2-25-15266/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

05. mai 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-15266

Tsiviilasi

N.N võlgade ümberkujundamine

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik N.N (isikukood XXX)

usaldusisik V.J (e-post XXX)

Võlausaldajad:

BB Finance OÜ (registrikood 11306564)

Bigbank AS (registrikood 10183757)

Bondora AS (registrikood 11483929)

Coop Pank AS (registrikood 10237832)

IPF Digital AS (registrikood 11034137)

Multitude Bank p.l.c. (registrikood C 56251)

PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910)

Heimondo Estonia OÜ (registrikood 16887028)

RESOLUTSIOON

1. Määrata kindlaks, et N.N võlgade ümberkujundamise menetluses on PLACET FROUP

OÜ põhinõue 2349,36 eurot ja kõrvalnõuded 0,00 eurot.

2. Kinnitada 21.04.2026 esitatud N.N-i võlgade ümberkujundamiskava võlausaldajate BB

Finance OÜ, Bigbank AS, Bondora AS, Coop Pank AS, IPF Digital AS, Multitude Bank

p.l.c., PLACET GROUP OÜ ja Heimondo Estonia OÜ nõuete ümberkujundamiseks

alljärgnevatel tingimustel:

Võla-

usaldaja

Kohustuse

liik

Põhinõue,

(eurodes)

Kõrval-

nõue,

(eurodes)

Kohust.

kogu-

summa

(eurodes)

Kohust.

täitmise

periood/

Tasumise

sagedus/

Osamaksete

arv ja suurus

(eurodes)

Kohust.

täitmise

ulatus

eurodes /

iga

võlausaldaja

nö jaotis

Kohust.

täitmise

ulatus/

põhikohust.

täitmise

ulatus

BB

Finance

OÜ

Võlanõue

Tarbija-

krediit

1433,33

0,00

1433,33

81 kuud

Iga kuu 12

kp

63 x 16,70

17 x 21,79

1 x 10,80

1433,33 /

3,6313%

100%

/

100%

Bigbank

AS

Võlanõue

Tarbija-

krediit

(5124,42

10 956,53)

16 080,95

361,37

0,00

(5485,79

10956,53)

16442,32

81 kuud

Iga kuu 12

kp

63 x 187,41

17 x 244,45

1 x 118,47

16080,95 /

10,7411%

97,80%

/

100%

Bondora

AS

Võlanõue

Tarbija-

krediit

6964,87

0,00

6964,87

81 kuud

Iga kuu 12

kp

63 x 81,17

17 x 105,87

1 x 51,37

6964,87

17,6455%

100%

/

100%

Coop

Pank AS

Võlanõue

Tarbija-

krediit

778,79

64,19

842,98

81 kuud

Iga kuu 12

kp

63 x 9,08

17 x 11,84

1 x 5,47

778,79

1,9731%

92,39%

/

100%

IPF

Digital

AS

Võlanõue

Tarbija-

krediit

1957,18

85,99

2043,17

81 kuud

Iga kuu 12

kp

63 x 22,81

17 x 29,75

1 x 14,40

1957,18

4,9585%

95,79%

/

100%

Multitud

e Bank

p.l.c.

Võlanõue

Tarbija-

krediit

4414,24

0,00

4414,24

81 kuud

Iga kuu 12

kp

63 x 51,44

17 x 67,10

1 x 32,82

4414,24

11,1835%

100%

/

100%

PLACET

GROUP

OÜ

Võlanõue

Tarbija-

krediit

2349,36

0,00

2349,36

81 kuud

Iga kuu 12

kp

63 x 27,38

17 x 35,71

1 x 17,35

2349,36

5,9521%

100%

/

100%

Heimond

o Estonia

OÜ

Võlanõue

Tarbija-

krediit

5492,38

0,00

5492,38

81 kuud

Iga kuu 12

kp

63 x 64,01

17 x 83,49

1 x 40,42

5492,38

13,9149

100%

/

100%

Kokku

39 471,10

447,36

39 918,46

39 471,10

3. Kava täitmist alustatakse mais 2026.

4. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik V.J .

5. Kohustada N.N-i võlgade ümberkujundamiskava täitmise ajal esitama usaldusisikule

aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta kord aastas

hiljemalt 31. detsembriks ning viimane aruanne tuleb esitada hiljemalt 10ndal päeval

pärast viimase võlgade ümberkujundamise kavas ette nähtud makse teostamist

võlausaldajatele. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 31.12.2026. Usaldusisikul

tuleb edastada aruanded teadmiseks ka kohtule.

6. Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada

kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).

7. Teha ümberkujundamiskava kinnitamise määrus avalikult teatavaks ja avaldada

määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FiMS § 7 lg 1).

Menetluskulude jaotus

9. Jätta võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda ning usaldusisiku tasu ja kulud

võlgniku N.N kanda.

10. Määrata usaldusisiku V.J tasu suuruseks 1112,90 eurot, millele lisandub käibemaks

267,10 eurot.

11. Usaldusisiku tasu summas 1380,00 eurot maksta välja Osaühing Pärnu Pinker Albert

(registrikood 10356838) arvelduskontole nr EE311010902001686003 (SEB Pank AS)

kohtu deposiitkontole võlgniku poolt selleks tasutud vahenditest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi

ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastada usaldusisikule.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale

vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

1. N.N (avaldaja) esitas 15.09.2025 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles jättis

maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. 14.10.2025 määrusega nimetas kohus N.N-i

usaldusisikuks V.J-i , keda kohustas esitama võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisad.

Usaldusisik esitas võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega 12.11.2025. Kohus kohustas

28.11.2025 N.N-i tasuma võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks tasuma deposiidi

1380,00 eurot kolme võrdse osamaksena, viimase osamakse tasumise tähtajaks määras kohus

12.02.2026. 23.02.2026 kohus rahuldas N.N-i maksejõuetusavalduse ja algatas võlgade

ümberkujundamise menetluse. Kohus kohustas usaldusisikut esitama ümberkujundamiskava

koos võlausaldajate seisukohtadega 60 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.

2. 21.04.2026 esitas usaldusisik V.J kohtule N.N-i võlgade ümberkujundamise kava koos lisadega

ja usaldusisiku seisukoha.

3. Kava koostamise käigus edastas usaldusisik võlausaldajatele uued saldopäringud. Usaldusisik

selgitas võlgnikule võlgade ümberkujundamise õiguslikke aluseid ning praktilisi võimalusi,

kooskõlastas temaga võlgade ümberkujundamise põhimõtted. Võlausaldajatelt ja võlgnikult

saadud andmete alusel koostas usaldusisik ümberkujundamise kava, kooskõlastas selle

võlgnikuga ning edastas kava võlausaldajatele seisukoha avaldamiseks. 27.03.2026 edastas

usaldusisik kõigile kavaga hõlmatud võlausaldajale (8 võlausaldajat) N.N ´u võlgade

ümberkujundamise kava koos lisadega ning palus esitada seisukohad hiljemalt 13.04.2026.a.

Kava poolt hääletas 7 võlausaldajat, ehk 87,5% võlausaldajate koguarvust, kelle nõuded

moodustavad 92,71% algselt teatatud nõuetest (51387,75€) ja 94,27% kavasse läinud nõuetest

(39471,10€). Kava vastu hääletas 1 võlausaldaja, ehk 12,5% võlausaldajate koguarvust, kelle

nõuded moodustavad 7,29% algselt teatatud nõuetest (51387,75€) ja 5,73% kavasse läinud

nõuetest (39471,10€) . Kavaga mittenõustumisest teatas 1 võlausaldaja- Placet Group OÜ, kes

esitas vastuväite kavasse mineva nõude suuruse osas. Muude tingimuste osas ta vastuväidet ei

esitanud.

4. Usaldusisik on jõudnud järeldusele, et võlgnikul on ilmselgelt makseraskused ja sissenõutavaks

muutunud pikaajalised kohustused, mida ta tavapäraselt oma sissetulekust tasuda ei suuda.

Samas on võlgniku vara eeldatav väärtus suurem, kui kohustuste üldmaht, mistõttu ei ole võlgnik

maksejõuetu, sest ta suudaks vara müügi arvelt kohustused täita.

5. Võrreldes võlausaldajate huvide kaitstust võlgade ümberkujundamise menetluses võrreldes

pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega, siis: 1) mõlemas menetluses saaksid

võlausaldajate põhinõuded rahuldatud samas ulatuses; 2) pankroti- ja kohustustest vabastamise

menetluses tasutaks ka kolme võlausaldaja kõrvalnõuded, praegu teadaolevas summas kokku

511,55€; 3)pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses rahuldatakse võlausaldajate nõuded

kiiremini, st pärast vara müüki ja nõuete tunnustamist, st ca 1 -2 aasta jooksul.

6. Samas ei ole eelnev võrdlus asjakohane, kuna võlgniku pankrotti ei tarvitse kohus välja

kuulutada, sest esitatud andmete kohaselt ületab võlgniku vara väärtus kohustuste suurust.

Võlgniku huvid on aga võrreldes vara müügiga võlgade ümberkujundamise menetluses kaitstud

paremini, kuna tal on võimalus säilitada tema pere eluasemeks olev kinnistu. Kui võrrelda asjas

võlausaldajate huvide riivet (nõuded tasutakse pikema perioodi jooksul, kui pankrotimenetluses)

võlgniku huvide riivega ( müüakse võlgniku pere eluasemeks olev kinnistu), siis ilmselgelt on

võlausaldajate huvide riive väiksem. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku

makseraskused ja vältida pankrotimenetlust, või käesolevas asjas siis võlgniku pere eluaseme

müüki. Võlgnikul on olemas kindel igakuine sissetulek. Sellises olukorras ei saa võlgnikult

mõistlikult eeldada, et ta võõrandab võlgade katteks isalt kinke teel saadud ja oma pere

eluasemeks oleva kinnistu. Käesoleval juhul oli mõistlik ja põhjendatud anda võlgnikule

võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused teenitava sissetuleku

arvel ilma vara võõrandamata.

7. Riigikohus on 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13 asunud seisukohale, et kohus

otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes.

Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes

mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab

mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist.

8. N.N-i suhtes ei ole käesoleval ajal täitetoimikuid avatud, millest lähtuvalt ei täitemenetluste

peatamine ega võlgniku kontodele arestivaba summa määramine vajalik.

9. Usaldusisik andis seonduvalt PLACET GROUP OÜ esitatud vastuväitega kavasse mineva nõude

suurusele järgmised selgitused. Kava koostamise ettevalmistamise käigus edastas võlausaldaja

usaldusisikule 10.03.2026 nõudeavalduse, milles märkis oma nõude summaks 3 748,38 €, millest

põhiosa oli 3249,62€, intress 483,30€, võlamenetlustasud 10,00€ ja viivis seisuga 23.02.2026 oli

5,46€. Nõudeavalduses esitas võlausaldaja oma seisukoha nõude ümberarvestamise kohta.

Võlausaldaja oli seisukohal, et kuigi ei ole alust nõude ümberarvestamiseks, kuna krediidi

andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning krediidiotsus põhines võlgniku

esitatud ja kontrollitud andmete analüüsil, siis esitab ta siiski ka alternatiivnõude. Võlausaldaja

märkis, et seisuga 23.02.2026 jäi tasumata põhiosa 2349,36 eurot, mis moodustab võlausaldaja

nõude suuruse alternatiivse ümberarvestuse kohaselt. Kontrolli käigus tuvastas usaldusisik, et

võlausaldaja ei võtnud finantskohustuste maksete hulgas arvesse võlgniku igakuiseid

järelmaksukohustusi Elisa Eesti ees summas ca 156 €. Selgub, et võlausaldaja kontrollis küll

võlgniku pangakonto väljavõtet, kuid jättis tähelepanuta, et võlgnik võttis igas kuus uusi laene

2000-5000 € olemasolevate laenumaksete ja majapidamiskulude tasumiseks, samuti mängis

võlgnik hasartmänge. Tähelepanuta jäeti ka igakuine makse Amweyle, summas 200-400€/kuus.

Analüüsis võeti aluseks statistilised majapidamiskulud 940€, kuid oleks pidanud lähtuma

võlgniku tegelikest kuludest, mis olid statistilisest oluliselt suuremad. Näiteks 01.-15. juuni 2024

(st laenu väljastamise kuule eelneval kuul ) olid võlgniku majapidamisega seotud maksed

(kauplused, teenindus, bensiinijaam), kokku ca 1260€. Eeltoodust nähtub, et laenu väljastamisel

ei olnud võlausaldaja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kuna võlausaldaja oli ise

usaldusisikule saadetud vastuses teinud ka alternatiivse arvestuses, siis võeti kava koostamisel

aluseks võlausaldaja alternatiivnõue summas 2349,36€ (st ümberarvestatud põhiosa ).

Usaldusisik edastas 27.03.2026 võlgade ümberkujundamise kava võlausaldajatele tutvumiseks

ning andis tähtaja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 13.04.2026.

10. 13.04.2026 edastas Placet Group OÜ usaldusisikule vastuväite võlgade ümberkujundamise

kavale ts asjas 2-25-15266. Vastuväites märgib võlausaldaja, et ta ei ole nõus usaldusisiku

järeldusega, et on ta rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, muu hulgas märkides, et:

•

Võlausaldajal pole võimalik tuvastada, kas Elisa Eesti makse puhul on tegemist

järelmaksukohustusega;

•

antud juhul arvestati võlgniku majapidamiskuludeks 940 eurot, mille hulka põhjendatud

kulud sideteenustele on arvestatud;

•

nii laenukohustuste olemasolu kui ka maksed hasartmängu korraldajatele ei tähenda

automaatselt, et tarbijale ei tohi laenu väljastada;

•

võlausaldaja on seisukohal, et 940 eurot on põhjendatud ulatus, eriti arvestades, et

võlgnikul on 3 ülalpeetavat. Esiteks tuleb rõhutada, et krediidiandjal ei lasu kohustust

tuvastada ja analüüsida võlgniku detailset individuaalset kulumustrit ulatuses, mis ületab

seadusest tuleneva mõistliku hoolsuskohustuse piire;

•

Usaldusisiku viidatud periood (01-15.06.2024) kajastab üksnes lühiajalist ja piiratud

ajavahemikku, mille põhjal ei ole võimalik teha põhjendatud ja objektiivseid järeldusi

tarbija püsivate majapidamiskulude kohta. Üksikute perioodide kõrgemad kulutused

võivad olla mõjutatud erakorralistest või mittetüüpilistest väljaminekutest ning ei pruugi

peegeldada tarbija tavapärast kulutaset.

•

Võlausaldaja rõhutab, et põhinõudena jääb ta seisukohale, et nõue tuleb määrata täies

ulatuses summas 3 748,38 eurot.

•

Võlausaldaja palub kohtul käsitleda nõude suuruseks 2 349,36 eurot üksnes alternatiivse

nõudena, s.o juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise.

11. Usaldusisik, tutvunud võlausaldaja vastuväitega leiab, et sellega ei saa nõustuda ja vastuväide

tuleb jätta tähelepanuta. Vastates vastuväites esitatud seisukohtadele, siis:

•

Elisa Eesti AS järelmaksukohustuse tuvastamiseks oleks seda pidanud laenutaotlejalt

täiendavat informatsiooni küsima.

•

Võlgniku sõnul analüüsiti ka võlgniku konto väljavõtet. Ilmselgelt oli sealt nähtav, et

võlgniku igakuised majandamiskulud on kõigil kuudel oluliselt suuremad kui 940€.

•

Usaldusisik tõi näiteks lühiajalise periood (01-15.06.2024) majapidamiskulud.

Tegelikkuses analüüsis usaldusisik võlgniku konto väljavõtet Placet Group OÜ poolt

laenu väljastamisele ( 16.07.2024) eelneva 6 kuu kohta. Tulemus on järgmine ( analüüs

on tehtud ümardatult, mitte detailselt komakohti arvestades):

jaan.24

veebr.24

märts.24

apr.24

mai.24

juuni.24

Kokku

6 kuu

keskmine

Sissetulek

töötasu jms

1 569,53

1 709,78

1 680,00

2 468,97

1 745,72

2 824,80

11 998,80

1 999,80

laekunud laenud

1 023,00

5 534,00

-

-

2 500,00

2 350,00

11 407,00

1 901,17

KOKKU

2 592,53

7 243,78

1 680,00

2 468,97

4 245,72

5 174,80

23 405,80

3 901,00

Väljaminek

ostud poes ,

teenindusasutustes

,

e-poodides jms

890,00

1 400,00

1 044,00

717,00

1 640,00

2 330,00

8 021,00

1 337,00

eluasemekulud

230,00

330,00

300,00

280,00

240,00

190,00

1 570,00

261,00

laenumaksed

1 067,00

1 839,00

884,00

805,00

903,00

978,00

6 476,00

1 079,00

Elisa Eesti AS

160,00

156,00

156,00

159,00

-

153,00

784,00

157,00

ebaselged ( sh

krüpto, loto,

sularaha jms)

120,00

190,00

913,00

50,00

415,00

790,00

2 478,00

413,00

muud

190,00

1 000,00

268,00

716,00

384,00

835,00

3 393,00

566,00

Amwey

-

-

-

404,00

310,00

610,00

1 324,00

221,00

KOKKU

2 657,00

4 915,00

3 565,00

3 131,00

3 892,00

5 886,00

4 046,00

4 034,00

12. Eelnevast tabelist nähtub, et võlgniku 6 kuu keskmine töine sissetulek oli 2 x väiksem, kui

keskmised kulud kuus. Sissetulekut ületavad kulud kattis võlgnik uute laenude arvelt.

Usaldusisikule teadaolevalt on kohtud seisukohal, et maksevõime hindamisel ei saa võlgniku

sissetulekutena arvestada muu hulgas võetud uusi laenusummasid. Võlausaldaja oleks

maksevõime analüüsil pidanud arvestama nii eelmärgituga, kui sellega, et konkreetse

laenutaotleja igakuised kulud on märgatavalt kõrgemad, kui võlausaldaja sise-eeskirjad lubavad

arvestada. Seega oleks pidanud arvesse võtma tegelikke kulusid. Lähtuvalt eeltoodust jääb

usaldusisik oma seisukoha juurde, et laenu väljastamisel ei järginud Placet Group OÜ

vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning võlgade ümberkujundamise kavas tuleb arvesse

võtta Placet group OÜ ümberarvestatud nõue summas 2 349,36€.

13. Usaldusisik palub kohtul kinnitada usaldusisiku tasu võlgade ümberkujundamise menetluses

vastavalt võlgade ümberkujundamise kavas esitatud kalkulatsioonile, mille kohaselt usaldusisik

taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisest kuni kava kinnitamiseni (FIMS § 54

lg 3) tasu kinnitamist summas 1112,90 €, millele lisandub käibemaks 267,10 € ( kokku 1380,

00€), mis hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud summast. Usaldusisiku tasu mõista

välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, konto nr EE311010902001686003 SEB Pank AS-is.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastuväite lahendamine

14. FIMS § 25 lg 1 esimese lause kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber

kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta

käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles

märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta.

Ümberkujundatavate nõuete õigsuse kontrollimine on usaldusisiku seadusest tulenev ülesanne

(FIMS § 20 lg 3).

15. FIMS § 25 lg 3 sätestab, et kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi-

ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab

kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

16. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku ja võlausaldaja seisukohad ning esitatud tõendid, on

seisukohal, et usaldusisik on õigustatult asunud seisukohale, et võlausaldaja PLACET GROUP

OÜ nõude aluseks tuleb võlgade ümberkujundamise kavas võtta võlausaldaja alternatiivne nõue

summas 2349,36 eurot.

17. Vaidlus PLACET GROUP OÜ nõude suuruse üle taandub sellele, kas võlgnikuga nõude aluseks

oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte.

18. VÕS § 4034 lõikest 1 tulenevalt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (VÕS § 4034 lg 1 p-d 1, 2). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt tuleb

tarbija krediidivõimelisuse hindamisel toimida nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtta kõiki

teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. KAVS §-s 49 on sätestatud tarbija krediidivõimelisuse

kord, milles on toodud asjaolud, mille kohta krediidiandja peab vähemalt andmeid koguma. VÕS

§ 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Juhul kui krediidiandja on rikkunud VÕS

§ 4034 lõikes 6 sätestatud kohustusi, loetakse sama paragrahvi lõige 7 järgi tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (2-21-13098 p 17,

24).

19. 10.03.2026 nõudeavalduses PLACET F`GROUP OÜ selgitas, et enne võlgnikuga laenulepingu

sõlmimist kontrolliti võlgniku regulaarse sissetuleku olemasolu ja laenu teenindamiseks

vajalikku maksevõimet. Kontrolli käigus hinnati MTA andmeid (teenuse osutaja:

Accountscoring)

ning

võlgniku

poolt

edastatud

pangakonto

väljavõtet

(EE052200001107326204, Swedbank AS, periood 16.01.2024-14.07.2024). Account Scoringu

kohaselt olid võlgniku sissetulekud 2163,19 eurot, sellest 2119,57 eurot töötasu ja 43,62 eurot

töövõimetoetus. Võlgniku arvelduskonto väljavõttelt tuvastas võlausaldaja, et võlgniku igakuised

krediidikohustused moodustasid kokku 960,96 eurot, millest: Bigbank AS – 583,83 €; Swedbank

AS – 129,54 €; TF Bank AB – 38,55 €; Coop Pank AS (Finants)– 32,00 €; Esti (sic!) AS –

177,04 € (refinantseeritav kohustus). Refinantseerimislepingu sõlmimise eesmärk oli tasuda

võlgniku olemasolev krediidikohustus Esto AS ees ning vähendada võlgniku igakuist

maksekoormust. Võlgniku igakuised majapidamiskulud arvestati summas 940,00 eurot kuus.

Arvutus tugineb Eesti Statistikaameti andmetele ning võtab arvesse võlgniku igakuist

sissetulekut, elukoha piirkonda (Saaremaa), ülalpeetavate arvu (3 isikut) ning tarbijahinnaindeksi

muutust. Vastavad summad on ajakohastatud inflatsiooni ja piirkondlike keskmiste kulutuste

alusel. Kontoväljavõtte ning muude kogutud andmete analüüsi tulemusel tuvastas võlausaldaja,

et pärast võlgniku regulaarsete igakuiste kulude tasumist (majapidamiskulud 940,00 eurot ning

muud finantskohustused kokku 960,96 eurot) jäi võlgnikule keskmiselt ligikaudu 262,23 eurot

vaba rahavoogu. Arvutus: 2163,19 € (sissetulek) – 940,00 € (majapidamiskulud) – 960,96 €

(kohustused) = 262,23 €. Refinantseerimislepingu sõlmimise tulemusel vähenes võlgniku

varasem igakuine maksekoormus 72,46 euro võrra (177,04 € – 104,58 €). Uue lepingu kohane

igakuine makse on 104,58 eurot. Arvestades nimetatud muudatust kujunes võlgniku uueks

vabaks rahavooks ligikaudu 334,69 eurot. Võlausaldaja tegi laenusaaja kohta päringu Creditinfo

maksehäireregistrisse (Creditinfo.ee, Taust ja MTA andmebaasides), et kontrollida kehtivate

maksehäirete olemasolu. Päringu tulemusel selgus, et laenusaajal ei olnud laenutaotluse

esitamise hetkel kehtivaid maksehäireid. Võlausaldaja kontrollis isikusamasust. Võlausaldaja

järgis käesoleval juhul oma krediidivõime hindamise metoodikat ning tugines krediidiotsuse

tegemisel võlgniku esitatud andmetele ja kontrollitud andmeallikatele.

20. 13.04.2026 vastuväites avaldas võlausaldaja, et küsis võlgnikult täpsustavaid andmeid tema

kohustuste kohta. Vestluse käigus selgitas võlgnik, et Holm Bank AS-i ja IPF Digital AS-i

(Creditea) laenud olid selleks hetkeks juba tasutud, mistõttu luges krediidiandja

finantskohustused eelnimetatud krediidiandjate ees lõppenuteks. Samuti pööras krediidiandja

tähelepanu 14.02.2024 toimunud tehingule, millest nähtus, et võlgnik oli saanud ülekande

Monefit Estonia OÜ-lt. Võlgniku selgitusel oli tegemist krediidiandja poolse tagasimaksega

(võlgniku poolt enammakstud summa tagastamine). Samas täpsustas võlausaldaja, et esialgsete

selgituste esitamisel jäi kohustuste loetelust ekslikult välja toomata krediidiandja enda ees

kehtinud finantskohustus summas 50,45 eurot. Tegemist oli krediidikontolepinguga nr

KK3175574, mis oli laenutaotluse esitamise hetkel kehtiv ning mille kohustuslik kuumakse

arvestati tegelikult krediidivõimekuse hindamisel finantskohustuste hulka. kuigi nimetatud

kohustus jäi esialgses kirjalikus loetelus kajastamata, oli see krediidiotsuse tegemisel arvesse

võetud. Eeltoodust tulenevalt kujunes võlgniku finantskohustuste kogusummaks 834,37 eurot.

Võlausaldaja on seisukohal, et ei pidanud võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel arvestama

võlgniku maksetega Amwayle, kes on ilutoodete pakkuja ning sellele ettevõtjale tehtud maksed

ei kvalifitseeru finantskohustusteks ega majapidamiskuludeks. Võlausaldaja on seisukohal, et

940 eurot on põhjendatud ulatus, eriti arvestades, et võlgnikul on 3 ülalpeetavat. Esiteks tuleb

rõhutada, et krediidiandjal ei lasu kohustust tuvastada ja analüüsida võlgniku detailset

individuaalset kulumustrit ulatuses, mis ületab seadusest tuleneva mõistliku hoolsuskohustuse

piire. Majapidamiskulud summas 940 eurot koosnevad vältimatutest kuludest tarbijale endale

summas 370 eurot ning kuludest kolmele ülalpeetavale summas 570 eurot. Minimaalne

üldkohaldatav määr ühe ülalpeetava kohta laenutaotluse esitamise ajal kehtinud krediidiandja

sise-eeskirjade kohaselt oli 190 eurot.

21. Kohus on seisukohal, et võlgniku krediidivõimelisust ei ole kontrollitud nõuetekohase

hoolsusega. Enne võlgnikuga lepingu sõlmimist on küll kogutud tema arvelduskonto väljavõte,

kuid analüüsitud ei ole arvelduskontolt nähtavaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediiti tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel.

22. Kuna enne võlgnikuga lepingu sõlmimist koguti tema arvelduskonto väljavõte, oli võlausaldajal

olemas usaldusväärne allikas, mille pinnalt tuvastada võlgniku igakuised majapidamiskulud.

Selle asemel on aga võlgniku igakuiste majapidamiskulude suurus määratud statistiliste andmete

pinnalt. Olukorras, kus isiku krediidivõimelisuse hindamisel on kõrvuti tegelikud andmed ja

statistilised näitajad ning isiku tegelikud kulud on suuremad, kui statistilised näitajad, tuleb

tarbija krediidivõimelisuse hindamisel aluseks võtta tegelikud andmed.

23. Usaldusisik on analüüsinud võlgniku arvelduskonto väljavõtet võlausaldaja nõude aluseks oleva

lepingu sõlmimisele eelneva kuue kuu kohta ehk usaldusisik on analüüsinud andmeid, mis olid

kättesaadavad ka võlausaldajale enne võlgnikuga tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Usaldusisik

on võlgniku arvelduskonto väljavõtte pinnalt koostanud tabeli (dtl 522), milles kajastuvad iga

kuu lõikes suuremad kulugrupid ostud poes, teenindusasutustest, e-poodides jms;

eluasemekulud; laenumaksed; maksed Elisa Eesti AS-le; ebaselged kulud (sh krüpto, loto,

sularaha); muud kulud ning Amway. Esitatud tabelist nähtuvalt olid võlgniku

arvelduskontoväljavõttelt nähtuvad võlgniku majapidamiskulud selgelt suuremas, kui

võlausaldaja poolt arvesse võetud statistilised 940 eurot. Ainuüksi ostudele poodides,

teenindusasutustes ja e-poodides kulus võlgnikul kuus käsitletud perioodil keskmiselt 1337

eurot, millele lisanduvad veel eluasemekulud keskmiselt 261 eurot kuus.

24. Samuti ei ole võlausaldaja korrektselt tuvastanud võlgniku varasemaid kohustusi. Võlausaldaja

selgitusel on arvestatud muude finantskohustuste igakuiseks suuruseks 960,96 eurot, 13.04.2026

täpsustuses aga märgib võlausaldaja, et arvestatud on võlgniku kohustustega summas 834,37

eurot. Usaldusisiku analüüsist nähtuvalt tasus võlgnik aga võlausaldajaga lepingule eelneval

kuuel kuul laenumakseid keskmiselt summas 1079 eurot. Ka on usaldusisik võlgniku

arvelduskontot analüüsides tuvastanud, et võlausaldaja ei ole võlgniku teisi finantskohustusi

hinnates arvesse võtnud, et võlgnikul oli kohustus Elisa Eesti AS ees keskmisel summas 157

eurot/kuus. Ehk võlgniku tegelikud teised finantskohustused kokku olid 1079+157 = 1236 eurot

kuu kohta. Isegi, kui arvestada võlausaldaja väidet, et refinantseerimislepingu sõlmimise

tulemusel vähenes võlgniku varasem igakuine maksekoormus 72,46 euro võrra, ületavad

võlgniku igakuised keskmised laenumaksed võlausaldaja poolt arvestatud summat. Kui aga

lugeda võlgniku kohustus Elise Eesti AS ees võlgniku majapidamiskuluks, ületavad võlgniku

keskmisel laenumaksed endiselt võlausaldaja poolt arvestatud summat.

25. Võlausaldaja on välja toonud, et võlgnikult saadud täpsustuste läbi tuvastas, et Holm Bank AS-i

ja IPF Digital AS-i (Creditea) kohustused on võlgnikul enne võlausaldajaga lepingus sõlmimist

täidetud ning Monefit Estonia OÜ ees võlgnikul kohustusi ei ole. Võlausaldaja ei ole aga

selgitanud, kas ja kuidas on kontrollinud võlgnikul poolt vahetult enne võlausaldajaga lepingu

sõlmimisele eelnevatel kuudel võetud kohustuste mõju võlgniku maksevõimele. 2024 aasta mai

kuus on võlgnik saanud ESTO AS-ilt saanud laenu kokku 2500 eurot ja sama aasta juuni kuus on

võlgnik saanud ESTO AS-ilt laenu kokku 800 eurot ning Trustly Group AB-lt 1550 eurot.

Võlausaldaja poolt kogutud kontoväljavõttelt ei nähtu, et võlgnik oleks võlausaldajaga lepingu

sõlmimise eelselt juuli kuus nimetatud võlausaldajatele tagasimakseid teinud. Juuni kuus on

võlgnik teinud tagasimakse ESTO AS-ile 177,04 eurot, kuid juuli kuus tehtav tagasimakse ei

saanud olla samas summas, kuna võlgnik samas kuus suurendas enda kohustust ESTO AS ees.

Seega tulnuks võlausaldajal, et hinnata võlgniku võimet tulevikus täita lepingust tulenevaid

kohustusi, küsida võlgnikult täiendavat informatsioon kuidas muutusid võlgniku kohustused

seoses vahetult enne võlausaldajaga lepingu sõlmimist võetud laenudega.

26. Asjakohatu on võlausaldaja vastuväide, et võlausaldajal pole võimalik tuvastada, kas Elisa Eesti

AS makse puhul on tegemist järelmaksukohustusega. Võlgniku arvelduskonto väljavõttelt on

tuvastatav, et võlgnik tasus regulaarselt Elisa Eesti AS-ile keskmiselt 157 eurot kuus. KAVS §

50 lg 1 tulenevalt saab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet

tarbijalt ja VÕS § 4034 lg 3 ütleb, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet. Seega oli võlausaldajal

seaduslik alus ja seadusest tulenev kohustus küsida võlgnikult täiendavat teavet võlgniku

kohustuste kohta Elisa Eesti AS ees. Arvestades Elisa Eesti AS pakutavate teenuste iseloomu

(telekommunikatsiooni- ja sideteenused), siis võib iga mõistlik krediidiandja eeldada, et tegemist

on suure tõenäolisusega regulaarse kohustusega, mida tuleb tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel arvesse võtta ka siis, kui tegemist ei ole järelmaksukohustusega kuna sellisel juhul on

tegemist muu võlgniku püsikuluga, mida tuleb arvesse võtta majapidamiskuluna. 13.04.2026

vastuväitest nähtuvalt on võlausaldaja ka mõningate võlgniku kohustuste osas kasutanud

võimalust küsida võlgnikult lisainformatsiooni, kuid ei ole seda teinud seoses võlgniku

regulaarsete maksetega Elisa Eesti AS-le.

27. Võlausaldaja on küll enne võlgnikuga lepingu sõlmimist küsinud tema arvelduskonto väljavõtte,

kuid üksnes arvelduskonto andmete saamine ei täida vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohustuse nõuet, VÕS § 4034 lg 1 p 2 järgi peab võlausaldaja kogutud andmete alusel

ka hindama tarbija krediidivõimelisust ja võtma arvesse asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta (VÕS § 4034 lg 2).

28. PLACET GROUP OÜ-ga 16.07.2024 tarbijakrediidilepingu sõlmimise eelselt olid võlgniku

arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt tema reaalsed keskmised majapidamiskulud 1337 eurot ja

reaalsed keskmised teised finantskohustused 1236 eurot ehk kokku 2573 eurot ning võlgniku

keskmine sissetulek oli võlausaldaja tuvastatud andmetel 2163,19. Eelnevast nähtuvalt ületasid

võlgniku väljaminekud juba nende kahe kulurea arvelt võlgnikku sissetulekuid ca 400 euro

võrra. Eelnevale lisanduvad veel kuluread ebaselged kulud (sh krüpto, loto, sularaha); muud

kulud ning Amway, milliste keskmiseks kuluks kuus on usaldusisiku analüüsi põhjal 1200 eurot.

29. Täiendavalt nähtub võlgniku arvelduskonto väljavõttest, et võlgnik on võlausaldajaga

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele eelneva kuue kuu jooksul neljal kuul oma laenukoormust

suurendanud ning kuuekuulise perioodi jooksul on võlgnik võtnud täiendavaid kohustusi

kogusummas 11 407 eurot. Nimetatud summa on võrdväärne võlgniku töötasuga sama perioodi

eest.

30. Ka ei nähtu võlausaldaja poolt esitatust, kuidas on arvesse võetud võlgniku kohustust Elisa Eesti

AS ees ning, et võlausaldaja oleks teinud pingutusi nimetatud kohustuse osas selgituste

saamiseks.

31. Võlausaldaja käsitlus Amway maksete osas on kohtu hinnangul pinnapealne. Amway poolt

turustatav tootevalik on tunduvalt laiem, kui ainult ilutooted hõlmates ka toitumistooteid,

erinevaid majapidamises kasutatavaid puhastusvahendeid ja tarvikuid ning isikliku hügieeni

tooteid. Arvestades ettevõtte ja selle tootevaliku üldist tuntust ühiskonnas tuleb lugeda eelnev

üldteadaolevaks. Seega tulnuks võlausaldajal küsida võlgnikult täpsustusi ja teha kindlaks kas

Amwayle tehtud maksete näol on tegemist majapidamiskuludega ning arvestades summade

suurust ka täpsustada, kui suures ulatuses saab makseid arvestada majapidamiskulude hulka.

Võlausaldaja vastuväitest nähtuvalt ei ole võlgnikult aga täpsustusi küsitud.

32. Hasartmängude mängimine on teadaolevalt sõltuvuslik käitumine ning hinnang sellele, kas

tegemist on võlgniku maksevõimet ohustava teguriga tuleb anda individuaalselt. Näiteks võib

lugeda tarbija maksevõimet mitte ohustavaks seda, kui isik ostab harva mõne lotopileti (mõni

kord kuus, kvartalis) ehk seonduv kulu jääb kvartali lõikes kümne/kümnete eurode piiresse. Kui

aga kulutused hasartmängude mängimisele on kuu lõikes mõõdetavad sadades eurodes, on kohtu

hinnangul tegemist viitega sellele, et hasartmängude mängimisest kas on kujunenud või võib

kujuneda võlgniku maksevõimet vähendav asjaolu. Seega on tegemist asjaoluga, mida ei saa

tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tähelepanuta jätta vaid tuleb anda hinnang, kas tegemist

on teguriga, mis mõjutab tarbija võimet tulevikus enda võetud kohustusi täita või mitte.

Praegusel juhul ei nähtu võlausaldaja poolt esitatust, et võlausaldaja oleks sellele asjaolule enne

võlgnikuga lepingu sõlmimist tähelepanu pööranud ja seda hinnanud.

33. Kohtu hinnangul on eelnevad andmed piisavaks, et asuda seisukohale, et võlausaldaja nõude

aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajaks oli võlgnik krediidivõimetu – tema

igapäevakulud ületasid sissetulekuid ning puudujääki kompenseeris võlgnik uute laenude

võtmise teel. Enda maksevõimelisuse säilitamiseks täiendavate laenude võtmist ei saa lugeda

regulaarseks sissetulekuks. Tegemist on trendiga, mis näitab selgelt, et tarbija maksevõime

väheneb ning protsessi jätkudes kujunevad tarbija igakuised erinevatest laenulepingutest

tulenevad kohustused suuremaks kui tarbija on võimeline tagasi maksma ehk küsitav on, kas

võlgnik suudab ka tulevikus enda lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täita.

34. Juhul, kui võlausaldaja oleks võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud tema

tegelikke majapidamiskulusid ja eelnevate finantskohustuste suurust ning seda, et eelnevatel

kuudel ületasid võlgniku kulud tema sissetulekuid kahekordselt ja asjaolu, et võlgnik oli juba

võlausaldajaga lepingu sõlmimise eelneva kuue kuu jooksul võtnud täiendavaid kohustusi

kogusummas ca 11 400 eurot, ei oleks võlausaldaja saanud jõuda järeldusele, et võlgnik on

krediidivõimeline. Ka on kohus välja toonud mitmed asjaolud, millistega seoses ei ole

krediidiandja täiendavaid andmeid kogunud või nende mõju võlgniku krediidivõimelisusele

hinnanud, kuigi nimetatud asjaolud mõjutasid kohtu hinnangul võlgniku krediidivõimelisust.

35. Kohus eeltoodule tuginedes on seisukohal, et usaldusisik on FIMS § 20 lg 3 tulenevat kohustust

täites õigesti jõudnud järeldusele, et PLACET GROUP OÜ ja võlgniku vahel 16.07.2024

sõlmitud laenulepingu alusel võlgnikule laenu väljastamisel ei järginud võlausaldaja

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja võlausaldaja nõue tuleb ümber arvestada vastavalt VÕS

§ 4034 lg 7 sätestatule. Eelnevast tulenevalt ja arvestades, et võlausaldaja esitas usaldusisikule ka

alternatiivse VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse, millega usaldusisik nõustub,

määrab kohus kindlaks, et N.N-i võlgade ümberkujundamise menetluses on PLACET FROUP

OÜ põhinõue 2349,36 eurot ja kõrvalnõuded 0,00 eurot.

Ümberkujundamiskava kinnitamine

36. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja võlgade ümberkujundamiskavaga leiab, et see tuleb

kinnitada.

37. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 2 kohaselt võib kohus

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

38. Võlgade ümberkujundamise kavaga poolt hääletas 7 võlausaldajat 8-st ehk 87,5% võlausaldajate

koguarvust, kelle nõuded moodustavad 92,71% algselt teatatud nõuetest (51387,75 eurot) ja

94,27% kavasse läinud nõuetest (39471,10 eurot). Kava vastu hääletas 1 võlausaldaja, ehk 12,5%

võlausaldajate koguarvust, kelle nõuded moodustavad 7,29% algselt teatatud nõuetest (51387,75

eurot) ja 5,73% kavasse läinud nõuetest (39471,10 eurot) .

39. Kõikide võlausaldajate nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest ja neid on koheldud võrdselt

– nende õiguspärased põhinõuded täidetakse 100% ulatuses. Kava kestuseks on esialgu

planeeritud 81 kuud ning võlgnik teeb võlausaldajatele tagasimakseid igakuiselt kogusummas

600 eurot. Kava koostamisel on arvestatud, et lisaks ümberkujundamiskavaga hõlmatud

kohustustustele on võlgnikul pandiga tagatud kohustud Swedbank AS ees. Osamaksed jagunevad

esialgu selliselt, et igas kuus tasub võlgnik kavaga hõlmatud võlausaldajatele kokku 460 eurot ja

140 eurot kavaväliselt Swedbank AS-le. Swedbank AS ees oleva kohustuse täitmise järel

suureneb kavaga hõlmatud võlausaldajatele tehtavate väljamaksete summa 600 euroni kuus.

Kavas on ette nähtud võlgniku omanduses oleva kinnistu jagamine, lahustüki müümine ja

müügist laekuva arvelt Swedbank AS ees oleva pandiga tagatud kohustuse täitmine

eelisjärjekorras. Kuna aga tehingu ettevalmistamise protsessi kestust ega tehingu toimumise aega

ei ole võimalik usaldusisiku selgitusel hetkel ette prognoosida on kava koostatud arvestusega, et

Swedbank AS ees olevat kohustust täidab võlgnik paralleelselt kavaga kuni kohustuse täitmiseni

ning seejärel teeb võlgnik kavaga hõlmatud võlausaldajatele suuremaid osamakseid. Juhul, kui

planeeritud kinnistu jagamine ja müük õnnestuvad varem, kui saabub Swedbank AS kohustuse

täitmise tähtaeg ning laekuvatest vahenditest piisab Swedbank AS ees oleva kohustuse

täitmiseks, hakkab võlgnik kavaga hõlmatud võlausaldajatele tegema suuremaid osamakseid

varem, kui hetkel kavas planeeritud ning kava täitmise tähtaeg lüheneb.

40. PLACET GROUP OÜ võlgade ümberkujundamise kavaga ei nõustunud ja esitas kavale

13.04.2026 vastuväite mille kohaselt on kavaga nõus, kui tema nõuet arvestatakse kavas täies

ulatuses summas 3 748,38 eurot.

41. Kohus on seisukohal, et PLACET GROUP OÜ nõude arvestamisel kavasse VÕS § 4034 lg 7

sätestatud alustel ümberarvestatuna ei ole võlausaldaja kohtlemine teistest võlausaldajatest

halvemini. Usaldusisik on kõikide ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõuete osas

kontrollinud nõuete õiguspärasust. Kuna kõikide kavaga hõlmatud võlausaldajate nõuded

tulenevad tarbijakrediidilepingutest, on kõikide võlausaldajate nõuded läbinud samasuguse

kontrolli. Kõikide võlausaldajate nõuded on kavasse võetud vastavalt nende õiguspärasele

suurusele.

42. Riigikohus on selgitanud, võlgade ümberkujundamisel ja kava kinnitamisel kaalub kohus

võlgniku ja võlausaldajate huve. Avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja

huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada.

Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist (Riigikohtu

10.04.2013 määruse nr 3-2-1-28-13 p 16).

43. Kohus peab nõustuma usaldusisiku seisukohaga, et pankrotimenetluses saaks võlausaldajate

nõuded rahuldatud lühema aja jooksul ning kolme võlausaldaja nõudeid rahuldataks täiendavalt

511,55 eurot ulatuses. Samas on ka õige usaldusisiku tähelepanek, et võlgnikule kuuluva

kinnisasja turuväärtus on suurem, kui võlgniku kohutused ehk pole kindel, kas kohus võlgniku

pankroti välja kuulutaks. Arvestades mõlemas menetluses võlausaldajate nõuete rahuldamise

ulatust, ei kohelda võlgade ümberkujundamise menetluses võlausaldajaid oluliselt halvemini, kui

neid koheldaks pankrotimenetluses.

44. Võlgade ümberkujundamisel täidab võlgnik kõikide kavaga hõlmatud võlausaldajate põhinõuded

samas ulatuses (põhinõuded), samas säilib võlgnikule kuuluv tema ja tema pere elukoht.

Arvestades võlgniku regulaarse sissetuleku suurust jääb ümberkujundamise kava kohaselt peale

ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele makse sooritamist võlgnikule piisavalt

vahendeid, et tagada endale mõistlik äraelamine ja tagada oma ülalpeetavatele vajalik

ülalpidamine. Samuti võimaldab see vältida pankrotimenetlust.

45. FiMS § 21 lg 1 lubab ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade)

ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse

vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise

meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist

ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt

kasutada ning millega jäetakse võlgnikule seaduse alusel vabadus igal konkreetsel juhul

makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Käesolevalt kinnitatavas

kavas on kombineeritud mitmeid meetmeid saavutamaks kõikide osapoolte huvisid kõige

paremini kaitsev tulemus.

46. Seaduses ei ole sätestatud ajalist piir, kui pikaks ajaks võib ümberkujundamiskava koostada.

Praktikas on välja kujunenud, et kavad koostatakse reeglina maksimaalselt 5 aastaks ehk 60

kuuks. N.N-i võlgade ümberkujundamise kava on koostatud 81 kuuks, ehk väljakujunenust

pikemaks ajaks. Kohus on seisukohal, et sellise pikkusega kava kinnitamine on endiselt võlgniku

huvides. Kava koostamisel on kokku lepitud et võlgnikule kuuluv kinnistu jagatakse,

võõrandatakse osaliselt ning kui tehinguga seotud kulude kandmisest ja pandiga tagatud nõude

täitmisest jääb üle rahalisi vahendeid, siis need jaotatakse kavaga hõlmatud võlausaldajate vahel

vastavalt kavas toodud jaotistele. Eelduslikult realiseeritaks võlgnikule kuuluva kinnistu osa

varem, kui 63 möödumisel kava kinnitamisest,võlgnik saab varasemalt hakata tegema suuremaid

tagasimakseid kavaga hõlmatud võlausaldajatele ning kava täitmise periood lüheneb.

47. Kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud

võlgniku maksevõimest (sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on

kohaldatud vajalikke abinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane.

48. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte

õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

49. Kohus kinnitab FiMS § 26 lg 1 alusel võlgniku võlgade ümberkujundamiskava selles toodud

tingimustel.

50. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). FiMS § 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks

võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud

tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

51. Kohus kohustab võlgnikku esitama regulaarselt usaldusisikule aruanne võlgniku varalise

seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Aruanded tuleb esitada

käesoleva määruse resolutsioonis toodud tähtaegadel ning usaldusisikul tuleb aruanded edastada

ka kohtule teadmiseks.

52. Kohus selgitab, et tühistab ümberkujundamiskava võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku

pankroti välja kuulutamisel (FiMS § 41 lg 1). FiMS § 41 lg 2 annab kohtule võimaluse

ümberkujundamiskava tühistada ka siis, kui ilmneb, et 1) võlgnik ei täida

ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava

kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud

kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete

ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4)

võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on

teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve

oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse

täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja.

53. Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule

aruanne (FiMS § 35 lg 4).

54. Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas

kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

55. Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja määrab, et

määruse kohta tuleb avaldada teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 28 lg 1). Määrus

kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FiMS § 7 lg 1).

Menetluskulude jaotus

56. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Võlgade ümberkujundamise menetluses määratakse usaldusisikule

tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle

järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Tasu määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). FiMS § 54 lg 5

esimene lause ütleb, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses

kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

57. Usaldusisik V.J taotleb tasu 9 tunni eest määraga 130,00 eurot tund (lisandub käibemaks).

Kuivõrd võlgnik on kohtu deposiiti tasunud usaldusisiku tasu katteks võlgade ümberkujundamise

menetluses kuni kava kinnitamiseni kokku 1380,00 eurot palub usaldusisik kinnitada

usaldusisiku tasu summas 1112,90 eurot, millele lisandub käibemaks 267,10 eurot ehk kokku

1380,00 eurot.

58. Kohus peab usaldusisiku tunnitasu ning ajakulu põhjendatuks ja käesoleva menetluse

keerukusele vastavaks. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses

märgitule ega ületa FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära. Kohus rahuldab usaldusisiku

tasutaotluse. Tasust tuleb tasuda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel deposiidina ette tasutud

rahast ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta raha vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

59. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

Kohtunik