2-24-144247/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. mai 2026

Tsiviilasja number

2-24-144247

Tsiviilasi

Coop Liising AS hagi G.I vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5670 eurot 51 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Coop Liising AS (registrikood 10079244;

asukoht XXX, 10145, XXX), lepinguline esindaja

Hedit Kalmiste

Kostja: G.I (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX,

XXX)

Asa läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista G.I-lt Coop Liising AS kasuks välja liisingulepingust ja

kindlustuskokkuleppest nr 129606 tulenev põhivõlgnevus 3687 eurot 84 senti, intress

1565 eurot 45 senti, 6. mai 2026. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 462 eurot 95

senti ning viivis 0,02% päevas põhinõudelt (3687 eurot 84 senti ) alates 7. maist 2026

kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud G.I kanda.

4. Mõista G.I-lt Coop Liising AS kasuks välja menetluskulud 595 eurot, s.o riigilõiv.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV

Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Coop Liising AS (hageja) esitas 4. detsembril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse G.I-lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses kostja poolt

esitatud vastuväitega, andis Pärnu Maakohus 16. jaanuari 2024. a määrusega asja üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja 10. märtsi 2025. a hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5. novembril 2021

liisingulepingu nr 129606, mille esemeks oli sõiduk Audi A6 Avant registreerimisnumbriga

840HLY. Liisingueseme hind oli 18 999 eurot ja lepingu krediidisumma 17 099 eurot 10

senti. Lepingu intressimäär koosnes marginaalist (4,75%) ja baasintressimäärast (6-kuu

EURIBOR) ehk tegu oli fikseerimata intressimääraga lepinguga. Lepingu periood oli 60

kuud, jääkmaksumus 20%.

Lepinguga samaaegselt sõlmisid hageja ja kostja kindlustuskokkuleppe nr 129606, mille

kohaselt tasus hageja kostja eest kindlustusmaaklerile ühe maksena kindlustuslepingute

aastamaksed ning kostja kohustus kindlustuslepingute aastamaksete finantseerimisega seotud

krediidisumma hagejale tagasi maksma 12 võrdse igakuise põhiosamaksena kohustusega

tasuma nimetatud krediidisummalt intressi kindlustuskokkuleppe p-s 2 sätestatud suuruses

ehk 8% aastas.

Kostja ei täitnud nimetatud kohustusi nõuetekohaselt, jättes lepingust tulenevad maksed

tähtajaks tasumata või tasudes neid pidevalt viivitusega, kuid püsiv võlgnevus tekkis alates

20. detsembrist 2023. Hageja andis kostjale 27. mail 2024 täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks ning kostjaga peetud e-kirja vahetuses pikendas võlgnevuse tasumise tähtaega

kuni 17. juunini 2024. Kuna kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasunud, ütles hageja

lepingu üles alates 18. juunist 2024 ja palus liisingueseme tagastada hageja volitatud

esindajale.

Kuna kostja vaatamata hageja antud juhistele sõiduki valdust hageja esindajale tähtajaks üle ei

andnud, võttis hageja koostööpartner Aktronte Grupp OÜ liisingueseme valduse

tagasisaamiseks kostjaga ühendust ning palus toimetada sõiduki Autowelt Baltic OÜ

müügiplatsile. Aktronte Grupp OÜ 21. juunil 2024 koostatud liisingueseme üleandmise-

vastuvõtu akti kohaselt olid sõidukil valduse taastamise hetkel mitmed märgatavad puudused.

Hagejale liisingueseme müügiteenust osutanud Autowelt Baltic OÜ eksperdi 6. augusti 2024.

a sõiduki müüki suunamise aktist nr AW-648 ja selle lisaks olevast tehnoaktist nr TA-494

nähtuvalt olid liisinguesemel mitmed tehnilised puudused.

Sõiduki müüki suunamise akti kohaselt määras Autowelt Baltic OÜ liisingueseme müüki

suunamise alghinnaks 10 000 eurot (käibemaksumääraks 0%). Hageja otsustas liisingueseme

müüki alustada määratud alghinnast mõnevõrra kõrgema hinnaga ehk 10 900 eurot.

Müügiprotsessi käigus alandas hageja liisingueseme müügihinda ühel korral 4. oktoobril 2024

summale 9990 eurot. Liisinguese õnnestus müüa hinnaga 9990 eurot.

Pärast lepingu lõppemist olid hageja nõuded kokku 15 725 eurot 49 senti. Peale lepingu

ülesütlemist on eeltoodud nõuete katteks hagejale laekunud 10 416 eurot 38 senti, s.o peale

kindlustuskokkuleppe lõppemist kindlustusmaakleri poolt tehtud tagasikanne hageja poolt

kindlustusmaaklerile ettetasutud kindlustusmaksete eest 426 eurot 38 senti ja liisingueseme

võõrandamisest saadud 9990 eurot.

Pärast laekunud raha arvelt nõuete täitmist on hagejal nõue kostja vastu kokku 5404 eurot 99

senti, millest põhinõue on 3687 eurot 84 senti, intress 1565 eurot 45 senti, kuni lepingu

ülesütlemiseni arvestatud viivis 55 eurot 82 senti ja põhinõude sissenõutavaks muutumisest

kuni hagi esitamiseni arvestatud viivis 95 eurot 88 senti. Lisaks palub hageja mõista kostjalt

välja edasiulatuv viivis lepinguga ettenähtud viivisemääras (0,02% päevas) põhinõudelt (3687

eurot 84 senti) alates 11. märtsist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, mh analüüsis hageja kostja pangakonto

väljavõtet. Kostja igakuine sissetulek oli 1500 eurot ning kostjal puudusid igakuised

finantskohustused.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega

rahuldamisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1).

4. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostja kinnitas telefonivestluses kohtuistungisekretärile, et kasutab e-posti aadressi XXX.

Samalt e-posti aadressilt oli kostja maksekäsu kiirmenetluses esitanud ka vastuväite

makseettepanekule. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale e-postiga TsMS §

3141 alusel kätte toimetatud 29. aprillil 2025. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult

vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus ei saa lugeda kostja vastuväidet maksekäsu

kiirmenetluses vastusena hagiavaldusele. Vastasel juhul oleks seaduses olnud analoogne säte

TsMS §-ga 495, mis sätestab, et elatise nõude puhul loetakse võlgniku vastuväited kostja hagi

vastuseks. Muude nõuete puhul seadus sellist võimalust lugeda võlgniku vastuväidet kostja

vastuseks ei näe. Seega ei ole kostja hagile vastanud.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja

omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle

liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest

tasu.

VÕS § 401 lg 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva

edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 402 lg 1 järgi on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlust ei ole, et hageja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses ning kostja on tarbija. Seega

kohalduvad asjas tarbijakrediidilepingu sätted.

6. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

Liisinguleping nr 129606 ja sellega kaasnev kindlustuskokkulepe sõlmiti 5. novembril 2021.

Seega kehtis lepingute sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud eraisikute tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr 16,95%. Kuivõrd liisingulepingu krediidi kulukuse määr oli 5,26%

ning kindlustuskokkuleppe krediidi kulukuse määr oli 8,4%, siis ei ületanud ühegi lepingu

krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri.

7. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on võlgnikul kohustus

võlausaldajatele tagastada laenu põhiosa ning tasuda võlausaldajatele laenult VÕS § 94

sätestatud määras intressi. Ka lepingutasu või muid tasusid ei pea võlgnik võlausaldajale

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral maksma. Sellisel juhul saab lugeda

kõik võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksed tehtuks põhivõla katteks.

8. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

Hageja on tuvastanud kostja pangakonto väljavõtte alusel, et kostja sissetulek oli lepingu

sõlmimisele eelnenud perioodil 1500 eurot kuus, finantskohustused puudusid. Isegi taotluses

märgitud kostja üht ülalpeetavat arvestades võimaldas kostja sissetulek katta nii enda kui ka

oma lapse igapäevased kulutused ja tasuda liisingulepingu alusel igakuised maksed

suurusjärgus u 300 eurot kuus.

9. Hageja nõuab põhivõlgnevuselt 3687 eurot 84 senti ka viivise väljamõistmist

lepingujärgses määras 0,02% päevas alates 11. märtsist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Lepingus kokkulepitud viivisemäär on võrdne lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse

viivisemääraga.

Kohus mõistab viivise kooskõlas TsMS §-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga. Alates 11.

märtsist 2025 kuni käesoleva otsuse tegemiseni, s.o 6. maini 2026 on lisanduv viivis kokku

311 eurot 25 senti. Kokku on käesolevaotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis seega 462 eurot 95 senti.

Eelpoolöeldust tulenevalt on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb mõista hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse 3687 eurot 84 senti, intressi 1565 eurot 45 senti, 6. mai 2026. a

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 462 eurot 95 senti ning viivise 0,02% päevas

põhinõudelt alates 7. maist 2026 kuni põhinõude täitmiseni.

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

11. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. Vastavalt

TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

12. Hageja taotles riigilõivu 595 euro väljamõistmist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud.

Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi

asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele

hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 595 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude

esitamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik