2-25-104810/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-104810

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi E.T vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. märtsi 2026 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja): Swedbank AS (registrikood

10060701), lepinguline esindaja Maria Kraav

Vastustaja (kostja): E.T (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Swedbank AS-i apellatsioonkaebust Tartu

Maakohtu 23. märtsi 2026 otsuse peale.

2. Lugeda apellatsioonkaebus Swedbank AS-le tagastatuks.

3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud Swedbank AS-i kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus rahuldas 23. märtsi 2026 otsusega Swedbank AS-i (hageja) hagi E.T

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

260,77 eurot ja viivise põhinõudelt tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras alates 30. aprillist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras hageja menetluskulude suuruseks 100

eurot (riigilõiv). Kostja hagile ei vastanud, kuid maakohus tegi asjas sisulise otsuse.

Maakohus tuvastas, et hageja ei ole järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja oli hagis esitanud VÕS § 4034 lg 7 järgse

ümberarvestuse. Maakohus ei andnud luba lihtmenetluses tehtud otsuse edasikaebamiseks.

2. Hageja esitas 22. aprillil 2026 apellatsioonkaebuse, milles palub jätta maakohtu otsus

jõusse, kuid muuta otsuse põhjendusi või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus täies

ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta otsuse põhjendusi. Maakohus tuvastas õigusvastaselt, et hageja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kui esitas hagis VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Hageja esitas

ümberarvestatud nõude menetlusökonoomilisel eesmärgil. Maakohus ei selgitanud menetluse

käigus, et kavatseb võtta seisukoha vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas.

Maakohtu seisukoht on ebaproportsionaalne ja õigusvastane, sest kohtuotsuses sisalduv

õiguslik hinnang võib kaasa tuua negatiivseid õiguslikke tagajärgi, sealhulgas võimaliku

järelevalve- või väärteomenetluse algatamise. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et hageja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel.

4. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei

tulene teisiti. Riigikohtu praktika kohaselt on menetlusosalistele siduv üksnes jõustunud

kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta,

mistõttu ei saa põhjendavat osa ilma otsuse resolutsiooni peale kaebust esitamata vaidlustada

(RKTKm 20.03.2019, 2-17-11804/175, p 24; RKTKo 31.10.2007, 3-2-1-88-07, p 14; RKTKo

13.04.2016, 3-2-1-181-15, p 58).

5. Eelnevast tuleneb, et kuivõrd maakohus rahuldas hageja hagi täielikult ja

apellatsioonkaebuses taotleb hageja ainult maakohtu otsuse põhjenduste muutmist, tuleb

hageja apellatsioonkaebus jätta § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebus

tagastatakse koos lisadega hagejale TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel

loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

6. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebusega seotud

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Kostjat ei ole

apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on

avaldajal õigus nõuda määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS

§ 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldus esitada kohtule, kelle

menetluses asi viimati oli (TsMS § 150 lg 4), seega praegusel juhul ringkonnakohtule.

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)