3-25-2965/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2965

Haldusasi

I.O kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.08.2025

ettekirjutuse nr 1052290754 tühistamiseks, 28.08.2025 otsuse

ja 11.11.2025 otsuse nr 15.5-4/313-5 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – I.O

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne

Õunap

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.O kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

08.06.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) vaatas 28.08.2025 läbi I.O 14.07.2025 viisa nr

EST100383422 ning tunnistas viisa kehtetuks. Kehtib kohaldatud sissesõidukeeld või Schengeni

Informatsioonisüsteemi (SIS) on sisestatud hoiatusteade sisenemise keelamiseks. On põhjendatud

alus kahelda esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, I.O avalduste

usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu.

2. PPA tegi I.O-le 28.08.2025 ettekirjutuse nr 1052290754 Eestist lahkumiseks hiljemalt

28.08.2025 Soome. Samas kohaldas PPA kaebaja suhtes siseriikliku sissesõidukeelu viieks aastaks.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 06.09.2025 I.O kaebus ning 09.09.2025 kaebuse täiendus PPA

28.08.2025 ettekirjutuse nr 1052290754 tühistamiseks ning PPA 28.08.2025 viisa kehtetuks

tunnistamise otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-25-2965).

1(6)

4. Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2025 rahuldamata I.O esialgse õiguskaitse taotluse (p 1);

võttis menetlusse I.O kaebuse PPA 28.08.2025 ettekirjutuse nr 1052290754 tühistamiseks (p 2);

tagastas I.O kaebuse nõude PPA 28.08.2025 viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks (p

4).

5. PPA jättis 11.11.2025 otsusega nr 15.5-4/313-5 rahuldamata I.O taotluse, vaidlustades viisa nr

EST100383422 kehtetuks tunnistamist.

6. Tallinna Halduskohtule saabus 19.11.2025 I.O kaebus PPA 28.08.2025 otsusele ja 11.11.2025

otsusele nr 15.5-4/313-5 (haldusasi nr 3-25-4324).

7. Tallinna Halduskohus liitis haldusasjad nr 3-25-2965 ja nr 3-25-4324 ühte menetlusse

haldusasjaks nr 3-25-2965.

KAEBAJA SEISUKOHAD

8. Kaebaja sisenes 12.08.2024 Schengeni alale Soome elamisloaga (FI4447420). Kaebaja kandideeris

10.04.2025 tööle Bolt Operations OÜ-sse, kuhu sai 04.06.2025 tööpakkumise. Bolt Operations OÜ

registreeris 09.06.2025 kaebaja lühiajalise töötamise PPA-s. Kaebaja sai Eesti isikukoodi 10.06.2025,

mis võimaldas tal alustada tööd Eestis seaduslikult.

9. Kaebaja esitas D-viisa taotluse lühiajaliseks töötamiseks Bolt Operations OÜ-s. D-viisa kohtumine

broneeriti 06.06.2025.

10. Kaebaja sai 23.07.2025 teate tema Soome elamisloa (FI4616132) võimaliku tühistamise kohta.

Kaebaja selgitas 28.08.2025 intervjuul, et ei olnud teadlik Soome elamisloa tühistamisest. Kaebaja

esitas viisa taotluse, et legaliseerida Eestis viibimine töötamise eesmärgil. Kaebaja panustas

töötamisega Bolt Operations OÜ-s Eesti majandusse.

11. Kaebajal on tugevad sidemed Eestiga, st kaebajal on ametlik töökoht ning ta alustas eesti keele

õpinguid. Kaebajale sissesõidukeelu kohaldamine põhjustab kahju, st töökaotust ning võimatust elada

Eestis.

12. Kaebajale on korduvalt väljastatud Schengeni alal tööviisasid ning kaebaja täitis viisanõudeid.

Kaebaja ei püüdnud eirata Soome otsust, kuivõrd ta ei olnud teadlik vastavast otsusest. Viisa

väljastamise ajal 14.07.2025 puudus kaebajale SIS-häire.

13. Viisa tühistamine VMS § 52 lg 1 p 6 ja § 78 lg 2 p 7 alusel on ekslik, kuna kaebaja ei esitanud

võltsitud dokumente, kaebaja avaldus oli usaldusväärne. Kaebajale kohaldatud 5-aastane Schengeni

alale sisenemise keeld on vastuolus Schengeni piirieeskirjade artikliga 11 ning VSS §-ga 7⁴ ning on

ebaproportsionaalne. Kaebaja ei ole ohustanud avalikku korda ega julgeolekut. Samuti rikub

sissesõidukeeld kaebaja eraelu. Kaebajal ei ole võimalik töötada Bolt Operations OÜ-s, mistõttu

kannatab Eesti tööturg. Kaalutud ei ole VSS § 9 lg-st 1 tulenevaid erandeid.

14. Kaebajale ei antud viisa kehtetuks tunnistamisel võimalust olla ära kuulatud ega esitada selgitusi.

Otsuses puuduvad põhjendused ja hinnatud ei ole kaebaja selgitusi, mis on vastuolus

haldusmenetluse seaduse §-dega 40 ja 56.

15. Vaidlustatud otsus põhjustas kaebaja töösuhte lõpetamise, sunniviisilise lahkumise kohustuse

ning püsiva kahju tekitamise kaebaja usaldusväärsusele. Kaebaja ei rikkunud viisareegleid.

Vastustaja on rikkunud proportsionaalsuse, õiguspärase ootuse ja hea halduse põhimõtet.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

16. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. VSS § 7 lg-st 2 ei tulene välismaalasele õigusi ega

kohustusi. PPA ei ole lahkumisettekirjutuse tegemisel tuginenud otseselt VSS § 6 lg-le 1 ja § 7 lg-le

2, vaid viidanud neile kui sätetele, mis defineerivad sissesõidukeelu ja lahkumisettekirjutuse olemust.

Pärast 28.08.2025 viisa kehtetuks tunnistamist puudus kaebajal Eestis viibimiseks seaduslik alus.

2(6)

Kuna kaebajal puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus, tulenes tema lahkumiskohustus vahetult

seadusest ning PPA-l oli tulenevalt VSS § 7 lg-st 1 kohustus teha kaebajale lahkumisettekirjutus.

17. Soome migratsiooniameti otsuselt nähtub, et elamisluba on kehtetuks tunnistatud 12.08.2025.

VSS § 6⁸ lg-te 1 ja 6 kohaselt hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel välismaalase põgenemise

ohtu. PPA on ettekirjutuses põhjendanud, miks on kaebaja ebasoovitav välismaalane ja miks PPA

järeldab, et kaebaja ei soovi lahkumiskohustust vabatahtlikult täita. Kaebaja taotles PPA-s Eesti

viisat, mis väljastati talle töötamiseks Bolt Operations OÜ-s. Samas taotles kaebaja seda viisat, kuna

teadis, et Soome võib tunnistada tema sealse elamisloa kehtetuks. Lisaks taotles kaebaja elamisluba

13.08.2025, mis viitab sellele, et kaebaja oli teadlik, et tema Soome elamisluba võib olla kehtetu ning

tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Viisa ja elamisloa taotlemine oli Soome kohaldatud

tagasisaatmisotsuse teadlik eiramine. Soome tegi 13.08.2025 kaebajale tagasisaatmisotsuse, mida

kaebaja ei olnud 28.08.2025 veel täitnud. Selline tegevus viitab asjaolule, et kaebaja ei ole soovi täita

talle juba määratud tagasisaatmisotsust ning seetõttu on põhjust arvata, et ta ei soovi täita ka

lahkumisettekirjutust Eestist lahkumiseks. Kaebaja lahkus küll Soomest enne tagasisaatmisotsuse

kohaldamist, kuid taotles samal päeval, kui tagasisaatmisotsus tehti, Eestis elamisluba. Eeltoodu

viitab sellele, et kaebaja ei kavatsenud täita talle seatud kohustust, kuna kaebaja tuli Eestisse

eesmärgiga end seadustada.

18. Kaebaja selgitustest nähtuvalt pidi ta möönma, et tema elamisloa kehtivusega võib olla

probleeme. Nimelt on kaebaja kinnitanud, et ta oli teadlik elukaaslase õpiraskustest. Kuna kaebaja

elukaaslase Soome elamisluba oli seotud õpingutega ning kaebaja enda Soome elamisluba sõltus

elukaaslase elamisloa kehtivusest, pidi kaebaja möönma, et kui elukaaslasel on õppimisega

probleeme, võidakse tema elamisluba tunnistada kehtetuks ning seetõttu ka kaebaja enda elamisluba.

Seda enam, et Soome migratsiooniametist oli kaebajale 23.07.2025 saadetud teavitus selle kohta, et

tema elamisluba võidakse kehtetuks tunnistada elukaaslase elamisloa kehtetuks tunnistamise tõttu.

Seega on põhjendatud väita, et kaebaja pidi olema teadlik, et tema elamisloa kehtivuse osas on

küsitavusi.

19. Vaidlus puudub, et viisa väljastamise ajal (14.07.2025) ei eksisteerinud SIS-häiret, vastasel juhul

ei oleks kaebajale viisat väljastatud.

20. PPA oli eelnevalt tuvastanud, et kaebaja puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 lg 1 ja 6 mõttes

ning seetõttu oli põhjendatud teha kaebajale lahkumisettekirjutus ilma vabatahtlikku

lahkumistähtaega määramata. Kuna PPA tuvastas, et kaebaja on ebasoovitav välismaalane, kelle

puhul esines ka põgenemisoht ning kaebajal puuduvad tugevad sidemed Eestiga, puudus põhjus

sissesõidukeelu lühendamiseks. Kaebajale on kohaldatud siseriiklik sissesõidukeeld, mis tähendab, et

kaebajal on keelatud vaid Eestisse siseneda. Seega on kaebajal võimalik viibimisaluse olemasolul

mõnes teises Schengeni ala riigis viibida.

21. Kaebaja etteheide, et PPA ei kaalunud VSS § 9 lg 1 erandeid, on asjakohatu. Kaebaja ei vasta

sättes toodud tingimusele ning seetõttu ei pidanud PPA kaaluma talle seadustamisettekirjutuse

tegemist.

22. Enne lahkumisettekirjutuse tegemist viis PPA kaebajaga läbi vestluse, mille käigus oli kaebajal

võimalik esitada oma seisukoht nii lahkumisettekirjutuse kui ka sissesõidukeelu kohaldamise kohta.

Ettekirjutusest nähtuvalt on PPA ettekirjutuse tegemisel arvestanud kaebaja selgitustega.

23. VMS § 12 lg-st 2 ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s 56 reguleeritud põhjendamiskohustus.

Samuti ei näe seadus ette viisamenetluses tehtud otsuse ja vaideotsuse aluseks olevate asjaolude ja

põhjuste avaldamist.

24. Illegaalimenetluses viidi läbi vestlus, mille raames oli kaebajal võimalik anda selgitusi asjaolude

kohta, mis tingisid viisa kehtetuks tunnistamise. Seega on kaebaja saanud esitada oma seisukoha ja

selgitused viisa kehtetuks tunnistamise osas.

3(6)

25. Rahvusvahelistest põhimõtetest tulenevalt on igal riigil suveräänne õigus otsustada välismaalase

riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimuste üle. Erinevalt Eesti kodanikest ei ole välismaalasel

põhiõigust siseneda Eesti territooriumile või siin viibida. Isik ei saa viisa alusel Eestis viibides asuda

oma õigusi teostama sellises ulatuses ja määras nagu seda saavad Eesti kodanikud või siin elamisloa

alusel elavad isikud, st viisast tulenev garantii siia jäämiseks ei ole eriti tugev. Euroopa Liidu

õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikele antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile

ega mingit subjektiivset õigust viisale. Viisa ei ole mitte õigus, vaid lühiajaline luba riigis

viibimiseks, mis ei anna õigustatud ootust, et seda luba pikendatakse või antakse muu Eestis

viibimise alus. Samuti ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et tema viisat ei tunnistata

kehtetuks, kui selleks esineb alus.

26. PPA leidis, et kaebaja viisa tuleb kehtetuks tunnistada, kuna on põhjendatud alus kahelda

välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste

usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu.

Sisuliselt piirdub viisamenetluses kohtuliku kontrolli ulatus üksnes menetluslike normide järgimise

kontrolliga ja ilmselgelt meelevaldsete otsuste välistamisega.

16. Välismaalase soov Eestis viibida ei kaalu üle riigi suveräänset õigust otsustada, millistele

välismaalastele anda Eestis viibimise õigus ning millistele mitte. Riigil on ulatuslik kaalutlusruum,

kas jätta viisa kehtima. Viisa on mõeldud lühiajaliseks, ajutiseks riigis viibimiseks ning viibimisaja

lõppedes peab välismaalane korraldama oma elu selliselt, et tal on võimalik Eestist lahkuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. PPA otsus tunnistada kaebaja viisa kehtetuks on õiguspärane.

VMS § 43 lg-s 1 on sätestatud seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks

viibimiseks. Kaebajale oli väljastatud Soome elamisluba FI4616132 kehtivusega 22.09.2024-

31.12.2027 (dtl 369). Eelnevat aluseks võttes anti kaebajale 14.07.2025 pikaajaline Eesti viisa (dtl

390) töötamiseks Bolt Operations OÜ-s.

18. Soome Migratsiooniamet selgitas 23.07.2025 kaebajale, et menetleb kaebaja elamisloaga

seonduvat. Amet tõi mh välja, et kaebajale anti elamisluba seoses tema abikaasaga (tema õpingutega

kõrgkoolis). Kaebaja abikaasa katkestas õpingud kõrgkoolis, millest tulenevalt kaaluti nii kaebaja kui

tema abikaasa elamislubade tühistamist, väljasaatmist ning sissesõidukeelu kehtestamist Schengeni

alale (dtl 9, dtl 122). Kaebaja tõi kaebuses välja, et ta on viibinud viisaga mitmetes riikides, millest

tulenevalt pidi kaebaja teadma, et viisa või antud elamisloa tingimused peavad olema täidetud kogu

riigis viibimise aja jooksul. Seega on õigus PPA-l, et kaebaja oli teadlik Soomes viibimise seadusliku

aluse lõppemisest, millest tulenevalt esitas kaebaja teadlikult Eestis väljasaatmise vältimiseks viisa

taotluse.

19. Soome Migratsiooniamet tunnistas 12.08.2025 otsusega kaebajale 16.10.2024 antud elamisloa

kehtetuks ning kaebajal tuli lahkuda 30 päeva jooksul vabatahtlikult Ugandasse (dtl 64, 174).

Vaidlust ei ole, et kaebaja ei täitnud vastavat kohustust ning reisis selle asemel Eestisse.

20. Pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud VMS § 78 lg-s 2. Vastustaja tõi

vastuses kaebusele välja, et kaebaja viisa tunnistati kehtetuks, kuna on põhjendatud alus kahelda

välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste

usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu. Seega

tugines vastustaja VMS § 78 lg 2 p-le 7. Arvestades, et kaebaja oli teadlik Soome elamisloa

kehtetuks tunnistamise võimalusest, kuna kaebaja abikaasa katkestas õpingud, mis olid elamisloa

andmise aluseks, on põhjendatud vastusaja hinnang, et kaebaja soovis vältida tema võimalikku

väljasaatmist Ugandasse. Selline liikumine liikmesriikide vahel ei ole lubatav.

21. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 01.09.2022 kohtuotsuses nr 3-21-1903 viisade kohta, et

kolmanda riigi kodanikele ei ole antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega

mingit subjektiivset õigust viisale. Viisat käsitatakse mitte õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil

4(6)

lühiajaliselt viibida soovivale isikule pandud kohustusena ehk liidu territooriumile sisenemise

eeltingimusena (loana). Seega on viisataotleja positsioon pigem nõrk (p 11). Viisaasjades piirdub

kohtulik kontroll riigiasutuse kaalutlusruumi üle sellega, et tuleb kontrollida, kas vaidlustatud otsus

põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ning veenduda, et selles ei esine ilmseid vigu (p 9).

Kontrolli eesmärk on vältida meelevaldseid otsuseid. Kui haldusasutus pole ilmset hindamisviga

teinud, peab kohus järeldama, et viisa andmisest keeldumise otsus on õiguspärane (p 12). Tegemist ei

ole menetlusega, kus kõrvaldamata kahtlusi tuleks igal juhul tõlgendada taotleja kasuks (p 13).

Sisuliselt piirdub seega viisamenetluses kohtuliku kontrolli ulatus üksnes menetluslike normide

järgimise kontrolliga ja ilmselgelt meelevaldsete otsuste välistamisega. Eeltoodud seisukohad on

kohaldatavad ka viisa kehtetuks tunnistamise menetluses.

22. VMS § 12 lg 2 sätestab, et viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, kui

VMS ei sätesta teisiti. Seega ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s 56 reguleeritud

põhjendamiskohustus. Sama regulatsioon tuleneb koosmõjus ka VMS § 79 lg-st 1, mille kohaselt

viisa kehtetuks tunnistamise korral teavitatakse välismaalast kehtetuks tunnistamise õiguslikust

alusest. Samuti sätestab VMS § 100 7 lg 1, et vaideotsust ei põhjendata. Seega ei ole seadusega ette

nähtud isikule viisa andmisest keeldumise põhjuste tutvustamise kohustust. Kaebajale on tehtud

teatavaks kehtetuks tunnistamise õiguslik alus (dtl 28). Kohtule on otsuse faktilist alust tutvustatud

PPA 11.11.2025 ettekandes (dtl 428). Kaebaja sai tutvuda vaidlustatud otsuse põhjendustega

kohtumenetluses vastustaja antud selgituste alusel.

23. Nagu kohus eelnevalt märkis, taotles kaebaja viisat Eestis töötamiseks. Eesti õigus- ja

kohtupraktikas on korduvalt mööndud, et välismaalasel puudub subjektiivne õigus Eestisse

saabumiseks, siin viibimiseks ja töötamiseks. Subjektiivne õigus on olemas üksnes siis, kui koduriiki

tagasipöördumisel esineb oht elule, tervisele või inimväärikusele või ebaproportsionaalselt riivatakse

õigust perekonnaelule. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid põhjendusi, st miks tal ei ole võimalik

naasta koduriiki.

24. Asjakohane ei ole kaebaja märkus, et tal puuduvad varasemad viisarikkumised. Varasemast

viibimisalusest ei tulene õigustatud ootust, et antakse uus viibimisalus. Eestis töökoha olemasolu ei

ole selline kaalukas põhjus, mis välistab viisa kehtetuks tunnistamise. Põhjendatud on vastustaja

väide, et riigil on suveräänne õigus otsustamaks, keda riiki lubada. Soome riik kohustas kaebajat

Schengeni alalt lahkuma Ugandasse. Selle asemel, et vastav kohustus täita, saabus kaebaja Eestisse

ning esitas vastustaja kinnitusel Eestis elamisloa taotluse (vt dtl 420). Kohus on vastustajaga ühel

meelel, et selline kaebaja käitumine viitab üheselt soovile vältida lahkumiskohustuse täitmist.

25. Kohtule ei nähtu menetluslike õiguste rikkumist ning viisa kehtetuks tunnistamine ei ole

toimunud põhjustel, mida saaks nimetada meelevaldseks, inimväärikust rikkuvaks ega

diskrimineerivaks.

26. Arvestades eelnevat puudus kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kaebaja vaidlustas ka

PPA 28.08.2025 ettekirjutuse nr 1052290754, millega PPA kohustas kaebajat koheselt Eestist

lahkuma ning samas kohaldas kaebajale sissesõidukeelu viieks aastaks.

27. VSS § 7 lg 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus

Eestist lahkumiseks ning kaalutlusruumi sellest normist ei nähtu. Riigikohus on selgitanud, et seda

normi ei saa mõista nii, et lahkumisettekirjutus tuleb Eestis ebaseaduslikult viibivale välismaalasele

igal juhul teha ning on loetlenud erandlikke olukordi, mil selle tegemine pole põhjendatud (nt võib

kohalduda mittetagasisaatmise põhimõte, vt RKHKo 3-21-838, 18). Praegu selliseid erandlikke

asjaolusid kohtule ei nähtu.

28. Vastustaja tugines vaidlustatud ettekirjutuses VSS § 7² lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe

sundtäita, kui esineb välismaalase põgenemise oht. Vastustaja hindas kaebaja põgenemise ohtu VSS

§ 6⁸ p 6 alusel ning leidis, et kaebaja ei esitanud viisat taotledes korrektset informatsiooni ning lõi

5(6)

väära arusaama Soome elamisloa kehtivusest, et vältida lahkumiskohustust. Kohus, hinnates

kaebajaga seotud asjaolusid, on nõus vastustajaga, et kaebaja pidi Eestis viisa taotlust esitades olema

teadlik oma Soome elamisloa kehtetuks tunnistamisest ning kohustusest lahkuda Ugandasse. Kohus

möönab, et kaebaja esitas Eestis viisa taotluse 14.07.2025 ning Soome Migratsiooniamet andis

23.07.2025 kaebajale tähtaja seisukohtade esitamiseks, mis tähendab, et Soome algatas vastava

menetluse mõned päevad hiljem, kui kaebaja esitas taotluse. Samas oli kaebaja teadlik, et ta abikaasa

ei käi koolis, mis oli aluseks elamisloa kehtetuks tunnistamisele. Eelnev kaebaja käitumine näitas, et

kaebaja ei soovinud minna tagasi Ugandasse, vaid soovis jätkata elamist Schengeni alal. Sellisest

kaebaja käitumisest saab järeldada põgenemise ohtu. Kaebajast tulenev põgenemise oht seisneb ka

selles, et kaebaja ei olnud 28.08.2025 täitnud 13.08.2025 pandud kohustust minna Ugandasse, vaid

saabus Eestisse ning esitas Eestis samal päeval elamisloa taotluse.

29. Põgenemise ohu tõttu võis PPA jätta kaebajale VSS § 7² lg 2 p 1 alusel lahkumiskohustuse

vabatahtliku täitmise tähtaja määramata.

30. VSS § 7⁴ lg 2 sätestab, et kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega,

kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks

lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates. VSS § 7⁴ lg 3 näeb ette, et kui sissesõidukeelu

kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib

lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. VSS § 7⁴ lg 4 alusel võib

sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Humaansed kaalutlused VSS § 7⁴ lg 4

tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise

keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või

tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 otsus nr 3-23-766, p 20;

Riigikohtu 05.12.2019 otsus nr 3-16-2123, p 15). Kaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud

tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks

ajaks kui viis aastat või jätta see kohaldamata, sh humaansetel kaalutlustel. Kaebajal ei ole Eestis ega

Schengeni alal mingeid perekondlikke või lähedasi isiklikke sidemeid. Kaebaja ei ole ka ära

näidanud, et tal olid sissesõidukeelu kohaldamise ajal Schengeni alal olemas sellised olulised

majanduslikud vms huvid, mis muudaks viieaastase sissesõidukeelu ebaproportsionaalseks. Asjaolu,

et kaebajal oli Eestis töökoht ei ole selliseks aluseks, mis võimaldab jätta sissesõidukeelu

kohaldamata. Lisaks lõpetas Bolt Operatsions OÜ kaebajaga 05.09.2025 töölepingu (dtl 497).

Arvestades ka eespool toodud selgitusi kaebaja põgenemise ohu kohta ja kahtlust, et kaebaja ei ole

andnud PPA-le tõeseid ütlusi, ei ole alust pidada viieaastast sissesõidukeeldu õigusvastaseks.

Seaduses ettenähtud kestusega sissesõidukeelu lühendamata jätmist õigustab oluline avalik huvi

tagada, et Schengeni alal viibimise õigusi ei kuritarvitataks.

31. Vaidlustatud PPA 25.01.2022 lahkumisettekirjutus nr 1052251786 on õiguspärane.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)