2-23-967/32 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedpankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga
Legislator headnote
AI generated2-23-967/32 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
05. mai 2026. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasi
A.U kohustustest vabastamise menetlus
Tsiviilasja number
2-23-967
Menetlustoiming
võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine,
usaldusisiku tasu määramine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
võlgnik: A.U (ik XXX; elukoht XXX, Viljandi, 71020
XXX ; e-post:
usaldusisik: Y.K (ik XXX; OÜ Prolex; e-post XXX)
võlausaldajad:
1) Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806;
e-post
2) B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post
3) OÜ GS Core (rg-kood 16183586; e-post
4) Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;
e-post
5) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rg-
kood 70000349; e-post
Kohtuistung
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Vabastada A.U (isikukood XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest.
Pankrotivõlausaldajate nõuded A.U vastu lõpevad, sealhulgas ka nende
pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe
õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise
maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga
solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt
vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada
tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse
täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2. Lõpetada A.U kohustustest vabastamise menetlus.
3. Vabastada Y.K usaldusisiku kohustustest A.U
kohustustest vabastamise
menetluses.
4. Rahuldada A.U usaldusisiku Y.K tasu taotlus.
5. Määrata usaldusisiku Y.K tasu suuruseks A.U kohustustest vabastamise
menetluses 265,80 eurot, millele lisandub käibemaks 63,79 eurot, kokku 329,59
eurot.
6. Usaldusisiku tasu summas 329,59 eurot maksta välja võlgniku poolt
usaldusisikule loovutatud vara arvel.
7. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
8. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib
usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohus kuulutas 06.02.2023. a määrusega välja A.U pankroti, algatas A.U
kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Y.K. Tartu Maakohtu
18.12.2023 määrusega lõpetati A.U pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja
jätkati võlgniku suhtes 06.02.2023. a algatatud võlgniku kohustustest vabastamise
menetlust. Y.K jätkas usaldusisikuna A.U kohustustest vabastamise menetluses.
Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas 6. veebruariks kohtule
aruande ning tegema võlausaldajatele väljamakseid igal aasta 1. veebruaril.
2. Aruanded on kohtule esitatud 28.02.2024, 10.02.2025 ja 06.02.2026.
Aruannete kohaselt võlgnik nii pankrotimenetluse kui ka pärast pankrotimenetlust
töötanud OÜ Nool Projekt ehitajana. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu ja
tulumaksutagastused. Võlgnik on pankrotimenetluse lõpetamise järgselt loovutanud
usaldusisikule kokku 4920,79 eurot, millest usaldusisik on jätnud enda tasu katteks 320
eurot ning 4600,79 eurot on tasutud võlausaldajate nõuete katteks.
3. Usaldusisik esitas 06.02.2026 kohtule koos lõpparuandega taotluse võlgniku täitmata
jäänud kohustustest vabastamiseks ning menetluse lõpetamiseks.
4. 06.02.2026 esitatud tasutaotluse kohaselt kulus usaldusisikul kahe aasta jooksul
usaldusisiku ülesannete täitmiseks kokku 3 tundi. Usaldusisik palub füüsilise isiku
maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3
tunni ulatuses määrata tasuks 265,80 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 329,60
eurot.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast
kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle
kohta määruse.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat.
Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
2. Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik
on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse
4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib
keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud
alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3. Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt
avaldatust.
4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid
keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
5. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise
pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,
kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo
toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise
menetluse algatamist. A.U ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47
nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on
rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega
võlausaldajate huve.
6.1. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova
tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
Aruande kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel töötanud OÜ Nool Projekt
ehitajana.
Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova
tegevusega.
6.2 FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule
igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti
andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma
sissetulekute ja vara kohta.
Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku
tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara
oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara,
pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.
Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.
6.3 FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu ja tulumaksutagastused. Võlgnikul
ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on pankrotimenetluse lõpetamise järgselt loovutanud
usaldusisikule kokku 4920,79 eurot, millest usaldusisik on jätnud enda tasu katteks
320 eurot ning 4600,79 eurot on tasutud võlausaldajate nõuete katteks. Maksu-ja
Tolliamet on oma nõude rahuldanud täies mahus enammakstud tulumaksu arvelt.
Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha
eraldamise kohustust.
6.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille
väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik
rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
6.5 FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste
täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus
võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet.
Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud
oleks.
7. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes
majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima
võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine
võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete
rahuldamiseks ja teinud regulaarseid loovutusi usaldusisikule.
8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse
tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest
keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise
menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused.
9. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole
põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast
mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei
või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, rahuldades
võlausaldajate nõudeid enda sissetuleku arvelt ning tasudes 25,88% II järgu nõuetest.
Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
10. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS §
47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus
keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et A.U tuleb juhindudes FIMS
§ 49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
11. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise
tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende
pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)
võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe
õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise
maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga
solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt
vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada
tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks
üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla
takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
12. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,
lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise
menetluse. Kuna kohus on otsustanud A.U pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A.U pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastamise menetluse.
13. Kuna kohus lõpetab A.U kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Y.K vabastada FIMS
§ 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest A.U kohustustest vabastamise menetluses.
Usaldusisiku tasu määramine
14. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,
mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike
kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku
poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav
väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse
määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik
peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku
tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele
kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele
alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot). FIMS § 54 lg.6 kohaselt Usaldusisiku tasu
makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse
alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike
kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule
loovutatud varast.
15. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku
ülesannete täitmisele 3 tundi tunnitasuga 88,60 eurot; kokku 265,80 eurot.
16. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse
pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu
sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud
äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse
käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on
käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja
maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Usaldusisiku tasule 265,80 eurot lisandub
käibemaks, kokku 329,60 eurot.
17. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb
usaldusisiku tasu taotlus rahuldada (parandades arvutusvea käibemaksu leidmisel) ning
usaldusisiku Y.K tasuks määrata 265,80 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, so 63,79
eurot, kokku 329,59 eurot.
18. Usaldusisik on esitanud kohtule ülevaate tema ametialasele kontole võlgniku poolt tehtud
eraldismaksetest pankrotimenetluse lõpetamise järgsel perioodil. Eraldisi on tehtud kokku
summas 4920,79 eurot ja sellest 4600,79 eurot on usaldusisiku poolt võlausaldajatele välja
makstud. FIMS § 54 lg 6 näeb ette, et usaldusisiku tasu makstakse välja võlgniku poolt
usaldusisikule loovutatud vara arvel, kuid see ei tohi ületada 10% usaldusisikule
loovutatud varast. Usaldusisikule on võlgniku poolt loovutatud 4920,79 eurot, seega on
selle arvel usaldusisikule tehtav maksimaalne võimalik väljamakse 492 eurot. Kuna
usaldusisik on esitanud tasutaotluse summas 265,80 eurot, millele lisandub käibemaks
63,79 eurot, kokku 329,59 eurot, siis tuleb 329,59 eurot võlgniku loovutuse arvel välja
maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisik on kinnitanud kohtule
vastavate vahendite olemasolu.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik