1-25-683/46 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Mihail Simonovi kaitsja apellatsioon Harju Maakohtu 19.02.2026. a otsuse teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist
Legislator headnote
AI generated1-25-683/46 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: a otsuse teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-25-683
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. mai 2026, Tallinn
Kriminaalasja number
1-25-683
Kohtukoosseis
Inna Ombler, Orvi Koik ja Andres Parmas
Kriminaalasi
Mihail Simonovi süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.02.2026.a otsus üldmenetluses
Prokurör
Ilona Litvinova
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav
Süüdistatava kaitsja Merike Allikmäe
Mihail Simonov, isikukood: 37711150295; elukoht:
kohtule teadmata, viibib Vene Föderatsioonis; VF
kodanik; emakeel: vene keel; XXX; ei tööta; 2 kehtivat
kriminaalkaristust, viimati: Harju Maakohtu 14.09.2022
otsusega nr 1-22-4477 KarS § 424 lg 2 järgi vangistus 1
aasta 3 kuud. KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel mõisteti
liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust, mis
asendati 658 tundi üldkasuliku tööga. Karistus täidetud
05.06.2024. Lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki
juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. 2 kehtivat
väärteokaristust, tagaotsitav alates 08.05.2025.
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB
1. Jätta Mihail Simonovi kaitsja apellatsioon Harju Maakohtu 19.02.2026. a otsuse
peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid seoses vandeadvokaadi abi
Merike Allikmäe poolt Mihail Simonovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi
osutamisega makstavaks tasuks 89 eurot 28 senti. Mõista see summa Eesti
Vabariigi kasuks välja Mihail Simonovilt.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna
Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest
Lk 1 / 3
1-25-683
teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist
kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 19.02.2026 otsusega üldmeneteluses (otsuse terviktekst tehti pooltele
kättesaadavaks 09.03.2026) tunnistati Mihail Simonov süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistati
vangistusega 2 (kaks) aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti M. Simonovi
karistusekandmisele asumise päev kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõisteti
M. Simonovile lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) aastaks.
2. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni M. Simonovi kaitsja, kes leiab, et mõistetud karistus
ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule ning maakohus on rikkunud menetlusnorme
ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. M. Simonovile mõisteti liiga karm karistus. Teda
karistati viimati 3,5 aastat tagasi, talle on võimalik mõista lühem vangistus. Ta on valmis 6
kuud vangistust reaalselt ära kandma ja 2 aasta pikkuse vangistuse karistuse tingimisi
mõistmisel on valmis täitma kontrollnõudeid 2 aastat ja 6 kuud, sest on varem suutnud
kontrollnõudeid täita. Süüteo pani ta toime taksojuhinda tööülesandeid täites, kui jäi magama
ja sõitis vastu posti, sest oli päeval narkootilist ainet tarvitanud. Ta on süüd täielikult
tunnistanud, ei soovinud seda vähendada, kahetses puhtsüdamlikult, mida saab arvestada
kergendava asjaoluna. M. Simonov ei tekitanud kellelegi tervisekahjustusi. Ta ei tööta, kuid
on võimalik, et Eestisse tagasi tulles jätkaks ta tööd autojuhina, ning ta palub juhtimisõigust
mitte ära võtta. Kokkuvõtvalt taotleb kaitsja mõista M. Simonovile 2 aastat ja 6 kuud
vangistust, millest määrata koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust, ülejäänud 2 aastat
vangistust jätta 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga tingimisi KarS § 74 lg 2 alusel kohaldamata
ja määrata kontrollnõuded, sh kohustada teda mitte omama ja tarvitama käitumiskontrolli ajal
narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.
3. Prokurör palub jätta kirjalikus vastuses apellatsiooni rahuldamata, sest apellatsiooni
argumendid ei anna alust maakohtu põhjendatud otsuse tühistamiseks mõistetud põhi- ega
lisakaristuse osas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et apellandi põhjendused ei anna
alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsiooni saab lugeda KrMS § 326 lg 3 mõttes
ilmselt põhjendamatuks. Selles ei sisaldu veenvaid argumente otsuse tühistamiseks, ning ilma
täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et esitatud väidetele on olemas nõustumisväärne ja
ammendav vastus maakohtu otsuses. Maakohus ei eksinud karistust mõistes materiaal- ega
menetlusõiguse vastu. Süüdistatavale mõistetud karistus on kooskõlas kohtupraktikaga ja selle
määramisel on arvestatud süüteo raskust ning süüdimõistetu isikut. Ringkonnakohtul puudub
ka seadusest tulenev alus apellatsiooni piiridest väljumiseks.
5. Maakohus on õigesti märkinud, et KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta KarS § 424 lg 2
järgi mõistetud karistust tingimisi kohaldamata. Maakohus hindas M. Simonovi süü
põhjendatult keskmiseks ning selgitas, miks ei saa arvestada puhtsüdamlikku kahetsust
karistust kergendava asjaoluna. Kaitsja taotleb mõista M. Simonovile karistuseks 2 aastat ja 6
kuud vangistust, millest, millest määrata 6 kuud vangistust koheselt ärakandmisele ning
ülejäänud 2 aastat vangistust jätta tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga KarS § 74 lg 2
alusel kohaldamata. Kaitsja jätab tähelepanuta, et maakohus mõistis M. Simonovile
karistuseks 2 aastat vangistust ning kaitsja apellatsiooni alusel ei saa mõistetud karistust
Lk 2 / 3
1-25-683
karmistada. Maakohus põhistas, viidates kehtivale kohtupraktikale, miks ei saa M. Simonovi,
kellel on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest kaks kehtivat kriminaalkaristust, ning
kellele on varem kohaldatud šokivangistust, karistada uuesti šokivangistusega. Samuti
põhjendas maakohus, miks pole alust kohaldada tingimisi vangistust ja määrata
kontrollnõudeid süüdistatavale, kes ei viibi Eesti Vabariigis ja kelle asukohta pole suudetud
tuvastada. Kokkuvõtvalt põhjendas maakohus ammendavalt, miks on alus süüdistatavat
karistada väärtushinnangute muutmiseks ja karistuse eesmärkide saavutamiseks üksnes
reaalse vangistusega. Maakohus selgitas ka seda, et KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette KarS § 424
lg 2 sätestatud kuriteo korral kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, ning
praegusel juhul ei esine KarS § 50 lg-s 2 sätestatud lisakaristuse kohaldamist välistavaid
asjaolusid. Maakohus põhjendas ammendavalt, miks tuleb M. Simonovi suhtes kohaldada
lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kaheks aastaks.
6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava
kaitsja apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
7. M. Simonovile õigusabi osutanud kaitsja M. Allikmäe taotles õigusabikulude hüvitamist 89
eurot 28 senti koos käibemaksuga. Kaitsja on märkinud kohtuotsusega tutvumise ja
apellatsiooni esitamise ajakuluks kokku tund aega. Ringkonnakohus peab taotlust mõistlikuks
ja põhjendatuks ja rahuldab selle. KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt jääb kaitsjatasu süüdistatava
M. Simonovi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Lk 3 / 3