2-22-11539/60 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Karin Mölder

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.05.2026.a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11539

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ hagi A K vastu

õigusvastase kahju tekitava tegevuse lõpetamise, kahju

hüvitamise ja viivise nõudes

4644 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ (registrikood

10510015, asukoht Peterburi tee 44, 11415 Tallinn)

Hageja esindaja: vandeadvokaat Katrin Paulus (e-post xxx)

Kostja: A K (isikukood xxx, elukoht

xxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Kohustada A Kt kustutama hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates siinses asjas

kohtuotsuse jõustumisest Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ kohta Google.ee´s

avaldatud järgnev avaldus: “NB! Sanomar"iga (endise nimega, Kindlusedpuhastus

Oü) mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks arved tasumata jätta !!! A A

sõlmib kergekäeliselt lepinguid! Milledest kinni ei pea!!! Kutsusid mind kontorisse

kokkusaamisele aga...sa jäid peitust mängima ja ei ilmunud välja kuigi auto oli

maja ees! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid kõnesid ja arve on

senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki Sanomar kinnisvarahoolduse praeguseid

ja tulevasi partnereid ja töötajaid. Sanomari kombeks arved tasumata jätta!!! Sm.

A A on Petis !!! Peitust oskab A A hästi mängida!!!“.

3. Välja mõista A Klt Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ kasuks varalise kahju hüvitis

800 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt (800 eurolt) alates 08.08.2022 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ nõue mõista A Klt Sanomar

Kinnisvarahooldus OÜ kasuks välja kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja

mõista A Klt Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ kasuks välja viivis kohtu õiglasel

äranägemisel määratud kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.

5. Jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks jõusse 10.08.2022 määrusega rakendatud

hagi tagamise abinõud.

6. Menetluskulud jätta 93,97% ulatuses A K kanda ja 6,03% ulatuses Sanomar

Kinnisvarahooldus OÜ kanda.

7. Mõista A Klt välja menetluskulu 3495,31 eurot Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ

kasuks. A Kle hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Kl tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ esitas 08.08.2022 Harju Maakohtule hagi A K vastu

õigusvastase kahju tekitava tegevuse lõpetamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja hageja Facebooki lehel hageja kohta 05.04.2022 kell

22:24 järgneva arvustuse: „Sanomar kinnisvarahooldus on väga ebasõbralik ettevõte! Hoiatan

kõiki töölisi, kõiki alltöövõtjaid ja selle ettevõtte partnereid et Sanomar Kinnisvarahooldus on

jätnud suuri arveid tasumatta! On kombeks valetada ja vassida ning ei kontakteeru enam et

asja sõbralikult lahendada!“

3. Lisaks on kostja kirjutanud hageja erinevate Facebooki postituste alla allolevad hageja õigusi

rikkuvad kommentaarid:

1) 02.04.2022. a kell 19:05 „tere K. Soovitan olla ettevaatlik, Sanomaril kombeks arved

maksmatta jätta!;

2) 02.04.2022. a kell 19:11 „PST. Olge selle ettevõttega ettevaatlikud! Sellel ettevõttel on

kombeks jätta maksmatta!!!!“;

3) 05.04.2022. a kell 22:36 „Ei tea kellele seekord arved maksmatta jäeti et osta selline auto

ja seejärel siin uhkustada?“;

4) 06.04.2022. a kell 20:02 „Kui arveid all töövõtjatele ära ei maksa siis võib kaugele jõuda

küll. Ole tervitatud A!“;

5) 06.04.2022. a kell 00:52 „keegi on jälle üle lastud ja arved on tasumatta jäetud et A saaks

end võõraste sulgedega ehtida! Ja uhkust tunda oma haigete tegude üle. Alltöövõtjad/

töötajad soovitan olla selle ettevõttega väga ettevaatlik.“;

6) 09.042022. a kell 23:00 „Õhtu saatejuhid ei tea et Sanomar on oma tehnika soetanud

alltöövõtjate rahade eest! Mille on külmalt lihtsalt alltöövõtjatele maksmata jätnud!!“;

7) 09.04.2022. a kell 23:02 „Kas rääkisite õhtu saates et tehnika on ostetud pettuse teel?

Jättes alltöövõtjetele arved tasumata“;

8) 09.04.2022. a kell 23:05 „K T sanomar jätab alltöövõtjatele lihtsalt arved maksmata.

Ostab uut tehnikat ja kelgib rahva ees oma saavutustega!“;

9) 09.04.2022. a kell 23:10 „Varastatud raha eest soetatud! Petate aiitöövõtjaid jättes arved

maksmata.!“;

10) 09.04.2022. a kell 23:12 „On oht et sanomar ei maksa arveid ära! Olge ettevaatlikud selle

ettevõttega“;

11) 10.04.2022. a kell 9:46 „Sanomari traktoristid ei saa aru mida lükkavad?! Eriti ohtlikud

juhid! Nii nagu Sanomari ettevõttejuht A, kes jätab alltöövõtjatele arved tasumata!

Ettevaatust kogu selle ettevõttega!!!“;

12) 15.04.2022 kell 22:11 „Sanomaril kombeks arved tasumata jätta! A eirab kõnesid ja poeb

peitu kui asjale selgust saada tahetakse! Võtab juristi kes ähvardavaid nõudmisi saatma

hakkab! Tasub olla ettevaatlik antud ettevõttega tegemistel“.

