2-25-108127/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-108127

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2026, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-108127

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A.P vastu võlgnevuse

nõudes

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

470,77 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Brittany Tuul (e-post

XXX)

Kostja: A.P (isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistris

XXX, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike

Teadaannete kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 637 lg 21).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2-25-108127

pärast menetlusabi andmise taotluselahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.03.2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.P-lt (kostja) 412,11 euro saamiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse 14.07.2025, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut

mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse 24.07.2025 (täiendavad selgitused

23.09.2025).

16.01.2023 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel väljastas hageja

kostjale laenu 1000 eurot, intress 24,9% aastas. Krediidi kulukuse määr 37,11% aastas, võttes

aluseks laenusumma 1000 eurot, laenulepingu kestuse 24 kuud, intressimäära 24,9% aastas,

igakuise haldustasu 1,50 eurot, ühekordse lepingutasu 35 eurot ning arvestades eeldusega, et

kogu laenusumma võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Laenu tagastamiseks ja

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on lepingu jõustumisel 1346,40eurot.

Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi alusel arvutatud maksetena iga

kuu 10. päeval, esimese maksega 10.02.2023 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o

10.01.2025. Laenusumma (956,26 eurot) maksti 17.01.2023 välja kostja arvelduskontole xxx.

Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis 31.10.2024

esialgne võlausaldaja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (hagiavalduse lisa 3). 27.11.2024 saatis esialgne võlausaldaja

kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul (hagiavalduse lisa 4). Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 27.11.2024 oli kostjal

tagastamata 10.08.2024, 10.09.2024, 10.10.2024 ja 10.11.2024 maksed (hagiavalduse lisa 5).

27.11.2024 loovutas C P AS kostja vastase nõude A F G OÜ-le koos õigusega nõuda intressi,

viivist ja muid kõrvalnõudeid. Nõude loovutamise teatis on osa lepingu lõpetamise teatisest

(hagiavalduse lisa 4).

Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 703,06 eurot. Põhivõla

jääk on 296,94 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 19. osamaksest, s.o 10.08.2024 kuni

ülesütlemiseni 27.11.2024 summas 19,91 eurot (6,16+5,19+4,19+3,18+1,19). 27.11.2024

laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.08.2024–10.11.2024 osamaksete

laenuhaldustasud, s.o 6 eurot (4 x 1,50). Hageja sissenõudekulud on 30 eurot, mis on kujunenud

järgmiselt: 29.11.2024, esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot (hagiavalduse lisa 7, lk 1),

09.12.2024, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot (hagiavalduse lisa 7, lk 7), 27.12.2024,

kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot (hagiavalduse lisa 7, lk 13) ja muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 296,94 eurot

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.11.2024 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 24.07.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24% kooskõlas laenulepingu

põhitingimuste punktiga 2 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas

46,65 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 296,94 eurot kuni sellekohase

tasumiseni alates 25.07.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 24% aastas.

2-25-108127

Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek

800 eurot, finantskohustused 65 kuus ja ülalpeetavad puuduvad. Esialgne krediidiandja on

tuvastanud keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 712 eurot. Laenumaksete ning eelnevate

kohustustega on kostja igakuised kohustused 119,64 eurot (65,00+54,64). Kostjale jääb peale

laenumakset ning muid kohustusi kätte igakuiselt 592,36 eurot (712,00-65,00-54,64). Hageja

esitas tõendina krediidivõimelisuse hindamise dokumendi (hagiavalduse lisa 6). Hageja rõhutab,

et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda

kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust.

Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu

informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi

summast. Ka Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi punkti 7.1 kohaselt „Vastutustundliku

laenamise nõuete täitmiseks kliendilt kogutava ja kliendile esitatava teabe sisu ja ulatus võib

sõltuda laenu suurusest, laenutoote omapärast ja laenusaajast. Krediidiasutus võib käesoleva

juhendi soovitusi kohandada valikuliselt, kui see ei ole vastuolus õigusaktis sätestatuga, see on

otstarbekas, põhjendatud ja mõistlik arvestades laenu suurust, laenutoote omapära või teisi

asjaolusid, mis konkreetset laenusuhte sõlmimist iseloomustavad.“ Arvestades hagi aluseks oleva

laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli

võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi

raskuseteta täitma.

2. Oma 23.09.2025 esitatud seisukohas märkis hageja, et on vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist selgitanud ning jääb nende selgituste juurde ja on seisukohal, et

vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole rikutud. Hageja esitab ümberarvestuse, juhuks kui

kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise

põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu. Sellise VÕS § 403⁴ lg 7 arvestuse esitamise

kohustust ei ole aga juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud (24.11.2023 Riigikohtu lahend 2-21-13098). Lepingu nr

XXX lõpptähtaeg on saabunud 10.01.2025, seega on laen täies ulatuses sissenõutavaks

muutunud.

3. Hagimaterjalid toimetati kostjale 29.01.2026 määruse alusel kätte 14.02.2026 avalikult

väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja hagile tähtaegselt ja

käesoleva ajani vastanud ei ole. Kohus on seisukohal, et antud asja saab lahendada lihtsustatud

korras.

4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

5. Hagi hind on 470,77 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

6. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS

§ 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

2-25-108127

8. Hageja on esitanud kohtule tõendi, et hageja ja kostja on sõlminud laenulepingu 16.01.2023 ja

kandud kostja arvelduskontole 956,26 eurot 17.01.2023. Seega on tõendatud, et laenuleping on

sõlmitud ja laen välja makstud.

9. Laenuleping vastab võlaõigusseaduses (VÕS) § 402 lg 1 sätestatud tarbijakrediidilepingule.

VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

10. Tarbijakrediidi teabelehes oli krediidi kulukuse määraks märgitud 37,11%, mis oli väiksem

lepingu sõlmimise hetkel kehtinud krediidi kulukuse määrast.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab

hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama.

Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu

hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi

varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma

ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja

lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja siseeeskirjaga

kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika

järgi.

12. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

13. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

14. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija

varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p

9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate

arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt

kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased

vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.

15. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole piisavalt analüüsinud kostja tegelikku maksevõimekust.

Eestis puudub ühtne register, mis võimaldaks krediidiandjal kontrollida tarbija kõiki

laenukohustusi, mistõttu on konto väljavõte ainus usaldusväärne vahend, mille alusel saab

hinnata tarbija tegelikku finantsseisundit ja olemasolevaid kohustusi. Hageja on selgitanud, et

tegemist oli väikelaenuga, mistõttu konto väljavõtte võis jätta küsimata. Seadus ei kohusta

krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja

pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3)

paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke

pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

2-25-108127

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja sissetulekuks arvestati 712 eurot kuus ja

finantskohustusteks 65 eurot. Krediidiandja arvestas ka minimaalset majapidamiskulude määra

219,80 eurot. Krediidivõimelisuse hindamise dokumendi kohaselt 712 eurot on kolme kuu

keskmine sissetulek, kuid kostja 12 kuu keskmine sissetulek oli vaid 293 eurot. Hagiavaldusest

ega selle lisadest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt kontoväljavõtet küsinud ja seda

hinnanud. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja

krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja finantskäitumist (s.h. laenukohustuse hulka,

jääki ega olemust) ja avaldatud igapäevaste kohustuste tegelikkusele vastavust. Kohtu hinnangul

on kostja finantskäitumise kontroll piirdunud üksnes maksehäirete kontrollimisega, kuid tuleb

arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Senise

maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse ning olemasolevate finantskohustuste, sh nende

suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende võimaliku suurenemise mõju arvestamise eesmärk on

hinnata, kas laenutaotleja ka oma isikuomadustest tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal

on selleks vajalik vastutustunne ja järjepidevus, sh sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb

krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid ja dokumente. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid

pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto

väljavõtet. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid finantskohustuste

olemasolu või nende puudumise kohta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt peaks

krediidiandja enne laenu väljastamist veenduma, et tarbijal on reaalne võimekus laenulepingust

tulenevaid kohustusi täita, ilma et see kahjustaks tema toimetulekut. Olukorras, kus isik peab

võtma korduvalt erinevaid laene, et toime tulla, ei pruugi olla isikuks, kes on võimeline oma

laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt

pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja oleks

kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid

esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja

krediidivõimelisuse tuvastamata.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 24,9% aastas. VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 2,5%. Kohus palus hagejal esitada oma

sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja

muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises

ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne

arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja märkis, et käesolevaks hetkeks on lepingu lõpptähtpäev saabunud,

st kõikide osamaksete tähtaeg saabunud, kuivõrd viimase osamakse tähtaeg oli 10.01.2025.

17. Kostjale on lepingu alusel tehtud väljamakse 956,26 eurot (laenusumma 1000 - lepingutasu

35 eurot - väikelaenu kindlustusmakse 8,74 eurot). Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid

tehtud 1018,52 eurot perioodil 15.02.2023 kuni 01.08.2024 (hagiavalduse lisa 5), seega on nõue

kostja poolt täies ulatuses tasutud. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid.

18. Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

19. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

2-25-108127

20. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

21. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

22. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud

menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka

menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik