2-25-21177/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-21177

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

06.05.2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-21177

Tsiviilasi

N.P hagi M.N-i, O.W ja G.W vastu elatise maksmisest

vabastamiseks, elatise võla maksmisest vabastamiseks

ja makstud elatise tagastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N.P (isikukood XXX);

Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat

Kristina Sööt;

Kostja I: M.N (isikukood XXX);

Kostja II: O.W (isikukood XXX);

Kostja III: G.W (isikukood XXX);

Kostjate seaduslik esindaja (eestkostja): Setomaa

Vallavalitsus

Menetlustoiming

Hageja riigi õigusabi osutaja vahetamise taotluse

lahendamine;

Hagi menetlusse võtmise lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja, N.P taotlus temale riigi õigusabi korras määratud

esindaja vahetamiseks.

2. Jätta menetlusse võtmata N.P hagi M.N-i, O.W ja G.W vastu elatise maksmisest

vabastamiseks, elatise võla maksmisest vabastamiseks ja makstud elatise

tagastamiseks.

3. Jätta hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja muud

menetluskulud hageja kanda. Hageja hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada määrus kätte hagejale ja saata teadmiseks kostjatele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on hagejal õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.P (hageja) esitas 07.12.2025. a Tartu Maakohtule hagiavalduse M.N-i (kostja I), O.W

(kostja II) ja G.W (kostja III) vastu elatise maksmisest vabastamiseks, elatise võla

maksmisest vabastamiseks ja senini makstud elatise tagastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr XXX alaealiste

M.N-i, O.W ja G.W hagi N.P vastu elatise nõudes. Kohus kinnitas selles tsiviilasjas

02.09.2025. a määrusega poolte kompromissi, mille kohaselt peab N.P tasuma lastele

M.N-ile, O.W-le ja G.W-le alates 14.01.2025. a elatist igaühele 50 eurot kuus kuni nende

täisealiseks saamiseni. N.P oli selle kompromissi eelnevalt allkirjastanud. N.P-le oli selle

tsiviilasja menetluses määratud riigi õigusabi korras esindaja, advokaat Rein Napa.

Esindaja käis N.P juures kodus ja luges kokkuleppe temale kiiresti ette. Kuigi N.P ei

saanud midagi aru, kirjutas ta kokkuleppele alla. Samuti käskis esindaja tal kirjutada, et ta

loobub edasikaebeõigusest. Kokkulepet allkirjastades ei saanud N.P aru, et peab hakkama

maksma elatist kokku 150 eurot kuus. Ta sai aru, et peab maksma elatist kolmele lapsele

kokku 50 eurot kuus. N.P-l on raske vaimupuue ja tema allkiri on kehtetu. Kokkuleppe

allkirjastamise juures ei olnud tema eestkostja Setomaa Vallavalitsus, kes oleks pidanud

talle olukorda selgitama. Eestkostja oleks pidanud selle tehingu ka heaks kiitma ja alles

siis oleks tohtinud riigi poolt määratud esindaja kompromissi kohtule esitada. Setomaa

Vallavalitsus on ka laste M.N-i, O.W ja G.W eestkostja ning esindas tsiviilasja menetluses

nii lapsi kui ka N.P. Setomaa Vallavalitsus viis teadlikult kohtu eksitusse ja ei teavitanud

kohut, et N.P-l on 29.03.2025. a sündinud veel neljas laps, N.O, kes viibib tema juures.

N.P leiab, et Setomaa Vallavalitsus vaikis lapse N.O maha selleks maha, et kohus igal

juhul kompromissi kinnitaks. N.O oli kompromissi kinnitamise määruse tegemise ajal

juba 5-kuune, aga nii Setomaa Vallavalitsus kui ka N.P-le riigi poolt määratud esindaja,

advokaat Rein Napa varjasid seda kohtu eest. N.P-l on tuvastatud raske vaimupuue ja

tuvastatud puuduv töövõime. Tema sissetulekuks on igakuiselt puuduva töövõime toetus

673,34 eurot ja sotsiaaltoetus 50 eurot, kokku sissetulek 723,34 eurot kuus. Pärast elatise

maksmist 150 eurot kuus, ei jää N.P-le kätte enam seadusest tulenevat absoluutset

elatusmiinimumi enda ja oma neljanda lapse N.O ülalpidamiseks. N.O ainukeseks

sissetulekuks on igakuine lapsetoetus 80 eurot, mis laekub tema isa N.O kontole. N.P

kolm eelnevat last M.N, O.W ja G.W on hooldusperedes ja nemad saavad igaüks lisaks

igakuisele lapsetoetusele 80 eurot ka igakuiselt 240 eurot hoolduspere toetust, mistõttu on

nemad on varaliselt palju paremini kindlustatud kui N.P neljas laps N.O. Eeltoodut

arvestades palub N.P vabastada teda täielikult elatise ja elatise võla maksmisest M.N-i ,

O.W ja G.W kasuks, samuti tagastada temale tema poolt seni makstud elatis M.N-ile,

O.W-le ja G.W-le summas 750 eurot.

2. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 07.07.2022. a määrusega tsiviilasjas nr XXX on

määratud hagejale, N.P-le eestkostjaks Setomaa Vallavalitsus tähtajaga kuni 07.07.2027.

a. Eestkoste on seatud kõigi N.P asjade ajamiseks ja isikul ei ole õigust teha iseseisvalt

tehinguid. Kohus luges, et hageja, N.P on piiratud teovõimega isik, kellel puudub

tsiviilkohtumenetlusteovõime. Arvestades seda, et hageja eestkostja ja seaduslik esindaja,

Setomaa Vallavalitsus on ka kostjate eestkostja ja seaduslik esindaja, siis otsustas kohus

29.12.2025. a määrusega määrata hagejale tsiviilasja menetluses esindajaks advokaadi

riigi õigusabi korras. Kohus andis sama määrusega hagejale määratavale esindajale tähtaja

vajadusel hagiavalduse täiendamiseks ja seisukohtade ning taotluste esitamiseks 30 päeva

jooksul alates määruse kättesaamisest. Advokatuur määras hagejale riigi õigusabi

osutajaks, vandeadvokaat Kristina Söödi. Advokaat kinnitas, et sai määruse kätte

06.01.2026. a. Seega saabus hageja esindajale hagiavalduse täiendamiseks, seisukohtade

ja taotluste esitamiseks määratud tähtaeg 05.02.2026. a.

3. Hagejale määratud esindaja, advokaat Kristina Sööt, teatas kohtule 06.02.2026. a kirjas, et

ta kohtus 19.01.2026. a esindatavaga, hageja N.P-ga. Kohtumisel osales ka hageja

elukaaslane. Kohtumisel jäi esindajale mulje, et hageja ei saanud aru selgitustest ja hageja

ei osanud vastata ka esindaja küsimustele. Esindaja küsimustele vastas hageja elukaaslane,

kelle sõnul koostas hageja nimel hagiavalduse elukaaslase ema N.O. N.O saatis

26.01.2026. a esindajale e-kirja, milles andis teada hageja soovist menetlusega jätkata.

Hagejaga kohtumisel kogetu põhjal on ka esindaja hinnangul tõenäoline, et hageja ise

hagiavaldust ei koostanud ja seda tegi hageja nimel keegi kolmas isik, ilmselt elukaaslase

ema N.O. Hageja esindaja palus kohtul korraldada kohtuistung, et enne hagi menetlusse

võtmise lahendamist pooled ära kuulata, sh et selgeks teha hageja enda tahe ja selgitada

hagi perspektiivikust.

4. Kohus rahuldas hageja esindaja taotluse ja määras kohtuistungi, et enne hagi menetlusse

võtmise lahendamist pooled, sh hageja isiklikult, ära kuulata. Kohus määras kohtuistungi,

toimumisajaga 07.04.2026. a.

5. Enne määratud kohtuistungit, 06.04.2026. a andis Setomaa Vallavalitsus kohtule teada, et

eestkostetav N.P teavitas neid samal päeval, et ta on haigestunud ja ei saa kohtusse

ilmuda. Setomaa Vallavalitsus teavitas eestkostetava haigestumisest tema perearsti ja on

perearstilt tõendi väljastamise ootel.

6. Setomaa Vallavalitsuse teate põhjal hageja haigestumisest, otsustas kohus 07.04.2026. a

kohtuistungi tühistada.

7. 07.04.2026. a teatas Setomaa Vallavalitsus kohtule, et eestkostetav N.P ei olnud nõus

minema perearsti vastuvõtule, mistõttu ei saanud perearst temal haigust tuvastada ja kohtu

jaoks tõendit väljastada.

8. 12.04.2026. a esitati hageja N.P nimel kohtule avaldus temale riigi õigusabi korras uue

advokaadi määramiseks. Avalduses tuuakse välja, et advokaat Kristina Sööt on

esindajana asunud algusest peale venitamise teele ja on hagejale pidevalt valetanud,

mistõttu on hageja tema suhtes usalduse kaotanud. Esindaja lubas 12.01.2026. a hagejale

saadetud kirjas esitada kohtule korrektse hagiavalduse 05.02.2026. a, kuid ei teinud seda.

05.02.2026. a kirjas lubas esindaja hagiavalduse kirjutamisega tegeleda järgmisel nädalal

ja saata selle hagejale tutvumiseks, kuid taas esindaja oma lubadust ei täitnud. Kui hageja

tundis 16.02.2026. a kirjas huvi hagiavalduse vastu, siis vastas esindaja 18.02.2026. a, et

tegi kohtule taotluse istungi korraldamiseks, et hagiavalduse täpsustamiseks panna paika

nõuded, mida esitada. Esindaja avaldas ka arvamust, et hagi esitatud kujul on

perspektiivitu ja oluline on enne hagiavalduse esitamist hageja nõudeid ärakuulamisel

arutada. Eelnevalt ei olnud esindaja hagejale hagi perspektiivitust selgitanud ja esitas

kohtule taotluse istungi korraldamiseks hagejaga kooskõlastamata. Hageja leiab, et

esindaja kasutab ära tema vaimupuuet, on korduvalt temale valetanud, on teadlikult hagi

esitamisega venitanud ja oma töö tegemata jätnud. Seetõttu on hageja kaotanud usalduse

advokaadi suhtes ja palub määrata temale riigi õigusabi korras uus esindaja.

9. Hagejale määratud esindaja, advokaat Kristina Sööt, esitas 21.04.2026. a kohtule

seisukoha, milles leiab, et hageja etteheited tema suunal on alusetud. Esindaja leiab, et ta

ei ole rikkunud riigi õigusabi osutamisel seaduse ega ka eetika norme. Arvestades

tekkinud olukorda, sh seda, et hageja ise esindajaga ei suhtle, hageja e-posti kaudu

esitatakse seisukohti, mis on vastuolus esindaja selgitustega, siis leiab esindaja, et hagejale

riigi õigusabi osutamine tuleks lõpetada.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus leiab, et hageja taotlus temale riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks

ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 31 näeb ette, et kohus kõrvaldab riigi õigusabi saaja

taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat

on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Kohus võib eelnevalt nõuda riigi õigusabi

saajalt ja advokaadilt selgituse esitamist. Kohus edastab advokaadi riigi õigusabi

osutamisest kõrvaldamise määruse advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks ning

vajaduse korral uue riigi õigusabi osutaja nimetamiseks.

Kohtu hinnangul ei saa hageja esitatud asjaoludest järeldada, et temale menetluses

esindajaks määratud advokaat Kristina Sööt on näidanud ennast asjatundmatuna või

hooletuna. Hagejale määratud esindaja on avaldanud kohtule seisukohta, et hageja nimel

esitatud hagiavaldus on perspektiivitu. Esindaja teatel kohtus ta hagejaga, et hageja

nõudeid ja asjaolusid selgitada, kuid kohtumisel jäi esindajale mulje, et hageja selgitustest

aru ei saanud ja esindaja küsimustele ei vastanud. Arvestades hagejaga kohtumisel

kogetut, on esindaja seisukohal, et hageja ise ei ole hagiavaldust koostanud ja arvestades

ka hageja elukaaslase avaldatut, koostas hagiavalduse hageja elukaaslase ema, N.O, kes

on pöördunud selgituste saamiseks esindaja poole ning kes on ilmselt ka esitanud hageja

nimel seisukohti. Seetõttu pidas esindaja õigeks taotleda kohtult kohtuistungi

korraldamist, et hagi menetlusse võtmise lahendamiseks pooled, sh hageja isiklikult, ära

kuulata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 3 järgi võib kohus vajaduse

korral hagi menetlusse võtmise lahendamiseks pooled ära kuulata. Kohus leiab, et antud

olukorras, kus esindajal ei õnnestunud hagejalt asjaolusid selgitada, oli esindaja taotlus

hagi menetlusse võtmise lahendamiseks istungi korraldamiseks kohane ja põhjendatud

ning esindajale ei saa ette heita seda, et ta ei esitanud hageja nimel kohtule täiendatud

hagiavaldust. Hageja puhul on tegemist isikuga, kellele on määratud eestkostja kõikide

tehingute tegemiseks ja kelle teovõime, s.o võime teha iseseisvalt tehinguid, samuti

tsiviilkohtumenetlusteovõime, s.o võime oma tegudega kohtus teostada

tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohtustusi, on piiratud. Seega võib eeldada, et

hageja ise ei suuda oma õiguste kaitseks tahet avaldada ja kohus määraski hagejale

menetluses esindajaks advokaadi tema huvide kaitseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu

esindaja seisukohtade või taotlustega, ei anna alust järeldada, et esindaja on riigi õigusabi

osutamisel oma kohustusi rikkunud ega anna alust ka esindaja vahetamiseks.

Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja taotluse temale riigi õigusabi korras määratud

esindaja vahetamiseks rahuldamata.

11. Arvestades menetluses ilmnenud asjaolusid, leiab kohus, et võimalik on hagi menetlusse

võtmine lahendada ilma eelnevalt pooli ära kuulamata.

Hagi asjaoludest nähtuvalt oli Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr XXX alaealiste

laste M.N-i, O.W ja G.W hagi N.P vastu elatise nõudes. Tartu Maakohus tegi selles

tsiviilasjas 02.09.2025. a määruse, millega kinnitas poolte kompromissi ja lõpetas sel

alusel menetluse. Kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohaselt kohustub N.P tasuma

alates 14.01.2025. a oma alaealistele lastele M.N-ile, O.W-le ja G.W-le elatist 50 eurot

kuus iga lapse ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. Kohtumäärus on

jõustunud 02.09.2025.a.

Käesolevas tsiviilasjas 07.12.2025. a esitatud hagiavalduses taotleb hageja tema

vabastamist lastele M.N-ile , O.W-le ja G.W-le elatise maksmisest, samuti tema

vabastamist elatise võla tasumisest ning tasutud elatise tagastamist.

Kohtu hinnangul on ilmne, et hageja nõuded on perspektiivitud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Seega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki, s.o tema

alaealistele lastele elatise maksmisest vabastamist, saavutada. Seadus ei näe ette ka

võimalust vabastada vanemat juba kohtulahendiga väljamõistetud elatise võlgnevuse

tasumisest ega võimalust kohtulahendi alusel tasutud elatist tagasi nõuda.

TsMS § 371 lg 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui: 1) hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus leiab, et kuna on ilmne, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki

saavutada, siis on põhjendatud jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata.

Kohus leiab, et ei vajalik ega menetlusökonoomiliselt mõistlik pooli hagi menetlusse

võtmise lahendamiseks eelnevalt istungil veel ära kuulata, sest asjaolude või poolte

seisukohtade täpsustamine ei saa hageja nõuete perspektiivikust mõjutada.

Eeltoodut arvestades jätab kohus N.P hagi menetlusse võtmata.

Kohus selgitab, et jõustunud kohtumäärus, millega kinnitati poolte kompromiss elatise

maksmise kohta kuulub täitmisele. Kui oluliselt peaks muutuma elatise maksete suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud kohtulahend elatise väljamõistmise kohta, siis

on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus pöörduda kohtusse hagiga elatise suuruse

muutmiseks. Tulenevalt TsMS § 459 lg-st 2 saab kohus aga muuta elatist alates uue hagi

esitamise ajast ja ei saa otsustada elatise muutmist tagasiulatuvalt.

Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 loetakse hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral, et

hagi ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

TsMS § 372 lg 4 järgi ei toimeta kohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral

hagiavaldust kostjatele kätte.

TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse.

Tulenevalt TsMS § 219 lg-st 4 lõpeb hagejale kohtu määratud esindaja esindusõigus

menetlust lõpetava lahendi jõustumisega ning hageja, kellel tsiviilkohtumenetlusteovõime

puudub, saab esitada määruskaebuse kohtu määratud esindaja vahendusel.

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagi jäetakse menetlusse

võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast.

TsMS § 219 lg 6 näeb erisusena ette, et kohtu määratud advokaat saab tasu riigi arvel riigi

õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Isikut, kelle huvide kaitseks advokaat

määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama üksnes juhul, kui isik ei

kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud

esindaja kaudu, või muul mõjuval põhjusel. See ei vabasta kulude tasumisest

menetlusosalist, kes peab kandma menetluskulud kohtulahendi järgi.

TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt

TsMS § 190 lg-le 7 võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest.

Arvestades menetluse asjaolusid leiab kohus, et põhjendatud on jätta hagejale riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja muud menetluskulud hageja kanda.

Kostjad ei ole menetluses osalenud, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Hagejale määratud esindaja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik