2-25-15239/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. mai 2026, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-15239

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi E.K vastu võla nõudes

Hagihind

9 649,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht XXX,

15040), volitatud esindaja Marjel Mõis (e-post XXX)

Kostja: E.K (isikukood XXX, elukoht XXX-i, 79516, XXX,

e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt E.K (isikukood XXX) hageja Swedbank AS (registrikood

10060701) kasuks poolte vahel 17.10.2019 sõlmitud laenulepingust nr 19-106193-VL

tulenev võlgnevus 6901,75 eurot, millest põhiosa 5565,32 eurot, intress 292,27 eurot

ja hagi esitamise ajaks (15.09.2026) sissenõutavaks muutunud viivis 1044,16 eurot.

3. Välja mõista kostjalt E.K hageja Swedbank AS kasuks põhinõudelt (5565,32 eurot)

viivis määraga 12,00% tagastamata krediidisummalt aastas alates 16.09.2025 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Välja mõista kostjalt E.K hageja Swedbank AS kasuks poolte vahel 16.07.2021

sõlmitud laenulepingust nr 21-042938-VL tulenev võlgnevus 1900,13 eurot, millest

põhiosa 1510,85 eurot, intress 63,06 eurot ja hagi esitamise ajaks (15.09.2025)

sissenõutavaks muutunud viivis 326,22 eurot.

5. Välja mõista kostjalt E.K hageja Swedbank AS kasuks põhinõudelt (1510,85 eurot)

viivis määraga 11,90% tagastamata krediidisummalt aastas alates 16.09.2025 kuni

põhinõude täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulud

7. Jätta menetluskulud kostja kanda.

8. Mõista välja E.K-lt hageja Swedbank AS kasuks menetluskuludena riigilõiv 770,00

eurot.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (770,00 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

(Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: pmkparnu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli

tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302

Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohtu selgitused

1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

2. Swedbank AS esitas 15.09.2025 Pärnu Maakohtule hagi E.K vastu võla nõudes.

3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 17.10.2019

sõlmitud laenulepingust nr 19-106193-VL (Leping 1) ja 16.07.2021 sõlmitud laenulepingust nr

21-042938-VL (Leping 2). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega.

4. Lepinguga 1andis hageja kostjale laenu summas 13 000,00 eurot intressimääraga

12,000% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 01.10.2025. Krediidi kulukuse

määr oli lepingu sõlmimisel 13,900% aastas. Hageja ja Kostja sõlmisid 25.10.2019

laenulepingule 19-106193-VL lisa 1, millega pooled leppisid kokku muuta igakuise makse

kuupäeva. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis

graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 15.01.2024 kostjale kirjalikult posti

teel ja e-kirja teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis

täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 10.02.2024. Kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja

lepingu ühepoolselt ülesöelduks 13.02.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue

sissenõutavaks.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seoses andis hageja järgmised

selgitused. Lepingu sõlmimisele eelnevalt kostja töötas ning tema keskmine töötasu lepingu

sõlmimisele eelnenud 6 kuu pinnalt oli ca 990,15 eurot. Kostjal ei olnud enne laenulepingu

sõlmimist krediidikohustusi. Vaidlusaluse lepingu kuumakse oli 259,98 eurot, seega kokku

moodustasid krediidikohustused ca 26% kostja keskmisest sissetulekust. Kostjal jäi pärast

krediidikohustuse tasumist igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 730,17

eurot. Swedbank arvestas kostja regulaarseks majapidamiskuluks 556,96 eurot. Creditinfo

maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid.

6. Lepinguga 2 andis hageja kostjale laenu summas 9650,00 eurot intressimääraga

11,900% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 01.01.2024. Krediidi kulukuse

määr oli lepingu sõlmimisel 13,730% aastas. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus

fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid

makseid. Leping lõppes tähtaegselt ehk 01.01.2024. Lepingu lõppemise hetkel ei olnud kostja

täitnud korrektselt lepingust tulenevaid kohustusi, st tasunud tähtaegselt laenumakseid. Hageja

on saatnud kostjale nõudekirja ning palunud tasuda tekkinud võlgnevus hiljemalt 10.02.2024.

Kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud.

7. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seoses andis hageja järgmised

selgitused. Lepingu sõlmimisele eelnevalt kostja töötas ning tema keskmine töötasu lepingu

sõlmimisele eelnenud 6 kuu pinnalt oli ca 1906,77 eurot. Kostjal oli kohustus hageja ees

kuumaksega 259,98 eurot. Vaidlusaluse lepingu kuumakse oli 387,31 eurot, seega kokku

moodustasid krediidikohustused ca 26% kostja keskmisest sissetulekust. Kostjal jäi pärast

krediidikohustuse tasumist igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 1259,48

eurot. Swedbank arvestas kostja regulaarseks majapidamiskuluks 786,54 eurot kuus. Creditinfo

maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid.

8. Kohus võttis hagi 09.01.2026 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku

vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

9. Kostjale on hagimaterjalid ja 09.01.2026 määrus kätte toimetatud kostja poolt

käesolevas menetluses kinnitatud e-posti aadressi vahendusel 19.01.2026. Kostja ei ole

hagile tähtaegselt (02.02.2026) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu

hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

10. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa hageja nõude aluseks olevate

lepingute krediidi kulukuse määr VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes

hagiavalduses toodud asjaoludele, asub kohus seisukohale, et krediidiandja on kostjaga

hageja nõude aluseks olevate lepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

11. Viivisenõude osas selgitab hageja, et lepingute kehtivuse ajal oli hagejal õigus

nõuda viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses, s.o VÕS § 113

lg 1 teises lauses märgitud suuruses. Lepingute ülesütlemise järel aga võib hageja nõuda

viivist lepingutes kokku lepitud intressimääraga võrdses määras.

12. VÕS § 113 lg 1 ütleb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Seadus ei keela pooltel kokku leppida, et kohalduv

viivisemäär sõltub sellest, kas kohustatud isik on makseviivituses lepingu kehtivuse ajal

või pärast lepingu ülesütlemist. Kohus leiab, et poolte selline kokkulepe on kehtiv.

13. Kohus eeltoodule tulenevalt rahuldab hagi.

14. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

15. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta

tõendid.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3

sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

16. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

17. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud

riigilõiv 770,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud

määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu

kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

20. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus

tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

21. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

Kohtunik