4-26-335/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-26-335

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-335 (2302,25,016013)

Kohtunik

Mairi Heinsalu

Kohtuistungi sekretär

Irene Valge

Vaidlustatud lahend

Põhja

prefektuuri

operatiivbüroo

liiklus-

järelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 12.01.2026

otsus väärteoasjas nr 2302,25,016013, millega

Andrus Kuzmini karistati LS § 261 lg 1 järgi

rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot

Menetlusalune isik

Andrus Kuzmin, isikukood 36912182253,

registreeritud elukoht xxx, töökoht xxx, xxx, e-posti

otsuses kasutada ei luba

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri esindaja

Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus

otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 12.01.2026 otsus väärteoasjas nr

2302,25,016013, millega Andrus Kuzmini karistati LS § 261 lg 1 alusel

rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot osaliselt, s.o karistuse

täitmise viisi osas.

2. Teha uus otsus osas, millega määrata, et määratud rahatrahv summas 400 eurot

tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest igakuiselt, s.o. 40 eurot kuus Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank, EE891010220034796011 SEB

pank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV

Pank AS, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220265002176.

4-26-335

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega,

saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul

kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Otsuse koopia edastada Andrus Kuzminile ning Politsei- ja Piirvalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK JA VÄÄRTEO ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi 12.01.2026 otsusega väärteoasjas 2302,25,016013 karistati Andrus

Kuzmini LS § 261 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Otsuse

kohaselt andis Andrus Kuzmin mootorsõiduki Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx vastutava

kasutajana mootorsõiduki kasutamiseks teisele isikule. Mootorsõiduki vastutava kasutajana ei

säilitanud ta andmeid selle isiku kohta kuue kuu jooksul ning liiklusjärelevalve teostaja

nõudmisel ei esitanud temale nimetatud mootorsõidukit 29.06.2025 kell 11.22 Tallinnas

Mustamäe tee 5 juures Mehaanika tn ja Paldiski tn vahel suunaga Paldiski mnt kasutanud

isiku andmeid: isiku ees- ja perekonnanime, isiku aadressi, isiku sünniaega või isikukoodi

ning isiku juhiloa numbrit.

2. 02.02.2026 esitas Andrus Kuzmin Harju Maakohtule kaebuse (koos lisadega), milles leidis,

et 12.01.2026 väärteoasjas nr 2302,25,016013 tehtud otsus tuleb tühistada. Kaebuse kohaselt

kuulub mootorsõiduk Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx kaebajale. Kohtuväline menetleja

edastas väidetavalt trahviteate 02.07.2025 kell 9.56 kaebaja e-posti aadressile xxx, kuid jättis

kontrollimata asjaolu, et sellist e-posti aadressi ei eksisteeri – sellekohane veateade saabub

koheselt saaja e-posti aadressile. Täiendavalt saadeti 18.07.2025 trahviteade nr 223025138768

adressaadile Andrus Kuzmin Omniva vahendusel tähtkirjaga kättetoimetamiseks

rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile xxx. 31.07.2025 tagastas Omniva tähtkirja

kohtuvälisele menetlejale, kuna tähtkirja ei nõutud välja hoiutähtaja jooksul. Kaebaja elas

suvisel ajal maakodus ning ei osanud ette näha, et tema elukoha aadressile võib eelnimetatud

dokument tulla. Trahviteade avaldati Avalikes Teadaannetes 31.07.2025 ning loeti avalikult

kättetoimetatuks 01.09.2025. Kaebaja sai trahviteatest kogemata teada hoiatustrahvide

portaalis 04.09.2025 ning esitas taotluse kiiruskaamera salvestise ja taatluse andmete

väljastamiseks ning automaatse liiklusjärelevalve selgitamiseks, mis kaebajale väljastati

15.09.2025.

3. Kaebajale väljastatud fotol on näha tema autoga sarnane mootorsõiduk, millel on talle

kuuluva auto numbrimärk. Foto on tehtud liikuva mootorsõiduki tagaosas asuvast

numbrimärgist ja külgvaatest ei ole võimalik näha sõiduki juhti. Kaebaja oli sellel kuupäeval

oma mäletamise kohaselt parkinud sõiduki elukoha juurde asuvasse parklasse ja ei olnud

4-26-335

linnas, seega pöördus ta 15.09.2025 Politsei- ja Piirivalveameti poole isiku tuvastamiseks.

Kuivõrd salvestise taotluse vastuses oli lisatud ka märkus, et „Taotluse esitamine foto

saatmiseks ei peata trahviteate tasumiseks antud 30-päevast tähtaega“ tasus kaebaja

hoiatustrahvi 28.09.2025 summas 47 eurot.

4. Kaebaja esitas Politsei- ja Piirivalveametile taotluse hoiatustrahvi tühistamiseks ja palus

heauskselt sisuliselt abi isiku tuvastamiseks. Kaebaja soov oli veenduda, kes juhtis sõidukit.

Kaebaja ei ole kordagi välistanud ka asjaolu, et kiiruskaamera fikseeritud rikkumine võis aset

leida ka tema süül, kuid sellisel juhul oleks kiiruskaameta reageerinud välgatusega. Sellist

asja aga pole olnud. Ise ta oma mootorsõidukit teistele pole andnud, küll aga on auto võtmed

kodus avalikus kohas.

5. 24.10.2025 trahviteates nr 223025138768 esitatud kaebuse menetlemise selgitamises asus

Politsei- ja Piirivalveamet seisukohale, et trahviteate nr 223025138768 puhul lõppes kaebuse

esitamise tähtaeg 03.10.2025, seega 14.10.2025 esitatud täiendav kaebus oli esitatud rohkem

kui 30 päeva peale trahviteate kättetoimetamist.

