2-25-127155/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta ERGO Insurance SE hagi O. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse
Legislator headnote
AI generatedArt. 21 lg; 2-25-127155/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R
U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Külli Puusep
Määruse tegemise aeg ja koht
6. mai 2026, Tartu
Tsiviilasja nr
2-25-127155
Tsiviilasi
ERGO Insurance SE hagi O. T. vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Menetlustoiming
asja läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013)
Hageja lepinguline esindaja Q.F , e-post:
Kostja O. T. (isikukood XXX) elu- ja viibimiskoht
teadmata
RESOLUTSIOON
1. Jätta ERGO Insurance SE hagi O. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi
vaatamata.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3. Määrus toimetada kätte hagejale.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse
esitajale kättetoimetamisest alates.
MENETLUSE KÄIK
1. ERGO Insurance SE (hageja) esitas hagi O. T. (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus
võttis hagiavalduse menetlusse, kuid kohtul tekkisid raskused hagimaterjalide
kättetoimetamisel kostjale. Kohus on sellest 10. aprillil 2026 hagejat teavitanud ning soovinud
teada, kas hagejal on teavet kostja kontaktandmete kohta.
1.1 Kohus selgitas hagejale, et kohus teinud järgmised kättetoimetamise katsed:
menetlusdokumendid saadetud korduvalt rahvastikuregistris (RR) olevale e-
postiaadressile: , vastust ei ole;
RR-s olev telefoninumber XXX ei ole kasutusel (helistatud korduvalt);
RR-s on alates 5. detsembrist 2023 elukoha aadressiks XXX-i, xxxx, XXX.
Maksekäsu kiirmenetluses on vesteldud korteri omanikuga, kes kinnitas, et kostja ei
ela nimetatud aadressil alates 2025 kevadest, on xxxxxxxx ja tal ei lubata Eestisse
tagasi tulla;
Politsei 26. jaanuari 2026 vastusest kohtu maksekäsuosakonnale nähtub, et politseil
samad andmed, mis RR-s.
2-25-127155
RR-s märgitud lisa-aadressile , saadetud dokumendid on tagastatud kohtule kätte
andmata, põhjusel, et sõjaliste operatsioonide tõttu xxxxxxxx, ei ole võimalik
dokumente kätte toimetada. („RETURN Undeliverable territory not served due to
military operations. Return date 30.03.2026“)
2. Hageja vastas kohtule 16. aprillil 2026, et tal puuduvad täiendavad kostja kontaktandmed,
mille kaudu oleks võimalik kostjale hagimaterjalid kätte toimetada. Hageja on suhelnud
kostjaga enne kohtusse pöördumist vaid e-maili kaudu.
3. Pärast seda on kohus teinud täiendavaid kaitseid menetlusdokumentide kättetoimetamiseks:
menetlusdokumendid saadetud 16. aprillil 2026 veelkord hagejalt saadud ja
rahvastikuregistris (RR) olevale e-postiaadressile: , vastust ei ole;
RR-s olev ja hagejalt saadud telefoninumber XXX ei ole kasutusel (helistatud 16.
aprillil, 20. aprillil ja 27. aprillil);
RR-s on kostja elukoht xxxxxxx -i, xxxx, . Korteriomanik M. K. selgitas 27. aprillil
2026 telefonikõnes (tel XXX), et üürnik O. T. läks xxxxxxxx sõpradele külla 2025.
aasta kevadel ja teatas, et teda ei lasta enam Eestisse tagasi, rohkem suhtlust ei ole
temaga olnud, sidekanalid ei toimi enam.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
I
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi
vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud
tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning
kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.
6. Kohtul ei õnnestunud dokumente kostjale kätte toimetada. Kohtu püüdlused on kirjeldatud
eespool. Ka hageja ei ole kohtule esitanud andmeid, mis oleksid edukad kohtudokumentide
kättetoimetamisel. Tuginedes kohtumenetlustes kogutud andmetele, leiab kohus, et kostjal
puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht.
Kohtule ei ole teada kostjal ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides elukohta. Kohtul on
põhjendatud kahtlus, et kostja ei viibi enam Eesti Vabariigi territooriumil.
II
7. Maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima,
kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei
välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui
hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel
juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte
toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist
menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab
TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423
sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise.
Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada
analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt RKTKm 31.03.2015. a, nr 3-
2-1-179-14, p 10).
2-25-127155
8. Asjas kogutud andmete alusel saab väita, et kostja elukoht võib olla väljaspool Eestit.
9. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja
lahendama.
10. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning
kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping) art 21 lg 1 sätestab, et kummagi lepingupoole
kohtud on pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kohtu
hinnangul on tõenäoline, et kostja lahkus Eestist ning naasis tagasi xxxxxxxx. Seega ei ole
Eesti kohus pädev kohus asja lahendama.
III
11. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata
või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Seega
tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
12. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid
tekkinud.
13. Tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole
kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel
vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Külli Puusep
kohtunik