2-25-120240/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-120240

Tsiviilasi

Circle K Eesti Aktsiaseltsi hagi Forestmax OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1200,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Circle K Eesti Aktsiaselts, registrikood 10180925

Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja: Baleganga Galenpiba OÜ (kuni 21.04.2026

Forestmax OÜ), registrikood 16929270

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Baleganga Galenpiba OÜ-lt Circle K Eesti Aktsiaseltsi kasuks

-

põhivõlg 552,64 eurot,

-

27.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 455,17 eurot,

-

leppetrahv 55,27 eurot,

-

sissenõudmiskulud 40 eurot,

-

viivis alates 28.10.2025 põhivõla tasumata jäägilt 0,16% summast iga viivitatud

päeva eest, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte rohkem

kui 552,64 eurot.

3. Jätta menetluskulud Baleganga Galenpiba OÜ kanda.

4. Määrata Circle K Eesti Aktsiaseltsi menetluskulude suuruseks 660 eurot (sh

riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 360

eurot) ning mõista see summa Baleganga Galenpiba OÜ-lt Circle K Eesti

Aktsiaseltsi kasuks välja. Menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717567292.

5. Kohustada Baleganga Galenpiba OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt

viivist käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus

menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Hageja ja kostja sõlmisid 05.03.2024 kliendikaardilepingu. Vastavalt lepingu punktile 1.3

kohalduvad lepingule Circle K kliendikaardilepingu üldtingimused. Hageja esitas kostjale

üldtingimuste punkt 3.2 kohaselt kostja poolt lepingus toodud e-postile kaks arvet, mille

kostja jättis tähtaegselt tasumata. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved

tasumata põhisummas 552,64 eurot.

Hagejal on sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue summas 55,26 eurot tulenevalt

kliendikaardilepingu üldtingimuste punktist 2.9 ning hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 455,17 eurot. Hageja nõuab ka

sissenõudekulude 40 eurot hüvitamist.

Viivise või leppetrahvi vähendamine ei ole põhjendatud, kuna viivis ei ületa põhivõlga,

leppetrahv moodustab vaid väikese osa põhinõudest, tegemist on ettevõtete vahelise

lepingusuhtega, kõrvalnõuded on tekkinud kostja pikaajalise rikkumise tõttu. Kostjal oli

võimalik kõrvalnõuete suurenemist vältida kohustuse õigeaegse täitmisega, kuid ta ei ole

seda teinud. Sissenõudekulud on esitatud tulenevalt VÕS § 1131 lg-st 1 ning hageja ei pea

tõendama nende tegelikku kandmist ega ulatust.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja ei tunnista hagiavaldust esitatud kujul. Kostja tunnistab põhinõuet summas 552,64

eurot, kuid vaidlustab viivised, leppetrahvi ja sissenõudekulud.

Viivise määr on ebamõistlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Viivise määr 0,16%

päevas ületab selgelt majanduslikult põhjendatud ja kohtupraktikas mõistlikuks peetavat

määra. Kostja taotleb vähendada viivisemäära mõistlikule tasemele, nt 0,05% päevas

(umbes 18% aastas).

Leppetrahv 55,27 eurot on ebaproportsionaalne ja topeltnõue, mille kostja palub jätta

täielikult rahuldamata. Sissenõudekulud on põhjendamatud ning kostja palub need jätta

rahuldamata või vähendada mõistliku tasemeni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. 05.03.2024 hageja ja kostja vahel sõlmitud Circle K Eesti AS Kliendikaardilepingu (dtl

27, edaspidi leping) alusel sai kostja krediidilimiiti 1000 eurot üldkrediidilimiidiga 1000

eurot. Lepingu p 1.3 kohaselt kohalduvad lepingule Circle K kliendikaardilepingu

üldtingimused, mis on kättesaadavad kodulehel circlek.ee/yldtingimused (dtl 28, edaspidi

üldtingimused).

4. Üldtingimuste p 3.2 kohaselt krediit- ja ROUTEX-kaardiga sooritatud tehingute

summade eest tasub klient Circle K-le igakuiselt esitatava arve alusel hiljemalt 14

kalendripäeva jooksul arve kuupäevast arvates, kui pooled ei ole kirjalikus taasesitatavas

vormis kokku leppinud teisiti.

Üldtingimuste p 2.9 kohaselt on mõlemad lepingu pooled kohustatud hüvitama teisele

poolele tekitatud tõendatud kahju ja lepingus ettenähtud juhtudel tasuma lisaks

leppetrahvi ja viivised. Juhul kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse

täitmisega, on Circle K-l õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassole ning

sellisel juhul on Circle K-l õigus nõuda ja kliendil kohustus tasuda Circle K-le leppetrahv

suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast.

Üldtingimuste punktist 3.2 tulenevalt juhul, kui klient ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt

Circle K-le tasumisele kuuluvaid summasid, on Circle K-l õigus nõuda ja kliendil on

kohustus tasuda viivist 0,16% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast.

5. Hageja esitas kostjale lepingu alusel kogusummas 552,64 eurot järgmised arved, mis hagi

kohaselt on tasumata:

-

arve nr 801565105, arve kuupäev 30.04.2024, maksetähtaeg 14.05.2024, summa

281,03 eurot (dtl 29-30);

-

arve nr 801580625, arve kuupäev 31.05.2024, maksetähtaeg 14.06.2024, summa ilma

viiviseta 271,61 eurot (dtl 31-32).

6. VÕS § 208 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja

võtma asja vastu. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist.

7. Pooltel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise, selle kehtivuse, ostetud kauba, arvete esitamise

ega arvete sisu üle.

8. Kostja on hagivastuses tunnistanud põhivõlga summas 552,64 eurot, s.o kostja on võtnud

hagi osaliselt õigeks. Hagi tuleb põhivõla osas TsMS § 440 lg 1 sätestatuga arvestades

rahuldada.

Viivis

9. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

10. Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, seega on hagejal õigus nõuda viivist.

11. Kliendikaardilepingu

üldtingimuste puhul on tegemist tüüptingimustega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 mõttes. Pole vaidlust, et üldtingimused on lepingu osa

(VÕS § 37 lg 1). Seega on pooltevahelise lepinguga nähtud ette seadusjärgsest kõrgem

viivisemäär, s.o 0,16% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest.

12. Kohtul puudub alus leida, et üldtingimustes toodud viivise nõudeõiguse, sh viivisemäära

puhul oleks tegemist tühise tüüptingimusega, mis lepingu teist poolt ebamõistlikult

kahjustab. Kostja on sõlminud lepingu oma majandustegevuses ning tüüptingimustega

nõustunud. Tegemist ei ole tarbijalepinguga, kus tuleks nõrgemat poolt kaitsta. Lepingu

kohase täitmisega on võimalik viivisenõuet vältida, s.o viivist saab võlausaldaja nõuda

olukorras, kus rahalise kohustuse täitmisega on juba viivitatud.

13. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist kogusummas 455,17 eurot:

-

arve nr 801565105, sissenõutavaks muutunud viivis alates 15.05.2024 kuni

27.10.2025 (530 päeva), viivis 238,31 eurot.

-

arve nr 801580625, sissenõutavaks muutunud viivis alates 15.06.2024 kuni

27.10.2025 (499 päeva), viivis 216,85 eurot.

Kostja viivise arvestuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu arvutuse kohaselt on

viivis kokku 455,16 eurot.

14. Tulenevalt VÕS § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle

vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui

tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi

maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

15. Kostja taotleb viivise vähendamist kuni 0,05% päevas. Kostja ei ole siiski toonud esile

selliseid asjaolusid, mis võiksid olla viivise vähendamise aluseks. Kostja ei ole

võlgnevust tasunud kuni käesoleva ajani. Kohtupraktika kohaselt väljendab VÕS § 113 lg

1 kohane viivis minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha

maksmisega viivitamise korral nõuda sõltumata tegelikust kahjust; viivise mõte on

esmajoones lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkiva kahju suuruse arvutamist.

Hagejal on ilmne huvi viivisenõude esitamiseks. Kostja ei ole tuginenud enda

majanduslikule seisundile. Ka ei ületa viivisenõue põhinõuet. Kohtu hinnangul ei ole

tegemist ebatavaliselt kõrge ning ebamõistliku viivisemääraga.

16. Kostja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis viitaksid hea usu põhimõtte

rikkumisele ning kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et hageja nõutav viivis oleks VÕS §

6 sätestatuga vastuolus.

17. Kohus rahuldab hageja 27.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude

summas 455,16 eurot.

18. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Hageja taotleb jooksva viivise väljamõistmist alates 28.10.2025. Kohus rahuldab nõude

ning piirab väljamõistetava viivise kogusummat põhivõla suurusega.

Leppetrahv

19. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § 161 lg 1 sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda

leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.

20. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude alusena tüüptingimuse, mis seob leppetrahvi

nõudmise õiguse tekkimise kliendi viivitamise maksekohustusega täitmisega ning

inkassole nõude üleandmisega. Seega juhul, kui sissenõutavaks muutunud tasumata nõue

antakse üle inkassofirmale, võib võlausaldaja nõuda leppetrahvi.

21. Kohus ei pea hageja kasutatud tüüplepingu leppetrahvi tingimust ebaharilikuks või

laenusaajat ebamõistlikult kahjustavaks. Ei ole kaldutud kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest ega piiratud teise lepingupoole õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutuks küsitavaks. Ka ei ole kohtu hinnangul rikutud oluliselt

lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks. Lepingu

kohase täitmisega on võimalik leppetrahvi nõuet vältida, s.o leppetrahv kohaldubki ainult

olukorras, kus teine lepingupool on lepingutingimusi juba rikkunud. Leppetrahvi

tüüptingimuse tühisust kohtul eelnevaga arvestades alust tuvastada ei ole.

22. Vaidlust pole lepingu ja leppetrahvikokkuleppe kehtivuses ega hagejal leppetrahvi

nõudmise õiguse tekkimises. Kohus on tuvastanud, et kostja on oma lepingulist kohustust

rikkunud ja vastutab rikkumise eest. Kostja leiab, et tegemist on sisuliselt

topeltkaristusega ühe ja sama kohustuse rikkumise eest, mis on vastuolus VÕS § 161 lg 2

ja § 6. Ka leiab kostja, et leppetrahv on ebaproportsionaalne, arvestades et põhinõue on

väike ja viivist on juba nõutud mitmesaja euro ulatuses.

23. Kohtupraktika kohaselt tuleb leppetrahvi suuruse mõistlikkust hinnata lähtuvalt sellest,

milline on leppetrahvi funktsioon konkreetses lepingus. Leppetrahvi kokkuleppe

eesmärgiks võib olla kompenseerida kahju või sanktsioneerida rikkumist. Kohtu

hinnangul on konkreetsel lepingujärgsel leppetrahvil lisaks kompensatoorsele iseloomule

ka sanktsiooniline eesmärk, et edaspidi ei toimuks rikkumist.

24. Kohtu hinnangul ei ole VÕS § 161 lg 1 tulenevalt hagejal kohustust näidata ega tõendada

tegelikult tekkinud kahju. Tegemist ei ole topeltkaristamisega. Ka ei ole leppetrahvi määr

ilmselgelt ebaproportsionaalne, vaid 10% nõudest (võlgniku võlgnetavast summas) on

kohtu hinnangul majandustegevuses tegutsevate poolte vahel sõlmitud lepingut

arvestades tsiviilkäibes mõistlikuks peetav määr.

25. Kohus rahuldab leppetrahvi nõude summas 55,27 eurot.

Sissenõudmiskulud

26. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et

hagejal on õigus nõuda viivist. Seega on hagejal õigus nõuda ka minimaalses fikseeritud

summas sissenõudmiskulude hüvitamist. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine.

Seega ei pea võlausaldaja tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla

sissenõudmisega seotud kulusid kandis.

Kohus ei leia, et need kulud oleksid ebamõistlikult suured või põhjendamatud ning

rahuldab sissenõudmiskulude nõude 40 euro ulatuses. Alust nõude rahuldamata jätmiseks

ega vähendamiseks ei ole.

Menetluskulude jaotus

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

28. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

29. TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille

kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega,

asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks

eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust.

30. Hageja esitas 07.04.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt menetluskulud

koosnevad õigusabikuludest 507 eurot (summa käibemaksuta), riigilõivust 280 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot. Kokku 807 eurot.

31. Riigilõiv tuleneb seadusest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud

riigilõivu 280 eurot. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 144 p 7 ja TsMS

§ 4842 järgi on põhjendatud kostjalt välja mõista ka hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot.

32. Hagejat on menetluses esindanud lepingulise esindajana Ahto Järvela tunnitasuga 169

eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu ei ole

põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Siinjuures

märgib kohus, et Riigikohus on seni 169 euro suuruse tunnihinna kohta avaldanud

arvamust vandeadvokaadi esinduse korral. Praegusel juhul hagejat ei esinda

vandeadvokaat. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks tasumäära, mis on 120 eurot

ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta).

33. Õigusabiteenust on osutatud mahus 3 tundi, sh

-

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide

esitamine kohtule 2 tundi;

-

kostja 19.11.2025 vastusega tutvumine, hageja 07.04.2026 seisukoha koostamine ja

esitamine 1 tund.

34. Kohus arvestab, et asi ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades vaidluse sisu ja

dokumentide mahtu, loeb kohus hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse mahu

vajalikuks ja põhjendatuks. Kokku loeb kohus õigusteenuse eest väljamõistetavaks

summaks 360 eurot (3 tundi x 120 eurot) ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud kokku 660 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot, õigusabikulud 360 eurot).

35. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

36. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin