3-26-1353/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

06.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1353

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik

Puudutatud isik – X. X (sündinud xx.xx.xxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 05.05.2026 istungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba

X. X

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui kaheks kuuks (kuni 05.07.2026 k.a).

2. Tõlkida määrus hispaania keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb

määrust viivitamatult X. Xle tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle

pärast selle valmimist.

3. Määruse avaldamise korral asendada X. X nimi ja sünniaeg tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 05.05.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse

Mehhiko kodaniku X. X (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks loa saamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §

362 lg 2 alusel. Taotluse põhjendused on järgmised:

1.1. Puudutatud isik pöördus 04.05.2026 PPA-sse, avaldades soovi taotleda rahvusvahelist

kaitset. Isikuga viidi läbi vestlus, mille käigus ta selgitas, et läks Venemaale tööle

transpordilogistika firmasse. Kohale jõudnud, majutati ta keldrisse ning tööd polnud. Samuti

öeldi isikule, et kui ta soovib jääda Venemaale, peab ta allkirjastama lepingu, millega ta oleks

kuulunud 27. deviisi. Tulema pidi suurem sõiduk ja viima neid Peterburi lähedale, et nad

saaks lepinguid sõlmida ja kuuajalise väljaõppe enne rindele minekut. Vahetult enne sõiduki

saabumist põgenes ta majutuskohast. Ta soetas oma raha eest piletid, et minna bussiga Narva

piirile ja sealt edasi Tallinna. 02.05.2026 saabus ta Eestisse bussiga Narva piiripunkti kaudu.

3-26-1353

Piiriületuse põhjuseks ütles ametnikele turism. Ta ei teavitanud piirivalvureid rahvusvahelise

kaitse soovist, sest arvas, et teda saadetakse Venemaale tagasi. Küsimusele, miks täpsemalt

soovib ta saada rahvusvahelist kaitset ega soovi minna oma koduriiki, vastas isik, et täpselt ei

tea, aga tal pole raha kodumaale minekuks. Tema vanematel ei ole rahalisi vahendeid. Kui

oleks võimalik minna, naaseks ta pigem kodumaale. Siiski isik avaldas arvamust, et tal

tegelikult ei olegi kuhugi minna, sest Mehhikos elab ta sellises kohas, kus tegutsevad

narkojõugud. Tagasipöördumisel oleks ta on sunnitud tegelema narkokaubandusega. Seejärel

avaldas ta uuesti soovi saada rahvusvahelist kaitset. Kuna isiku ütlused olid segased ja

vastuolulised, peeti ta VRKS § 361 lg 2 p-de 3, 4 ja 6 alusel 04.05.2026 kell 12:00 kinni ja

toimetati kinnipidamiskeskusesse.

1.2. Samal päeval võeti vastu isiku taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks numbriga

12605040033. Ankeedi täitmisel avaldas isik soovi loobuda rahvusvahelisest kaitsest. Isik

selgitas, et tal ei ole piisavalt raha ostmaks pilet tagasi Mehhikosse. Kui ta lendas Mehhikost

Venemaa Föderatsiooni lennukiga, oli tal eelnevalt kokkulepe Mehhikos, et läheb Venemaa

Föderatsiooni eraettevõttesse (MSA), mis tegeleb transpordi teenustega. Tema telefonis on

Venemaa Föderatsiooni kodaniku number, kes teda lennujaamas ootas (nime ei tea). Too

inimene ütles, et viib kokku ametiisikuga (vist leitnant), kes annab juhised, mida isik peab

videotes rääkima, samuti pidi ta saama 4-nädalase väljaõppe. Venemaa Föderatsiooni kodanik

viis isiku kuhugi Moskvas asuvasse hotelli keldrikorrusele (aadressi ei tea), tema telefoni

installiti VPN ja sooviti, et ta teeks tulevikus videoid, kus ta kutsuks Ladina-Ameerika

inimesi Venemaa Föderatsiooni ja sõdima Venemaa Föderatsiooni eest (2700 USD lepingu

sõlmimise eest, igakuine tasu 2500 USD, lisatasu iga video eest). Samuti pidi isik saama

seadmed, millega edastada videoid. Esimese video pidi ta tegema Peterburis Venemaa

Föderatsiooni riigikanali jaoks, aga ei jõudnud ühtegi videot teha, kuna põgenes Peterburist.

Ta ei mäleta isiku nime, kes pidi temaga Peterburis kokku saama. Isik andis teada, et kui tal

oleks raha, siis ta on nõus lendama kodakondsusjärgsesse riiki Mehhikosse, kuna seal on tal

perekond. Seejärel kirjutas isik avalduse loobumaks rahvusvahelise kaitse menetlusest, mis on

registreeritud PPA dokumendi haldussüsteemis numbriga 15.6-3/213-1.

1.3. PPA ametnikud selgitasid isikule, et tal on õigus oma taotlus tagasi võtta ja sellisel juhul

tema rahvusvahelise kaitse menetlus lõppeb. Rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamise

kohta tehakse otsus, mida isikul on õigus vaidlustada kohtus 10 päeva. Vaidlustamise

perioodil on ta jätkuvalt taotleja saatuses. Pärast staatuse lõppu on võimalik PPA-l tegeleda

tema tagasipöördumisega Mehhikosse.

1.4. 05.05.2026 viidi isikuga läbi täiendav küsitlus. Ta selgitas, et lahkus Mehhikost

03.04.2026, kuna seal polnud tööd. Hakkas tööd otsima erinevates riikides (nt Kanada ja

Venemaa). Leidis info, et ettevõtte MSA pakkus tööd Venemaal koos keeleõppega.

05.04.2026 saabus Moskva lennujaama. Viisa oli tasutud MSA poolt. Lennujaamas ootas teda

transpordifirma esindaja. Ta viidi hotelli, kus teda majutati keldris. Talle seletati, et ta viiakse

sõdima Ukrainasse motoriseeritud jalaväebrigaadi Venemaa relvajõudude koosseisisus. Ta

saab väljaõpet 4 nädalat. Talle lubati maksta 2500 dollarit kuus. Lisaks, kui ta sõlmib Vene

relvajõududega lepingu, makstakse talle koheselt 2700 dollarit. Lisakohustus, mille eest ta

saaks samuti tasu, oleks värbamisvideote tegemine hispaania keeles. Teda taheti viia Peterburi

selleks, et teha seal intervjuu meediaga. Keldris võeti ära tema isiklik telefon ja kustutati

suhtlus MSA ettevõttega ja viisa saamise suhtlus. Talle seletati, et muud varianti pole ja ta

peab nendega töötama. Talle pandi telefoni SIM kaarti ja VPN ja öeldi „nägemist“. Peale

esmast vestlust ootas ta inimesi, kes pidid temaga edasi tegelema. Kõnealuse töökuulutuse

leidis ta Facebookist, edasi suheldi Whatsapp rakenduses. Raha Eestisse tulemiseks sai ta

kirikus töötamise eest. Isik kasutab erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid, kuid arvas, et

Facebooki konto ei ole enam aktiivne. Eestis oli isikul broneeritud hotell kaheks ööks, mille

2(6)

3-26-1353

eest maksis 40 eurot ja 1000 rubla deposiiti. Hetkel on isikul sularaha 1 dollar ja mõned

rublad. Euroopas isikul sugulasi ei ole.

1.5. PPA ametniku poolt tehtud veebiotsing märksõnadega „MSA work Russia“ (kuvatõmmis

MSA work Russia; mitteametlik tõlge: Lepinguline töö välismaalastele Venemaa armees.

Lepinguline töö välismaalastele keeleoskuseta Venemaal kuni 65000 dollarit korraga, 3500

dollarit kuus. Enne meiega ühenduse võtmist kontrolli riikide nimekirja…).

1.6. Isiku kinnipidamine on vältimatult vajalik. Välja tuleb selgitada rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud (VRKS § 361 lg 2 p 4). Kuigi isik on esitanud

kirjaliku avalduse taotlusest loobumiseks, ei saa välistada, et ta otsustab uuesti ümber. Siis

uuendatakse menetlus ning jätkub rahvusvahelise kaitse menetlus. PPA ei ole taotluse

esitamise hetkeks teostanud kõiki VRKS § 18 tegevusi. Nende teostamiseks on vajalik isiku

kohalolu.

1.7. Põgenemisoht esineb VSS § 68 p-st 6 tulenevalt, kuna isik andis PPA-le esmalt teada, et

ta ei soovi Mehhikosse naasta, kuna ta peaks seal töötama narkojõugu jaoks. Isik oma

esmases selgituses ütles, et lahkus Mehhikost, kuna seal polnud töö, kuid ei toonud välja, et

tal oleks olnud probleeme narkokartellidega. Seega võib tegelikuks eesmärgiks pidada

majandusliku olukorra parandamine ja väljaspool Mehhikot töö leidmine. Seetõttu järeldab

PPA tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Samuti ei esitanud

isik Venemaa ja Eesti piiri ületamisel koheselt rahvusvahelise kaitse taotlust.

1.8. Kinnipidamine on vajalik riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmine eesmärgil (VRKS §

361 lg 2 p 6). Isik rääkis, et leidis informatsiooni MSA kohta, kes pakkus tööd koos

keeleõppega. PPA veebiotsingu tulemusena nähtub, et tegemist on avaliku infoga, et MSA

tegeleb välismaalaste värbamisega Venemaa armeesse. Seega peab PPA tõenäoliseks, et isik

oli teadlik, et ta hakkab Venemaa armee heaks töötama, kuid peab võimalikuks, et isik ei

arvanud, et tea peab reaalselt sõjalises tegevuses osalema. Vene Föderatsioon alustas

24.02.2022 täiemahulise sõjalise sissetungimise Ukrainasse ja selle sõjalise agressiooni

tulemusena on tänaseks hukkunud ja vigastatud suurel hulgal Ukraina tsiviilelanikke. Seega

iga isik, kes liitub Venemaa Föderatsiooni sõjalise struktuuriga, panustab Vene Föderatsiooni

riigi sõjalisse võimekusse, toetab agressioonisõja jätkumist ja isikute tapmist Ukrainas. Ei

oma tähtsust, kas isik on ise osalenud sõjalises tegevuses. Asjaolu, et isik oli valmis Venemaa

armee jaoks töötama, muudab ta ohuks Eesti julgeolekule ja ka avalikule korrale.

1.9. PPA hinnangul on isiku ütlused Venemaal toimunu kohta vastuolulised ja eluliselt

mitteusutavad. Isiku ütlustest nähtub, et ta põgenes Peterburist hotellist, kuid ta ületas VF-EE

piiri seaduslikult ilma, et oleks tema suhtes mingisuguseid sanktsioone rakendatud. Leebemad

järelevalvemeetmed ei ole tõhusad, kuna esineb põgenemisoht. Pole usutavad isiku ütlused

Venemaal toimunu kohta. PPA ei ole veendunud, et isik on tulnud Eestisse heatahtlikult ega

ohusta avalikku korda või julgeoleku. Venemaa võtab kasutusele järjest uusi taktikaid, kuidas

EL riike häirida ja rünnata (hübriidsõda). Kuna isiku taustandmeid pole võimalik kontrollida,

pole olla võimalik veenduda, milline on olnud tema tegelik eesmärk Eesti Vabariiki tulemisel.

Isiku Eestisse saabumise asjaolud ja tema varasem käitumine äratavad kahtlust ja teda on alust

pidada riigi julgeolekut ohustavaks.

2. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta läks Venemaale kavatsusega võidelda

Vene armees raha eest, kuid kohapeal olles mõtles ümber ja põgenes. Ta oli kuu aega

peidus ja seejärel tuli bussiga Eestisse. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna

kartis, et ta saadetakse Venemaale. Ta tahaks minna koju Mehhikosse, kuid tal pole

selleks raha. Esialgu oli tal kavatsus minna Hispaaniasse ja taotleda seal

rahvusvahelist kaitset, kuid see esialgne plaan ei olnud hea mõte. Tal ei ole raha ning

ta ei tunne Eestis kedagi.

3(6)

3-26-1353

3.PPA selgitas kohtuistungil, et otsus puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlusest

loobumise kohta tehakse 05.05.2026 või 06.05.2026. PPA loodab isiku saata

Mehhikosse pärast 10 päeva möödumist selle otsuse tegemisest, kuid see sõltub ka

lendude toimumisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. PPA tugineb isiku kinnipidamise taotluses kinnipidamise alustena VRKS § 361 lg 2 p-

dele 4 ja 6 ning põgenemisohu osas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §

68 p-le 6.

5. Esitatud asjaoludest nähtuvalt on isik esitanud 04.05.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse,

mis registreeriti numbriga 12605040033. Andmete täitmisel ankeedis, pärast seda, kui ta oli

VRKS § 361 lg 2 p-de 3, 4 ja 6 alusel kinni peetud ja kinnipidamiskeskusesse toimetatud,

avaldas puudutatud isik soovi rahvusvahelise kaitse taotlusest loobuda ja lennata tagasi

Mehhikosse, milleks tal aga polevat raha. PPA on isikule selgitanud võimalust oma taotlus

tagasi võtta ning ka seda, et sellisel juhul tehakse tema rahvusvahelise kaitse menetluse

lõpetamise kohta otsus, mida tal on õigus 10 päeva jooksul vaidlustada. Vaidlustamise 10-

päevase perioodi kestel on isik aga jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2024 määrus nr 3-24-2277, p 17). Praegusel juhul esitas isik

04.05.2026 rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avalduse, mille PPA on ka

registreerinud, kuid mille suhtes PPA ei ole kohtule teadaolevalt veel teinud otsust menetluse

lõpetamise kohta. Seega on puudutatud isik jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.

6. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1

nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult

loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse

kuni kaheks kuuks.

7. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361

lg-s 2 sätestatud alustel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada.

8. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel peab

esinema vältimatu vajadus pidada teda kinni taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le

kättesaadav vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks).

Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus

kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama.

Kinnipidamine ei ole VRKS § 361 lg 1 kohaselt lubatud, kui soovitud eesmärki on

tõhusalt võimalik saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga

seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.

9. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse põgenemisohuna mh seda, kui esineb mõni VSS §-s 68

nimetatud asjaolu. Ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja

juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. PPA seostab puudutatud isiku põgenemise ohtu tema

käitumisest järeldatud soovimatusega täita lahkumiskohustust (VSS § 68 p 6).

10. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel tähtsust omavad asjaolud vajavad väljaselgitamist ja täpsustamist. Seejuures on

isik olnud ka ise vastava vajaduse selgitamisel ebajärjekindel, soovides vaheldumisi nii

rahvusvahelist kaitset taotleda kui ka oma taotlusest loobuda. Kohtuistungil kinnitas isik, et

soovib taotlusest loobuda. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on igal juhul alles

algusjärgus, isikule on selgitatud taotlusest loobumise võimalusi, teda on küsitletud

4(6)

3-26-1353

04.05.2026 ning täiendav küsitlus on läbi viidud 05.05.2026. PPA ei ole loobumise suhtes

veel jõudnud otsust teha ning välistatud ei ole ka veelkordne ümberotsustamine isiku poolt.

PPA ei ole intervjuu ega toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. VRKS § 181 lg-s

1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud.

11. Isikust lähtub VSS § 68 p 6 kohane põgenemise oht. Selle sätte kohaselt esineb

põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või järeldub tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA taotluses toodud asjaolud kogumis

annavad põhjendatud aluse arvata, et kinnipidamist rakendamata ei jää isik menetluse lõpuni

Eestisse, vaid üritab siit edasi liikuda. Isik saabus bussiga Eestisse, kuid ei esitanud Venemaa

ja Eesti piiri ületamisel koheselt rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid ütles enda reisi

eesmärgiks olevat turismi. Ta on lühikese aja jooksul väitnud nii seda, et ta ei saa ega soovi

Mehhikosse naasta, kui ka seda, et raha olemasolul läheks ta sinna tagasi. Isiku sõnul ning

rahvusvahelise kaitse menetluse isikuandmete ankeedi kohaselt saabus isik Eestisse

02.05.2026 ning tal oli siin broneeritud hotell kaheks ööks. Samas pöördus ta rahvusvahelise

kaitse taotlemiseks PPA-sse alles 04.05.2026. Isikuandmete ankeedis on märgitud, et tema

eesmärk oli minna Hispaaniasse ja taotleda seal rahvusvahelist kaitset, kuid tal puudus raha, et

sinna sõita. Ka kohtuistungil kinnitas isik sellise plaani olemasolu, kuid ka seda, et ta seejärel

sellest mõttest loobus. Eelneva põhjal kogumis oli PPA-l põhjendatud alus arvata, et

kinnipidamist rakendamata ei jää isik menetluse lõpuni Eestisse, vaid liigub esimesel

võimalusel siit edasi. Isiku ütlused on olnud vastukäivad ning tema eesmärgid muutuvad

pidevalt. Seega on tuvastav VSS § 6⁸ p-s 6 toodud asjaolu, mis viitab isiku põgenemise ohule.

Isikul puuduvad Eestiga ka mistahes sidemed, tal pole siin elukohta ega tuttavaid.

12. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada ka riigi

julgeoleku või avaliku korra kaitsmise vajaduse tõttu (VRKS § 361 lg 2 p 6). Riigikohus on

29.01.2015 määruses nr 3-3-1-52-14 leidnud, et VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht

avalikule korrale või julgeolekule olema märkimisväärne (p 12). Ohtu avalikule korrale saab

põhjendada näiteks isiku varasema käitumisega, tema sidemetega, aga ka tema juurest leitud

esemetega, näiteks ründeks kasutatavate vahendite või narkootiliste ainetega, samuti muude

asjaoludega. PPA põhjendas puudutatud isiku kinnipidamist avaliku korra ja julgeoleku

kaitsmise eesmärgil sellega, et kuna puudutatud isik oli valmis Venemaa armee jaoks

töötama, muudab see isiku ohuks Eesti julgeolekule ja ka avalikule korrale. Kohus nõustub

PPA hinnanguga, et arvestades, et MSA tegeleb välismaalaste värbamisega Venemaa

armeesse, pidi isik olema teadlik, et ta hakkab Venemaa armee heaks töötama. Isik kinnitas ka

ise kohtuistungil, et ta teadis, et ta saadetakse sõjategevusse (istungil 15:13) ning Venemaale

minnes ta kavatseski võidelda Vene armees, ent muutis kohapeal olles meelt (istungil 15:17).

PPA leiab põhjendatult, et iga isik, kes liitub Venemaa Föderatsiooni sõjalise struktuuriga,

panustab sellega Vene Föderatsiooni riigi sõjalisse võimekusse ja toetab agressioonisõja

jätkumist ning selles kontekstis ei oma tähtsust see, kas isik on tegelikult osalenud sõjalises

tegevuses. Ainuüksi soov töötada armee heaks näitab, et isik on teadlikult kinnitanud

valmisolekut osaleda vaenuliku riigi sõjalises tegevuses ja sel eesmärgil Venemaale sõitnud.

Seetõttu on puudutatud isikut alust pidada riigi julgeolekut ja avalikku korda ohustavaks

VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel.

13. VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud

kohas, PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) poleks

võimalik tõhusalt kohaldada põgenemisohu tõttu. Järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab

prognoosi, et puudutatud isik järgib PPA seatavaid kohustusi, kuid isiku osas tuvastatud

põgenemisoht ei anna selliseks hinnanguks alust. Tal ei ole Eestis ka elukohta ega tuttavaid.

14. Kohtule esitatud andmete põhjal pole põhjust arvata, et isiku kuni kaheks kuuks

kinnipidamine võiks ohustada tema tervist või turvalisust. Kinnipidamine on asjaolusid

5(6)

3-26-1353

arvestades proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt

liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu selle kestusest tulenevalt ülemäärane, sest leebemaid

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine ei kujune eelduslikult

ka pikaajaliseks. PPA kinnitas kohtuistungil valmidust tegutseda puudutatud isiku

Mehhikosse saatmise nimel pärast 10-päevase perioodi lõppemist kiiresti.

Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole karistuslik, vaid korrakaitsemeede.

15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa pidada

puudutatud isik kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse maksimaalselt kaheks

kuuks. Kinnipidamise aluse äralangemise korral tuleb ta viivitamatult

kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).

16. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Isikule tuleb

toimetada kätte määruse tõlge. PPA-l tuleb määrust viivitamatult isikule tutvustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)