6. Kaebaja on oma süüteo eest 28.09.2025 hoiatustrahvi tasunud ning seega peaks olema nn

„karistus“ kantud ja juhtum lõpetatud ning kaebaja sisuline palve isiku tuvastamiseks jäeti

Politsei- ja Piirivalveameti poolt rahuldamata.

7. 24.10.2025 nr 2.2-4/1423-10 saadetud kirjast aga selgub, et kohtuväline menetleja uuendab

trahviteate nr 223025138768 menetluse ning edastab materjalid menetlemiseks juhtumi

toimumiskoha järgsele politseiasutusele Põhja prefektuuri.

8. 30.12.2025 esitas kaebaja 17.12.2025 koostatud väärteoprotokollile vastulause, mille

kohaselt tema ei nõustu talle etteheidetud õigusrikkumise toimepanemisega. Kaebaja on

korduvalt kohtuvälisele menetlejale selgitanud, et soovib teavet ja abi sõiduki juhi

tuvastamiseks ning pelgalt sõiduki tagaosas oleva numbri nägemine ei tohiks olla karistuse

määramise aluseks. Kaebaja on korduvalt kinnitanud, et ei ole oma sõidukit kellegi kätte

andnud.

9. Kaebaja hinnangul on tegemist kohtuvälise menetleja poolse pahatahtliku käitumisega. Kui

kaebaja oleks teadnud, et isegi temapoolne taotlus isiku tuvastamiseks toob kaasa talle sellises

ulatuses määratud rahalise karistuse, poleks ta Politsei- ja Piirivalveameti poole pöördunud,

arvestades asjaolu, et hoiatustrahv oli juba tasutud. Kaebaja viitab kaebuses VTMS §-le 291 lg

1, §-le 30 lg 1 p 1 ning §-le 543 lg 3.

10. Kohtuistung toimus Harju Maakohtus 06.04.2026. Kaebuse esitaja jäi kohtuistungil

esitatud kaebuse juurde.

Kaebuse esitaja seisukohad kohtuistungil

11. Kokkuvõttes leidis kaebaja, et vastavalt EV Põhiseadusele ei pea tema tõendama oma

süütust, vaid menetleja peab tõendama tema süüd. Antud asjas puuduvad tõendid, et ta oleks

olnud kõnealusel hetkel sõiduki roolis. Menetleja esitatud foto on tehtud sõiduki tagant,

mistõttu on juht tuvastamata. Teda süüdistatakse andmete mitte talletamises selle kohta,

kellele ta sõidukit kasutada andis. Kinnitab veel kord - tema ei ole oma sõidukit sellel hetkel

kellelegi teisele kasutada andnud, seetõttu ei saanud tal tekkida kohustust talletada andmeid

4-26-335

kolmandate isikute kohta. Seadus ei kohusta omanikku pidama logiraamatut olukorras, kus ta

autot välja ei anna. Kuna tema autot ei juhtinud ja ka kellelegi teisele seda edasi ei andnud

jääb üles põhjendatud kahtlus, kuidas tema sõiduki numbrimärk kaadrisse sattus. Tema ei saa

välistada numbrimärgi kuritegelikku kopeerimist ja duplikaadi kasutamist kolmandate isikute

poolt. Kuna menetleja pole seda kahtlust ümber lükanud, tuleb see vastavalt süütuse

presumptsioonile tõlgendada tema kasuks. Ta ei ole kohustatud andma ütlusi iseenda vastu.

Jääb oma kaebuse juurde, ta ei ole rikkunud seadust ja politsei pole vastupidist tõendanud.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht kohtuistungil

12. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning

väärteomenetluse otsus muutmata. Andrus Kuzminile heidetakse ette, et ta ei säilitanud ega

esitanud politsei nõudmisel andmeid, kes kasutas tema kasutuses olevat sõidukit 29. juunil

2025. Isik väidab ühest küljest seda, et tema sõidukit kasutanud ei ole, kuid ka seda, et tema

pole sõidukit kindlasti kasutada kellelegi andnud. Isik selgelt väljendas, et tema sõidukit sellel

päeval kindlasti kasutanud ei ole. See tähendab, et sõiduk pidi olema kellegi teise kasutuses.

Kui kaebaja väidab, et tema sõidukit kasutati kuritegelikul moel, siis on tegemist pööratud

tõendamiskoormusega. Andrus Kuzmin peab ise tõendama, et keegi on pahatahtlikult võtnud

tema sõiduki või pannud sellele külge numbri duplikaadid. See ei ole mitte mingil moel

levinud praktika. Aeg ajalt varastatakse numbrimärke, aga et keegi võtab Soomest auto, Eestis

varastab selle numbrimärgi või tellib duplikaadi – sellist praktikat kohtuvälise menetleja

esindaja andmetel ei ole olnud.

13. Isiku käest küsiti konkreetselt politseis, kes seda sõidukit sellel päeval kasutas ning tema

omakäeliselt antud ütlus on see, et ta ei tea, kas ja kes kasutas või kas see üldse oli tema

sõiduk. Kuna isik ei avaldanud andmeid, mida seaduse kohaselt on ta kohustanud avaldama,

tõendab see, et ta on toime pannud LS § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumise, mille eest on

karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 800 eurot. Isik pani toime rikkumise, mille eest tuleb

määrata karistus. Seadusandja on pannud isikule kohustuse anda välja informatsioon, kes

sõidukit kasutas. Kui isik seda ei tee, siis ta mitte ei anna ütluseid enda vastu, vaid rikub

seaduse punkti. Asjas puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud, isik on varem

karistamata, mistõttu on põhjendatud määrata karistus sanktsiooni keskmises määras, mida

antud asjas ka tehti. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on see põhjendatud karistus.

MAAKOHTU SEISUKOHT

14. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt

lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

15. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isiku

süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu

ning kas see on õigesti kvaliftseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva

kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on

4-26-335

järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on

toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu

lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada

karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9), kuidas

lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

16. Andrus Kuzminile esitatud väärteoetteheide seisneb lühidalt selles, et ta mootorsõiduki

Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx vastutava kasutajana andis mootorsõiduki kasutamiseks

teisele isikule ning ei säilitanud selle isiku andmeid kuue kuu jooksul ega esitanud neid

liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel. Nimetatud mootorsõidukit juhiti 29.06.2025 kell

11.22 Tallinnas Mustamäe tee 5 juures Mehaanika tn ja Paldiski tn vahel suunaga Paldiski

mnt poole. Kohtuvälise menetleja otsuse järgi on tegu kvalifitseeritud LS § 261 lg 1 järgi.

Nimetatud sätte kohaselt on karistatav mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt

käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmine.

17. Väärteo protokolli ning vaidlustatud otsuse kohaselt rikkus Andrus Kuzmin LS § 72 lg 2 p

1, 2, 3 ja 4 ning LS § 72 lg 3 nõudeid. LS § 72 lg 2 järgi kui mootorsõiduki omanik annab

mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku

poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning

liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: mootorsõidukit

kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi (p 1); mootorsõidukit kasutanud isiku aadress (p 2);

mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood (p 3) ja mootorsõidukit kasutanud

isiku juhiloa number (p 4). LS § 72 lg 3 järgi laienevad vastutavale kasutajale käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustused seoses tema kasutuses oleva mootorsõidukiga.

Seega piisab objektiivse koosseisu täitmiseks sellest, et mootorsõiduki omanik jätab esitamata

mootorsõidukit kasutanud isiku andmed (ees- ja perekonnanimi, aadress, sünniaeg või

isikukood ning juhiloa number).

18. Kohtu hinnangul on Andrus Kuzminile esitatud väärteoetteheide tõendatud järgmiste

tõenditega.

19. 02.07.2025 koostatud trahviteade nr 223025138768, mille kohaselt sõitis 29.06.2025 kell

11.22 Tallinnas Mustamäe tee 5 juures, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, sõiduk

Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx sõidukiirusega 61 km/h +/- 4 km/h, millega ületas

lubatud sõidukiirust vähemalt 7 km/h. Kirjeldatud väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 1

järgi. VTMS § 542 ja LS § 262 p 1 alusel määrati Andrus Kuzminile hoiatustrahv 49 eurot.

Trahviteate juurde on lisatud 29.06.2025 kell 11.22 tehtud foto mootorsõiduki Xxx Xxx

registreerimismärgiga 169 MSR tagumisest osast. Fotol on kirjas nimetatud sõiduki kiirus 61

km/h ning asukoht Mustamäe tee 5 juures suunaga Mehaanika/Paldiski mnt (tl 27-29).

20. Andrus Kuzmin esitas 05.09.2025 avalduse Politsei- ja Piirivalveametile liiklustrahvi

vaidlustamiseks. Avalduses selgitas ta, et sai trahvist teada juhuslikult alles 04.09.2025, kui

sisenes portaali „Hoiatustrahvid“. Posti teel ei olnud temani jõudnud ühtegi teadet ning teda ei

ole üritatud isiklikult teavitada. Avalduses leiab Andrus Kuzmin, et trahv on määratud

ebaõiglaselt ning palus see tühistada, sest temale ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks,

4-26-335

et tema või tema juhitud sõiduk on rikkumise toime pannud. Seega palus Andrus Kuzmin

tühistada otsus nr 223025138768 ning lõpetada väärteomenetlus tema suhtes (tl 31-32).

21. Andrus Kuzminile edastati 15.09.2025 vastavalt tema taotlusele 29.06.2025 kell 11.22

Mustamäe tee 5, Tallinn juures automaatse liiklusjärelevalveseadmega fikseeritud

liiklusnõuete rikkumise salvestis (tl 33).

22. Andrus Kuzmin esitas 15.09.2025 Politsei- ja Piirivalveametile vastuväite hoiatustrahvi

kehtivusele (PPA 15.09.2025 vastuskirjale nr 2.2-4/1423-2), milles ei nõustu talle edastatud

selgitustega ning milles mh avaldab, et rikkumise ajal ehk 29.06.2025 oli ta linnast ära.

Samuti esitas ta nõude, milles mh palub tunnistada hoiatustrahv 223025138768 kehtetuks ja

lõpetada menetlus 7 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest (tl 34-36, skaneerimisel lehed

vahetusse läinud – kohtu märkus).

23. 24.09.2025 on Politsei- ja Piirivalveamet koostanud määruse kaebuse käiguta jätmise

kohta seoses Andrus Kuzmini 15.09.2025 esitatud kaebusega. Määruses on kokkuvõtlikult

leitud, et kaebuses on märkimata mootorsõidukit kasutanud füüsilise isiku isikuandmed.

Kaebuse sisu kohaselt väidab kaebaja, et sõidukit kasutas teine isik. Vastutav isik vabaneb

hoiatustrahvist, kui ta teatab kohtuvälisele menetlejale, kes kasutas sõidukit trahviteates

nimetatud ajal. VTMS § 545 lg 4 alusel vabaneb mootorsõiduki eest vastutav isik kohustusest

kui ta esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise

aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi

vargusest, kadumisest või hävitamisest, või ta esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu

esinemise kohta. Trahviteate saatmine ja kättetoimetamine on eelnevalt kontrollitud ning

selgitustega vastuskiri Andrus Kuzminile saadetud. Trahviteate adressaat on trahviteate

nõuetekohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamise käigus kätte saanud, esitades selle

kättesaamise järgselt trahviteate kohta kaebuse (tl 54).

24. 28.09.2025 tasus Andrus Kuzmin talle määratud hoiatustrahvi summas 49 eurot (tl 45,

kaebuse lisa 2).

25. 17.10.2025 on Politsei- ja Piirivalveameti menetleja koostanud määruse Andrus Kuzmini

14.10.2025 esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta. Määruses on menetleja leidnud, et

kaebus on esitatud rohkem kui 30 päeva peale trahviteate kättetoimetamist ja kaebuse

esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, mistõttu kaebus ei vasta VTMS § 545 lg 1

nõuetele. Kaebus jäeti läbi vaatamata ning tagastati kaebuse esitajale (tl 40).

26. 24.10.2025 on Politsei- ja Piirivalveameti menetleja koostanud kaebuse menetlemise

selgituse (kaebuse lisa 5), kuivõrd Andrus Kuzmin esitas 17.10.2025 vastuskirja/taotluse

17.10.2025 koostatud Politsei- ja Piirivalveameti menetlusotsuses tähtaja kehtetuks

tunnistamiseks, kuna tema hinnangul on 14.10.2025 esitatud kaebus tähtaegselt esitatud 30

päeva jooksul trahviteate kättesaamisest. Selgituses on põhjalikult kirjeldatud trahviotsuse ja

A. Kuzmini kaebusetega seonduvat ning selgitatud A. Kuzminile trahviotsuse edastamise ning

mootorsõiduki vastutava kasutaja vastustust ja sellega kaasnevaid kohustusi.

27. 28.10.2025 on Politsei- ja Piirivalveameti menetleja koostanud määruse väärteomenetluse

uuendamise ja alluvuse muutmise kohta. Määruses leidis menetleja, et kuna mootorsõiduki

eest vastutav isik vaidlustab asjaolusid objektiivses ja subjektiivses mõttes, siis ei ole

4-26-335

võimalik antud asjaolusid lahendada kirjalikus hoiatamismenetluses ning tulenevalt

Riigikohtu lahendi 5-17-12 punktist 35, kuulub väärteomenetlus uuendamisele kiir- või

üldmenetluse korras. 15.09.2025 trahviteatele 223025138768 esitatud kaebuse kohta koostati

24.09.2025 VTMS § 546 lg 1 alusel määrus kaebuse käiguta jätmise kohta, määrates tähtaja

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 03.10.2025. Kohtuväline menetleja

leidis, et 15.09.2025 kaebuses on märkimata mootorsõidukit kasutanud füüsilise isiku

isikuandmed. Kaebuse sisu järgi väidab kaebaja, et sõidukit kasutas teine isik. Trahviteate

kehtetuks tunnistamise alused puuduvad. Kohtuvälise menetleja 24.09.2025 määruse kaebuse

käiguta jätmise kohta määratud tähtajaks 03.10.2025 kaebuses esinevaid puuduseid ei

kõrvaldatud ning lisaandmeid sõidukit kasutanud isiku kohta ega pädevale ametiasutusele

mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest

teavitamisest ei esitatud. Küll aga on erinevates pöördumistes läbivalt avaldatud

mittenõustumist kirjalikus hoiatusmenetluses koostatud trahviteatega ning soovi kasutada

kaebeõigust trahviteate vaidlustamiseks viidates võimalikule Eesti Vabariigi põhiseaduse

rikkumisele automaatsete kiirusmõõtesüsteemide poolt tuvastatud sõidukiiruse ületamise

korral kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamisel ning trahviteate saatmisel liiklusregistri

järgsele mootorsõiduki eest vastutavale isikule. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 5-17-12

väärteomenetlus uuendati (tl 51).

28. 24.11.2025 on Põhja prefektuuri liiklussüütegude menetlusgrupi uurija edastanud Andrus

Kuzminile e-posti aadressile xxx selgitustaotluse, milles palutakse temal kui mootorsõiduki

vastutaval kasutajal edastada tulenevalt LS §-st 72 lg 2 ja 3 menetlejale 29.06.2025 kell 11:22

mootorsõidukit Xxx Xxx numbrimärgiga xxx juhtinud isiku andmed hiljemalt 03.12.2025 (tl

23).

29. Väärteoprotokoll, milles on välja toodud kohtuvälise menetleja andmed, koostamise aeg

17.12.2025 ja koht, menetlusaluse isiku Andrus Kuzmin andmed, sõiduki Xxx Xxx

numbrimärgiga xxx andmed, väärteo kirjeldus ning rikutud nõuded ja väärteo kvalifikatsioon

ning menetlusaluse isiku Andrus Kuzmini selgitus „Ei tea kas ja kes kasutas või kas oli üldse

minu auto“ (tl 19).

30. 17.12.2025 koostatud küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokoll, mille kohaselt on

Andrus Kuzmini KorS § 30 lg 1 alusel küsitletud. Nimetatud protokolli koostamise eesmärk

on saada isikult teavet ohu väljaselgitamiseks, sest on alust arvata, et meetmele allutatud

isikul on vajalikke andmeid temale kuuluva sõiduki kasutaja kohta, mida sõiduki

omanik/vastutav kasutaja on kohustatud esitama vastavalt LS § 72 lg-le 2. Andrus Kuzmini

on protokolli omakäeliselt kirjutanud „Olen vastutav kasutaja. Küsitud kuupäeva kohta ei

mäleta“ (tl 21).

31. Andrus Kuzmini 17.12.2025 vastulause, milles mh selgitab, et tema ainus seisukoht

menetluse käigus oli, et ta ei mäleta, kus ta konkreetsel päeval ja kellaajal viibis ning

kiiruskaamera foto, mis kujutab üksnes sõiduki tagaosa, ei tõenda tema viibimist sõidukis ega

selle juhtimist (tl 14).

32. Sõiduki detailandmete päringu kohaselt on mootorsõiduki Xxx Xxx numbrimärgiga xxx

vastutav kasutaja Andrus Kuzmin. Teisi kasutajaid ei ole märgitud (tl 53).

4-26-335

33. Andrus Kuzmin selgitas kohtuistungil, et hoiatustrahv tehti temale auto tagant otsast,

enam vähem peale jaanipäeva, millest tema sai teada täitsa juhuslikult augusti lõpus. Ta tõesti

ei suuda meenutada, kus ta konkreetselt sellel päeval oli, kuna aega oli möödas. Kui politsei

oleks teinud oma tööd korrektselt, oleks see trahviteade temani jõudnud õigeaegselt ja ta oleks

loomulikult seda mäletanud. Ta leidis selle niiöelda trahviteate juhuslikult. Kuna Eestis on

niivõrd palju digikelme ja ajakirjandusest käis just läbi informatsioon selle kohta, et

digikelmid kasutavad sedasama trahviteemat inimese käest raha välja pumpamiseks, on kõige

kindlam vaadata hoiatustrahvide portaalist, kas on trahv tulnud. Ta läks vaatama ja avastas

trahvi, mis lõi tal praktiliselt kohe silme eest mustaks, kuna kuupäev oli juba selline, mis

tähendas seda, et see läheb kohe kohtutäituri kätte. Tal oli praktiliselt terve nädalavahetuse

väga halb olla. Ta kohe küsis järgi, kas see on ikka tema auto, kuna pärast saadeti talle pilt

auto taga otsast. Ta teab isiklikult mitut juhtu, kus Soomest romulast on toodud auto siia

Eestisse, on siin ära vuntsitud, seejärel on otsitud täpselt samasugune auto siit, selle number

on kas siis ära varastatud või on tellitud dublikaat ja sõidetakse sellega ringi. Ka terve

sotsiaalmeedia on selliseid videosid täis, kus sõidetakse just nimelt võltsnumbritega. Tal

tekkis kohe kahtlus, et kuna pilt oli tehtud tema auto tagumisest osast, et kas see on tema auto

või ei ole. Siis tekkis tal küsimus, et kas tema on roolis või keegi teine on roolis olnud, kuna

seal ei ole ju tegelikult näha ei auto VIN koodi ega ka ühtegi biomeetrilist jälge. Sellest

tulenevalt tekkis tal kahtlus, et see ei pruugi üldse tema auto olla. Oma autot pole ta kunagi

mitte kellelegi väljastanud. Ühe korra on ta jätnud küll autoremonti, kus kohas parandati seda,

aga ta on täiesti kindel, et sealt ilmselgelt pahatahtlikult tema autot keegi kasutanud ei ole.

Võtmed on tal tõesti kodus, avalikult, tema jope taskust või laua peal. Aga kuna tal kodus

võõraid inimesi ei käi, ainult tema elukaaslane ja xx-aastane laps, siis ta on täiesti veendunud,

et ei tema elukaaslane ega laps tema võtmeid kellelegi teisele andnud ei ole, samuti pole ka

ise kasutanud. Ta lihtsalt ei suuda aru saada, et kuidas selline trahv üldse talle tehti ja ma ei

suuda ka sellest aru saada, miks seda asja peab üldse arutama, kui seda asja ei ole olnud.

Kohtuistungil kinnitas A. Kuzmin, et ta sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastutav kasutaja,

hoiatustrahve ta kunagi saanud ei ole. Ta ei ole teadlik sellest, et kiirust mõõdetakse kas

sõiduki eesosast või tagaosast, küll aga on teadlik, et sõiduki vastutav kasutaja vastutab

sõidukiga toimunu eest. Kinnitas veelkord, et tema ei ole oma sõidukit kellelegi teisele

kasutada andnud, seetõttu tal ei tekkinud ka kohustust talletada andmeid kolmanda isiku

kohta. Tema sõidukilt tema teada numbrimärki varastatud ei ole.

34. Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, on võimalik tulla ühesele järeldusele, et 29.06.2025

kell 11.22 on mootorsõidukiga Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx sõidetud Tallinnas

Mustamäe tee 5 juures suunaga Mehaanika/Paldiski mnt sõidukiirusega vähemalt 57 km/h.

Nimetatud mootorsõiduki vastutav kasutaja on Andrus Kuzmin. Andrus Kuzmin on

vaidlustanud 02.07.2025 koostatud hoiatustrahvi otsuse, märkides 05.09.2025 esitatud

kaebuses, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et tema või tema juhitud sõiduk on rikkumise

toime pannud ning 15.09.2025 on vastuväites avaldanud, et oli rikkumise ajal linnast ära.

35. VTMS § 545 lg 3 kohaselt peab füüsilisest isikust mootorsõiduki eest vastutav isik juhul,

kui ta vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, märkima kaebuses

trahviteates märgitud ajal mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime ning elukoha

aadressi, juhiloa numbri ning sünniaja või isikukoodi.

4-26-335

36. Sama sätte lg 4 sätestab, et mootorsõiduki eest vastutav isik vabaneb käesoleva paragrahvi

lõikes 3 sätestatud kohustusest, kui ta esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne

trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele

mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või ta

esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta.

37. LS § 72 lg 2 ja 3 sätestab, et kui mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja annab

mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku

poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning

liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama punktides 1-4 nimetatud andmed.

38. Trahviotsuse vaidlustamise käigus on Andrus Kuzminile korduvalt selgitatud ja antud

võimalus esitada trahviotsuse vaidlustamise aluseks olevaid vajalikke andmeid, kuid seda ta ei

teinud. Peale väärteomenetluse uuendamist palus menetleja oma 24.11.2025 kirjaga edastada

Andrus Kuzminil kui mootorsõiduki vastutaval kasutajal tulenevalt LS §-s 72 lg 2 ja 3

sätestatud vajalikud andmed hiljemalt 03.12.2025, kuid seda ta ei teinud. 17.12.2025 küsitleti

Andrus Kuzmini liiklusjärelevalve teostaja poolt andmeid selle isiku kohta, kes nimetatud ajal

mootorsõidukit juhtis. Andrus Kuzmin on väitnud, et ta ei tea kas ja kes kasutas

mootorsõidukit, mille vastutav kasutaja ta on või kas oli üldse tema auto. Samuti selgitas ta,

et ta ei mäleta küsitud kuupäeva kohta. Kohtuistungil kinnitas Andrus Kuzmin, et tema

sõidukilt numbrimärke varastatud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis kohtuistungil

õigesti, et käesoleval juhul lasub tõendamiskoormis sõiduki vastutaval kasutajal, mida üheselt

sätestab ka LS § 72.

39. Kuivõrd A. Kuzmin 29.06.2025 toimunud rikkumist omaks ei võtnud, ta on trahviotsust

vaidlustanud, kuid ei esitanud ka liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel andmeid selle kohta,

kes kasutas mootorsõidukit Xxx Xxx xxx 29.06.2025 kell 11.22 Tallinnas Mustamäe tee 5

juures, on tegemist LS § 72 lg 2 p 1-4 ja lg 3 kohustuse rikkumisega, mis on kvalifitseeritav

LS 261 lg 1 järgi.

40. Andrus Kuzmin on kaebuses selgitanud, et ta on oma süüteo eest 28.09.2025 hoiatustrahvi

tasunud ning seega peaks olema nn „karistus“ kantud ja juhtum lõpetatud ning kaebaja

sisuline palve isiku tuvastamiseks jäeti Politsei- ja Piirivalveameti poolt rahuldamata. Tema

hinnangul on tegemist kohtuvälise menetleja poolse pahatahtliku käitumisega. Kui kaebaja

oleks teadnud, et isegi temapoolne taotlus isiku tuvastamiseks toob kaasa talle sellises

ulatuses määratud rahalise karistuse, poleks ta Politsei- ja Piirivalveameti poole pöördunud,

arvestades asjaolu, et hoiatustrahv oli juba tasutud.

41. Siinkohal selgitab kohus, et hoiatustrahv, mille kaebaja on tasunud, määrati kiiruse

ületamise eest. Käesoleval juhul on vaidluse all olev trahv määratud kaebajale aga selle eest,

et vaidlustades hoiatustrahvi, ei täitnud kaebaja LS §-s 72 lg 2 punktides 1-4 ja lg 3 sätestatud

kohustust. Tegemist on eraldiseisvate süütegudega, mistõttu ei vabasta hoiatustrahvi tasumine

LS §-s 72 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest vastutusest, eriti olukorras, kui

mootorsõiduki vastutav kasutaja hoiatustrahvi jätkuvalt vaidlustab.

42. Andrus Kuzmin on oma kaebuses viidanud VTMS §-le 291 lg 1. Nimetatu sätestab, et kui

kohtuvälises menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on väärteo toime pannud ning ei ole

võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbekas, lõpetatakse menetlus.

4-26-335

Menetluse võib mõne menetlusaluse isiku või väärteo suhtes lõpetada ka osaliselt. Käesolevas

menetluses heidetakse Andrus Kuzminile ette nõutud andmete esitamata jätmist. Ta on

sõiduki Xxx Xxx xxx vastutav kasutaja, tema isik on menetluse käigus tuvastatud, ta on

andnud omakäeliselt kirjutatud selgitusi ning nii 17.12.2025 koostatud väärteoprotokolli kui

ka küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokolli allkirjastanud. Seda kinnitavad ka

menetlustoimingute videosalvestised.

43. Kohus selgitab, et VTMS § 541 lg 1 kohaselt võib seaduses sätestatud juhtudel

kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata

hoiatustrahvi mootorsõiduki vastutavale kasutajale, kui väärteomenetluse ajendiks on

automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga edastatud teave liiklusnõuete rikkumise kohta, mille

alusel on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise

aeg ja koht. VTMS § 541 lg 2 kohaselt määratakse hoiatustrahv isikule, kes oli mootorsõiduki

vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal.

44. Eeltoodust tulenevalt on korrektselt tuvastatud liiklusväärteo toimepanemine

mootorsõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx ning hoiatustrahv määratud mootorsõiduki vastutavale

kasutajale Andrus Kuzminile. Ka trahviteade on korrektselt kätte toimetatud. Nii on see

VTMS § 543 lg 1 kohaselt saadetud posti teel tähtkirjaga Andrus Kuzmini rahvastikuregistris

märgitud aadressile, peale seda, kui trahviotsust ei õnnestunud temale elektrooniliselt

edastada. Kuivõrd Andrus Kuzmin ei läinud tähtkirjale nõutud aja jooksul järgi, siis võis

kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

vastavalt VTMS § 543 lg 2. VTMS § 543 lg 3 järgi loetakse trahviteade avalikult

kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast

või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamise. Nii loeti

trahviteade kättetoimetatuks 01.09.2025. Trahviteate kättetoimetamine Andrus Kuzminile on

olnud kooskõlas VTMS-i ja kehtiva õigusega ning selles osas on Andrus Kuzmini etteheited

alusetud.

45. Vastavalt VTMS § 566 lg 6 kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik

vaidlustab trahviteate, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga

väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras. Uuendatud menetluses karistuse määramisel

või mõistmisel ei ole trahviteates märgitud hoiatustrahvi määr menetlejale siduv. Riigikohtu

12.12.2017 kohtuotsuse asjas nr 5-17-12 kohaselt tuleb analoogia korras nimetatud

väärteomenetluse uuendamise alust kohaldada ka juhul, kui hoiatustrahvi vaidlustab

mootorsõiduki eest vastutav isik.

46. Andrus Kuzmin selgitas kohtule, et tal tekkis peale trahviteate kättesaamist kahtlus, kas

tegemist on ikka tema autoga, kuna pilt saadeti tema auto tagaosast. Ta teab mitut juhtumit,

kus Soomes on toodud romulast ostetud auto Eestisse, siin korda tehtud ja seejärel otsistud

täpselt samasugune auto, number ära varastatud või duplikaat tellitud ja sellega sõidetakse

ringi. Andrus Kuzmini sõnul on selliseid juhtumeid Eestis väga palju. Kohus leiab, et see ei

ole eluliselt usutav. Esiteks kui Andrus Kuzmini kasutuses olevalt sõidukilt oleks

numbrimärgid varastatud, siis oleks ta selle avastanud ning tõenäoliselt teavitanud politseid

või osutanud sellele käesoleva väärteomenetluse käigus. Ka vastuseks kohtu küsimusele, kas

4-26-335

tema kasutuses olevalt sõidukilt on numbrimärk varastatud vastas Andrus Kuzmin eitavalt

ning selgitas, et tegelikult ta ei ole kontrollinud, kuid oletab, et ei ole.

47. Samuti ei ole kõnealune mootorsõiduk Xxx Xxx romu. Sõiduki detailandmete päringu

põhjal on tegemist 2019. aasta autoga ning ka trahviteatele lisatud fotolt nähtub, et sõidukil ei

ole nähtavaid kahjustusi ja see näeb välja nagu uus. Kokkuvõttes ei toeta Andrus Kuzmini

versiooni ükski tõend ning ka kohtuvälise menetleja esindajale teadaolevalt ei ole sellist

praktikat esinenud, millele Andrus Kuzmin viitab.

48. Andrus Kuzmin selgitas kohtuistungil ka seda, et oma autot ei ole ta kunagi kellelegi

väljastanud. Korra on jätnud selle autoremonti, kuid on kindel, et seal pahatahtlikult autot

keegi kasutanud ei ole. Võtmed on avalikult kodus kas jope taskus või laua peal, kuid kodus

võõraid inimesi ei käi ning ta on veendunud, et ka tema elukaaslane ja xx-aastane laps ei ole

võtmeid kellelegi teisele andnud ega autot ise kasutanud. Ometi osundavad eelnevalt

kirjeldatud tõendid sellele, et mootorsõidukiga Xxx Xxx numbrimärgiga xxx on sõidetud

29.06.2025 kell 11.22 Tallinnas Mustamäe tee 5 juures suunaga Mehaanika/Paldiski mnt. Kui

mootorsõidukit ei juhtinud Andrus Kuzmin, siis pidi see olema kolmanda isiku kasutuses.

Sõiduki vastutava kasutajana on Andrus Kuzmin vastutav liiklusseaduse rikkumise eest, kui ta

ei täida seadusest tulenevat kohustust sõidukit juhtinud kolmanda isiku andmed avaldada.

49. Kohus märgib ka seda, et eluliselt ei ole usutavad Andrus Kuzmini selgitused kohtu

küsimustele seoses hoiatustrahvi kättesaamisega. Nimelt selgitas ta kohtuistungil, et ei ole

varem hoiatustrahvi saanud, kuid hoiatustrahvide portaali otsustas ta minna vaid sellepärast, et

ajakirjanduses käis jutt, et kelmid kasutavad ära politsei saamatust ja võivad saata liba

trahvinõudeid. Kuivõrd meediast tuli välja aadress, siis otsustas ta minna vaatama. Kohtu

hinnangul viitavad Andrus Kuzmini selgitused sellele, et ta on saanud kätte hoiatustrahvi või

teabe, et hoiatustrahv võib olla temale tehtud ning seetõttu otsustas kontrollida

hoiatustrahvide portaali. Seda kinnitab ka asjaolu, et üldjuhul kui isik ei ole enda teada saanud

näiteks kiiruskaamera poolt fikseeritud kiiruse ületamise tõttu trahvi, ei kontrolli ta ka

hoiatustrahvide portaali. Samuti ei ole usutav ning on vastuolus tavapärase loogikaga kaebaja

väide kohtu küsimusele, et ta ei teadnud, et kiiruskaamerad mõõdavad sõiduki kiirust nii eest

kui ka tagant. Kiiruskaamerad on Eesti teedel olnud kasutusel juba pikki aastaid ning

tõenäoliselt on ka kaebaja neid varem tänavatel ja maanteedel märganud.

50. Seega osutavad väärteoasjas kogutud tõendid, et Andrus Kuzmin ei ole täitnud LS § 72 lg

2 p 1, 2, 3 ja 4 ning lg 3 kirjeldatud kohustust. Sellise teabe esitamine on sõiduki vastutava

kasutaja kohustus ning kohustusest ei vabasta Andrus Kuzmini ka see, et ta ei tea või ei

mäleta, kes sõidukit kasutas. Andmete säilitamise kohustus on isikul kuus kuud teise isiku

poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates. Arvestades, et liiklusrikkumine pandi

toime 29.06.2025 ning andmeid küsiti selle kohta Andrus Kuzminilt 17.12.2025, ei olnud

kuuekuuline tähtaeg möödunud.

51. Sõiduki kasutaja andmete esitamise eesmärk on suurendada liiklusohutust kõigi jaoks ning

vähendada liiklusrikkujate karistamatuse tunnet, mis võib tekkida siis, kui rikkuja isikut ei

suudeta kindlaks teha. Seega on kohtu hinnangul väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud

LS § 261 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivne külg. Kohus leiab, et väärteoprotokollis

4-26-335

on täielikult kajastamist leidnud LS § 261 lg 1 rikkumise faktilised asjaolud, teokirjeldus

vastab süüteo koosseisule ning on piisavalt selge.

52. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS §

16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

Väärteomenetluses kogutud tõendid viitavad üheselt, et Andrus Kuzmin ei ole täitnud

mootorsõiduki vastutava kasutaja kohustust eelpool kirjeldatud andmed sõiduki kasutaja

kohta esitada ning temale oli teada, et selline käitumine on karistatav. Kohus leiab, et LS § 72

lg 2 p 1, 2, 3 ja 4 ning lg 3 nimetatud nõude täitmata jätmise pani Andrus Kuzmin toime

kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks mitte avaldada sõidukit kasutanud isiku andmed.

53. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi

on Andrus Kuzmin süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul

pole alust kahelda tema süüdivuses.

54. Kokkuvõtlikult on kohtuväline menetleja Andrus Kuzmini poolt toimepandu õigesti

kvalifitseerinud LS § 261 lg 1 järgi ehk mootorsõiduki vastutava kasutaja poolt LS § 72 lg 2

sätestatud kohustuse mittetäitmine. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks

VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel, tuleb Andrus Kuzminile mõista antud väärteo

toimepanemise eest karistus.

Karistus

55. LS § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga

kuni 100 trahviühikut. Ühe trahvühiku suurus on vastavalt KarS § 47 lg 1 8 eurot. Seega võib

maksimaalne mõistetav rahatrahv olla 800 eurot.

56. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

57. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et Andrus Kuzmini puhul ei esine

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja 58 mõttes. Kohus nõustub sellega

ning ei tuvastanud KarS §-s 57 nimetatud kergendavaid asjaolusid ega KarS §-s 58 nimetatud

raskendavaid asjaolusid. Andrus Kuzmin ei tunnista väärteo toimepanemist ega ole avaldanud

vähimatki kahetsust toimepandud väärteo osas.

58. Lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka teisi

Andrus Kuzmini süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Andrus Kuzminil puuduvad kehtivad

väärteo- ja kriminaalkaristused.

59. Mootorsõiduk on liikluses suurema ohu allikas, mistõttu on sõiduki juhtimine allutatud

kindlatele reeglitele. Juhtimisõiguse saamiseks peab isik vastama liiklusseaduses sätestatud

mootorsõidukijuhile esitatavatele nõuetele ning juhtimisõiguse säilitamiseks täitma

sõidukijuhi kohustusi. Üheks selliseks kohustuseks on LS § 72 lg-s 2 ja 3 nimetatu.

Väärteomenetluses kogutud andmete järgi on B-kategooria juhtimisõigus omistatud Andrus

Kuzminile 22.03.2021. Seega ei ole tegemist enam algaja juhiga, vaid isikuga, kes peab olema

kursis liiklusnõuetega ning aru saama, et nõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema

4-26-335

enda huvides. Samuti peab Andrus Kuzmin mõistma, et kui ta jätab andmed esitamata, mida

ta on kohustatud esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel, süvendab see süüteo

toimepannud, sh näiteks kiiruse ületamise toime pannud isiku karistamatuse tunnet ning

õõnestab teiste liiklejate turvatunnet.

60. Arvestades kaebaja süü suurust, sh kavatsetult väärteo toimepanemist, oma süü mitte

tunnistamist, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, siis puudub alus kohtuvälise

menetleja poolt mõistetud rahatrahvi vähendamiseks. Arvestades, et maksimaalne rahatrahv

nimetatud süüteo toimepanemise eest on 800 eurot, siis on Andrus Kuzminile määratud

rahatrahv sanktsiooni keskmises määras, mis vastab kohtu hinnangul tema süü suurusele.

61. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et normi

kehtivust ja järgimise vajadust näitab teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku

toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt

süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse.

Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt mõjutab andmete esitamata jätmise eest

karistamine ka kõiki teisi juhte olema andmete säilitamise osas kohusetundlikumad ja

hoolikamad ning neid liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel esitama. Kohtu hinnangul on

kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne toimepandud teoga. Karistuse

kergendamiseks alus puudub.

62. Küll aga leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti otsus Andrus Kuzmini karistamises LS

§ 261 lg 1 järgi 50 trahviühiku ulatuses ehk 400 euro suuruse rahatrahviga tuleb tühistada

osaliselt karistuse täitmise viisi osas. VTMS § 132 p 2 alusel võib maakohus kohtuotsusega

tühistada kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teha uue otsus, kui see ei raskenda

menetlusaluse isiku olukorda. Nimelt leiab kohus, et Andrus Kuzminile on võimalik määrata

rahatrahvi asumine KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest igakuiselt 40 eurot kuus. See ei raskenda Andrus Kuzmini olukorda, vaid

vastupidiselt muudab tema jaoks rahatrahvi tasumise kergemaks, kuivõrd 400 eurot on tal

võimalik tasuda pikema aja jooksul.

63. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine muus osas kui karistuse täitmise viis. Seega puudub ülejäänud osas õiguslik alus

kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mairi Heinsalu

Kohtunik