AJ selgitas, millisest infost lähtuti: „vaatasime seal

piirkonnas olevaid auto seadmestiku komponente. Nendel me tulekahju tekkimisel tekkinud

vigastusi ei tuvastanud. Need komponendid olid säilinud ja normaalses olekus. Me ei leidnud

sealt jälgi. Me ei kruvinud neid maha või ei hakanud neid testima.“ (dtl 1100–1104).

38.7.

Kostjale jääb arusaamatuks, mille põhjal ja alusel on väidetud, et „…võis tulekahju

tekkida väljalasketorustiku kuumadele osadele sattunud roostetõrjevahendi RUST STOP

termilise isesüttimise tagajärjel.“. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu ja leiab, et eksperdid on

oma järeldust piisavalt põhjendanud ja selgitanud. Ekspert KL selgitas: „Tulemusele jõudsime

objekti ülevaatuse raames, hinnates kahjustusi. Kui lihtsalt selgitada, siis kui on olemas

sõiduk, millel väljalasketorustikus on ette nähtud kuumade temperatuuridega nagunii töötama.

Sinna vahetult enne kantakse piirkonda süttimisvõimeline materjal, siis on ka võimalik, et

heades keskkonna tingimustes kõrge temperatuuri hakul süttib see materjal põlema. Kui meil

on teada, et sinna sõiduki alla on pandud konkreetne materjal, mis võib põleda, siis on

erinevad ekspertiisiaktid läbi teinud katseid. Toonud väidetava temperatuuri. Meil on olemas

materjali infoleht, kus on süttimise temperatuur kirjas. Kui me koondame need mitu asja

kokku, siis see on üks võimalus.“ (dtl 1082–1084).

38.8.

Kostja hinnangul tuleb arvestada, et „Kahjustuste iseloomu ning möödunud aja tõttu ei

ole võimalik tulekahjukolde piirkonda täpsustada.“ Ringkonnakohtu hinnangul on vajalik

kostja esile toodud lauset hinnata koos ülejäänud ekspertiisis toodud järeldustega ja seega ei

saa teha järeldust justkui oleksid eksperdid leidnud, et neile pole tulekahjukolde asukoht

teada. Ekspertiisiaktis on märgitud kostja poolt esile toodud lausele eelnevalt, et

tulekahjukolle (süttimiskoht) paiknes sõiduauto Mercedes-Benz 300 GE reg nr XXXXXX

mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses.

Seega tähendas kostja esile toodud lause seda, et täpsemalt kui mootoriruumis ja/või salongi

esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses, polnud võimalik

tulekahjukolde asukohta määrata.

39. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et

väidetav tulekahju oleks saanud alguse RUST STOP aine tõttu. H-ekspertiis OÜ

ekspertiisiakti nr 1824 kohaselt on tulekahju tekkimine elektrivoolu soojusliku toime

tagajärjel välistatud, sest piirkonnas, kus esmane süttimine toimus, elektriseadmeid ja

juhtmeid ei leidunud. Samuti välistas ekspert tulekahju tekkimise lekkinud kütuse kokkupuute

tõttu kõrgtemperatuuriliste detailidega, sest vaatluse käigus ei tuvastatud kütusetorustikus ja -

seadmetes mingeid lekkeid ega pihkumisi. Ekspertidele esitatud dokumentatsiooni põhjal on

roostetõrjevahendi RUST STOP süttimistemperatuur 158°C, isesüttimistemperatuur 430°C.

Töötemperatuur leegitorul on kirjanduse andmetel 630–785°C – seega oli kasutatud aine

süttimine nii kuumal pinnal paratamatu (dtl 483–489). Samuti ei tuvastanud kohtu määratud

tulekahjuekspertiis, et tulekolde piirkonnas oleks tulekahju tekkeks olnud mingeid muid

võimalusi peale roostetõrjevahendi süttimise. Ekspertiisiakti nr 23E-PT0014 kohaselt kuna

tulekahjukolde piirkonnas ei tuvastatud rikketunnustega elektri- ega muud seadmestikku, võis

tulekahju tekkida väljalasketorustiku kuumadele osadele sattunud roostetõrjevahendi RUST

STOP termilise isesüttimise tagajärjel (dtl 805–815). Ekspert AJ selgitas, et ekspertidele ei

ole teada, et sinna oleks muid aineid sattunud - „Me vaatlesime kogu tehnilist seadmestikku,

mis selles piirkonnas esines. Ei ole märke, et mingi muu aine oleks väljalasketorule sattunud. /

…/ Tehnosüsteemid me vaatasime üle, sealt me rikkele viitavaid jälgi ei leidnud.“ Ekspert KL

ütluste kohaselt peab ta ebatõenäoliseks sõiduki enda põlevvedelikest põhjustatud süttimise,

sest lekkeid ei tuvastatud - „Seal oli mingi aine, mis ei peaks seal olema (dtl 1082–1084).

Seega on EKEI eksperdid leidnud üksmeelselt, et muid võimalusi, kui aine RUST STOP tõttu,

2-19-113344

sõiduki süttimiseks ei olnud. Samale järeldusele on jõutud ka H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktis

nr 1824.

40. Lettore OÜ ekspertiisiakti nr 20004 kohaselt oli sõiduauto Mercedes Benz 300 GE

registreerimismärk XXX XXX väljalaskesüsteemi suurim pinnatemperatuur analoogsõidukiga

tehtud katsemõõtmise alusel linnarežiimis katsemarsruudil liikumisel 349±1°C ja aine RUST

STOP B isesüttimistemperatuur 397±1°C. Seega ei saa kostja väitel olla vaidlust selles, et

sõiduki süttimise põhjuseks ei olnud aine RUST STOP B. Kostja selgitab, et ainet RUST

STOP A kasutatakse ainult sõiduki kere suletud pindade ja õõnsuste töötluseks, mistõttu ei

saanud see kuidagi sattuda leegitorudele või väljalaskesüsteemi pinnale. Ringkonnakohus ei

nõustu kostjaga, et Lettore OÜ poolt teostatud ekspertiis välistab tulekahju tekkimise kostja

kasutatud korrosioonitõrje vahendi tõttu. Maakohus asus seisukohale, et hoolimata Lettore

OÜ poolt katsete tulemusel välja toodud korrosioonitõrjevahendi isesüttimistemperatuurist ja

väljalaskesüsteemi töötamistemperatuurist, oli sõiduki põlengu tekkepõhjuseks

korrosioonitõrjevahendi süttimine leegitorul või selle vahetus läheduses. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, kuid täiendab maakohtu otsuse põhjendusi järgnevaga.

40.1.

Lettore OÜ ekspertiisiakti nr 20004 kohaselt saadi süttimistemperatuurid katseliselt –

katseanumas avatud pindalaga ca 21 000 mm2 oli 420 ml (dtl 137–138). Lettore OÜ ekspert

HR ütluste kohaselt kaasnes ekspertiisi tegemisel leegiline põlemine olukorras, kus kaetud

katseanumas oli uuritavaid aineid paari cm (2 cm) paksuse vedelikukihina. Aine süttib

eksperdi ütluste kohaselt siis, kui aine temperatuur on saavutanud selle

isesüttimistemperatuuri. Lisaks selgitas ekspert, et aine süttimine sõltub sellest, kui paks on

aine kiht ning kas aine aurustub sellel pinnal ja kas ainet väliselt jahutatakse. Kihi paksus

mõjutab eksperdi hinnangul selle süttimisvõimet - „Kui seda ainet oli rohkem, siis on

tõenäosus leegiliseks põlemiseks suurem. Ei ole teada piisav kogus, mille puhul aine süttib.“

(dtl 253–254). HR ütlustest järeldub seega, et katset tehti 2 cm paksuse kihiga (siis süttis –

erinevate temperatuuride juures). Samuti ei süttinud see aine tilgutamisel. Kuna ekspert HR ei

tea seda kogust, millal see aine süttima hakkab, siis ei saa ringkonnakohtu hinnangul katsest

teha järeldust, et väiksema koguse puhul kui 2 cm ei ole süttimistemperatuur madalam. Seda,

et süttima pidi aine RUST STOP kinnitavad ka H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakt nr 1824 ja

ekspertiisiakt nr 23E-PT0014. Ekspert KL ütluste kohaselt kui seda ainet on sinna vahetult

enne pandud, siis on ka võimalik, et see süttis põlema, sest muud materjali seal auto all ei ole,

mis põleks (dtl 1082–1084). Samuti kinnitab lisaks eeltoodule sõiduki süttimist aine RUST

STOP tõttu asjaolu, et sõiduk süttis ca 15 minuti möödumisel kostja töökojast väljumisel.

40.2.

