1-25-6741/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2026 Jõhvis

Kriminaalasja number

1-25-6741 (24922700158)

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär

Merike Erisalu

Kriminaalasi

Steven Asuri süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi,

lühimenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ave Arnim

Süüdistatav

Steven Asur, isikukood 50012212718, elukoht XXX, XXX

kodakondsusega, xxx haridus, xxx, varem kriminaalkorras

karistatud, viimati:

-

03.05.2022 Viru Maakohtu otsusega KarS § 274 lg 2 p

2, 3 ja § 121 lg 2 p 3 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta

ja 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust 16.03.2021 Harju Maakohtu otsusega mõistetud

ja ärakandmata karistuse osa võrra ning liitkaristuseks

mõisteti 3 aastat ja 21 päeva vangistust, mille kandmise

alguseks loeti 03.05.2022. Karistus täidetud 23.05.2025.

Tõkend – vahistamine alates 24.05.2025 kuni 23.08.2025,

kokku 3 kuud, elukohast lahkumise keeld alates 23.08.2025

kuni 15.01.2026

Kaitsja

vandeadvokaat Meelis Masso (riigi õigusabi korras),

kohtuistungil asenduskaitsja vandeadvokaadi abi Triin

Kivimaa

Kohtuistungi toimumise aeg

01.04.2026 Jõhvis

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, § 306, § 309 lg 1, 3, § 311, § 312,

§ 313, § 315, kohus

O T S U S T A S:

Steven Asur süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6

(kuus) kuud vangistust.

1 / 21

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud ühe

kolmandiku ehk 6 kuu võrra, mõistes karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 24.05.2025–23.08.2025, s.o 3 (kolm)

kuud, karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuse pikkuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud ärakandmata karistus, s.o 9 (üheksa) kuud vangistust,

Steven Asuri suhtes täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Steven Asur ei

pane kohtu määratud katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.

KarS § 78 p 1 alusel on katseaja algus alates 01.04.2026.

Asitõendite vaatlusprotokollide lisaks olevad digitaalsete andmekandjate koopiafailid ja

jäädvustatud fotod, mis on hoiul Viru Vangla andmehoidlas, kustutada KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada vandeadvokaadi abi Triin Kivimaa kaitsjatasu taotlus ja määrata tema poolt Steven

Asurile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 869,49 eurot (sh

käibemaks 168,29 eurot).

Mõista Steven Asurilt välja riigituludesse menetluskulud:

-

sundraha 500 eurot;

-

kaitsjatasu kohtueelses menetluses 500 eurot;

-

kaitsjatasu kohtumenetluses 869,49 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude kogusummas 1869,49 eurot tasumine 1 aasta

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda:

-

kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 1298,30 eurot,

-

kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi teostamise kulu 2600 eurot.

Menetluskulud summas 1869,49 eurot Steven Asuril tasuda Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontole:

SEB Pank – EE351010052031000004

Swedbank – EE522200221013264447

Luminor Bank – EE401700017002872300

LHV Pank – EE957700771001523585

Coop Pank – EE774204278607566704

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700011691 ning selgitus „Steven Asur 1-25-6741

kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni (välja arvatud prokuratuur lühimenetluses) Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis

tutvumiseks kätte saadav.

2 / 21

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 08.04.2026

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 06.05.2026

Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest

ehk 06.06.2026 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.

Süüdistus

Steven Asur on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse teise inimese tervise kahjustamises ja valu

tekitavas kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Süüdistatavale etteheidetavad kuriteod seisnevad järgnevas:

Steven Asur, kandes Viru Maakohtu 03.05.2022 otsuse nr 1-21-7543 alusel vabaduskaotuslikku

karistust varasemalt toime pandud vägivallakuritegude (kuriteod KarS § 274 lg 2 p 2, 3 ja § 121

lg 2 p 3 - § 25 lg 2 mõttes) eest ning viibides kinnipeetavana Viru Vanglas (aadressil Ülesõidu 1,

Jõhvi, Ida-Virumaa), pani toime kolm vägivallategu kaaskinnipeetavate suhtes. Nimelt:

1) 30.10.2024 kell 19.05 ründas Steven Asur Viru Vangla R-hoone R4 osakonna kambris nr X

kaaskinnipeetav E. I.i, lüües kannatanut rusikatega pähe. Seejärel lõi Steven Asur E. I.i soki

sees oleva seebiga, millega tabas kannatanu parempoolset õlga ja kaenlaaluse piirkonda.

Peksmise tagajärjel tundis E. I. valu ja talle tekkisid tervisekahjustused pea- ja keha piirkonda:

paremal pool kaenla- ja abaluupiirkonna nahasisene hematoom ja marrastused mõõtmetega 10

cm x 10 cm, parema käe õlavarrepiirkonnas kaks marrastust mõõtmetega 10 cm x 2 cm,

parema käe küünarvarrepiirkonnas muhk mõõtmetega 1 cm x 3 cm, parema sääre eespinnal

kaks 3 cm pikkust kriimustust, parema kõrva kuulmekäigus veritsev haav mõõtmetega 0,5

cm.

2) 30.10.2024 kell 19.19 ründas Steven Asur Viru Vangla R-hoone R4 osakonna päevaruumis

kaaskinnipeetav A. B., lüües kannatanut rusikatega pähe ja keha erinevatesse piirkondadesse

ning jalaga selja piirkoda.

Peksmise tagajärjel tundis A. B. valu ja talle tekkisid järgmised tervisekahjustused pea- ja

keha piirkonda: parema silma all hematoom mõõtmega 5,5 cm x 3 cm, parema

kaenlapiirkonnas marrastus mõõtmetega 5 cm x 4 cm, vasakul põsel punane ala mõõtmega 4

cm x 2,5 cm, nina ja lauba piirkonnas punetav ala mõõtmega 4 cm x 1,5 cm, vasakul pool

rinnanäärme piirkonnas marrastus mõõtmega 3 cm x 4 cm, vasakul pool nabapiirkonnas

marrastus mõõtmetega 7 cm x 1,5 cm, vasakul pool eesmise küünarvarrepiirkonnas marrastus

mõõtmega 3 cm x 2 cm, paremal pool oimupiirkonnas muhk, parema kõrva taga hulgaliselt

marrastusi mõõtmetega ca 2,5 cm x 1,5 cm, vasakul pool nimmepiirkonnas marrastus

mõõtmega 11 cm x 2 cm, vasakul pool külgmisel kõhupiirkonnal marrastus mõõtmega 6 cm x

2 cm, paremal pool tagumisel õlavarrepiirkonnal marrastus mõõtmega 2 cm x 1,5 cm, paremal

pool deltapiirkonnal marrastus mõõtmega 1 cm x 1 cm, paremal pool abaluualusel piirkonnal

marrastused mõõtmetega 3 cm x 2 cm, lülisamba piirkonnas abaluude vahel marrastus

mõõtmega 1,5 cm x 1 cm, vasakul pool abaluualusel piirkonnal marrastused mõõtmetega 4,5

cm x 2 cm, vasakul pool abaluupiirkonnas marrastus mõõtmega 1 cm x 1 cm.

3) 14.05.2025 kella 15.55 ajal ründas Steven Asur Viru Vangla S-hoone S1 osakonna

kambritevahelises koridoris kaaskinnipeetav K. L.. Steven Asur lõi vasaku rusikas käega

kannatanu näo piirkonda ja tõukas parema käega tema selja piirkonda, mille tagajärjel paiskus

3 / 21

kannatanu peaga vastu lähedal asunud kambri ust. Seejärel jätkas Steven Asur K. L.e löömist

kukla piirkonda ning hoides kinni kannatanu seljas olevast T-särgist lõi rusikaga veel

vähemalt 6 lööki kannatanule näkku, pähe ja vasakusse külge.

Peksmise tagajärjel tundis K. L. valu ja talle tekkisid järgmised tervisekahjustused pea- ja

keha piirkonda: parema küünarvarre piirkonnas marrastus mõõtmetega 10,0 cm x 3,0 cm ning

punetused näol.

4) 01.11.2024 kell 16.15 ründas Steven Asur Viru Vangla R-hoone R3 osakonna kambris nr

R319 nari ülemisel voodikohal istunud kaaskinnipeetav A. B., tehes kannatanu suunas

rusikatega korduvaid lööke. Sellega püüdis Steven Asur kahjustada A.B. tervist ja tekitada

talle valu. Rünne ei õnnestunud Steven Asurist olenemata põhjustel ning süütegu jäi katse

staadiumi, kuna vanglaametnik jõudis kiirelt reageerida ja Steven Asuri kannatanust eemale

lükata.

Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele (KarS § 25 lg 1).

Süüteokatse algab momendist, kui isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo

toimepanemist (KarS § 25 lg 2).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tunnistab ennast täielikult süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

ettenähtud kuriteos ega vaidlustanud süüdistuses esitatud asjaolusid. Steven Asur ei soovinud

ülekuulamist kohtuistungil, kuid väljendas kahetsust toimepandu üle.

30.10.2024 E. I.i ründamise episood

Kannatanu E. I.i kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et 30.10.2024 kella 19.05 paiku

seisis ta enda kambris ukse juures, kui kambrisse tuli Steven Asur ja lõi teda koheselt

kambriukselävele jõudes rusikaga parempoolse kõrva piirkonda. Löök oli agressiivne, hiljem oli

tal kuulmekäigus veri ning tundis kõrvas esimesel päeval ka valu. Steven Asur jätkas rusikatega

peksmist, kokku oli rusikalööke umbes viis kuni seitse, võimalik, et ka veidi rohkem ning

enamus lööke sai käte pihta, sest ta hoidis enda käsi pea juures, kuid mõne löögi sai riivamisi ka

pea pihta. Ta taganes laua piirkonda ja istus enda kubeme piirkonna kaitsmiseks toolile, kartes, et

Steven Asur lööb teda ka sinna, sest E. I. nägi Steven Asuri käes tumedat asja. Kui Steven Asur

sellega peksma hakkas, sai aru, et tegemist on tumedat värvi soki sees oleva seebiga. Istus toolil

kägaras, käsi pea kaitseks ülesse sirutatud, kui Steven Asur peksis teda vastu parempoolse õla ja

kaenlaaluse piirkonda, neid lööke võis olla umbes viis või isegi rohkem. Soki sees oleva seebiga

peksmisest sai suure hematoomi parema käe kaenlaaluse piirkonna juurde ning tõdeb, et selle

seebiga oli valus pihta saada. Steven Asuri tegevuse lõpetas M. L., kes tuli karjumise ajal

kambrisse. M. L.i kambrisse sisenemise ajal istus ta ise kägaras ja M. L. ütles Steven Asurile, et

aitab. Ta nägi põrandal seda sokki, milles mingi ese, selle eseme võttis kambrist enda kätte M.

L., kes peitis selle jaki alla ja lahkus Steven Asuriga kambrist. Talle jääb arusaamatuks miks

Steven Asur teda ründas. Vahejuhtumist teavitas ta valvurit õhtuse loenduse ajal, misjärel viidi ta

meditsiiniosakonda vigastusi fikseerima ja seal tehti ka pilti.

Kannatanu E. I.i ütlustega langeb kokku 14.11.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollil

kajastatu, milles vaadeldi DVD-R plaadil olevat Viru Vangla R-hoone teisel korrusel R4

osakonnas valvekaamerate videosalvestist ajavahemiku 30.10.2024 kella 19:04:00 kuni 19:20:04

kohta. Kella 19:05:24 paiku siseneb E. I. kambrisse X ning Steven Asur jätkab kambritevahelises

4 / 21

koridoris liikumist. Kella 19:05:30 ajal on Steven Asur jõudnud kambri X juurde, liigub

ukselävele ja teeb vasaku käega äkiliselt löögiliigutuse kambri sisemuse suunas. Edasi on

nähtub, kuidas Steven Asur siseneb kambrisse nr X. Kella 19:05:48 ajal liiguvad päevaruumis

olevad kinnipeetavad kambritevahelise koridori sissepääsu juurde, sh väljub ühest kambrist M.

L., kes jookseb osakonna keskpaiga suunas. Siiani Steven Asur ja E. I. kambrist nr X väljunud ei

ole. M. L. jookseb kambri nr X ukselävele ning jääb sinna seisma vaatega kambri sisemuse

suunas, seejärel siseneb kambrisse ja kella 19:06:06 ajal lükkab M. L. Steven Asuri kambrist nr

X välja. Kella 19:06:28 ajal väljub kambrist nr X E. I., kes hoiab vasaku käe peopesaga kinni näo

parema külje ja kõrva juurest ning teeb vasaku käe peopesaga pühkiva liigutuse näo parema

külje ja kõrva juurest, seejärel suunab selle peopesa vaatevälja. Kella 19:07:10 ajal siseneb E. I.

kambrisse. Kella 19:07:29 paiku siseneb kambrisse nr X M. L. ning väljub kella 19:07:37 ajal.

DVD-R plaati ei õnnestunud avada KIS-i kaudu. Menetlusosalised ei taotlenud salvestise

uurimist kohtuistungil. Puudub vaidlus asitõendi vaatlusprotokolli ja salvestise identsuse üle.

Tunnistaja M. L.i ütluste kohaselt läks ta 30.10.2024 õhtul Viru Vangla R-hoone R4

eluosakonnast kahe inimese vahelist karjumist kuuldes kohe E. I.i kambrisse. E. I. istus laua

juures toolil olles pool kägaras asendis, mõlemad käed ette sirutatud Steven Asuri suunas,

kaitseasendis, peopesad avatud. Steven Asur seisis E. I.i juures, näoga tema poole, oli

ründeasendis, aga ei näinud, et lööke oleks teinud. M. L. tõmbas Steven Asuri koheselt E. I.i

juurest eemale, pidi jõuga tõmbama, sest Steven Asur ei tahtnud alguses tulla. Kui ta oli Steven

Asuri kambrist välja lükanud läks ta Steven Asuriga viimase kambrisse. Seejärel läks ta tagasi E.

I.i kambrisse kontrollima kas E. I.il on kõik korras ja nägi kambris tualettruumi ukse juures maas

musta värvi sokki, mille sees oli seep. Sai aru, et see on Steven Asuri oma ja võttis selle ülesse

ning viis tagasi Steven Asurile.

Kohus märgib, et kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistaja M. L.i ütlustega. Ka tunnistaja A.B.

ütlustest nähtub, et M. L. oli see, kes jooksis karjumise peale E. I.i kambri juurde ja sisenes

kambrisse nr X.

30.10.2024 Viru Vangla valvuritena tööl olnud tunnistajate T.V. ja E. V. ütluste kohaselt teavitas

E. I. neid õhtuse loenduse ajal Steven Asuri rünnakust. E. I. näitas neile ka parempoolse õla peal

olevat vigastust. Nad otsustasid saata E. I.i meditsiiniosakonda, kus vigastused fikseeriti ja

fotografeeriti. Peale loendust teavitas T. V. korrapidajat juhtunust ning kontrollis videosalvestisi

ja sai videosalvestiselt aru, et rünne oli tõepoolest toimunud.

Tunnistaja J. J., kes töötab Viru Vanglas, fotografeeris E. I.i vigastused. Nägi 30.10.2024 E. I.il

vigastusi parema kaenlaaluse, abaluu ja õlavarre piirkonnas – seal olid hematoomid, samuti nägi

verd parema kõrva sees.

SA Ida-Viru Keskhaigla ambulatoorse epikriisist nähtuvalt tuvastati tervisekahjustuste

fikseerimiseks meditsiiniosakonda toodud E. I.il 30.10.2024 kell 20.00 välisel vaatlusel kaenla ja

abaluupiirkonna paremal pool nahasisene hematoom ja marrastused mõõtmetega 10 cm x 10 cm,

parema käe õlavarrepiirkonnas kaks marrastust mõõtmetega 10 cm x 2 cm, parema käe

küünarvarrepiirkonnas muhk mõõtmetega 1 cm x 3 cm, parema sääre eespinnal kaks 3 cm

pikkust kriimustust, parema kõrva kuulmekäigus veritsev haav mõõtmetega 0,5 cm. E. I.i

parempoolse kõrva vigastust ja parempoolse kaenla, abaluu ja õlavarre piirkonnas olevaid

vigastusi kinnitab ka 18.11.2024 koostatud fototabel nr 1, millest nähtuvad Janno Jalasto poolt

30.10.2024 tehtud fotod nr 1-3.

5 / 21

Tunnistajate T. V., E. V., J. J. ja SA Ida-Viru Keskhaigla ambulatoorse epikriisi ning

fototabeliga on seega tõendatud, et kannatanule tekitati 30.10.2024 ründamise käigus

kehavigastused.

Nagu eelnevalt märgitud, tunnistab Steven Asur ennast käsitletavas episoodis süüdi. Kohtueelses

menetluses selgitas ütlustes, et talle määratud tugevad ravimid tekitasid psühhoosi ja paranoiad

(ettekujutused) ning talle tundus, et tema vastu plaanitakse rünnakut. Nägi aknast ka droone ja

nägi, et nad (A. B. ja E. I.) tahavad teda rünnata. A. B. ja E. I. jutustasid omavahel ning tal oli

tunne, et temast räägitakse ja teda plaanitakse rünnata. Täpsemalt küll ei kuulnud, aga tekkis

selline tunne ja ettekujutus. Kujutas ette kuidas E. I. astus tema kambrisse ja sülitas kruusi,

millest tulenevalt otsustas alustada esimesena ja mitte olla kannatanu.

Kõik eeltoodud tõendid – kannatanu ja tunnistajate ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll ning SA

Ida-Viru Keskhaigla ambulatoorne epikriis koos vigastustest tehtud fotodega fototabelis – on

kohtu hinnangul omavahel haakuvad ja usaldusväärsed. Ka süüdistatav ise tunnistab rünnakut.

Seega on kohtu hinnangul uuritud tõenditega leidnud kinnitust, et Steven Asur 30.10.2024 kella

19.05 paiku sisenes Viru Vangla R-hoone R4 osakonnas E. I.i kambrisse nr X ning lõi rusikatega

E. I.ile pähe ning hiljem lõi E. I.i soki sees oleva seebiga, millega tabas E. I.i parempoolset õlga

ja kaenlaaluse piirkonda.

Tõendamist on leidnud, et oma tegevusega põhjustas Steven Asur E. I.ile valu, kuivõrd

kannatanu ütluste kohaselt tundis ta kõrvas esimesel päeval valu ja tõdes, et seebiga oli valus

pihta saada. Lisaks tekitas E. I.ile tervisekahjustused – paremal pool kaenla- ja abaluupiirkonna

nahasisene hematoom ja marrastused, parema käe õlavarrepiirkonnas marrastused, parema käe

küünarvarrepiirkonnas muhk, parema sääre eespinnal kaks kriimustust, parema kõrva

kuulmekäigus veritsev haav. Seega pani Steven Asur toime kehalise väärkohtlemise KarS § 121

lg 1 mõlema teoalternatiivi mõttes, põhjustas kannatanule nii valu kui tervisekahjustused.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 lg 1 sätestatud tegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud,

kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani Steven Asur temale

süüksarvatava teo toime KarS § 16 lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et

paneb toime kehalise väärkohtlemise, mis põhjustab kannatanutele vähemalt füüsilist valu ja/või

tervisekahjustuse. Lüües kannatanut rusikatega korduvalt pea piirkonda ning soki sees oleva

seebiga parempoolse õla ja kaenlaaluse piirkonda pidas süüdistatav välise teopildi põhjal

vähemalt võimalikuks ja möönis, et tekitab taolise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja võib

tekitada tervisekahjustused. Nende järelmite saabumine on ettenähtav ka igale nn keskmisele

mõistlikule kõrvalseisjale.

30.10.2024 A. B. ründamise episood

Kannatanu A. B. kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt istus ta 30.10.2024 õhtul Viru

Vanglas R-hoone R4 päevaruumis diivanil ja rääkis telefoniga, kui täiesti ootamatult tuli Steven

Asur tema juurde ja palus tal püsti tõusta. Kui küsis Steven Asurilt „Miks?“, siis Steven juba

ründas teda. Ründele ta ei vastanud ega teinud ühtegi lööki tema suunas. Mäletab, et Steven Asur

peksis teda rusikatega ning mingil hetkel oli ta põrandal pikali. Enamus lööke tabas teda pea ja

näo piirkonda. Mingil hetkel nägi kuidas M. L. tõmbas Steven Asuri temast eemale ja sellega asi

lõppes. Sellest ründest jooksis tal ninast verd, verejooksu sai kambris ise pidama. Kambris pea

väga valutas ja peas parema kõrva juures juuste sees oli suur muhk, mille sai rusikalöögist.

Lisaks läks tal koheselt siniseks parem silm. Loenduse ajal valvur vigastusi ei märganud, kuid

hiljem öösel viidi ta meditsiiniosakonda, kus tehti temast ka pilti.

6 / 21

Kannatanu versiooni sündmusest toetavad tunnistaja M. L.i ütlused. Nendest nähtub, et

30.10.2024 õhtul järgnes ta R-hoone R4 osakonnas Steven Asurile päevaruumi ja nägi, et Steven

Asur läks A. B. juurde ja ründas täiesti ootamatult A. B.t. Sai aru, et kui Steven Asurit sealt ei

eemalda, siis lõppeb kõik väga nukralt. Steven Asur tegi lihtsalt A. B. suunas lööke. Ta haaras

Steven Asuri selja tagant kinni ja lihtsalt tõmbas Steven Asuri A. B.st eemale ning suunas Steven

Asuri tema kambrisse. Ülejärgmisel päeval A. B.ga rääkides nägi silma all sinikat.

Tunnistaja E. V. sõnul kontrollis ta R4 osakonna videosalvestisi ja talle jäi silma hetk, mil A. B.

enda kambri juures salvrätikut nina juures hoidis nagu tal oleks miskit viga. Edasi uurides

märkas, et A. B. pühkis ka päevaruumi põrandat salvrätikuga ning videosalvestist tagasi kerides

tuvastas kuidas Steven Asur A. B.t ründas. Selle asjaolu tuvastamise fikseeris ta ettekandega nr

3-24-4107 ning ta teavitas ka korrapidajat. Seejärel viis valvur A. B. meditsiiniosakonda

vigastusi fikseerima. Märgib, et loenduse ajal vigastusi ei märganud, kuid umbes kella 23.15 ajal

A. B.t nähes oli silma alla tekkinud nähtav hematoom. Toimunu kohta on Viru Vangla valvur E.

V. koostanud ka 30.10.2024 ettekande nr 3-24-4107, milles kirjeldatakse 30.10.2024 kella 19.19

paiku toimunud sündmust Steven Asuri ja A. B. vahel.

14.11.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll haakub kannatanu ja tunnistajate M. L.i ja E. V.

ütlustega. Sellest nähtub, kuidas Viru Vangla R-hoone teisel korrusel R4 osakonnas 30.10.2024

kella 19:18:58 ajal istub päevaruumis diivanil A. B., kui päevaruumi jõuavad Steven Asur ja M.

L.. Steven Asur liigub otsejoones diivani juurde, kus istub A. B. ning alustab temaga vestlust

ning samal ajal istub M. L. kõrval diivanile. Kella 19:19:07 ajal lööb Steven Asur parema rusikas

käega A. B.le näkku, seejärel uuesti parema rusikas käega diivani peal kägaras asendis oleva A.

B. pea piirkonda. Seejärel tõmbab Steven Asur A. B. diivanilt põrandale ja jätkab A. B.

peksmist, peksab valimatult rusikatega maas lamavat A. B.t pea ja keha piirkonda. Kella

19:19:20 ajal on tuvastav, et Steven Asur teeb rusikatega peksmise käigus ka jalalöögi, mis tabab

A. B. selja piirkonda, misjärel jätkab rusikatega peksmist. Edasi nähtub, et M. L. haarab kahe

käega Steven Asurist kinni ning tõmbab ta A. B.st eemale. Steven Asur põikleb, üritab uuesti A.

B. juurde liikuda, kuid M. L. astub ette ja suunab käega kambritevahelisse koridori. Seejärel

tõuseb A. B. püsti ja hoiab käsi enda näo juures.

Tunnistaja J. J. ütlustest nähtub, et A. B. viidi meditsiiniosakonda, kuhu läks ka tema. Ta nägi A.

B. vigastusi näos ja pea paremal küljel juuste sees, seal oli muhk. Paremal pool kõrva peal ja

kõrva taga olid väikesed marrastused ning punetused. Parema kehakülje juures ja õlavarrel olid

kriimustused, kriimustusi nägi ka alaselja piirkonnas. Meedik fikseeris vigastused ning tema

fotografeeris need. Päevaruumi minnes nägi seinaääres oleva diivani peal verd, veri oli ka kohe

seal diivani juures maas, paari veretäppi nägi ka diivani ja laua vahelisel alal maas. Ta tegi

kõikidest nendest verejälgedest pilti.

Tunnistaja T. V. ütluste kohaselt 31.10.2024 A. B.t nähes oli tema silm korralikult sinine ning

kui ta küsis A. B.lt mis juhtus, siis A. B. tunnistas talle, et Steven Asur ründas teda päevaruumis.

Mingil päeval küsis ta Steven Asurilt kaaskinnipeetavate ründamise kohta, mille peale Steven

Asur vastas vaid, et tal on enda pärast piinlik.

SA Ida-Viru Keskhaigla ambulatoorsest epikriisist nähtub, et 30.10.2024 kell 23.15

meditsiiniosakonda toodud A. B.l tuvastati välisel vaatlusel parema silma all hematoom

mõõtmega ca 5,5 cm x 3 cm, parema kaenlapiirkonnas marrastus ca 5 cm x 4 cm, vasakul põsel

punane ala mõõtmega 4 cm x 2,5 cm, nina ja lauba piirkonnas punetav ala mõõtmega 4 cm x 1,5

cm, vasakul pool rinnanäärme piirkonnas marrastus mõõtmega ca 3 cm x 4 cm, vasakul pool

7 / 21

nabapiirkonnas marrastus mõõtmetega 7 cm x 1,5 cm, vasakul pool eesmise

küünarvarrepiirkonnas marrastus mõõtmega 3 cm x 2 cm, paremal pool oimupiirkonnas muhk,

parema kõrva taga hulgaliselt marrastusi mõõtmetega ca 2,5 cm x 1,5 cm, vasakul pool

nimmepiirkonnas marrastus mõõtmega 11 cm x 2 cm, vasakul pool külgmisel kõhupiirkonnal

marrastus mõõtmega 6 cm x 2 cm, paremal pool tagumise õlavarrepiirkonnal marrastus

mõõtmega 2 cm x 1,5 cm, paremal pool deltapiirkonnal marrastus mõõtmega 1 cm x 1 cm,

paremal pool abaluualusel piirkonnal marrastused mõõtmetega 3 cm x 2 cm, lülisamba

piirkonnas abaluude vahel marrastus mõõtmega 1,5 cm x 1 cm, vasakul pool abaluualusel

piirkonnal marrastused mõõtmetega 4,5 cm x 2 cm, vasakul pool abaluupiirkonnas marrastus

mõõtmega 1 cm x 1 cm. A. B. kaebas valu oimupiirkonnas, esmaabiks anti paratsetamooli.

Samuti on vigastused nähtavad J. J. poolt 30.10.2024 tehtud fotodelt nr 1-9, millised on

kajastatud fototabelis nr 2. Fototabelist nr 3 nähtuvad fotod päevaruumist, millelt on näha

verekahtlast määrdumist nii diivani peal kui ka maas diivani juures.

Kohus leiab, et kõik kogutud tõendid on omavahel kooskõlas ning tõendavad Steven Asuri poolt

A. B. suhtes toime pandud kehalist väärkohtlemist. Tõendamist on leidnud, et 30.10.2024 kella

19.19 paiku Steven Asur ründas A. B.t. Täpsemalt lõi Steven Asur A. B.le parema rusikas käega

korduvalt pähe ning hiljem jätkas maas lamava A. B. peksmist, pekstes rusikatega maas lamavat

A. B.t pea ja keha piirkonda, sh tegi rusikaga peksmise käigus ka jalalöögi, mis tabas A. B.li

selja piirkonda.

Siinkohal kohus märgib, et ka süüdistatav Steven Asur ise tunnistab toimepandut. Avaldas

kohtueelses menetluses, et ta ei andnud temale määratud tugevate ravimite tõttu endale aru. Talle

tundus, et tema vastu plaanitakse rünnakut, sh, et B. ja I. tahavad teda rünnata. Sellest tulenevalt

otsustas alustada esimesena, mitte olla kannatanu. Selgitab, et A. B. ja E. I. jutustasid omavahel

ning tal oli tunne, et temast räägitakse ja teda plaanitakse rünnata. Täpsemalt küll ei kuulnud, aga

tekkis selline tunne ja ettekujutus.

Asudes andma Steven Asuri tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KarS §

121 lg 1 sätestab kuriteona teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise

väärkohtlemise. Antud juhul on kannatanu A. B., tunnistajate M. L.i, E. V., J. J. ja T. V.

ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga ning fototabelilt nähtuvate fotodega tõendatud, et

kannatanule A. B.le tekitati kehavigastusi, sh hematoom parema silma all, mitmed marrastused

ja muhk ning viimaseid saab käsitleda tervise kahjustamisena. Lisaks nähtub ambulatoorsest

epikriisist, et A. B. kaebas valu oimupiirkonnas ning kannatanu ütlustest nähtub ka, et tal

kambris pea väga valutas. Seega saab öelda, et kannatanule valuaistingu tekkimine on

süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Seega pani Steven Asur toime

kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 mõlema teoalternatiivi mõttes, põhjustas kannatanule

nii valu kui tervisekahjustused.

Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 121 subjektiivsed tunnused. Kuna Steven Asur teadis, et

lööb kannatanut rusikatega näkku, pea piirkonda, sh tegi rusikatega peksmise käigus ka jalalöögi,

mis tabas kannatanu selja piirkonda, möönis Steven Asur, et tekitab kannatanule seeläbi füüsilist

valu ja tervisekahjustusi ning vähemalt möönis seda. Seega tegutses Steven Asur otsese

tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

14.05.2025 K. L. ründamise episood

Kannatanu K. L. ütlustest nähtuvalt 14.05.2025 S1 osakonnas viibides oli seal ka Steven Asur

ning paari meetri kaugusel viibisid valvurid ühes kambris. Ühel hetkel lõi Steven Asur teda ja

8 / 21

hakkas peksma. Vastu ta ei löönud, polnud võimalustki vastu lüüa, kõik toimus väga kiiresti.

Lõppes sellega, et vahele sekkus valvur, kes surus Steven Asuri maha ning teda ennast saadeti

kambrisse. Umbes 10 minuti möödudes tuli meedik, kes vaatas ta üle ja küsis kas tal on kusagilt

valus. Ütles meedikule, et ei ole. Lisab, et tegelikult ka valu ei tundnud. Mõned punetused näo

peal olid, kuid midagi tõsist tal ei olnud. Ennast pildistada ei lubanud, sest ta ei pea Steven

Asurit juhtunus süüdi olevaks. Leiab, et Steven Asurit ei pea karistama, vaid ta vajab abi ja ravi.

Tunnistaja M. S. 04.06.2025 ütlustest selgub, et 14.05.2025 enne kella nelja S-hoones teenistuses

olles kutsus ta S1 osakonda vanemvalvuri. Kui nad väljusid vanemvalvuriga kambrist, kuulis

koridoris müdistamist. Selle suunas vaadates nägi ta kuidas Steven Asur hüppas koridoris

kinnipeetav K. L. juurde ja hakkas teda rusikatega peksma. Löökide arvu öelda ei oska, kuid neid

oli väga palju ja Steven Asur tegi neid järjestikku, ilma pausideta. Samal ajal seisis K. L. püsti,

kuid oli kummargil ja hoidis oma käsi pea ees kaitseks. Steven Asur peksiski K. L. kuhugile pea

piirkonda. Seda nägi ka vanemvalvur K. K., kes reageeris ja läks kohe Asurit L.st lahutama. Nägi

L.l näo peal vasakul pool punetust, teisi vigastusi ei täheldanud. Hiljem vaatas meedik L. üle.

Tunnistaja K. K. 30.05.2025 ütlused on kooskõlas tunnistaja M. S. ütlustega. Nendest nähtuvalt

kutsuti ta 14.05.2025 S1 osakonda ning umbes kella 15.56 paiku S1 osakonna kambrist nr S105

väljudes kuulis ta koridoris endast vasakult poolt madistamist. Pöörates pilgu selles suunas, nägi

kuidas Steven Asur peksis rusikatega K. L. pea piirkonda. Lööke oli mitmeid. K. L. Steven

Asurit vastu ei löönud. K. L. kaitses oma pead kätega, hoides käsi pea ees. Peksmist nähes

reageeris ja läks Asurit L.st lahutama. Nägi, et K. L.l oli näo peal punetus. Ta surus Asuri

jalavõttega põrandale ja paigaldas talle käerauad ning samal ajal suunas M. S. K. L. eemale ja

saatis ta kambrisse. Hiljem käis kohapeal meedik, kes fikseeris K. L. vigastused. Hiljem vaatas

valvekaamera videosalvestiselt järele kuidas peksmine toimus.

Sündmuse kohta koostas vanemvalvur K. K. ka 14.05.2025 ettekande nr 3-25-2136, mis kattub

tema kohtueelses menetluses antud ütlustega.

SA Ida-Viru Keskhaigla ambulatoorsest epikriisist nähtuvalt tuvastati 14.05.2025 kell 16.05 K.

L.l välisel vaatlusel parema küünarvarre piirkonnas marrastus mõõtmetega 10 cm x 3 cm ning

visuaalselt oli kinnipeetav näost punane. K. L. kaebusi ei esitanud, esmaabi ei vajanud ning

ülejäänud kehal silmaga nähtavaid vigastusi ei tuvastatud.

25.06.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt 14.05.2025 kell 14:54:25 saabub S1

eluosakonda vanemvalvur K. K., kes liigub kambri S105 juurde, kus viibib ka valvur M. S..

Kambri juurde läheb vaatamata ka Steven Asur, K. L. jätkab koridoris jalutamist. Kella 15:55:34

ajal alustab Steven Asur liikumist suunas, kus jalutab K. L., pilk suunatud K. L. suunas, käed

külgedel on rusikasse surutud. Kella 15:55:49 ajal Steven Asur ründab K. L. vasakult küljelt,

lüües vasaku rusikaga K. L. näo piirkonda, mille tagajärjel pöörab K. L. näo Steven Asurist

eemale oma paremale küljele ning Steven Asur parema käega tõukab K. L. selja piirkonda, mille

tagajärjel paiskub K. L. peaga vastu läheduses olevat kambri ust. Kella 15:56:00 ajal lööb Steven

Asur rusikaga K. L. kukla piirkonda. Seejärel tõukab K. L. ennast kätega uksest eemale, Steven

Asur aga hoiab parema käega selja pealt K. L.l seljas olevast T-särgist kinni ning vasaku

rusikaga teeb järjestikku kuus lööki K. L. näkku, pähe ja vasakusse külge. Samal ajal väljub

kambrist S105 vanemvalvur K. K., kes näeb peksmist ning jookseb peksmist lahutama. Steven

Asur samal ajal jätkab rusikalööke K. L. pihta. Löökide täpne arv ei ole tuvastatav, kuna tegevus

toimub kaameratega kohakuti väljaspool nende täielikku vaatevälja, kuid löökide tagajärjel K. L.

vajub põrandale, kus Steven Asur teeb veel vasaku käega vähemalt kaks rusikalööki maas

lamava K. L. suunas, kuni tema juurde jõuab K. K., kes surub Steven Asuri K. L.st eemale,

põrandale pikali. K. L. tõuseb põrandalt püsti, katsub käega oma kukalt ning liigub M. S.

9 / 21

suunamisel koridori lõpus olevasse kambrisse.

Süüdistatav on kohtueelses menetluses tunnistanud K. L. ründamist. Selgitab, et see oli

provotseeritud K. L. poolt ja lisab, et siis ta psühhoosis ei olnud. K. L. on provokaator ja

manipulaator. Kui ta sai enda vahistamisest teada oli tal eelnevalt olnud konflikt K. L.ga. Ta oli

emotsionaalselt läbi ja ei suutnud enda emotsioone hoida. Võtab K. L. ründamise puhul süü

omaks.

Käesolevalt on kannatanu, tunnistajate M. S. ja K. K. ning SA Ida-Viru Keskhaigla ambulatoorse

epikriisiga tõendatud, et kannatanule K. L.le tekitati kehavigastused - parema küünarvarre

piirkonnas marrastus mõõtmetega 10,0 cm x 3,0 cm ning punetus näol. Seega oli tegu

vigastusega, mida saab käsitleda tervise kahjustamisena.

Süüdistusest nähtuvalt põhjustati K. L.le peksmisega ka füüsilist valu. Kohus märgib, et KarS §

121 lg-s 1 sätestatud koosseisualternatiiv „valu tekitav kehaline väärkohtlemine“ moodustab

kõnealuse kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista

kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Ehk siis

löömise korral on vajalik selle teatud intensiivsus ja süüdlase karistamine löömise eest on

võimalik ainult siis, kui kannatanu tundis löögi tõttu valu. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt

kannatanu isikulisel eripäral, vaid löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele

mõistlikule kõrvalseisjale. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu

hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-50-13, p 12).

Kannatanu K. L. ütlustest selgub, et tema ründest füüsilist valu ei tundnud. Kannatanu

kohtueelses menetluses antud ütlustest selgub, et meedik küsis temalt 10 minutit pärast rünnet

kas tal on kusagilt valus ning ta ütles meedikule, et ei ole. Kusjuures lisab kohtueelses

menetluses ütlusi andes, et ta tegelikult ka valu ei tundnud. Objektiivse kõrvalseisja vaatevinklist

on asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvad täisealise meesterahva rusikalöögid näo- ja

kehapiirkonda hinnatavad iseenesest valutekitavana. Samuti on üldteada, et igasugused löögid

pea (näo) piirkonda põhjustavad konkreetsest isikust ja löögijõust sõltuvalt tugevaid, tugevamaid

või vähemtugevamaid valuaistinguid ja organismi vastureaktsioone. Tõsi, kohtul tekkis

kannatanu ütlustele tuginevalt kahtlus, kas K. L. võis valuaistingut eitades asuda Steven Asurit

kaitsma, et viimast selle tulemusena vastutusele ei võetaks. Samas kui hinnata kannatanul

esinenud vigastusi, milliseid ei saa pidada väga tõsisteks (parema küünarvarre piirkonnas

marrastus mõõtmetega 10,0 cm x 3,0 cm ning punetused näol) ning kõrvutada neid kannatanu

ütlustega selle kohta, et temal valus kusagilt ei olnud ja ka hiljem kinnitas, et valu ei tundnud, ei

saa ka objektiivse kõrvalseisjana tõsikindlalt väita, et Steven Asuri löögid oleksid olnud

sedavõrd intensiivsed, et need põhjustasid konkreetsele kannatanule kindlasti valu. Seega võis

tegemist olla vähese löögijõuga löökidega, millega kaasnes üksnes punetus ja marrastus ning

mille tagajärjel konkreetne kannatanu valu ei tundnudki. Valu tundmine on individuaalne.

Samas, ei ole põhjendatud jätta valu tekitamise küsimuse kannatanu subjektiivsele otsustusele.

Valu tundmise ja valu kui nähtuse esinemise üle konkreetses situatsioonis tuleb otsustada

arvestades kõike faktilisi asjaolusid. Kohus lisab, et kannatanul fikseeritud marrastus 10x3 cm ja

punetus näol osutavad sellise intensiivsusega füüsilisele mõjutamisele kannatanu kehalisele

autonoomsusele ( mida tekitati löökidega näkku), mille käigus reeglina kõrvalseisja jaoks on

selline füüsiline mõjutamine valus.

Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Steven Asur KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo K. L. suhtes toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt. Steven Asur lõi tahtlikult ja

10 / 21

korduvalt kannatanut rusikaga kannatanu näo piirkonda, tõukas teda parema käega selja

piirkonda, sh lõi rusikaga veel vähemalt kuus lööki kannatanule näkku, pähe ja vasakusse külge.

Steven Asur pidas seega vähemalt võimalikuks ja möönis, et tekitab kannatanule seeläbi

vähemalt valu ja vigastusi.

01.11.2024 A. B. ründamise episood

Süüdistuse kohaselt tegi Steven Asur 01.11.2024 kannatanu A. B. suunas rusikatega korduvalt

lööke, millega püüdis kahjustada A. B. tervist ja tekitada talle valu, kuid rünne ei õnnestunud

Steven Asurist olenemata põhjustel, sest vanglaametnik jõudis kiirelt reageerida ja Steven Asuri

kannatanust eemale lükata.

Tunnistaja G. J. ütluste kohaselt oli ta 01.11.2024 kella 16.15 paiku meditsiinitöötajaga Steven

Asuri kambris, kui Steven Asur hakkas järsku liikuma kambrist välja ning liikus kiirel sammul

kõrvalkambri nr R319 juurde. G. J. sai aru, et midagi on valesti ning liikus kiirelt Steveni suunas,

et suunata Steven tagasi kambrisse. Steven Asur sisenes kambrisse nr R319, kus oli A. B., kes

lamas nari ülemisel voodikohal ja rääkis telefoniga. Steven Asur hakkas A. B. pihta rusikatega

löögiliigutusi tegema, lööke võis olla umbes kolm. nteven Asuri löögikõrgus oli ebamugaval

kõrgusel, mistõttu ei saanud löögiintensiivsus suur olla. G. J.l õnnestus lükata Steven Asur wc-

ruumi juurde, kus viimane sõimas B.t lausega: „Mida sa minust koguaeg räägid?“ G. J. lisab, et

Steven Asuri meelestatus A. B. suhtes oli agressiivne ja ärritunud. Olles jõudnud Steven Asuriga

nari ja kapi vahelisele alale, tegi Steven Asur hüppeliigutuse ning viimase käed liikusid üle tema

A. B. suunas. G. J. sai aru, et Steven Asur üritas A. B.t uuesti lüüa. Seejärel õnnestus tal Steven

Asur kambrist välja saada. Peale Steven Asuri kambri sulgemist läks ta A. B. juurde ja küsis kas

kõik on korras, millele B. vastas jaatavalt. A. B. väitis ka, et ei saanud Steven Asuri löökidega

pihta. A. B. tundus olevat juhtunust segaduses, kuid jäi rahulikuks ja jätkas kõnega. G. J. sõnul

kuulis ta kuidas A. B. ütles kellelegi telefonikõnes vene keeles, et talle tuldi kallale.

Tunnistaja G. J. ütlusi kinnitavad teisedki tõendid.

21.04.2025 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 01.11.2024 kella 16:15:06 ajal väljub Steven

Asur kambrist liikudes meditsiinitöötaja ja G. J. vahelt läbi ning jookseb kõrvalkambri suunas,

mille uks on avatud olekus. Kella 16:15:08 ajal siseneb Steven Asur kambrisse, sh nähtub,

kuidas Steven Asuri vasak käsi on kambrisse sisenemise hetkel rusikas löögiasendis. Steven

Asurile järgneb joostes G. J.. Kella 16.15:14 ajal lükkab G. J. Steven Asuri kambrist välja. Edasi

nähtub, et Steven Asur on endiselt silmnähtavalt agressiivselt meelestatud, keerab end ümber

kõrvalkambri suunas ning üritab G. J.st mööda minna, kuid ametnik takistab teda. Peale Steven

Asuri kambrisse paigutamist liigub kella 16:15:30 ajal G. J. kõrvalkambri juurde ning jääb

ukselävele vaatega kambri sisemuse poole. Antud kambrist liigub välja A. B., kellega koos G. J.

liigub osakonna alguse poole.

Steven Asuri ütlustest nähtuvalt ta tunnistab A. B. ründamist. Ta oli tarvitanud ravimeid, mis

tekitasid psühhoosi. Selgitab, et kuulis kuidas A. B. rääkis pärast E. I.i ründamist kambris

telefoniga temast ning ta ei andnud endale üldse aru mis teeb. Ta sisenes kambrisse ja ründas A.

B.t.

Kannatanu A. B. kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt tuli Steven Asur 01.11.2024

kella 16.15 paiku hetkeks tema kambrisse, kuid siis tuli kohe valvur ja viis Steven Asuri ära.

Kambris viibis Steven Asur paar sekundit. Ta ei saanud aru isegi miks Steven Asur tuli ja mis

juhtus. Kinnitab, et teda ei löödud ega ähvardatud. Seega on kannatanu ütlustega tõendatud, et A.

B. Steven Asuri rusikalöökidega pihta ei saanud.

11 / 21

SA Ida-Viru Keskhaigla ambulatoorsest epikriisist nähtub, et 01.11.2024 kella 16.58 ajal

fikseeriti, et A. B.l peale konflikti kaaskinnipeetavaga vigastused puudusid.

Kars § 25 lg 1 kohaselt süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele.

Tunnistaja G. J. ütlustega on tõendatud, et Steven Asur tegi nari ülemisel voodikohal istunud A.

B. suunas rusikatega korduvaid lööke. Ka asitõendi protokollist nähtub, et Steven Asuril oli juba

A. B. kambrisse sisenemise hetkel vasak käsi rusikas löögiasendis. Kohus leiab, et rusikalöögid

kannatanu suunas olid tahtlikud ja suunatud süüteo toimepanemisele, s.o kannatanu tervise

kahjustamisele ja valu tekitamisele.

KarS § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost

vahetult alustab süüteo toimepanemist. Tehes kannatanu suunas korduvalt rusikalööke alustas

Steven Asur seega süüteo toimepanemist.

Kusjuures süüdistatava ütlustest nähtub, et ta siseneski A. B. kambrisse selleks, et teda rünnata

ning rusikalöögid kannatanu suunas osutavadki sellele, et süüdistatav teadis, et alustab füüsilist

rünnet kannatanu suunas ja möönis kannatanule oma teoga nii valu tekitamist kui ka tervisekahju

põhjustamist. Kohus lisab, et tegelikult tegi Steven Asur kõik endast oleneva süüteokoosseisu

realiseerimiseks, sest kui valvur suunas Steven Asurit kambriukse poole, üritas Steven Asur

uuesti A. B.t lüüa, kuid valvuril õnnestus siiski Steven Asur sealt kambrist välja saada ning sel

põhjusel rünne lõppeski. Kohus märgib veel, et täiskasvanud mehe rusikalöögid on teatavasti ja

suure tõenäosusega ka valutekitavad kõrvaltvaataja seisukohalt. Seega on Steven Asuri tegu

kohtu hinnangul toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

Antud episoodi puhul ei kaasnenud kehaline väärkohtlemisega tervisekahju ega põhjustatud

kannatanule valu, s.o tegu jäi lõpule viimata, sest löögid nari ülemisel korrusel istuvat A. B.t ei

tabanud ning rünnaku lõpetas valvur G. J., kes lükkas Asuri B.st eemale ja suunas Asuri B.

kambrist välja.

KarS § 121 lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise

väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime

sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat

ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue

kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist

väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes

kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.09.2016 otsus

asjas nr 3-1-1-72-16, p 9).

Steven Asur kandis Viru Maakohtu 03.05.2022 otsuse nr 1-21-7543 alusel vabaduskaotuslikku

karistust varasemalt toime pandud vägivallakuritegude (KarS § 274 lg 2 p 2, 3 ja § 121 lg 2 p 3 -

§ 25 lg 2 mõttes) eest ning käesolevalt on leidnud tõendamist, et ta kasutas Viru Vanglas

taaskord füüsilist vägivalda kaaskinnipeetavate suhtes pannes toime kolm lõpuleviidud kehalist

väärkohtlemist ja ühe kehalise väärkohtlemise katse. Seetõttu on Steven Asur oma tegevusega

täitnud KarS § 121 lg 2 p 3 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse.

Seega isikule süüks arvatud teod on tuvastatud faktilises mõttes, teod vastavad

kuriteokoosseisule ja on toime pandud tahtlusega. Nüüd kontrollib kohus õigusevastasust

välistavaid asjaolusid.

12 / 21

Kohus käsitleb järgnevalt kaitsja viidet võimalikule hädakaitseseisundile (KarS § 28 lg 1).

KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat

õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid,

ületamata seejuures hädakaitse piiri. Kohus selgitab, et hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1

järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane

rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 1-21-3307, p 24, 3-1-1-111-04, p 10).

Esiteks ei ole kohtu hinnangul ühegi episoodi puhul võimalik tuvastada kaaskinnipeetava poolset

õigusvastast rünnet Steven Asuri õigushüvedele, mis tingiks hädakaitse vajaduse. Tuvastatav on,

et kõikide episoodide puhul alustas süüdistatav ise ootamatult kannatanute ründamist. Teiseks,

kohtu käsutuses olevatest materjalidest ei nähtu, et Steven Asuri ja kannatanute A. B., E. I.i ja A.

B. vahel oleks tõusetunud enne süüdistuse aluseks olevaid tegusid konflikti, või et viimased

oleksid provotseerinud teda kas käitumisega või verbaalselt, mille alusel saaks süüdistatav

järeldada vähemalt eesseisvat ründamist. Kannatanu K. L. puhul avaldas süüdistatav tõesti

kohtueelses menetluses, et antud rünnaku provotseeris kannatanu ise, kuid K. L. ütlustest selgub,

et asi piirdus vaid mõne sõnavahetusega. Kannatanu K. L. ütlustest nähtub, et ühel korral, umbes

paar nädalat tagasi enne peksmist küsis Steven Asur temalt miks ta kõnnib oksad laiali. Teisel

korral tuli Steven Asur ise tema kambrisse ja küsis miks on ajalehest saatekava välja tõmmanud

ja kus see on, mille käigus K. L. ärritus ja saatis ebatsensuurseid sõnu kasutades ta pikalt, kuid

sellega kannatanu sõnul asi piirduski. Kõnealustest sõnavahetustest ei saa kuidagi järeldada, et

K. L. oleks süüdistatavat füüsilisele hädakaitsele liigutanud. Kusjuures asitõendi

vaatlusprotokollist on nähtav, et enne rünnakut kannatanu K. L. jalutab rahulikult koridoris kui

Steven Asur teda ootamatult vasakult küljelt ründab. Kohus märgib, et kogu rünnaku ajal K. L.

teda vastu ei löönud. Seega oli kogu ründamise aeg K. L. episoodi puhul kuni valvuri

sekkumiseni süüdistatava kontrolli all ning K. L. ei kujutanud süüdistatavale ohtu vahetult enne

rünnakut ega ka rünnaku ajal. Seega on tuvastatav, et süüdistatava suhtes ei olnud alustatud

ühegi episoodi puhul füüsilist rünnet, samuti ei esinenud objektiivselt süüdistatava elule ja

tervisele reaalset ohtu, ja et ta ei seisnud vahetult füüsilise ründe ees.

Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ühegi episoodi puhul

hädakaitseseisundit ei esinenud.

Ka ei olnud Steven Asur KarS § 31 lg 1 mõttes eksimuses, millele osundas kaitsja kohtuistungil

samuti tähelepanu. Kohus leiab, et süüdistatav oli väga hästi teadlik, et tema tegevus ( teiste

inimeste löömine ja muu kehaline väärkohtlemine) on õigusvastane ning teadlik sellestki, et

mingit ohtu tema enda elule ja tervisele tegelikult ei olnud. Kohus märgib, et miski ei osuta

objektiivselt sellele, et Steven Asur oleks olukordi valesti tõlgendanud ehk kujutanud

kannatanute poolset vahetut rünnet ette. Isegi kui Steven Asur arvas, et teised soovivad teda

rünnata ( millele süüdistatav osutas kohtueelsel uurimisel ütlustes), oli tal nii ajaliselt kui

ruumiliselt võimalik kannatanuid ise ründama asudes veenduda, et mingit rünnet kannatanute

poolt tegelikult põhjust oodata ei ole. Viimane on tuvastatav nii kannatanute kui ka tunnistajate

ütluste põhjal, lisaks ka asitõendi vaatlusprotokollidest (ründamise hetkel E. I. seisis oma

kambris, A. B. istus päevaruumis diivanil rääkides telefoniga, K. L. jalutas koridori peal, A. B.

istus nari teisel korrusel ja rääkis telefoniga). Oluline on ka märkida, et kannatanud süüdistatavat

isegi vastu ei löönud, mis võimaldanuks süüdistataval tehisolusid teisiti hinnata. Seega ei olnud

Steven Asuril põhjust endale ette kujutada asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse, vaid ta

asus teadlikult põhjendamatult kannatanuid ründama.

Järelikult oli Steven Asuri tegevus kõikide episoodide puhul õigusvastane.

13 / 21

Lisaks tõstatas kaitsja süüdistatava piiratud süüdivuse küsimuse. Teema puudutab süüd

välistavaid asjaolusid.

Kohus märgib, et kaitsja taotlusel viidi Steven Asuri psüühilise seisundi kindlaks tegemiseks

kohtueelses menetluses läbi kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogiaekspertiis.

18.08.2025 koostatud ekspertiisiaktist nr 7.1-3/403 nähtuvalt esineb Steven Asuril kerge vaimne

alaareng, oluline käitumishäire – RHK – 10 järgi kood F 70.1, mis on eksperdi arvamusest

nähtuvalt hõlmatud normatiivselt „nõrgamõistuslikkusega“ KarS § 34 mõttes. Lisaks esineb

sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest, käesolevalt ei kasuta kontrollitud keskkonnas, v.a

narkootilise toimega ravim metüülfenidaat, concerta – RHK – 10 järgi kood F 19.21 ning

hüperkineetilised häired (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) – kood F 90.0. Eksperdi arvamuse

kohaselt oli Steven Asur õigusvastaste tegude toimepanemise ajal oma vaimse seisundi poolest

võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele

juhtima. Toimepandud õigusvastased teod ei olnud selliselt põhjuslikult seotud Steven Asuril

esineva psüühikahäirega. Vaimse seisundi poolest on võimeline osalema menetlustoimingutes ja

suudab kanda vanglakaristust. Psühhiaatrilist ravi tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas

kohaldada ei vaja. Samas võib Steven Asur taotleda ning saada psühhiaatrilist abi,

konsultatsioone, nõustamist ja näidustusel medikamentoosset ravi üldistel alustel. Esineb teatud

psüühika, isiksuse struktuuri ja käitumismustri avaldusi, ilminguid, mille tõttu on alust mingil

määral prognoosida teda ennast ja/või teisi isikuid ohustavat käitumist. Need avaldused on

väljendunud käitumishäired alates varasest noorusest ning jätkub taoline käitumise muster,

väljendunud agressiivne ning vägivaldne käitumine, impulsiivsus, ettearvamatus oma käitumises,

karistamatuse tunne, väljaspool kontrollitud keskkonda psühhoaktiivsete ainete intensiivne

kasutamine.

Nagu eelnevalt on välja toodud, esines süüdistataval eksperdi arvamusest nähtuvalt kuriteo

toimepanemise ajal üks süüdimatuse meditsiiniline tunnus ehk üks KarS § 34 p-des 1-5 loetletud

raske psüühikahäire – nõrgamõistlikkus (KarS § 34 p 3), mis seisneb Steven Asuri puhul kerges

vaimses alaarengus, oluline käitumishäire, RHK – 10 järgi kood F 70.1.

Eksperdid (kliiniline psühholoog ja psühhiaater) jõudsid 18.08.2025 ekspertiisiaktis arvamusele,

et isik oli õigusvastaste tegude toimepanemise ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline aru

saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist ka vastavalt sellele arusaamisele juhtida.

Eksperdiarvamuse põhjendusest/põhistusest nähtub, et Steven Asuril domineerib vaimne

alaareng käitumishäirega. Isiku käitumine on impulsiivne, ajendatud sõltuvusest

psühhotroopsetest ainetest (sh ravimid) ja enda tahtmise saavutamisest. Steven Asurile on välja

kirjutatud väga suured annused metüülfenidaati, kuid pigem tuleks annust vähendada/ravim ära

jätta, kuivõrd täheldatav on ülemäärane stimulatsioon, närvisüsteemi kurnatus ning väheneb

veelgi võime käitumist juhtida ja puudub vajadus keskendumisvõime parandamiseks (isik ei käi

tööl ega õpi). Eksperdid märgivad, et isikul ilmnes tegude toimepanemise ajal tavapärane

impulsiivne ja argessiivne käitumismuster, mis on isikule iseloomulik olnud alates lapsepõlvest.

Isiku mälestused juhtunust on esitatud terviklike tajupiltidena, ta oli temale inkrimineeritavate

tegude toimepanemise ajal igakülgselt õigesti orienteeritud ja võimeline adekvaatseks sõnaliseks

kontaktiks.

Ka kohus leiab, arvestades ekspertide arvamust ja tuvastatud tegude objektiivset külge, samuti

tegudele eelnenud ja järgnenud sündmusi, et puudub alus arvata, et Steven Asur ei olnud

võimeline oma tegude keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele

14 / 21

juhtima. Kõik tuvastatud teod on selge objektiivse avaldusega, sihipärased, omavad teatud

mustrit - isik on agressiivne teiste isikute suhtes ja kasutab füüsilist vägivalda - lööb teisi ilma, et

oleks eelnenud mingigi konfliktne sündmus. Süüdistatav valib kohti, kui ohver on talle

kättesaadav, lööb ohvrit ja saades tulemuse - ohver on füüsiliselt mõjutatud, lõpetab tegevuse.

Ehk isik juhib ja järjestab oma tegusid vastavalt aja ja koha tingimistele. Kusjuures ka eksperdid

juhtisid tähelepanu, et eksperdil ei ole andmeid, et isikul oleks esinenud tegude toimepanemise

ajal psühhootiline seisund või muu raske psüühikahäire.

Seega on kohus tuvastanud, et Steven Asur oli vägivallategude toimepanemise ajal KarS § 34

mõttes süüdiv.

Samuti ei esine kohtu arvates isikul KarS § 35 mõttes piiratud süüdivuse seisundit.

Riigikohus on 20.06.2022 kohtuasja nr 1-20-6745 p-des 35-37 selgitanud alljärgnevat:

36. Üksnes juhul, kui süüdimatuse meditsiiniline tunnus leiab kinnitust, kuid samas pole alust

rääkida toimepanija süüdimatusest (KarS § 34), tuleb kohtul liikuda piiratud süüdivuse kontrolli

teisele astmele. Seal on tarvis hinnata, kas diagnoositud raske psüühikahäire võis teo ajal

oluliselt mõjutada (piirata) toimepanija a) arusaamisvõimet või b) tegude juhtimise võimet.

Määrav on see, kas isiku võime käituda normipäraselt oli oluliselt piiratud võrreldes nendega,

kellel ei ole KarS § 34 p-des 1-5 loetletud meditsiinilisi tunnuseid. Teisisõnu peab kohus

otsustama, millisel viisil ja ulatuses avaldus süüdistatava teos tema vaimne seisund. Tegemist on

õigusliku otsustusega, mille langetamisel annab kohus hinnangu sellele, mil määral oli

süüdistatav võimeline järgima õiguskorraga seatud reegleid (vt ka viidatud otsus asjas nr 3-1-1-

22-09, p 6.2). Selleks tuleb kohtul analüüsida piiratud arusaamisvõime või kontrollivõime seost

konkreetse teo ja süüteokoosseisu kontekstis, võttes arvesse kõiki tegu ning inimest

iseloomustavaid asjaolusid. Näiteks võivad rolli mängida teole eelnenud sündmused, ravimite

toime, somaatilised sümptomid, inimese tervise muud eripärad, tema varasem elukäik ja

tavapärased käitumismustrid. Inimese seisundile teo toimepanemise ajal tuleb anda üldhinnang,

arvestades muu hulgas sellega, kuidas toimepanija käitus nii teo ajal kui ka enne ja pärast seda.

37. Olukorras, kus kohus on teinud kindlaks, et toimepanijal oli teo ajal KarS § 35 tunnustele

vastav raske psüühikahäire, võib üldjuhul pigem eeldada, et tema süüdivus oli piiratud. Kui

kohus leiab, et toimepanija arusaamis- ega tegude juhtimise võime ei olnud raskest

psüühikahäirest hoolimata oluliselt piiratud, tuleb seda eraldi põhjendada. Kõrvaldamata kahtlus

raske psüühikahäirega inimese arusaamis- või tegude juhtimise võime olulises piiratuses

tõlgendatakse süüdistatava kasuks (KrMS § 7 lg 3).

Kusjuures sama lahendi p-s 51 osundatakse, et KarS § 35 näeb ette alternatiivsed piiratud

süüdivuse kaks liiki - üks on arusaamisvõime, mille saab tuletada isiku käitumise

eesmärgipärasusest, ja teine on võime juhtida oma tegusid teo toimepanemise ajal. Inimese

võime kontrollida oma käitumist on vaimne võime käituda vastavalt ebaõigusarusaamale ehk

vastavalt sellele, kuidas ta mõistab keelatud käitumist (s.o võime juhtida oma tahet ja otsustusi),

mitte aga see, kuidas ta füüsiliselt oma tegusid kontrollib. Piiratud süüdivuse tuvastamise käigus

toimepanija kontrollivõime hindamisel on määrav tema võimekus juhtida oma käitumist

normipäraselt ka tugevate soovide ja vajaduste puhul ning võimekus pärssida normivastaseid

tunge.

52. Piiratud süüdivus võib kõne alla tulla isegi juhul, kui välise teopildi põhjal käitub inimene

justkui adekvaatselt ja mõistab üksikutes fragmentides enda tegude olemust, kuid ta ei suuda

kontrollida olukorda tervikuna. Süüdivuse piiratusele - ja mitte täielikule süüdimatusele -

15 / 21

viitabki see, et inimene on võimeline oma tegevust planeerima ja ellu viima suhteliselt loogilist

rada pidi ning ta mõistab oma tegevuse ebaõigust, kuid sellest mõistmisest hoolimata on

normikohane käitumine tema jaoks sedavõrd raske, et ta ei suuda kuriteo toimepanemisest

hoiduda. Kassaatoril on õigus, et kui eeskätt eksperdiarvamusele tuginedes või siis ka teiste

tõendite alusel tuvastatud kõnekate faktide põhjal ei ole võimalik välistada, et toimepanija

tegutses olulises ulatuses raske psüühikahäire mõjul, peab in dubio pro reo-põhimõttest lähtuvalt

sellist mõju jaatama (vt käesoleva otsuse punkt 37)."

Lisaks osutab Riigikohus nimetatud lahendis, et kui isikut mõjutab teo toimepanemise ajal

korraga mitu süüdimatuse meditsiinilist kriteeriumi, siis ongi tõenäosust, et käitumisvõime on

oluliselt piiratud (p 54). Lisaks, kui tegu on selges vastuolus inimese tavapärase

käitumismustriga, ebatüüpiline tema senise käitumise taustal (näiteks pole kunagi varem olnud

vägivaldne), siis jällegi tuleb jaatada piiratud süüdivust (p 55).

Steven Asuri poolt tegude toimepanemise ajal, nagu ka eksperdid kinnitasid, ei esinenud isikul

ühtki muud psüühikahäiret (psühhoos, stressiseisund vms), välja arvatud need, mis on isikul

diagnoositud, ja mis ei olnudki põhjuslikus seoses isiku tegudega - kerge vaimne areng, oluline

käitumishäire, sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest, aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Kohus

toob ka välja, et selline vägivaldne käitumine ongi isiku käitumismuster, mis püsib ajas – nii

käesolevas kohtuajas on isikul 4 episoodi vägivaldset käitumist (lööb teisi isikuid), teda on ka

varasemalt 2022. a ja 2021. a karistatud vägivaldsete tegude eest, teod toime pandud 2020.a ja

2021. a, valdavas osas vangistuse ajal. Sealjuures osutavad eksperdid tähelepanu isiku

impulsiivsusele, enda tahtmise saavutamise soovile, karistamatuse tundele ning teatud määral

suitsiidikatsetega manipuleerimisele, millised kõik iseloomustavad süüdistatava käitumist.

Kohus leiab, et tegude toimepanemise ajal ei olnud süüdistatava arusaamis- ega tegude juhtimise

võime raskest psüühikahäirest hoolimata oluliselt piiratud. Kohus märgib, et isiku enda väiteid,

et tal on paranoia ja tema teod on toime pandud psühhoosi all ja ravimite pärast, ning et ta ei

andnud endale aru, ei vasta tuvastatud asjaoludele. Esiteks, ekspertiisiakti kohaselt, teo

toimepanemise ajal ei esinenud süüdistataval psühhootilist seisundit ega muud rasket

psüühikahäiret. Ravimite osas on ka eksperdid osutanud, et annus võiks olla vähendatud,

närvisüsteem on kurnatud. Samas ei seosta eksperdid mingilgi määral isiku vägivaldset käitumist

ravimite manustamisega. Teiseks, kohus on selgitanud, miks leiab, et isiku arusaamisvõime oli

normis (ta käitus täielikult eesmärgipäraselt) ja ka juhtimisvõime ei olnud piiratud olulisel määral

(ta juhtis tegusid siiski tervikuna ise, otsustades keda ja millal lüüa). Näiteks E. I.i ründamise

episoodi puhul võttis Steven Asur enne kaaskinnipeetava kambrisse sisenemist ründamiseks

kaasa soki sees oleva seebi, millega lõi kannatanut. Antud eseme endaga kaasa võtmine enne

rünnakut viitab täielikult sihipärasele tegevusele. Tervikuna juhtis isik oma käitumist igas

episoodis piisavalt iseseisvalt. Ükski faktiline asjaolu ei osuta sellele, et tegude juhtimisvõime

oleks isikul oluliselt häiritud seoses temal esineva häirega. Kerge vaimne alaareng kohtu arvates

teatud määral piirab küll isiku intellektuaalset arusaamis- ja juhtimisvõimet, kuid ei tee seda alati

olulisel määral KarS § 35 mõttes.

Eeltoodut kokkuvõttes kohus leiab, et antud kriminaalasjas ei ole süüdistatava puhul tegemist

süüdimatuse ega piiratud süüdivusega.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Steven Asur on süüvõimeline ning

KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et

Steven Asuri süü on tõendatud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3

järgi.

16 / 21

KARISTUS

Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse

mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §

56 lg 2 kohaselt võib isikule mõista karistusena vangistuse üksnes juhul, kui karistuse eesmärke

pole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv

võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse

mõistmist põhistama.

Riigikohtu 11.06.2018 otsuse 1-17-1629/44 p. 28 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü

suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku

süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas on arvestatavad ka muid karistust mõjutama võivaid asjaolusid.

Eripreventiivsete kaalutlustena tuleb kohtul hinnata, kuidas kõige efektiivsemalt muuta süüdlase

hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist, üldpreventsiooni abil kinnitatakse aga

inimeste usku normi kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

13. mai 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda

süüdistatava varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis tema edasise käitumise suhtes

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 8).

Üldpreventiivsed kaalutlused tagavad aga signaali, et rikkumisele järgneb sellele vastav karistus

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 18).

Eeskätt märgib kohus, et lühimenetluses mõistetakse karistust täpselt samadel põhimõtetel nagu

üldmenetluses (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-77-11). Tegemist ei ole nö konsensusliku karistuse

mõistmise ega kompromissiga. Lühimenetluses on ainuke eelis süüdistatavale, et mõistetud

karistust vähendatakse ühe kolmandiku võrra. Teine märkus on see, et kohus ei ole seotud kaitsja

ega prokuröri karistustaotlusega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma

siseveendumusel (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13).

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut

karistada kas rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega.

Kohus leiab, et Steven Asuri puhul on rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine

välistatud. Karistusregistri andmetel on Steven Asurit kriminaalkorras karistatud kahel korral.

Viimati karistati teda Viru Maakohtu 03.05.2022 otsusega katseajal KarS § 274 lg 2 p 2, 3 ja §

121 lg 2 p 3 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest vangistusega.

Olukorras, kus isikut on juba varasemalt karistatud katseajal vägivallaga seotud kuritegude

toimepanemise eest raskemaliigilise karistusega, siis karistuse eesmärke silmas pidades ei ole

põhjendatud uue vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise korral rahalise karistuse kohaldamine

ehk tema leebem kohtlemine. Seega on Steven Asuri puhul karistusliigina võimalik kohaldada

17 / 21

vaid vangistust, mille keskmine karistuse määr antud kuriteo toimepanemise puhul on 2 aastat 6

kuud vangistust.

Steven Asur on pannud vangistuse kandmise ajal toime teise astme isikuvastase süüteo.

Tõendamist on leidnud kolm erinevat lõpuleviidud kehalise väärkohtlemise episoodi ja üks

kehalise väärkohtlemise katse. Kõik episoodid on toime pandud varasema vanglakaristuse

kandmise ajal (2 episoodi 30.10.2024, 01.11.2024 ja 14.05.2025) ning kõik neli episoodi olid

toime pandud erinevate kaaskinnipeetavate suhtes. Kohus ei jäta tähelepanuta, et ühe kannatanu

löömiseks kasutas Steven Asur kambrisse kaasa võetud sokki, mille sisse oli pandud seep. Antud

esemega põhjustati kannatanule rohkem valu kui lihtsalt rusikatega lüües. Samas ei tekitanud

süüdistatav korduva vägivalla kasutamise tagajärjel ühelegi kannatanule tõsiseid

tervisekahjustusi, mis viitab väiksemale süüle. Näiteks ühe kannatanu puhul tuvastati hematoom,

marrastused, kriimustused, veritsev haav kõrva kuulmekäigus mõõtmetega 0,5 cm ja muhk.

Teise kannatanu puhul esines hematoom, marrastused, punetavad alad, muhk. Kolmanda

kannatanu puhul üks marrastus ja punetused näol ning neljanda kannatanu tervist ei õnnestunud

valvuri sekkumise tõttu üldse kahjustada. Küll aga märgib kohus, et kõik episoodid on toime

pandud otsese tahtlusega ja tõsisemad tagajärjed kannatanutele hoidis tegelikult ära vaid

kaaskinnipeetava või valvuri sekkumine. Eelnevalt kirjeldatud asjaolud kogumis annavad aluse

hinnata süüdistatava süüd keskmisest väiksemaks.

Kuna Steven Asuri näol ei ole tegemist piiratud süüdivusega isikuga KarS § 35 mõttes, siis ei ole

põhjendatud Steven Asuri karistust kergendada KarS §-st 60 tulenevalt.

Kohus arvestab, et Steven Asur on oma süüd kõikide episoodide puhul tunnistanud ning

avaldanud kahetsust nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluse ajal. Viimane kinnitab

kohtule, et ta on teinud toimunust endale vajalikud järeldused. Lisaks arvestab kohus

raskendavate asjaolude puudumist, mistõttu peab kohus põhjendatuks karistada Steven Asurit

alla karistuse keskmäära, s.o 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohus leiab, et just taoline

karistusmäär on piisav, et Steven Asur mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi, samas

annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune vägivald on lubamatu ning kuritegudele

reageeritakse vajaliku rangusega.

Kohus märgib, et vangistuse kandmisest vabastamiseks peab kohus ära näitama süüteo

toimepanemise asjaolude ja süüdlase isikut iseloomustava eripära, mis muudaks karistuse reaalse

ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.03.2010 otsus nr 3-1-1-11-10,

p 6.1, 20.02.2007 otsus nr 3-1-1-99-06, p 16.3).

Seega ei jäta kohus tähelepanuta alljärgnevaid Steven Asurit iseloomustavaid fakte, mis viitavad,

et Steven Asuri edasise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole ilmtingimata tarvis reaalset vangistust,

seda just praegusel ajal. Süüdistatav palus kohtueelses menetluses antud ütlustes, et tema puhul

arvestataks tema vaimset tervist. Näiteks kannatanu K. L. ei pea Steven Asurit juhtunus üldse

süüdi olevaks ning tõdes, et Steven Asur vajab karistamise asemel hoopis abi ja ravi. Ka

kannatanu A. B. ei oma vaatamata ootamatule rünnakule Steven Asuri suhtes mingeid

pretensioone ning ei tunne ennast üldse kannatanuna. Ka kohus tõdeb, et Steven Asurile süüks

arvatud teod võivad olla initsieeritud suuremal või vähemalt määral tema isikust, impulsiivsest

käitumisest, mis on talle omane ja kujunenud mustriks ( nagu seda ka täheldanud

ekspertiisiaktis kliiniline psühholoog ja psühhiaater). Steven Asuri suhtes 18.08.2025 koostatud

kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogiaekspertiisi aktist nr 7.1-3/403 selgub, et Steven Asur on

keskkonnast tugevasti mõjutatav ning temale etteheidetavate kuritegude toimepanemise ajal

ilmnes temale tavapärane impulsiivne ja agressiivne käitumismuster, mis on olnud iseloomulik

18 / 21

talle alates lapsepõlvest. Aktist nähtub seegi, et Steven Asuri puhul esineb teatud psüühika,

isiksuse struktuuri ja käitumismustri avaldusi, ilminguid, mille tõttu on alust mingil määral

prognoosida teda ennast ja/või teisi isikuid ohustavat käitumist, kuid tema suhtes ei tule

psühhiaatrilist ravi tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas kohaldada. Steven Asur tunnistas

kohtueelses menetluses, et ta peab oma emotsioonidega töötama ja neid paremini vaos hoidma ja

kontrollima, kuid samas leidis, et vanglas ta selliseid programme ja tugipunkte, millele toetuda

saaks, ei saanud. Kohus juhib tähelepanu, et Steven Asur võeti käesoleva kriminaalasja raames

vahi alla 24.05.2025 ehk koheselt pärast seda, kui ta oli ära kandnud temale Viru Maakohtu

03.05.2022 otsusega mõistetud pika vanglakaristuse. Vahi all viibis Steven Asur kokku 3 kuud,

s.o kuni 23.08.2025 ning märkimist väärib, et kohtule teadaolevalt ei ole Steven Asur peale

viimast episoodi, järelikult ka peale vahi alt vabanemist enam uusi süütegusid toime pannud.

Süüdistatava problemaatiline käitumine vangistuses ning tema eeskujulik käitumine peale vahi

alt vabanemist vabaduses viitabki kohtule, et uuesti vangistuses viibimine ei mõju ( kogu

austuse juures vanglas pakutud võimaluste kohta) süüdistatava isiksusele hästi ning ei täidaks

tervikuna talle mõistetava karistuse eesmärke. Eeltoodust tulenevalt kohus leiabki, et

süüdistatavale saab anda võimaluse tegeleda edaspidi enda vaimse tervisega ja ohjeldada oma

emotsioone väljaspool vanglat.

Järgnevalt peatub kohus küsimusel kas eelistada võimalust mõistetud karistuse tingimuslikuks

täitmisele pööramata jätmiseks KarS §-de 73 või 74 sätete alusel. Kohus tõdeb, et varasemalt

karistatud ja eriti varem vanglas karistust kandnud isikute puhul tuleks eelistada KarS § 74 alusel

käitumiskontrollile allutamist, kuid siinkohal arvestab kohus taaskord ennekõike süüdistatava

isiku eripära. 18.08.2025 koostatud kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogiaekspertiisi aktist

nähtuvalt on Steven Asur keskkonnast tugevasti mõjutatav ja eksperdi hinnangul võib Steven

Asuril tulla probleeme ja raskusi täita temale kohaldatavaid käitumisnõudeid kaudse kontrolli

tingimustes. Kui lisaks arvestada süüdistatava vaimset seisundit, sh, et süüdistatav tunnetab

sageli teisi enda suhtes vaenulikuna ja tal on madal frustratsiooni taluvus, jääb vaid üle vaid

nentida, et Steven Asuri puhul tuleks siiski eelistada KarS § 73 sätteid, jättes karistuse

kohaldamata tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Kriminaalhooldaja käitumiskontroll ühes kontrollnõuete ja lisakohustustega paneks Steven Asuri

uuesti nö kontrollitumasse keskkonda, kriminaalhooldaja jälgimise alla, mis avaldaks talle

vaimset survet ning võib seega tuua kaasa uued pinged ja konfliktid. Viimasel juhul ei täidaks

karistus aga oma eesmärki soovitud kujul. Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub igati prokuröri

seisukohaga, et tõenäoliselt saaks Steven Asur vabaduses temale määratavate kohustustega

paremini hakkama, kui teda liigselt ei kontrollita ja usaldatakse ning antakse lõpuks võimalus ise

otsustada ja vastutada oma tegude eest.

Lähtudes eeltoodust kohus mõistab Steven Asurile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistuseks seega 1

aasta ja 6 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetud karistust

vähendada ühe kolmandiku, s.o 6 kuu võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS §

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 kuud karistusaja hulka ning lugeda

ärakandmata karistuse pikkuseks 9 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud

ärakandmata karistus Steven Asuri suhtes täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele

pööramata, kui Steven Asur ei pane kohtu määratud katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 aasta algusega 01.04.2026.

ASITÕENDID

19 / 21

Kohus leiab, et asitõendite vaatlusprotokollide lisaks olevad digitaalsete andmekandjate

koopiafailid ja jäädvustatud fotod, mis on hoiul Viru Vangla andmehoidlas, tuleb kustutada

(hävitada) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalasja toimiku juures asuvad üks DVD-plaat (pakend nr 1) ja üks CD-plaat (pakend nr 2)

on niikuinii juba toimikus, mistõttu puudub vajadus nende kohta teha eraldi otsustust toimikusse

jätmise kohta (RKKKo nr 1-18-5732, p 125).

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu.

Steven Asur tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, s.o teise astme kuriteos. KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5

kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot (1,5 x 946 = 1419).

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu

osutatud õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja tasu 1798,30 eurot (518,62

eurot + 1279,68 eurot) ning kohtumenetluses 869,49 eurot. Seega on kaitsja tasu Steven Asurile

osutatud õigusabi eest kokku 2667,79 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või

juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas

kriminaalasjas on teostatud Steven Asuri psüühilise seisundi kindlaks tegemiseks

kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiis (ekspertiisiakt nr 7.1-3/403), mille maksumus on

2600 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Steven Asuril puudub töökoht ja seega ka rahalised sissetulekud ning tema vaimse tervisliku

seisundi tõttu ei ole ta ilmselt võimeline lähiajal ka tööle minema. Kõikide menetluskulude

süüdistatavalt välja mõistmine halvendaks kohtu hinnangul oluliselt isiku majanduslikku

seisundit ning ei oleks kohtu hinnangul proportsionaalne. Eeltoodust tulenevalt on kohtu

hinnangul põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kohtupsühhiaatria- ja

psühholoogiaekspertiisi teostamise kulu summas 2600 eurot ning osa kaitsjatasust, s.o kaitsjatasu

kohtueelses menetluses summas 1298,30 eurot. Samuti tuleks vähendada isikult välja mõistetava

sundraha suurust, jättes isiku kanda vähendatud sundraha summas 500 eurot.

Seega kuulub Steven Asurilt väljamõistmisele vähendatud sundraha 500 eurot, kaitsjatasu

kohtueelses menetluses 500 eurot ning kaitsjatasu kohtumenetluses 869,49 eurot, s.o kokku

1869,49 eurot. Kuna süüdistataval ei ole enda majandusliku olukorra tõttu reaalselt võimalik

menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid menetluskulude tasumata jätmisega

täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga

halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega võimaldab kohus süüdistataval

20 / 21

tasuda menetluskulud kogusummas 1869,49 eurot 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Inna Kirsipuu

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

21 / 21