1-26-3235/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-26-3235

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTIIVOSA

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. mai 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-3235

Kohtunik

Mairi Heinsalu

Kohtuistungi sekretär

Katrin Lopsik

Kriminaalasi

Marek Kitt süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2

järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi

Prokurör

Mariliis Muuga

Süüdistatav

Marek Kitt

isikukood 37703270315; Eesti Vabariigi kodanik; kindel

elukoht puudub; xxxharidus; emakeel eesti keel; töökoht

xxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 10, viimati karistatud

25.03.2026 Harju Maakohtu otsusega asjas 1-26-2077

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi KrMS § 238 lg 2

alusel vangistusega 1 kuu ja 10 päeva. Karistus on

täidetud 30.04.2026. Seitse kehtivat väärteokaristust.

Kahtlustatavana kinni peetud 03.05.2026 kell 22.10.

Kaitsja

Ahto Sirendi (määratud korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Marek Kitt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle

karistuseks vangistus 2 kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra,

mõistes Marek Kitile karistuseks vangistuse 1 kuu ja 10 päeva.

1-26-3235

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja lugeda

karistusaja kandmise algust alates Marek Kiti kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

alates 03.05.2026.

4. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada Marek Kiti suhtes tõkendit vahistamine ning

vahistada Marek Kitt kohtuotsuse kuulutamisel. Tõkend tühistada kohtuotsuse

jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg

saabub varem.

5. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista

riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 1419

eurost ½, s.o 709,50 eurot.

6. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu kogusummas 200,88 eurot riigi kanda.

7. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud summas 709,50 eurot

tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt:

esimesed 11 kuud kuulub igakuiselt tasumisele 60 eurot ning 12. kuul 49,50 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK AS-is

EE351010052031000004, SWEDBANK AS-is EE522200221013264447, LUMINOR

BANK AS-is EE401700017002872300, LHV PANK AS-is EE957700771001523585

ning makse tegemisel märkida viitenumber 99926700015956 ja selgitus „Marek Kitt,

kriminaalasi 1-26-3235, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele

on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja

nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

8. Kohtuotsus edastada süüdistatavale ja prokurörile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust

vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab

kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav e-Toimiku vahendusel 15 päeva jooksul alates

apellatsiooniteate esitamisest. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse e-Toimiku kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud

või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva

süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest

kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest Harju Maakohtule teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel

koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on

kättesaadav e-Toimiku vahendusel 15 päeva jooksul alates menetluskulude teate esitamisest

alates. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul

1-26-3235

alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse

pooltele e-Toimiku kaudu tutvumiseks kättesaadav.

Tõkendi vahistamise

kohaldamise osas saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, mil

põhjendustega kirjalik määrus on kättesaadav (KrMS § 136, § 387 lg 2 p 1).

SÜÜDISTUS

Marek Kitti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid

ja keda on selle eest korduvalt karistatud (viimased teod 23.03.2026 ja 13.01.2026), uuesti ja

süstemaatiliselt 03.05.2026 kella 18.39 ajal Tallinnas Sõpruse pst 174 asuvas Sõpruse Rimi

kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil viinapudeli – Beloff

0,7 l hinnaga 10,99 eurot. Süütegu jäi temast sõltumata põhjusel lõpule viimata, sest pärast

kassa ja turvaväravate läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Alkoholipudel oli rikkumata ja

tagastati kauplusele.

Sellega pani Marek Kitt toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 – §

25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕKENDI KOHALDAMINE

KrMS § 275 lg 1 alusel on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega

valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see

tühistada. KrMS § 130 lg 41 sätestab, et kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava,

et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Ka prokurör taotles

Marek Kitti vahistamist kohtuotsuse kuulutamisel.

Selleks, et tagada kohtuotsuse täitmine, tuleb Marek Kiti suhtes kohaldada tõkendit

vahistamine ja vahistada isik kohtusaalist KrMS § 130 lg 41 alusel ja seda järgmistel

põhjustel.

Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et Marek Kiti näol on tegemist isikuga, kelle poolt

toime pandud kuritegu ei ole esmakordne. Tal on kümme kehtivat kriminaalkaristust, millest

kõik karistused on mh ka süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Lisaks sellele on tal

seitse kehtivat väärteokaristust, millest enamik on KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemise eest.

Harju Maakohtu 25.03.2026 kohtuotsusega mõisteti Marek Kitt süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - §

25 lg 2 järgi. Temale mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes temale vähendatud karistuseks 1 kuu ja 10

päeva vangistust. Karistuse kandmiselt vabanes ta 30.04.2026.

Seega juba kolm päeva pärast viimasest vangistusest vabanemist on Marek Kitt toime pannud

uue süstemaatilise varguse katse. See näitab, et Marek Kitt ei ole teinud mingeid järeldusi

varasematest karistustest. Varasemat karistused ei ole tema käitumist mõjutanud, ta jätkab

varguste toimepanemist ning see ei näita vaibumise märke.

1-26-3235

Lisaks nähtub, et Marek Kitt kuritarvitab alkoholi. Ta selgitab kahtlustatavana ülekuulamisel,

et tal on alkoholi tarvitamise probleem, ta oli varguse toimepanemise ajal alkoholijoobes ning

ka varastatud esemeks oli alkohol. Seetõttu esineb igati põhjendatud alus arvata, et ta võib

jätkata vabaduses varguste toimepanemist ja seda just alkoholijoobes ning ka alkoholi

hankimise eesmärgil.

Teiseks puudub Marek Kitil kindel elukoht ning oma ütlustes selgitab ta, et on töötu, kodutu,

ööbib tänaval ja vahel sotsiaalmajas. Elatub taara korjamisest. Need asjaolud koostoimes

annavad igati põhjendatud aluse arvata, et Marek Kitt ei ole isikuks, kelle suhtes esineks alus

jätta mõistetav karistus tingimisi täitmisele pööramata ning tal tõenäoliselt puudub igasugune

tahe minna vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. Arvestades asjaoluga, et Marek Kitil

puuduvad kontaktandmed, siis on praktilistelt võimatu tagada tema ilmumine ka tähtaegselt

karistuse kandmisele. Ka viimase süüdimõistva kohtuotsusega asjas 1-26-2077 on Marek Kitt

vahistatud kohtusaalis ning asunud koheselt karistust kandma.

Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik ilma isikut vahistamata tagada kohtuotsuse

täitmist, kuivõrd süüdistatav võib hakata karistuse ärakandmisele asumisest kõrvale hoiduma.

Samuti on karistuse mõistmisel selle maksimaalse mõju saavutamiseks vajalik selle

viivitamatu täideviimine. Märgitu on vajalik õiguskorra kaitsmise seisukohast, kuivõrd Marek

Kitt on oma käitumisega näidanud, et ta paneb vabaduses viibides toime kuritegusid. Kuigi

Marek Kitt on nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult raskes olukorras, on tema vahistamine

vältimatult vajalik ka ühiskonna põhiväärtuste ja nendes kehtivate õigushüvede vahetuks

kaitseks, mis vaieldamatult kaaluvad üles isiku põhivabaduse riive. Seetõttu on vältimatult

vajalik Marek Kitti suhtes kohaldada kohtuotsuse kuulutamisel tõkendit vahistamine

kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise tagamiseks alates tema kahtlustatavana

kinnipidamisest, s.o alates 03.05.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mairi Heinsalu

Kohtunik