2-26-484/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-484

Kohtuasi

A.H hagi H.I Hargi vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.H (isikukood XXX)

Kostja H.I

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata A.H hagi H.I Hargi vastu.

2. Jätta menetluskulud A.H kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. A.H (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi H.I Hargi vastu.

2. Kohus jättis 27.03.2026 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja hagis

sisalduvate puuduse kõrvaldamiseks. Hagejal tuli puuduste kõrvaldamiseks tasuda hagilt

täiendav riigilõiv ja välja tuua selgelt väljendatud nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud. Hagis

sisalduvate puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 23.04.2026.

1 (3)

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule

uus nõuetekohane hagiavaldus. Hagis tuleb selgelt välja tuua hageja nõuded ning hagi aluseks

olevad asjaolud.

4. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid

olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja

hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2

näevad ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi

aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning

sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse.

Kohus selgitas hagejale 27.03.2026 tehtud kohtumääruses, et hagis esitatud nõue kujul „nõuan

tekitatud kahju 700 eurot“ on ebaselge ega ole täitemenetluses täidetav. Kohus juhtis hageja

tähelepanu sellele, et nõue peab olema sõnastatud selliselt, et see võimaldaks kohtuotsuse

täitmist, näiteks vormis „välja mõista H.I Hargilt A.H kasuks 700 eurot“. Hageja kohtu

määratud tähtajaks selget nõuet kohtule ei esitanud.

Lisaks selgitas kohus hagejale, et hagis tuleb konkretiseerida, milles seisneb loomade poolt

tekitatud kahju ning milliste asjaolude ja arvutuskäigu alusel on kahju suuruseks kujunenud 700

eurot. Samuti juhtis kohus hageja tähelepanu sellele, et kui vaidlusalune sõiduk on liisitud, tuleb

hagis välja tuua, kes on sõiduki liisinguvõtja. Hageja ei avaldanud, et ta on sõiduki liisinguvõtja,

hageja avaldas, et sõiduki omanik on Eela Ennok. Hageja ei selgitanud, millisel õiguslikul alusel

on tal õigus nõuda kahju hüvitamist sõiduki osas olukorras, kus ta ei ole sõiduki omanik ega

liisinguvõtja. Juhul, kui hageja ei ole ei sõiduki omanik ega liisinguvõtja, puudub tal

materiaalõiguslik alus nõuda kahju hüvitamist sõiduki osas.

Hagis esinevad puudused takistavad asja sisulist menetlemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Hagejal on võimalik

esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus, milles on välja toodud selged nõuded ja hagi

aluseks olevad asjaolud.

5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu

tagastamist. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus.

6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub

hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud

ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest

keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

2 (3)

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)