4. Kostja kirjutas 30.04.2022 hageja kohta hageja Facebooki lehele järgneva arvustuse: „A A

kuhu kadusid? Kui arve tasumise aeg kätte jõudis??? Kutsusid mind kontorisse

kokkusaamisele aga…sind seal ei olnud! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid

mind!!!“

5. Kostja kirjutas hageja kohta Google.ee-sse 15.05.2022 järgneva arvustuse: „Tasub selle

ettevõttega mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks arved tasumata jätta !!! A A kuhu

kadusid? Kui arve tasumise aeg kätte jõudis??? Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele

aga...sind s eal ei olnud! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid kõnesid ja arve on

senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki Sanomar kinnisvarahoolduse praeguseid ja tulevasi

partnereid ja töötajaid. Sanomaril on komme arved tasumata jätta!“

6. Kostja kirjutas juulis 2022 Google.ee-sse uue arvustuse: „NB! Sanomar"iga ( endise nimega,

Kindlusedpuhastus Oü) mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks arved tasumata

jätta !!! A A sõlmib kergekäeliselt lepinguid! Milledest kinni ei pea!!! Kutsusid mind

kontorisse kokkusaamisele aga...sa jäid peitust mängima ja ei ilmunud välja kuigi auto oli

maja ees! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid kõnesid ja arve on senini

tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki Sanomar kinnisvarahoolduse praeguseid ja tulevasi

partnereid ja töötajaid. Sanomari kombeks arved tasumata jätta!!! Sm. A A on Petis !!! Peitust

oskab A A hästi mängida!!!“

7. Hageja maine rikkumine seisneb eelkõige ebaõigete faktiväidete avaldamises. Kostja väidab

kokkuvõtvalt, et hageja jätab esitatud arved tasumata, valetab ja vassib, tegeleb pettustega.

Sellega on kostja avaldanud ebaõige faktiväite, et hageja jätab oma koostööpartneritele arved

maksmata ja tegeleb pettustega.

8. Hageja pöördus kostja poole nõudekirjadega 13.04.2022 ja 17.05.2022, milles kokkuvõtvalt

palus eemaldada laimava postituse ja hüvitada kahju. Nõudekirjad edastati kostja

epostiaadressile ja kostja on nõudekirjad kätte saanud. Kostja keeldub hageja nõuete

rahuldamisest.

9. Hageja ei ole kostjale võlgu. Negatiivset asjaolu ei saa hageja tõendada. Seega peab kostja

tõendama, et hageja on talle võlgu. Sellega seoses on kostja tahtlikult moonutanud fakte ja

esitanud ebaõiged faktiväiteid. Kostja väitis, et hageja tehnika on ostetud pettuse teel. Hageja

ei tegele pettustega ega kasuta ebaausaid võtteid. Tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja

avaldatud õigusvastased väited kogumis loovad hagejast mulje, justkui hageja jätaks arved

maksmata ja tegeleks pettustega. Ilmselgelt on see hageja kui tööandja ja teiste isikute

koostööpartneri jaoks negatiivse tähendusega, kui ta ei suuda leida töötajaid kostja loodud

ebaõige mulje tõttu või kui hageja koostööpartnerid loobuvad koostööst hagejaga või uued

potentsiaalsed kliendid vaatavad hagejast mööda.

10. Hageja palub:

1) kohustada kostjat kustutama hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates siinses asjas

kohtuotsuse jõustumisest hageja kohta Google.ee´s avaldatud järgnev avaldus: “NB!

Sanomar"iga ( endise nimega, Kindlusedpuhastus Oü) mitte tegemist teha sest,

Sanomar'il on kombeks arved tasumata jätta !!! A A sõlmib kergekäeliselt lepinguid!

Milledest kinni ei pea!!! Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele aga...sa jäid peitust

mängima ja ei ilmunud välja kuigi auto oli maja ees! Peale seda sa enam ei

kontakteerunud ja vältisid kõnesid ja arve on senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki

Sanomar kinnisvarahoolduse praeguseid ja tulevasi partnereid ja töötajaid. Sanomari

kombeks arved tasumata jätta!!! Sm. A A on Petis !!! Peitust oskab A A hästi mängida!!!“;

2) mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel;

3) mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud

kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni

seadusjärgses määras;

4) mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 800 eurot ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu rahuldatud põhikohustuse summalt alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.

Kostja vastuväited

11. Kostja vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud.

12. 10.11.2007 sõlmis kostja hagejaga lumekoristuslepingu. Selle alusel tegi kostja läbi oma

ettevõtte Ae XX OÜ hagejale tööd. Vastavalt lepingule esitas kostja hagejale arveid, mis

hageja alguses tasus, kuid jättis viimased arved tasumata. Hageja ei tasunud töö eest

25.02.2008 esitatud A nr 6 summas 35 400 krooni ja 10.03.2008 esitatud A nr 7 summas 23

600 krooni. Ae tasumata jätmise kohta esitas kostja 18.10.2008 hagejale ka võlanõude.

Kokku on tasumata arved 59 000 krooni ehk 3770,79 eurot. Kostjal on säilinud arve nr 5

summale 35 400 krooni. Hagejal peaksid olemas olema kõik kostja poolt esitatud arved.

Arved on hagejale esitatud õigeaegselt. Kõigi lepinguga seotud tingimuste ja muude oluliste

asjaolude osas rääkis kostja läbi hageja töötaja A Aaga. Kostja oli eelnevalt juba paar aastat

hagejaga koostööd teinud ja senini oli kõik hästi sujunud. Kuni hetkeni, kui hageja töötaja A

Aa hakkas jagama lubadusi, et küll hageja maksab arved, kuid tegelikult ei maksnud. Hageja

töötaja A Aa kutsus kostja oma kontorisse, et asja arutada, kuid ei ilmunud ise kohale. Kostja

helistas ka A Kle, kes lepingu allkirjastas, kuid tema ütles, et kostja pöörduks A Aa poole.

13. Kostja on seisukohal, et faktiväide „hageja on jätnud arveid tasumata“ on tõene. Sellest

tulenevalt on tõesed ka kõik teised faktiväited ja tegemist ei ole ebaõigete andmetega.

14. Hagejale ei ole kahju tekitatud, mistõttu on kahjuhüvitise ja viivise nõue hageja poolt

asjakohatu. Ka kõik muud hageja põhjendused tuleb jätta tähelepanuta, sest need ei ole

asjakohased. Pealegi ei saa hagejale tekkida mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, sest

hagejal kui juriidilisel isikul puuduvad isiklikud õigused (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-35-97).

15. Kostja on seisukohal, et põhjendatud ei ole nõue kohtueelse nn kahju hüvitamiseks. Asjaolu,

et hageja tegi endale selgeks, mis on faktiväide ja mis väärtushinnang, on hageja (ehk tema

seadusliku esindaja isiklik) kulu. Arvestades, et kõnealused arved on jäänud maksmata, siis

oleks võinud jätta eelpool nimetatud kohtueelse kulu tegemata ja asuda kostjaga

läbirääkimistesse. Hagejapoolne kohtueelne tegevus ei olnud suunatud kohtuvälise lahenduse

otsimisele, sest mingeid läbirääkimisi ei toimunud. Hageja esitas ainult nõudeid.

16. Kuna hageja ei tasunud kostjale tehtud töö ja selle alusel esitatud arvte eest, siis rikastus

hageja kostja arvelt 3770,79 euro võrra. Hageja rikkus lepingut ja rikastumine toimus pettuse

teel. Tegevust, millega antakse lubadusi, kuid neid ei täideta, võib pidada ebaausaks võtteks,

nagu hageja on viidanud eesti keele seletavale sõnaraamatule. Seega ei ole ka sõna „petis“

või „pettus“ kasutamine ebaõige faktiväide, vaid vastab tõele niikaua, kuni hageja ei ole

tõendanud vastupidist.

Kohtuotsuse põhjendused

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt

hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

18. Kohtule esitatud tõendite ja poolte esitatud avalduste põhjal kohus tuvastas, et vaidlust ei ole

selle üle, et:

18.1. kostja kirjutas hageja Facebooki lehele hageja kohta 05.04.2022 kell 22:24 järgneva

arvustuse: „Sanomar kinnisvarahooldus on väga ebasõbralik ettevõte! Hoiatan kõiki

töölisi, kõiki alltöövõtjaid ja selle ettevõtte partnereid et Sanomar Kinnisvarahooldus

on jätnud suuri arveid tasumatta! On kombeks valetada ja vassida ning ei kontakteeru

enam et asja sõbralikult lahendada!“ (dtl 14);

18.2. kostja kirjutas hageja erinevate Facebooki postituste alla allolevad hageja õigusi

rikkuvad kommentaarid:

1)

02.04.2022. a kell 19:05 „tere Kerttu. Soovitan olla ettevaatlik, Sanomaril

kombeks arved maksmatta jätta! (dtl 17, 25);

2)

02.04.2022. a kell 19:11 „PST. Olge selle ettevõttega ettevaatlikud! Sellel

ettevõttel on kombeks jätta maksmatta!!!!“ (dtl 16);

3)

05.04.2022. a kell 22:36 „Ei tea kellele seekord arved maksmatta jäeti et osta

selline auto ja seejärel siin uhkustada?“ (dtl 15);

4)

06.04.2022. a kell 20:02 „Kui arveid all töövõtjatele ära ei maksa siis võib kaugele

jõuda küll. Ole tervitatud A!“ (dtl 18);

5)

06.04.2022. a kell 00:52 „keegi on jälle üle lastud ja arved on tasumatta jäetud et

A saaks end võõraste sulgedega ehtida! Ja uhkust tunda oma haigete tegude üle.

Alltöövõtjad/töötajad soovitan olla selle ettevõttega väga ettevaatlik.“ (dtl 26);

6)

09.042022. a kell 23:00 „Õhtu saatejuhid ei tea et Sanomar on oma tehnika

soetanud alltöövõtjate rahade eest! Mille on külmalt lihtsalt alltöövõtjatele

maksmata jätnud!!“ (dtl 19);

7)

09.04.2022. a kell 23:02 „Kas rääkisite õhtu saates et tehnika on ostetud pettuse

teel? Jättes alltöövõtjetele arved tasumata“ (dtl 20);

8)

09.04.2022. a kell 23:05 „K T sanomar jätab alltöövõtjatele lihtsalt arved

maksmata. Ostab uut tehnikat ja kelgib rahva ees oma saavutustega!“ (dtl 21);

9)

09.04.2022. a kell 23:10 „Varastatud raha eest soetatud! Petate aiitöövõtjaid jättes

arved maksmata.!“ (dtl 23);

10) 09.04.2022. a kell 23:12 „On oht et sanomar ei maksa arveid ära! Olge

ettevaatlikud selle ettevõttega“ (dtl 24);

11) 10.04.2022. a kell 9:46 „Sanomari traktoristid ei saa aru mida lükkavad?! Eriti

ohtlikud juhid! Nii nagu Sanomari ettevõttejuht A, kes jätab alltöövõtjatele arved

tasumata! Ettevaatust kogu selle ettevõttega!!!“ (dtl 22);

12) 15.04.2022 kell 22:11 „Sanomaril kombeks arved tasumata jätta! A eirab kõnesid

ja poeb peitu kui asjale selgust saada tahetakse! Võtab juristi kes ähvardavaid

nõudmisi saatma hakkab! Tasub olla ettevaatlik antud ettevõttega tegemistel.“ (dtl

30).

18.3. Kostja kirjutas 30.04.2022 hageja kohta hageja Facebooki lehele järgneva arvustuse:

„A A kuhu kadusid? Kui arve tasumise aeg kätte jõudis??? Kutsusid mind kontorisse

kokkusaamisele aga…sind seal ei olnud! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja

vältisid mind!!!“ (dtl 29);

18.4. Kostja kirjutas hageja kohta Google.ee-sse 15.05.2022 järgneva arvustuse: „Tasub

selle ettevõttega mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks arved tasumata

jätta !!! A A kuhu kadusid? Kui arve tasumise aeg kätte jõudis??? Kutsusid mind

kontorisse kokkusaamisele aga...sind s eal ei olnud! Peale seda sa enam ei

kontakteerunud ja vältisid kõnesid ja arve on senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki

Sanomar kinnisvarahoolduse praeguseid ja tulevasi partnereid ja töötajaid. Sanomaril

on komme arved tasumata jätta!“ (dtl 27-28);

18.5. Kostja kirjutas juulis 2022 Google.ee-sse uue arvustuse: „NB! Sanomar"iga ( endise

nimega, Kindlusedpuhastus Oü) mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks arved

tasumata jätta !!! A A sõlmib kergekäeliselt lepinguid! Milledest kinni ei pea!!! (dtl 31-

32);

18.6. Hageja saatis 13.04.2022 kostjale nõudekirja (lk 34-39, 47-69), milles nõudis

laimavate kommentaaride eemaldamist ja varalise kahju hüvitamist summas 576 eurot;

18.7. Hageja saatis 17.05.2022 kostjale nõudekirja (lk 41-46, 70-83), milles nõudis

laimavate kommentaaride eemaldamist ja varalise kahju hüvitamist summas 288 eurot.

19. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on postituste ja kommentaaridega avaldanud hageja

kohta ebaõigeid faktiväiteid ja sellega hagejale tekitatud kahju ning kui suur on õiglase

hüvitise suurus. Hageja nõue on suunatud kostja poolt hagejale väidetavalt tekitatud

mainekahju ja varalise kahju hüvitamisele ning hageja õigusi kahjustava tegevuse

lõpetamisele.

20. Hageja leiab, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mille kohaselt on hageja

puhul tegemist petisega ja äriühinguga, kes jätab arved tasumata. Seega peab kohus esmalt

tuvastama, kas ja millise väite (sealhulgas, kas tegemist on väärtushinnangu või faktiväitega)

kostja avaldas.

21. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ülaltoodud väited hageja kohta avaldas. Kohtupraktika

järgi peab kohus vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldas. Tuleb hinnata väite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada

mõistliku isiku arusaama vastava faktiväite suhtes (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-67-10, p 21). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on. See, mida avaldaja

ise silmas pidas ei ole asjakohane (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05,

pd 10-11). Isiku kohta võidakse avaldada ka kaudset faktiväidet. Kohtupraktikas tuuakse

välja, et kaudne faktiväide on väide, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid

mis sellest mõistlikult võttes järeldub (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-

15, p-d 1314). Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse

kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta

käivad (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449, p 11 ja selles viidatud

kohtupraktika).

22. Hinnates kostja poolt kirjutatud arvustusi ja kommentaare, avaldas kostja mõistliku inimese

arusaama järgi, et hageja puhul on tegemist äriühinguga, mis jätab arved tasumata. Samuti

väidab kostja, et hageja on petis ja tegeleb pettusega. Vaidlusalused väited on hinnatavad

faktiväidetena, sest võimalik on objektiivselt kontrollida, kas hagejal on kostjale arved

tasumata ja kas hageja on Ae tasumise osas alusetute lubaduste andmisega kostjat petnud.

23. Hageja väitel on vaidlusalused faktiväited ebaõiged ja nende avaldamisega sekkus kostja

hageja majandustegevusse. Oma käitumisega tekitas kostja hageja hinnangul talle

õigusvastaselt kahju.

24. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel koosmõjus

VÕS § 1045 lg 1 p-ga 6 ja VÕS § 1047 lg-ga 1.

25. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 6 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. VÕS § 1045

lg 1 p 6 tuleb kohaldada koos § 1047 (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, §

1045 komm., p 3.7). VÕS § 1047 lg 1 järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus-

või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise

või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui

avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest

ega pidanudki sellest teadma. Teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine

loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele

(TsMS § 1047 lg 2). Andmete või asjaolu avaldamist ei peeta õigusvastaseks, kui avaldajal

või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja

kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele

(VÕS § 1047 lg 3). Andmete all mõistetakse kohtupraktikas faktiväiteid, st väiteid, mille

tõeväärtus on kontrollitav. Teo õigusvastasuse tõendamiseks peab kannatanu tõendama, et

tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne,

§ 1047 komm, p 3.1). VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete

avaldamise korral selle eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

26. Avaldamisena käsitletakse andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemist ja avaldajana

isikut, kes teeb andmed kolmandatele isikutele teatavaks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr

3-2-1-67-10, p 16 jt). Postituste tegemist sotsiaalmeedia keskkonnas saab pidada

avaldamiseks ning kostjat postituste avaldajaks. Riigikohus on selgitanud, et VÕS §-s 1047

kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13.04.2007

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26). Sellest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete

avaldamist VÕS § 1047 tähenduses ka faktiväite avaldamiseks (vt Riigikohtu 15.04.2015.a.

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15). Faktiväite puhul sõltub selle avaldamise õigusvastasus

vastava väite tõele vastavusest ning asjaolust kas avaldaja andmete tõele vastavust piisavalt

kontrollis (VÕS § 1047 lg 1 ja 3). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta

tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050

lg 1).

27. Seega nõude rahuldamise eeldused on järgmised: 1) kostja on avaldanud hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid või faktilist laadi andmeid (tegu); 2) kahju tekitamine on õigusvastane;

3) hagejale on tekkinud kahju (tagajärg); 4) kostja teo ja hagejal kahju tekkimise vahel on

põhjuslik seos; 5) kostja on kahju tekitamises süüdi.

28. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta

andmete või väärtushinnangu kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on

isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (nt Riigikohtu

10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Pooled ei

vaidle selle üle, et kostja on pannud toime teo, millega hageja seostab talle mittevaralise

kahju tekkimise: kõnealuste arvustuste ja kommentaaride kirjutamine hageja Facebooki

lehele ja Google.ee-sse, kus see muutus kättesaadavaks paljudele inimestele. Selline tegevus

on postitustest sisalduvate faktiväidete avaldamine VÕS §-ide 1046 ja 1047 tähenduses. Ka

Riigikohus on selgitanud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse

kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus

kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 11.02.2004 otsus tsiviilasjas 3-2-1-11-04, p 10).

29. Hageja leiab, et kostja on kahjustanud hageja mainet, jättes kirjutatud arvustuste ja

kommentaaridega hagejast mulje, justkui hageja jätaks arved maksmata ja tegeleks pettusega.

30. Hageja väidab, et kostja väited, et hageja on jätnud arved tasumata, on ebaõige faktiväide.

Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole ebaõige faktiväitega. Kohus leiab, et kostja ei ole

tõendanud, et avaldatud väited vastavad tõele. Kostja on vastuses hagile märkinud, et

10.11.2007 aastal sõlmis kostja hagejaga lumekoristuslepingu (dtl 302-304). Selle alusel tegi

kostja läbi oma ettevõtte Ae XX OÜ hagejale tööd. Vastavalt lepingule esitas kostja hagejale

arveid, millised hageja alguses tasus, kuid jättis viimased arved tasumata. Hageja on

väidetavalt jätnud tasumata 25.02.2008 esitatud arve nr 6 summas 35 400 krooni ja

10.03.2008 esitatud arve nr 7 summas 23 600 krooni. Kostja on kohtule esitanud võlanõude

(dtl 305-206), kuid ei ole kohtule esitanud arveid 6 ja 7, mis tõendaksid võlgnevuse

olemasolu. Ainuüksi hagejale võlanõude esitamine ei tõenda, et hagejale on arved nr 6 ja 7

esitatud ning et hageja on jätnud need tasumata. Seega, kostja tugineb küll Aele, mis on

väidetavalt jäänud kunagi hageja poolt tasumata, kuid samas ei ole kostja tõendanud nõude

olemasolu ja selle hageja poolt tasumata jätmist. Seega kohus tuvastab, et kostja ei ole

tõendanud, et avaldatud väited hageja poolt arvete tasumata jätmise kohta vastaks tõele.

31. Kostja kirjutas 09.04.2022. a kell 23:02 hageja Facebooki lehele kommentaari: „Kas rääkisite

õhtu saates et tehnika on ostetud pettuse teel? Jättes alltöövõtjetele arved tasumata“ (dtl 20) ja

09.04.2022. a kell 23:10 kommentaari: „Varastatud raha eest soetatud! Petate alltöövõtjaid

jättes arved maksmata.!“ (dtl 23). Seega väidab kostja, et hageja puhul on tegemist petturi ja

petisega. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on pettur petis, pettev isik, petja (dtl 90)

ning petis on ebaausaid võtteid kasutav, teisi pettev isik, kelm, suli ning ebaaus, pettev, kelm

(dtl 92). Samuti on eesti keele seletavas sõnaraamatus selgitatud, et pettuse puhul on tegemist

tahtlikult ebaausa teoga. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja puhul oleks

tegemist petturi või petisega või et hageja oleks läbi viinud pettuse. Seega tuvastab kohus, et

nimetatud kommentaarid sisaldavad ebaõigeid faktiväiteid.

32. Kostja kirjutas 09. aprillil 2022. a kell 23:10 kommentaari; „Varastatud raha eest soetatud!

Petate alltöövõtjaid jättes arved maksmata.!“ Hageja leiab, et nimetatud kommentaari puhul

on ebaõige ka faktiväide „varastatud raha eest ostetud“. Kostja ei ole põhistanud ega

tõendanud, millisel alusel ta väidab, et hageja on midagi soetanud varastatud raha eest. Seega

on tegemist ebaõige faktiväitega.

33. Kuna kostja ei ole tõendanud avaldatud väidete õigsust, tuvastab kohus, et kostja on hageja

kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid arvete tasumata jätmise ning petmise ja varastamise

kohta.

34. Järgnevalt tuvastab kohus kahju tekitamise õigusvastasuse. Selle osas on VÕS § 1045 lg 1 p

6 üksnes taustanorm ning õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt VÕS § 1047 järgi. Kohus

on eelnevalt tuvastanud, et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. VÕS §

1047 lg 1 järgi isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta

ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava

avaldamisega on õigusvastane. Teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine

loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele

(TsMS § 1047 lg 2). Andmete või asjaolu avaldamist ei peeta õigusvastaseks, kui avaldajal

või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja

kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele

(VÕS § 1047 lg 3). Andmete all mõistetakse kohtupraktikas faktiväiteid, st väiteid, mille

tõeväärtus on kontrollitav. Teo õigusvastasuse tõendamiseks peab kannatanu tõendama, et

tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged.

35. Kohus leiab, et vaidlusalused faktiväited on seotud hageja majandustegevusega. Väide, et

hageja puhul on tegemist äriühinguga, kes jätab arved tasumata, puudutab kahtlemata hageja

majandustegevust. Vaidlusalused väited jätavad hagejast mulje kui äriühingust, kes ei täida

oma lepingupartnerite ees kohustusi. Väide kahjustab hageja majanduslikku mainet. Ka

õiguskirjanduses (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, § 1047 komm., p 3.2) on

selgitatud, et majanduslikult kahjulikuks asjaoluks on mistahes ettevõtja, tema ettevõtte või

muu majandus- või kutsetegevust omava isiku või tema tegevuse kohta käiv faktiväide, mis

kutsub tavapäraselt esile vastava isiku maine või usaldusväärsuse languse olemasolevate või

potentsiaalsete äripartnerite või klientide hulgas (nt väide, et isikul on tekkinud makseraskusi,

et tema ettevõtte majandustulemused on halvad või oodatust halvemad, et isik on kaotanud

olulise tellimuse või äripartneri jne).

36. Seega on kostja poolt hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane. Kostja ei ole

väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või

mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Seega kohus tuvastab, et ebaõigete andmete

avaldamine kui kostja tegu on õigusvastane.

37. Lisaks ei ole põhjendatud ega õigustatud väidete avaldamine varasematele väidetavalt

tasumata Aele tuginedes olukorras, kus:

1) pooltel on vaidlus väidetava võla üle (hageja ei aktsepteeri A väidetava nõude alusena);

2) väidetavalt on maksmata 25.02.2008 arve nr 6 ja 10.03.2008 arve nr 7 (dtl 299, 305-306),

st 2022. a väidete avaldamisest ca 14 aastat varem väidetavalt esitatud arved;

3) kostja ei ole tõendanud nõude olemasolu ja selle põhjendamatut täitmata jätmist hageja

poolt, mis võiks õigustada väidete avaldamist kui väidetavat nõuet täitma mõjutavat

tegevust;

4) väidete esitamise ajaks olid väidetavad nõuded aegunud ja pärast nõude aegumist võib

kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1);

5) väidete avaldamise ajaks oli toonane nõude omanik xxx OÜ (endise ärinimega Ae xx OÜ)

äriregistrist kustutatud.

38. Eeltoodust tulenevalt on kohus eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõigeid

faktiväiteid, kuna kostja ei ole tõendanud avaldatud väidete õigsust. Kostja on toime pannud

õigusvastase teo. Lisaks tuvastab kohus, et kostjal ei olnud (vanadele Aele tuginedes) väidete

avaldamise suhtes õigustatud huvi. Samuti ei ole kostja välja toonud süüd välistavaid

asjaolusid.

39. Hageja on esitanud kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude, paludes kohustada kostjat

eemaldama vaidlusaluseid väiteid sisaldavad arvustused ja kommentaarid. Hageja nõude

aluseks on VÕS § 1055 lg 1, mille kohaldamiseks peab õigusvastase kahju tekitamine olema

kestev või peab esinema õigusvastase kahju tekitamise ähvardus. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid hageja majandustegevuse kohta.

Sellega on kostja õigusvastaselt sekkunud hageja majandustegevusse (VÕS § 1043, § 1045 lg

1 p 6, § 1047 lg 1). Käesolevas asjas 10.08.2022 määrusega (dtl 101-104) kohaldatud hagi

tagamise abinõudega kohustas kohus kostjat kustutama Google.ee´s avaldatud järgnev

avaldus: „NB! Sanomar"iga (endise nimega, Kindlusedpuhastus Oü) mitte tegemist teha sest,

Sanomar'il on kombeks arved tasumata jätta !!! A A sõlmib kergekäeliselt lepinguid!

Milledest kinni ei pea!!! Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele aga...sa jäid peitust

mängima ja ei ilmunud välja kuigi auto oli maja ees! Peale seda sa enam ei kontakteerunud

ja vältisid kõnesid ja arve on senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki Sanomar

kinnisvarahoolduse praeguseid ja tulevasi partnereid ja töötajaid. Sanomari kombeks arved

tasumata jätta!!! Sm. A A on Petis !!! Peitust oskab A A hästi mängida!!!“ ja keelas

käesolevas asjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni esitada üleskutseid

hageja vältimiseks ja avaldada hageja kohta väiteid, et hageja ei täida oma kohustusi ning

väiteid, et hageja töötaja A A on petis ja/või hoidub põhjendamatult kõrvale seaduslike

kohustuste täitmisest. Hagi tagamise tõttu ei ole kostja arvustus Google.ees enam avalikult

kättesaadav ja inimestel ei ole sellele vaba ligipääsu. Kuigi arvustus ei ole hagi tagamise tõttu

enam avalikult kättesaadav, tuleb hageja vastav haginõue kohustada kostjat kustutama

Google.ee’s avaldatud ülaltoodud postitus viie tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest siiski rahuldada – haginõude rahuldamata jätmise korral kuuluks tühistamisele

ka hagi tagamise abinõu, mille alusel kostja oli kohustatud arvustuse kustutama

kohtumenetluse ajaks ja kohtumenetluse lõppemisel saaks kostja uuesti vaidlusaluse arvutuse

avalikkusele nähtavaks teha ja selliselt kestvalt jätkata hageja majandustegevusse sekkuva

õigusvastase tegevusega. Kohus leiab, et VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud.

Kohus rahuldab hageja nõude kohustada kostjat kustutama hiljemalt viie tööpäeva jooksul

alates siinses asjas kohtuotsuse jõustumisest hageja kohta Google.ee´s avaldatud järgnev

avaldus: “NB! Sanomar"iga (endise nimega, Kindlusedpuhastus Oü) mitte tegemist teha sest,

Sanomar'il on kombeks arved tasumata jätta !!! A A sõlmib kergekäeliselt lepinguid!

Milledest kinni ei pea!!! Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele aga...sa jäid peitust

mängima ja ei ilmunud välja kuigi auto oli maja ees! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja

vältisid kõnesid ja arve on senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki Sanomar

kinnisvarahoolduse praeguseid ja tulevasi partnereid ja töötajaid. Sanomari kombeks arved

tasumata jätta!!! Sm. A A on Petis !!! Peitust oskab A A hästi mängida!!!“. Kohus leiab, et

kohtuotsuse täitmise viis, mis näeb ette avaldatud avalduse kustutamise viie tööpäeva jooksul

on mõistlik ja täidetav.

40. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kahju hüvitamise nõudeid. Kahju tuvastamiseks

kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Kahju tekkimine tuleb

kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Isikult vabaduse

võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu

isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta

mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse

rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse

pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise

kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada

kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja

varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6).

41. Mittevaralise kahju hüvitamist saab enamasti nõuda üksnes füüsiline isik. Vaieldav on, kas

mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahalise kompensatsiooni maksmise näol võiks kuuluda

ka juriidilisele isikule. Ühelt poolt võiks väita, et juriidilisele isikule ei saa tema olemusest

tulenevalt kuuluda mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, kuna juriidiline isik ei saa kogeda

füüsilist valu ja hingelisi kannatusi. Analoogsel seisukohal on enne VÕS-i jõustumist olnud

Riigikohus, tõdedes, et kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal, ei saa ta ka nõuda

moraalse kahju hüvitamist. Vähemalt äriühingute puhul ei ole mittevaralise kahju rahalise

hüvitatavuse küsimus siiski üldjuhul oluline, kuna äriühingute puhul saab eriti intensiivse

maine kahjustamise korral eeldada, et selline kahjustamine põhjustas ka varalise kahju. Ehkki

sellise varalise kahju tegelikku ulatust ei ole sageli võimalik kindlaks määrata, peab kohus §

127 lg 6 kohaselt hüvitise suuruse ise kindlaks määrama ja välja mõistma. Seetõttu pole

vähemalt äriühingute puhul praktilist vajadust mittevaralise kahju tekkimise tunnustamise

järele. Ka Riigikohus pole senini juriidiliste isikute mittevaralise kahju hüvitamise nõuet

tunnustanud (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 134 komm., p 3; Riigikohtu

27.03.1997 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-97).

42. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et talle on tekkinud mainekahju ning et kohane

kahjuhüvitis hagejale kostja avaldustega tekitatud mainelanguse kompenseerimiseks vajalike

tegevuste tegemiseks on vähemalt 5000 eurot. Riigikohus on selgitanud, et hageja peab

tõendama, milles seisnes kostja avaldatud faktiväidetest hagejale väidetavalt tekkinud kahju.

Näiteks võib selline kahju seisneda käibekaotuses, klientide lahkumises, raskustes uute

lepingute sõlmimisel (sh töötajate värbamisel). Kui hageja leidis, et talle tekkinud

mainelanguse tõttu oli vajalik korraldada kampaania oma maine parandamiseks, pidi ta

näitama, milles maine kahjustamisega tekitatud varaline kahju seisnes (Riigikohtu

09.08.2023 otsus tsiviilasjas 2-20-5869, p 21).

43. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost avaldatud väidete ja just

nendest väidetest tuleneva, hagejale tekkinud väidetava mainekahju vahel. Hageja ei ole

tõendanud, et talle oleks kostja poolt arvustuste ja kommentaaride kirjutamise tõttu

mainekahju üldse tekkinud, sh et ta on kaotanud kliente, käive on langenud või tal on olnud

raskusi uute lepingute sõlmimisel just kostja kommentaaride ja postituste tõttu. Hageja ei ole

tõendanud, et postitused oleks avaldanud mingit mõju hageja äritegevusele. Seega, kuna

hageja ei ole tõendanud, et talle oleks tekkinud mainekahju summas 5000 eurot, jätab kohus

rahuldamata hageja kahjunõude mõista kostjalt välja kahjuhüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel. Kuna kohus ei rahulda kahjunõuet mõista kostjalt välja kahjuhüvitis kohtu

õiglasel äranägemisel, jätab kohus rahuldamata hageja ka nõude mõista välja viivis kohtu

õiglasel äranägemisel väljamõistetavalt kahjuhüvitiselt.

44. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahju nõude 800 eurot, mis seisneb kulutuses

kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude

kahjuna hüvitatavust ning leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel

kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (Riigikohtu 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-

10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele

ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete

esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (Riigikohtu

09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

(VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju

tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla

varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud

või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

45. Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128

lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik,

st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi

kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.

Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt

tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul, kui kostja ei ole nõus hageja esitatud

tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1

kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja

enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust

odavamalt (vt Riigikohtu 03.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11).

46. Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue summas 800 eurot on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Täidetud on kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115

alusel. Hageja on välja toonud, et hagejale osutati õigusteenust nii tõendite kogumiseks,

kliendiga suhtlemiseks ja nõudekirja koostamiseks (dtl 419-422). Tõendite kogumine,

kliendiga suhtlus ja nõudekirjade koostamine oli vajalik põhjusel, et kostja avaldas

postitustes ebaõigeid faktiväiteid ja sekkus selliselt õigusvastaselt hageja majandustegevusse.

Hageja kandis tõendite kogumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja nõudekirja koostamiseks

kohtueelselt õigusabikulu kokku 896 eurot (arved nr 22040199 ja 22050182).

47. Kohtule esitatud nõudekirjadega on tõendamist leidnud, et hageja saatis kostjale 13.04.2022

nõudekirja (dtl 47-56) ja 17.05.2022 nõudekirja (dtl 41-46). Õigusabitoimingud hõlmasid

nõudekirja koostamist (sh tõendite kogumist ja kliendiga suhtlemist). Kohus leiab, et

nõudekirjade koostamisega seotud õigusabikulud on põhjendatud, kuna hagejale on seoses

nõudekirjade esitamisega seoses kulu, s.o kahju tekkinud. Kuivõrd hageja palub kostjalt

hageja kasuks välja kahjuhüvitis üksnes summas 800 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 800 eurot.

48. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude

rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele

või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

49. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (800 eurolt) VÕS § 113

sätestatud määras alates 08.08.2022, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni.

50. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Hagi tagamise abinõu jõusse jätmine

51. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused.

52. Kohus määras 10.08.2022 määrusega rakendada järgmised hagi tagamise abinõud:

1) kohustada A Kt kustutama Google.ee´s avaldatud järgnev avaldus: „NB! Sanomar"iga

(endise nimega, Kindlusedpuhastus Oü) mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks

arved tasumata jätta !!! A A sõlmib kergekäeliselt lepinguid! Milledest kinni ei pea!!!

Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele aga...sa jäid peitust mängima ja ei ilmunud

välja kuigi auto oli maja ees! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid kõnesid ja

arve on senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki Sanomar kinnisvarahoolduse praeguseid

ja tulevasi partnereid ja töötajaid. Sanomari kombeks arved tasumata jätta!!! Sm. A A on

Petis !!! Peitust oskab A A hästi mängida!!!“;

2) keelata A Kl käesolevas asjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni

esitada üleskutseid Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ vältimiseks ja avaldada Sanomar

Kinnisvarahooldus OÜ kohta väiteid, et Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ ei täida oma

kohustusi ning väiteid, et Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ töötaja A A on petis ja/või

hoidub põhjendamatult kõrvale seaduslike kohustuste täitmisest.

53. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine

kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega

rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus

kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on

lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või

kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

54. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus 10.08.2022 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõud jõusse, kuna TsMS § 386 lg 4 lubab hagi tagamise tühistada üksnes hagi

rahuldamata jätmisel.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

55. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

56. Käesoleva hagihind on 4644 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõuded

osaliselt summas 4364 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 93,97%, siis leiab kohus, et

hageja menetluskulud tuleb jätta 93,97% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

6,03% ulatuses hageja kanda.

57. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud.

58. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tal tekkinud menetluskulu 4616,67 eurot, s.o

riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulu 3986,67 eurot.

59. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt

riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind on 4644 eurot. Nimetatud hinnaga hagi

esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 560 eurot riigilõivu. RLS § 59 lg 17

kohaselt tasutakse hagi tagamiselt 70 eurot riigilõivu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

hageja 05.08.2022 tasunud hagi esitamiselt 630 eurot riigilõivu.

60. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

61. Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja

poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude

nimekirjade kohaselt järgmised:

Kuupäev

Toiming

Aeg (h)

02.05.2022 Kliendiga tegevuskava paikapanek

0,25

03.05.2022 Eksperthinnangu tellimine, läbirääkimised

0,33

27.07.2022 Hagiavalduse koostamine

28.07.2022 Hagiavalduse koostamine

01.08.2022 Hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine

1,5

02.08.2022 Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine

1,92

05.08.2022 Hagi täiendamine

1,58

17.08.2022 Uus laimav arvustus, tegevuskava paika panek

0,33

25.08.2022 Menetluskulude nimekirja koostamine

0,33

25.08.2022 Uuest laimuepisoodist / hagi tagamise määrusest

0,25

30.09.2022 Kostja vastuse analüüs, kliendile ülevaade

0,25

05.10.2022 Kostja vastusele arvamuse koostamine

06.10.2022 Dokumendi täiendamine

0,5

05.01.2023 Vastaspoole 21.10.22 seisukohaga tutvumine, kliendile koos

selgituste ja edasise tegevuskavaga edastamine

0,83

22.02.2024 Viimaste toimingute ülevaatus e-toimikus, suhtlus kliendiga

0,33

04.03.2024 Menetluse kiirendamise taotluse koostamine

27.05.2024 Kohtu 03.04.2024 määruse, 05.07.2024 selgituskirjaga tutvumine

ja analüüs, lõppseisukoha koostamine

1,5

28.05.2024 Lõppseisukoha koostamine (töö jätk)

2,5

07.06.2024 Kostja 23.05.2024 lõppseisukohaga tutvumine, vastuse koostamine

14.06.2024 Kostja 12.06.2024 seisukohaga tutvumine, e-kiri kliendile

0,5

14.02.2025 Kohtule päringu koostamine menetluse käigu kohta

0,16

03.03.2026 Kohtu kirjaga tutvumine ja analüüs, suhtlus kliendiga

0,33

04.03.2026 Seisukoha

koostamine, tõendite

komplekteerimine,

suhtlus kliendiga

17.04.2026 Menetluskulude nimekirja koostamine

0,5

Kokku:

24,89

62. Kohus leiab, et hageja poolt välja toodud toimingute ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus

on seisukohal, et 04.03.2024 menetluse kiirendamise taotluse koostamisele võis põhjendatult

kuluda 0,5 tundi. Võttes arvesse asja keskmist keerukust ja et hageja 28.05.2024 sisaldab

hageja lõppseisukohti, on selle koostamise põhjendatud ajakuluks kohtu hinnangul 2,5 tundi.

09.03.2026 seisukoha ja tõendite esitamise põhjendatud ajakuluks on kohtu hinnangul 1,5

tundi. Ülejäänus osas olid hageja poolt väljatoodud toimingud menetluskulude nimekirjas

menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei ole

ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Seega on põhjendatud ajakulu 19,31 tundi.

63. Hageja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 160 (käibemaksuta) eurot ei ületa keskmise sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks.

Hageja põhjendatud õigusabikulu on seega 3089,60 eurot (käibemaksuta) (19,31 x 160).

64. Eeltoodust tulenevalt on hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku 3719,60 eurot

(630+3089,60).

65. Kuna kohus jättis menetluskulud 93,97% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista menetluskulu 3495,31 eurot.

66. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

67. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale tekkinud menetluskulu 1479 eurot.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kostjat käesolevas menetluses esindanud lepinguline

esindaja. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt kuuluvad hüvitamisele üksnes

menetlusosalise lepingulise esindaja kulud. Seega, kuna kostjat ei esitanud menetluses

lepinguline esindaja, ei saanud kostjale käesolevas menetluses lepingulise esindaja kulusid

tekkida. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

68. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

allkirjastatud digitaalselt/

Karin Mölder kohtunik