2-26-8567/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Õigeksvõtul põhinev osaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.05.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-26-8567

Tsiviilasi

F.D hagi X.R-i vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: F.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Aleksei Forstiman

Kostja: X.R (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Indrek Naur ja vandeadvokaadi abi

Elizaveta Pärnoja

Asja läbivaatamine

04.05.2026 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega.

2. Lahutada F.D (isikukood XXX) ja X.R (isikukood XXX) abielu, mis on sõlmitud

29.02.2012 Ida-Viru Maavalitsuses.

3. Jätkata ühisvara jagamise nõude menetlemist.

4. Jätta menetluskulud abielu lahutamise nõude osas poolte endi kanda.

5. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2-26-8567

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED

1. F.D (hageja) esitas 16.04.2026 Viru Maakohtule hagi X.R-i (kostja) vastu abielu

lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 29.02.2012 ja kostja lahkus

perekonnast 25.09.2025. Kostja käitub vastuoluliselt ja ei ilmunud kokku lepitud ajal

perekonnaseisuametisse. Kostja soovib kasutada abielu kehtivust, et sundida hagejat jagama

ühisvara hagejale ebasoodsatel tingimustel.

2. X.R on 29.04.2026 kirjalikus vastuses hagile nõustunud abielu lahutama. Kostja on

püüdnud abielu lahutada ja ühisvara jagada kohtuväliselt, kuid hageja ignoreeris kostja

ettepanekut ja keeldus vaidluse kohtuvälisest lahendamisest. Abikaasade faktiline kooselu

lõppes 30.10.2025 ja abielulisi suhteid ei ole võimalik enam taastada.

3.

04.05.2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja oli nõus abielu

lahutama. Pooled ei soovi leppida ega abielu säilitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kostja võttis 29.04.2026 kirjalikus vastuses ja 04.05.2026 kohtuistungil hagi õigeks. Kui

kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Kuigi TsMS §

440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas õigeksvõtuga seotud, puudub käesolevas asjas alus

õigeksvõttu mitte vastu võtta.

5. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri

andmetel on poolte abielu sõlmitud 29.02.2012 Ida-Viru Maavalitsuses (dtl 4, 11).

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

7. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta ja nad elavad eraldi.

Hageja soovib abielu lahutada. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja soov on hagis esitatud

nõuet tunnustada. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel

peatada.

8. Kohus veendus, et pooled on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam

võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui abikaasad ei soovi enam

abielulist kooselu jätkata, on neil alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks.

Kohus leiab, et PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Eeltoodut

arvestades tuleb poolte abielu lahutada. Menetlus jätkub ühisvara jagamise nõude osas.

9. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2 (3)

2-26-8567

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta abielu lahutamise nõude osas nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

3 (3)