Lettore OÜ eksperdid leidsid, et vaidlusalune sõiduk võis süttida linnarežiimis

liikumisel korrosioonitõrjevahendi RUST STOP A tõttu, kui see aine sattus piisavas koguses

sõiduki väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale (seda kriitilist kogust eksperdid välja ei

selgitanud). Ekspertiisiakti nr 20004 kohaselt oli suurim väljalaskesüsteemi temperatuur

kirjeldatud marsruudil analoogsõidukiga sõidetud režiimis leegitoru pinnal mõõdetuna

349±1ºC ja suurim väljalaskesüsteemi temperatuur sõiduki mootori tühikäigul režiimis oli

leegitoru pinnalt mõõdetuna 274±1ºC. Marsruudi välisel liikumisel maanteele iseloomuliku

kiirusega ca 90 km/h kasvas väljalaskesüsteemi temperatuur leegitoru pinnalt mõõdetuna

väärtuseni 406±1ºC (dtl 137–138). Ekspertiisiakti kohaselt tehti katse seega analoogse

sõidukiga linnarežiimis liikumisel. Samas selgitas ekspert HR, et potentsiaalselt on võimalik

võimsama mootoriga sõidukiga järsult kiirendades saada hetkeks kõrgemat temperatuuri (dtl

253–254). Seega ei saa Lettore OÜ ekspertiisiaktist nr 20004 järeldada, et hageja sõiduki

leegitoru pinnal ei saanud olla 15 minuti möödumisel kostja töökojast lahkudes kõrgemat

temperatuuri kui 349±1ºC. Samuti nähtub H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktist nr 1824, et

leegitorul võivad esineda ka kõrgemad temperatuurid (dtl 483–489).

2-19-113344

40.3.

Seega ei kinnita ringkonnakohtu hinnangul Lettore OÜ ekspertiisiakt nr 20004, et

hageja sõidukis toimunud tulekahju põhjuseks ei saanud olla RUST STOP A ja RUST STOP

B. Seda, milline neist ainetest konkreetselt oli sõiduki leegitorule sattunud ja tulekahju

põhjustas, pole ringkonnakohtu arvates oluline - EKEI eksperdid ja H-ekspertiis OÜ on

välistanud tulekahju tekkimise mingil muul põhjusel. Seetõttu pole asjakohane ka kostja

etteheide selle kohta, et käesolevas asjas pole tehtud materjaliekspertiisi.

41. Kostja heidab ette maakohtule, et maakohtu vaatluse protokoll kajastas asjaolusid, mis ei

vasta tõele – seal on toodud kostja esindaja NT selgitused, mida ta ei ole andnud. 01.03.2024

vaatluse protokolli kohaselt ei välistanud NT, et korrosioonitõrje vahendi pealekandmisel võis

seda sattuda ka pindadele, kus seda olla ei tohiks, näiteks leegitorule. Lisaks kinnitas NT

ekspert AJle, et summutil on korrosiooniainet (dtl 934–966). Ringkonnakohus ei nõustu

kostjaga, et maakohus ei saanud vaatluse protokolli märgitud NT viidatud selgitusi arvesse

võtta. TsMS § 291 lg 5 kohaselt kirjeldatakse vaatlusel eset, paikkonda või sündmuskohta

üksikasjalikult ning vajaduse ja võimaluse korral pildistatakse või salvestatakse selle olulised

omadused muul viisil. Vaatluse korraldamine protokollitakse, protokolli kantakse ka vaatlusel

tehtud menetlusosaliste märkused. Seega on vaatlusel osalenud isikute selgitused ja märkused,

mis on tehtud vaatluse eesmärgil vaadeldava eseme osas, vaatlusprotokolli üheks osaks.

TsMS § 50 lg 1 p 6 kohaselt kantakse menetlustoimingu protokolli menetlusosaliste

avaldused ja taotlused. TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda

protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates

protokolli allkirjastamisest. Seega juhul, kui protokollis esines ebaõigsus, saanuks kostja

esitada protokolli parandamise taotluse. Kostja seda ei teinud, vaid esitas alles 15.04.2024

vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et vaatluse protokoll ei kajastanud õigeid

asjaolusid. Kuna maakohus tegi protokolli pooltele nähtavaks 13.03.2024, pidi kostja esitama

selle protokolli parandamiseks taotluse hiljemalt 18.03.2024, arvestades, et allkirjastamise ja

tähtaja möödumise vahele jäi nädalavahetus.

42. Kostja ei nõustu ka maakohtu järeldustega hagejale tekkinud kahju osas ega selle osalise

aegumise puudumise osas.

42.1.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti sõiduki taastusremondi

maksumusena 2643,54 eurot. Värvaltrans OÜ 28.04.2022 kalkulatsioonis on märgitud, mis

töid ja mis mahus oli vaja sõiduki taastamiseks teha ning milliseid materjale oli vaja kasutada.

Selles kalkulatsioonis on märgitud vajalike töödena jahutusvedeliku vahetamine, salongi

polsterdamine, elektrijuhtmestiku remont, soojendusahju vahetus ja seadistus ning

lukksepatööna kliima täitmine. Materjalidest on kasutatud soojendusahju, külmaainet ja

jahutusvedelikku (dtl 523–527). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sõiduki taastamiseks

vajalik kulu ülemäärane ja arvestades kahjustusi, mis nähtuvad fotodelt (dtl 488, 809), siis ka

vajalikud. Kuna sõidukil oli vajalik vahetada soojendusahi, on põhjendatud lisada sõiduki

jahutus- ja soojendussüsteemi külmaainet ja jahutusvedelikku. Kostja pole omalt poolt

esitanud tõendeid, et Värvaltrans OÜ kalkulatsioonis märgitud kulu võinuks olla väiksem või

mingid tööd oleks pidanud jätma tegemata või materjalid kasutamata.

42.2.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue sõiduki taastamiseks vajalike

kulude 28.04.2022 suurendatud osas (216,90 eurot) aegunud ei ole. Asjaolu, et menetluse ajal

hageja suurendas nõuet sõiduki taastamiseks vajalike kulude kallinemise tõttu, ei tähenda, et

hageja oleks esitanud uue nõude.

42.3.

Kostja hinnangul ei nähtu puksiiriarvetelt osutatud teenuse sisu ning nende arvete

seotus hageja poolt välja toodud asjaoludega. Hageja esitas 140 euro suuruse kulu

2-19-113344

tõendamiseks 1PUKSIIR OÜ 04.10.2018, 15.10.2018, 28.11.2018 ja 29.11.2018 arved (dt

497–500). Arvetelt nähtuv haakub hageja selgitustega selle kohta, et pukseerimisteenus oli

vajalik seoses sõiduki liigutamisega 04.10.2018 kahjujuhtumi järgselt sündmuskohalt ära

garaaži (Järveotsa tee 46 parkla), sealt Õismäe teel asuvasse ülevaatuspunkti ekspertidele

näitamiseks, ülevaatuspunktist tagasi parklasse ja parklast Punane 74 asuvasse Värvaltrans

OÜ remonditöökotta remondikalkulatsiooni tegemiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et ilmselgelt pärast 04.10.2018 kahjujuhtumit sõidukit kasutada ei saanud. Kuna

maakohus tuvastas õigesti, et kostja rikkus töövõtja kohustusi, mille tõttu muutus sõiduk

sõidukõlbmatuks, siis on sellise rikkumisega põhjuslikus seoses ka kahju, mis kaasneb sõiduki

teisaldamisega.

42.4.

Kostja leiab, et H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakti nr 1824 koostamisega seotud kulu

(801,90 euro) eest ei vastuta kostja. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on

dokumentaalse tõendi saamiseks vajaliku kuluga ning et see kulu on olnud mõistlik ja vajalik.

Tegemist on asjas olulise tõendiga ja selles tuvastatud asjaolusid on kinnitanud hilisem

maakohtu määratud tulekahjuekspertiis. Sellise kulu hüvitamiseks saab esitada eraldi nõude

(VÕS § 128 lg 3). Kuna kostja on vastutav töövõtulepingu rikkumise eest, on põhjendatud ka

see kulu kostjalt hageja kasuks välja mõista.

43. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et kostja on kopeerinud apellatsioonkaebusse

mitmeid lehekülgi maakohtu otsusest ja lisanud sinna juurde üldiselt, et ta ei nõustu maakohtu

seisukohtadega. Samas pole selge, millega konkreetselt kostja ei nõustu. Apellatsioonkaebus

ei vasta nõuetele, kui sellest nähtub üksnes rahulolematus maakohtu otsusega (TsMS komm

III, § 633, p 3.3.b). Ringkonnakohtul puudub võimalus vastata sellisele üldisele vastuväitele.

Ringkonnakohus märgib üksnes niipalju, et maakohus ei ole materiaalõiguse norme ebaõigesti

kohaldanud ega menetlusnorme rikkunud.

44. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)