Legislator Case Law & Legislation
2-25-5241/17 AI generated

2-25-5241/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-5241/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohustada CimCimnics OÜ-d andma Rakvere linnale nõusolek Rakvere linna nimele Välja mõista CimCimnics OÜ-lt Rakvere linn Rakvere Linnavalitsuse kaudu kasuks

Legislator headnote

AI generated

2-25-5241/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kohustada CimCimnics OÜ-d andma Rakvere linnale nõusolek Rakvere linna nimele Välja mõista CimCimnics OÜ-lt Rakvere linn Rakvere Linnavalitsuse kaudu kasuks

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. mail 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-5241

Tsiviilasi

Rakvere linn Rakvere Linnavalitsuse kaudu hagi

CimCimnics OÜ vastu hoonestusõiguse tagasikandmiseks

nõusoleku saamiseks ja nõusoleku asendamiseks

kohtuotsusega

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rakvere linn Rakvere Linnavalitsuse kaudu,

registrikood: 75025064

Hageja esindaja: H K, e-posti aadress: xxxx

Kostja: CimCimnics OÜ, registrikood: 12486551

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse asendusliige L M,

isikukood xxxx, e-posti aadress: xxxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Kohustada CimCimnics OÜ-d andma Rakvere linnale nõusolek Rakvere linna nimele

kuuluvat kinnistut xxxx (registriosa number xxxx) koormava hoonestusõiguse (registriosa

number xxxx) Rakvere linna nimele tagasikandmiseks ja asendada kande tegemiseks vajalik

CimCimnics OÜ tahteavaldus kohtulahendiga.

3. Jätta menetluskulud CimCimnics OÜ kanda.

4. Välja mõista CimCimnics OÜ-lt Rakvere linn Rakvere Linnavalitsuse kaudu kasuks

menetluskulud 420 eurot.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-5241, Rakvere linn Rakvere Linnavalitsuse kaudu

hagi CimCimnics OÜ vastu hoonestusõiguse tagasikandmiseks nõusoleku saamiseks ja nõusoleku

asendamiseks kohtuotsusega.

Kohus tuvastas, et kostjal puudub äriregistri andmetel juhatus. Viru Maakohus 29.09.2025

määrusega algatas hagita menetluse kostja juhatuse asendusliikme määramiseks ning andis tsiviilasja

kostja juhatuse asendusliikme määramiseks iseseisvasse menetlusse registreerimiseks uue asjana

Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-25-16222 05.02.2026 määrusega määras kostja

juhatuse asendusliikmeks L M (isikukood xxxx). Juhatuse asendusliikme kohustusteks on muu

hulgas osaühingu esindamine tsiviilasjas nr 2-25-5241 ja vajadusel kohtule pankrotiavalduse

esitamine. Kohtumäärus jõustus 21.02.2026. Kostja seaduslikule esindajale on hagiavaldus koos

lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud AETi kaudu 01.04.2026. Kohus

rahuldas kostja taotluse vastamistähtaja pikendamiseks ning pikendas vastamise tähtaega kuni

17.04.2026. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 17.04.2026, ega käesolevaks ajaks

hagile vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 244-1 lg 1 kohaselt kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel

kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma

lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse

enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5

järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1

alusel hagi. Kohus kohustab kostjat andma hagejale nõusolek hageja nimele kuuluvat kinnistut xxxx

(registriosa number xxxx) koormava hoonestusõiguse (registriosa number xxxx) hageja nimele

tagasikandmiseks ja asendab kande tegemiseks vajaliku kostja tahteavalduse kohtulahendiga.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja

menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldab hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 420 eurot. Teisi menetluskulusid hageja

märkinud ei ole. Kohtu hinnangul puuduvad hagejal lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas

hageja töötaja volituse alusel. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud

riigilõivu 420 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 420 eurot menetluskulu.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik