3-26-1335/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-1335

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses

avavanglasse mittepaigutamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 3. mail 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles märgib kokkuvõtvalt järgmist.

Kaebaja esitas 28. aprillil 2026 Tartu Vanglale pöördumise, milles avaldas soovi avavanglasse

paigutamiseks, sest tema karistusaja lõpuni on vähem kui 18 kuud. Avavanglasse paigutamine

aitaks kaebajat majanduslikult, sest ta saaks minna tööle ja tal oleks võimalik tasuda võlgnevusi

ning kohtukulusid. See lihtsustaks vabanemisel resotsialiseerumist. Kaebajale tundub, et teda ei

taheta avavanglasse paigutada, viidates sellele, et enne tuleb läbida programm „Eluviisitreening“.

Programme ja vestlusi on aga võimalik läbi viia ka avavanglas. Samuti on avavanglas võimalik

tegeleda sõltuvuse probleemiga. Kaebaja on juba vahi all olles läbinud enesearengu programmi

ja programmi „12 sammu“. Tema täitmisplaanis on kirjas, et teda võib karistusajast tulenevalt

paigutada avavanglasse alates 4. jaanuarist 2026. Kaebaja palub võtta halduskohtul asi

3-26-1335

menetlusse ja kohustada Tartu Vanglat tema 28. aprilli 2026. a pöördumist kaaluma ning

võimalusel suunama teda Tartu Vangla avavanglasse. Kaebaja palub ka vabastada end riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 4. mail 2026 kohtule kaebaja 28. aprilli 2026. a

pöördumise nr 2-26/2-2/5012, milles kaebaja avaldas soovi minna avavanglasse. Vangla märkis

vastuses kohtule, et 4. mail 2026 suhtles kaebajaga inspektor-kontaktisik I. Tatarin, kes tutvustas

kinnipeetavale avavanglasse paigutamise korda ning kinnipeetav võttis enda taotluse tagasi.

3. Kaebaja esitas 4. mail 2026 kohtule pöördumise, milles väljendab rahulolematust talle vanglas

antud selgitustega ning avavanglasse paigutamise menetluse mitteläbiviimisega.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

5. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

5.1. Kohus mõistab, et kaebuse esitamise eesmärk on, et kaebaja paigutataks Tartu Vangla

avavanglasse. Kohus märgib, et halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu (s.o praegusel

juhul vangla) üle on üldjuhul järelkontroll. See tähendab, et kohus ei suuna vangla tegevust oma

ennetavate otsustega, vaid hindab vangla tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt on

isiku suhtes juba antud või toiming tehtud.

5.2. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et kaebaja esitas küll vanglale 28. aprillil 2026

pöördumise, milles avaldas soovi avavanglasse paigutamiseks, kuid võttis pöördumise 4. mail

2026 tagasi. Kaebaja on enda pöördumise väljatrükile kirjutanud „Vesteldud võtan tagasi.

04.05.26“ ning on selle allkirjastanud (dtl 10). Kui taotleja võtab taotluse tagasi, siis

haldusmenetlus lõpeb (vt haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 2). Seega ei ole käesoleval ajal

käimas menetlust, mille raames otsustatakse kaebaja avavanglasse paigutamise üle ning taotluse

tagasi võtmise tõttu ei ole vangla teinud otsust selle kohta, kas kaebaja paigutatakse avavanglasse

või mitte. Kuna vastav keelduv otsus puudub, ei ole kaebajal käesolevas asjas võimalik nõuda

vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemist seoses tema avavanglasse paigutamisega. Kaebusega

võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1), mis praeguses

olukorras tähendab, et kaebaja saaks oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, kui vangla on

teinud tema taotluse osas keelduva otsuse või viivitab otsuse tegemisega. Lisaks tuleks sellises

olukorras kaebajal vanglas kinnipeetavana viibiva isikuna eelnevalt läbida veel kohustuslik

kohtueelne menetlus (vt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5).

6. Kohus selgitab, et kui kaebaja soovib siiski jätkuvalt enda avavanglasse paigutamist, tuleb tal

esitada vanglale uus taotlus. Kohus selgitab, et vanglas kinnipeetavana viibival isikul puudub

subjektiivne õigus nõuda enda avavanglasse paigutamist. Samas on kinnipeetaval subjektiivne

õigus nõuda, et vangla hindaks, kas kinnipeetav vastab VangS § 20 lg-s 1 sätestatud

tingimustele, ning tingimuste täidetuse korral kaaluks tema avavanglasse ümberpaigutamist (vt

Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p 18).

7. Arvestades, et kaebaja võttis vanglale esitatud taotluse tagasi ning praegusel juhul puudub

keelduv otsus kaebaja avavanglasse paigutamise osas, millega kaebaja õigusi oleks riivatud,

puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuigi kaebusest ja kaebaja 4. mai 2026. a

3-26-1335

avaldusest (dtl 12) saab järeldada, et kaebaja ei nõustu talle avavanglasse ümberpaigutamisega

seonduvate selgitustega, puudub kaebaja õigusi riivav otsus, mille vaidlustamiseks oleks õigus

kohtusse pöörduda.

Eeltoodut arvestades tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

9. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

Kui kaebaja ei soovi avaldatavas kohtulahendis enda nime asendamist tähemärgiga, tuleb tal

sellest kohut teavitada enne käesoleva määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik